Vaktsineerimine - Kliinik.ee

KÜSI NÕU TEISTELT! ARUTA TEEMAT FOORUMIS
Foorumis on 18 teemat.

Laste vakstineerimine B-hepatiidi vastu

23.05.12 18:20

Tere! Mul oleks küsimus lastele tehtavate vakstiinide osas. Miks on selline kord, et B-hepatiidi ja tuberkuloosi vaktsiine tuleb teha juba paari päeva jooksul pärast sünnitust? Kas see ei ole vastsündinu organismile liiga suureks koormaks? Miks on B-hepatiidi vastu vaktsineerimine nii prioriteetne, kuigi sellesse nakatumine on väikelapsel äärmiselt ebatõenäoline? Kui palju alla viie aasta vanuseid lapsi on viimastel aastatel sellesse Eestis nakatunud?

Vastab...

Nakkushaiguste arst Eda Tamm
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere! Lapse immuunsüsteem on sünnimomendiks piisavalt küps, kuna kohe peale sündi puutub laps kokku väga erinevate väliskeskkonna teguritega ning peab olema valmis nendega toime tulema. Kahjuks levib Eestis nii tuberkuloos kui ka B-hepatiit ning seda soodustab jätkuv HIV-epideemia. Nakatumisel imikueas B-hepatiiti võib haigus võtta kroonilise kulu ja tuberkuloos võib põhjustada rasket ajukestade põletikku. Õnneks pole Eestis viimasel paaril aastal lastel B-hepatiidi haigusjuhte esinenud.

Vakstiinid ja lastehaigused

23.05.12 18:20

Tere! Vaktsineerimiskava sisaldab vaktsiine mitmetele lastehaigustele. Olen lugenud, et inimese immuunsüsteemile on vaktsineerimisest siiski kasulikum põdeda lapsepõlves erinevad lastehaigused läbi. See pidavat tugevdama immuunsüsteemi ja lisaks räägib vaktsineerimise vastu fakt, et kui inimene haigestub lastehaigusesse hiljem täiskasvanu eas, võib selle põdemine kulgeda palju raskemini. Mida arvate?

Vastab...

Nakkushaiguste arst Eda Tamm
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere! Lapsi vaktsineeritakse eelkõige selliste haiguste vastu, mis võivad lapsele olla eluohtlikud või mille põdemise tagajärjel võivad tekkida tüsistused. Mõned haigused võivad põhjustada ulatuslikke puhanguid. Enamus vaktsiine, mis on tehtud lapse ja noorukieas kaitsevad inimest ka täiskasvanuna (näiteks leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiin ). Teatud haiguste vastu tuleb aga ka täiskasvanueas lasta ennast vaktsineerida (difteeria, teetanus).

Vakstiinid ja elavhõbe

23.05.12 18:20

Tere! Minuni on jõudnud "naised saunas rääkisid" tasemel kuulduseid, nagu oleks mõni aasta tagasi käibel olnud kolmikvaktsiin leetrid-mumps-punetised sisaldanud üle normi elavhõbedat. Vastab see tõele? Olen kuulnud ka seda, et hetkel käibel olev tuberkuloosi vastane preparaat on tehtud vältimaks tüve, mis pole Eestis probleemiks. On see lihtsalt kuulujutt või on siin tõepõhi all?

Vastab...

Nakkushaiguste arst Eda Tamm
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere! Leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiin ei sisalda elavhõbedat (tiomersaali) nii nagu ei sisalda elavhõbedat ükski Eestis laste immuniseerimiskalendris olev vaktsiin.
Meil leviv tuberkuloosi tekitaja on paljudele tuberkuloosivastastele ravimitele resistentne, aga sellel ei ole ju mingit seost tuberkuloosi vaktsiiniga.

Vaktsiinid ja riskid

23.05.12 18:20

Tere! Kas on mingeid viise, kuidas last vaktsineerides vältida võimalikke riske? Näiteks ajastuse või mõne vitamiini manustamise abil? Tänud!

Vastab...

Nakkushaiguste arst Eda Tamm
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere! Vaktsineerima minnes peaks laps olema terve. Kõige tavalisemateks vaktsineerimise kõrvalnähtudeks on süstekoha punetus ja valulikkus ning palavik. Alati peaks kodus käepärast olema paratsetamooli küünlad, mida saaks vajadusel kasutada. Vitamiinide manustamisest kohe kindlasti abi ei ole.

Mis vaktsiine valida?

23.05.12 18:20

Tere! Kui ma olen nõus oma lapsele andma maksimaalselt kahte-kolme vaktsiini, siis milliseid vaktsiine peate meie vaktsineerimiskavas kõige olulisemateks? Miks?

Vastab...

Nakkushaiguste arst Eda Tamm
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere! Laste vaktsineerimiskalendris olevad vaktsiinid on lastele vajalikud ning kindlasti ei ole võimalik soovitada ainult 2-3 vaktsiini.

Vakstineerimine ja rasedus

23.05.12 18:20

Tere tohter, tavaliselt saan külmetushaigused väga kiiresti ja olen ennast igal aastal lasknud gripi vastu vaktsineerida. Nüüd olen viies kuud rase ja mõtlen, kas vaktsineerida? Kas see beebit kuidagi ei mõjuta? Suur tänu!

Vastab...

Perearst Karmen Joller
Telliskivi Perearstikeskus
Veel vastuseid sellelt arstilt

Raseduse ajal on naise immuunsüsteem veidi muutunud, mistõttu on võimalik, et naine haigestub nakkushaigustesse tavapärasest kergemini. Seetõttu soovitatakse just rasedatel end gripi vastu vaktsineerida. Enne vaktsineerimist tuleb arstile või õele kindlasti mainida, et ootate last.

Vakstineerimine ja palavik

23.05.12 18:20

Tere, lasime perega vaktsineerida ennast puukentsefaliidi vastu. 10-aastasel lapsel tekkis järgmisel päeval peale seda 37,7 palavik. Kas see on normaalne? Tänades.

Vastab...

Perearst Karmen Joller
Telliskivi Perearstikeskus
Veel vastuseid sellelt arstilt

Jah, palavikureaktsioon võib pärast vaktsineerimist esineda küll. Enamasti möödub see 1-2 päevaga ja see ei ole ohtlik. Enamasti on palavik väike, kuid võib esineda ka kõrget palavikku.

Lapsed ja teetanus

23.05.12 18:20

Tere! Kas vastab tõele, et teetanust põevad enamjaolt vanemad inimesed? Kas on teada, mitu last on eelmisel või üle-eelmisel aastal seda haigust Eestis põdenud? Tänan!

Vastab...

Perearst Karmen Joller
Telliskivi Perearstikeskus
Veel vastuseid sellelt arstilt

Teetanusse haigestumus on Eestis tänu pikaajalisele vaktsineerimisele (alates 1951. aastast) üliväike - 0,1 haigestunut 100 000 elaniku kohta. See teeb umbes 1 inimese aastas, viimaste aastate jooksul isegi vähem.

Väga põhjalik artikkel teetanusest on Terviseameti lehel: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Teetanus.pdf
Terviseameti kodulehelt saate ka täpsemat infot Eestis registreeritud nakkushaiguste kohta, kahjuks puudub seal jaotus vanuste kaupa. Viimane haigestumine teetanusse on registreeritud käesoleva aasta veebruaris Põlvamaal.

On tõesti võimalik, et teetanusse nakatuvad rohkem vanemad inimesed. Põhjuseks võib olla see, et vanemad inimesed ei jätka enda vaktsineerimist ning sageli ei pöördu haavade ja marrastustega ka arsti poole, kus vaktsineerimata inimesele tehakse teetanuse toksoidi vastase seerumi süst. Teetanusetekitaja elab pinnases ning selle "hankimine" on seetõttu üsna lihtne ja vältida on seda sageli raske (täpsemalt vt ülaltoodud artiklist). Haigestumiseks piisab väga väikesest hulgast toksiinist, mida haava sattunud teetanusebakterid põhjustavad. Seetõttu tuleks eriti laste puhul vaktsineerimist ikkagi kaaluda.

Vaktsiinide riskid

23.05.12 18:20

Tere! Vaktsiinide ohud tulenevad toksiinidest (surnud bakteritest), lisaainetest (nagu näiteks äärmiselt ohtlikuks peetavad ained alumiinium ja naatriumglutamaat, mida sisaldavad ka meie riiklikud vaktsiinid), autoimmuunsusreaktsioonidest, mis võivad olla ja vahel ka on invaliidistavad ja eluohtlikud. Miks arstid kasutavad vaktsiinidest rääkides tihti väljendit "ohutu"? Kust leiab adekvaatset infot meil käibel olevate vaktsiinide riskide kohta?

Vastab...

Perearst Karmen Joller
Telliskivi Perearstikeskus
Veel vastuseid sellelt arstilt

Peamised vaktsineerimisega seotud ohud on allergia vaktsiinis sisalduvate koostisosade vastu ja vaktsiini mittetoimimine teatud seisundis patsientidel. Allergia ongi oma olemuselt autoimmuunreaktsioon, mida te oma küsimuses mainite. Allergia võib tõesti kujuneda eluohtlikuks või invaliidistavaks. Selliseid juhtumeid esineb üliharva, ka vaktsiinide puhul. Kui teil või lapsel on esinenud raskeid allergilisi reaktsioone, tuleks seda enne vaktsineerimist arstile kindlasti mainida. Kerge toiduallergia vaktsineerimise vastunäidustuseks pole.

Seisundid, mille puhul vaktsiin ei toimi (ei teki immuunsust): haigus, millega kaasneb palavik üle 39C, immuunpuudulikkus, raske krooniline haigus. Kerge köha-nohu ja väike palavik vaktsineerimise vastunäidustuseks ei ole.

Vaktsiinides sisalduvad ained, mis suurtes annustes võivad olla toksilised, on reeglina lisatud just vaktsiini ohutuse tõstmiseks ja säilivuse parandamiseks. Meie igapäevases joogiveeski on aineid (nt radioaktiivsed ühendid), mis suurtes annustes võivad ohtlikuks osutuda, kuid väikestes annustes midagi ei tee. Farmakoloogia e ravimiteaduse üheks põhieesmärgiks ongi leida, milline on kontsentratsioon, mille juures ravim või ravimtaim inimesele kahju asemel kasu toob.

Eestis on ravimil (sh vaktsiinil) turule pääsemine väga keeruline - Ravimiametile tuleb esitada väga põhjalikud uuringumaterjalid ravimi/vaktsiini ohutuse ja efektiivsuses kohta. Tänapäeval viiakse uuringuid läbi kümnetel tuhandetel inimestel. Lisaks registreeritakse iga vaktsineerimise korral ka vaktsiini partii number, mis võimaldab vaktsiini teatud kõrvaltoimete puhul "jälitada" - et vajadusel saaks kindlaks teha, kas konkreetse partii tootmisel on esinenud vigu. Partii number on märgitud teie vaktsineerimispassi ning selle märgib vaktsineeriv meedik ka teie tervisekaarti ning veel eraldi toimikusse.
Laste vaktsineerimise eest tasub Eestis täies mahus riik ja riik on huvitatud, et vaktsiinist ka kasu oleks ning et see kodanike tervisele mingit ohtu ei kujutaks.

Muide, teie poolt mainitud naatriumglutamaati sisaldavad ka väga paljud toiduained. Tõenäosus saada sealt toksiline kogus seda ainet on palju suurem kui ühe- või paarikordse vaktsineerimise puhul.

Vastureaktsioon vakstineerimisele

23.05.12 18:20

Tere! Üldiselt arvatakse, et vaktsineerimise vastureaktsioonidest annavad arstid märku vaid 1% korral, milline võib olla see protsent Eestis? Kust saab infot Eestis aset leidnud vastureaktsioonide-tüsistuste kohta? Tänud!

Vastab...

Perearst Karmen Joller
Telliskivi Perearstikeskus
Veel vastuseid sellelt arstilt

Ka mina olen kuulnud infot, et Eesti arstid teatavad vaktsiinide ja ravimite kõrvaltoimetest üldiselt üsna vähe. Vaktsiinide puhul võib selle põhjuseks olla asjaolu, et 99% või enamgi vaktsineerimise kõrvaltoimetest on väga kerged ja kliiniliste uuringute ning senise kogemuse põhjal ette teada (nt süstekoha punetus, mõne vaktsiini puhul lühiajalised gripitaolised sümptomid ja palavik). Süstekoha punetust peavad ka patsiendid ise enamasti loomulikuks, mistõttu ei teatata neist kõrvaltoimetest arstile.

Kui tegu on mittetuntud või elule või tervisele ohtliku kõrvaltoimega, siis teatatakse sellest kindlasti ning algatatakse uurimine. Eestis on kõik vaktsineerimisega tegelevad arstid läbinud erikoolituse, mille raames käsitletakse põhjalikult ka vaktsiinide võimalikke koos- ja kõrvaltoimeid.

Arstide poolt teatatud kõrvaltoimete kohta saate teavet Ravimiameti kodulehelt ravimite koos- ja kõrvaltoimete lõigu alt.

Esita küsimus arstile

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...