ZOXON 2

Arteriaalne hüpertensioon.
Eesnäärme healoomuline suurenemine.

Märkus.
Arteriaalne hüpertensioon. Doksasosiini kasutatakse essentsiaalse hüpertensiooni raviks. Kui
doksasosiin üksi ei osutu antihüpertensiivse ravimina piisavalt tõhusaks, võib seda kombineerida teiste
antihüpertensiivsete vahenditega (tiasiiddiureetikumid, beeta-adrenoblokaatorid, kaltsiumi kanali
blokaatorid, AKE inhibiitorid).
Ravim on mõeldud täiskasvanutele.Eesnäärme healoomuline suurenemine. Doksasosiin on näidustatud uriini väljutamise takistuse ja
teiste eesnäärme healoomulise hüperplaasia sümptomite puhul. Doksasosiini võib kasutada nii
kõrgenenud kui normaalse vererõhu korral eesnäärme healoomulise hüperplaasia esinemisel.
Üheaegselt hüpertensiooni ja eesnäärme healoomulise hüperplaasia all kannatavatel patsientidel
mõjutab doksasosiin efektiivselt mõlemat haigusseisundit.

Annustamine.
Arteriaalne hüpertensioon.
Ravi tuleks alustadada annusega 1 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt toimest võib 1 või 2 nädala pärast
annust suurendada kuni 2 mg doksasosiini 1 kord ööpäevas ning seejärel 4 mg doksasosiini ööpäevas
ja lõpuks 8 mg doksasosiini ööpäevas. Enim kasutatud annus on 2...4 mg doksasosiini üks kord
ööpäevas. Soovitatav maksimaalne annus on 16 mg ööpäevas.
Eesnäärme healoomuline suurenemine.Ravi tuleks alustada annusega 1 mg üks kord ööpäevas.
Vajadusel (ebapiisavad muutused urodünaamika testi tulemustes või düsuuriliste sümptomite
püsimisel) võib 1 või 2 nädala pärast annust suurendada kuni 2 mg doksasosiini ööpäevas, seejärel
kuni 4 mg doksasosiini ööpäevas. Soovitatav maksimaalne ööpäevane annus on 8 mg doksasosiini.
Ravimi kasutamine neerufunktsiooni häiretega patsientidel.
Doksasosiini farmakokineetika jääb neerupuudulikkusega patsientidel muutumatuks. Olemasoleva
neerufunktsioonihäire süvenemist ravimi manustamisel ei ole leitud. Seega võivad niisugused
patsiendid saada ravimit tavalises annuses.
Ravimi kasutamine maksafunktsiooni häiretega patsientidel.
Maksafunktsiooni häiretega patsientidele võib manustada doksasosiini soovitatud annustes, jälgides
individuaalset reageerimist ravile (vt lõik 4.4).
Ravimi kasutamine lastel.
Ebapiisava kliinilise kogemuse tõttu ei ole doksasosiini manustamine lastele soovitatav.
Kasutamine eakatel patsientidel
Eakatel patsientidel võib kasutada tavaannuseid.

Manustamisviis.
Tabletid neelatakse tervelt, ilma närimata, koos vee või muu joogiga.
Doksasosiini manustatakse tavaliselt üks kord ööpäevas.
Doksasosiini võib võtta nii hommikul kui ka õhtul.
Täielik toime saabub 4 nädala jooksul.

Ravimi manustamine on vastunäidustatud:
• patsientidele, kellel esineb ülitundlikkus doksasosiini, teiste kinasoliini derivaatide (nt
prasosiin, terasosiin) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• patsientidel, kellel on anamneesis ortostaatiline hüpotensioon;
• patsientidel, kellel on healoomuline eesnäärme hüperplaasia ja sellega kaasnev ülemiste
kuseteede obstruktsioon, krooniline kuseteede infektsioon või põiekivid

Arteriaalse hüpertensiooni ravis on ravim vastunäidustatud ka:
• rinnaga toitmise ajal.

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia ravis on ravim vastunäidustatud ka:
• patsientidel, kellel on anamneesis hüpotensioon.

Doksasosiin on vastunäidustatud monoteraapiana patsientidele, kellel esineb ületäitunud põis või
anuuria kas koos progresseeruva neerupuudulikkusega või ilma.

Ortostaatiline hüpotensioon
Ravi algus: Doksasosiini alfa-adrenolüütilise toime tõttu võivad mõnedel patsientidel tekkida
ortostaatilise hüpotensiooni nähud, mille väljenduseks on pearinglus ja nõrkustunne või harvadel
juhtudel ka teadvuskadu (minestus), seda eriti ravi algusperioodil. Ravi algusperioodil on soovitatav
vererõhu jälgimine, et vähendada võimalike ortostaatilise hüpotensiooni sümptomite teket. Patsiente
tuleb hoiatada, et nad hoiduksid olukordadest, kus doksasosiini poolt esile kutsutud pearinglus või
nõrkustunne võib nad seada võimalikku vigastusohtu.

Kasutamine koos PDE-5 inhibiitoritega.
Samaaegsel doksasosiini manustamisel koos PDE-5 inhibiitoritega (sildenafiil, tadalafiil, vardenafiil)
tuleb olla ettevaatlik, sest see võib mõnedel patsientidel tekitada sümptomaatilist hüpotensiooni.
Posturaalse hüpotensiooni tekkeriski minimeerimiseks peab patsient olema enne fosfodiesteraas-5-
inhibiitorite kasutamist stabiilsel alfa-blokaatorravil.

Maksapuudulikkus.
Nagu iga teisegi täielikult maksa poolt metaboliseeritava ravimi korral, tuleb ka doksasosiini
manustamisse maksapuudulikkusega haigetele suhtuda ettevaatusega. Kuna kliiniline
kogemus maksapuudulikkusega patsientidel puudub, ei ole soovitatav neil seda ravimit
kasutada.

Toimed seedetraktile.
Muutused seedetraktis võivad mõjutada doksasosiini farmakokineetikat ning seetõttu ka kliinilist
toimet. Ettevaatusega manustada patsientidele, kellel esineb seedetrakti oluline kitsenemine.

Kasutamine raske südamehaigusega patsientidel.
Teiste alfa-adrenolüütiliste ja veresooni laiendavate ravimite kasutamisel tuleb olla ettevaatlik
doksasosiini manustamisel järgmiste raskete südamehaigustega patsientidele:
- kõrge minutimahuga südamepuudulikkus;
- kopsuturse, mille põhjuseks on aordi- või mitraalstenoos;
- parema vatsakese puudulikkus, mille põhjuseks on kopsuemboolia või perikardi efusioon;
- vasaku vatsakese madala täitumisrõhuga puudulikkus.
Raske südamehaigusega patsientidel võib kiire ja liigne vererõhu langus esile kutsuda rinnaangiini
sümptomite ägenemise.

Kasutamine kataraktioperatsiooni läbinud patsientidel
„Operatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi“ (IFIS, väikese pupilli sündroomi variant) on katarakti
operatsioonide käigus täheldatud mõnedel patsientidel, keda ravitakse või on varem ravitud
tamsulosiiniga. Üksikuid teateid on samuti saadud teiste alfa1-adrenoblokaatorite puhul ja
ravimirühma toime võimalust ei saa välistada. Et IFIS võib põhjustada protseduuri tüsistuste
sagenemist katarakti operatsiooni ajal, tuleb silmakirurgi enne operatsiooni teavitada praegusest või
varasemast alfa1-adrenoblokaatorite kasutamisest.

Patsiente, kellel esineb healoomuline eesnäärme suurenemine koos paisuga ülemistes kuseteedes,
kroonilise kuseteede põletikuga või põiekividega, ei tohiks doksasosiiniga ravida.
Selle grupi ravimeid ei tohiks manustada patsientidele, kellel esineb ületäitunud põis, anuuria või
progressiivne neerupuudulikkus.

Ravim sisaldab abiainena laktoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, galaktoositalumatuse,
galaktoseemia või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Koostoimed teiste ravimtiega ja muud
Doksasosiini antihüpertensiivset toimet võivad tugevdada:
- ravimid, mis langetavad vererõhku;
- ravimid, mis laiendavad veresooni, nt nitraadid;
- PDE-5 inhibiitorid (sildenafiil, tadalafiil, vardenafiil) (vt lõik 4.4).

Doksasosiini antihüpertensiivset toimet võivad vähendada:
- mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA);
- östrogeenid;
- sümpatomimeetikumid.

Doksasosiin võib vähendada dopamiini, efedriini, epinefriini, metaraminooli, metoksamiini ja
fenüülefriini toimet arteriaalsele vererõhule ja veresoontele. Et puuduvad andmed koostoimete kohta
teiste ravimitega, mis mõjutavad maksa ainevahetust, tuleb olla väga ettevaatlik nende samaaegsel
manustamisel doksasosiiniga.

22-l tervel meessoost vabatahtlikul läbi viidud avatud, randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus
täheldati 1 mg doksasosiini ühekordsel manustamisel koos tsimetidiiniga (4-päevase
annustamisperioodi [400 mg kaks korda ööpäevas] esimesel päeval) doksasosiini keskmise AUC 10%-list suurenemist ilma statistiliselt oluliste muutusteta doksasosiini maksimaalse
plasmakontsentratsiooni (Cmax) ja poolväärtusaja osas. Nimetatud doksasosiini AUC 10%-line
suurenemine kasutamisel koos tsimetidiiniga jääb doksasosiini ja platseebo manustamisel täheldatud
keskmise AUC individuaalsete kõikumiste (27% ulatuses) piiridesse.

Suurem osa (98%) vereplasmas ringlevast doksasosiinist on seotud plasmavalkudega. Inimplasmaga in
vitro uuringutest on selgunud, et doksasosiin ei mõjuta digoksiini, varfariini, fenütoiini ja
indometatsiini seondumist plasmavalkudega.
Kliinilises praktikas on doksasosiini manustatud koos tiasiiddiureetikumide, furosemiidi, beeta-
blokaatorite, antibiootikumide, suukaudsete antidiabeetiliste ravimite, kusihappe eritumist
soodustavate preparaatide ja antikoagulantidega ilma et oleks täheldatud kahjulikke koostoimeid.
Siiski puuduvad nende koostoimete kohta ametlikud uuringud.
Doksasosiin võib tõsta seerumi reniini aktiivsust ja vanilliinmandelhappe ekskretsiooni uriini kaudu.
Seda tuleb arvestada labori analüüside hindamisel.

Hüpertensiooni näidustuse korral
Kuigi loomkatsetes ei ole doksasosiinil leitud otsest teratogeenset toimet, täheldati doksasosiini väga
suurte annuste (mis ületasid umbes 300 korda maksimaalse soovitatava annuse inimesel) kasutamisel
loodete suremuse suurenemist. .
Et rasedatel ei ole doksasosiiniga läbi viidud adekvaatseid ja kontrollitud uuringuid, ei ole
doksasosiini kasutamise ohutus raseduse ja rinnaga toitmise ajal tõestatud. Raseduse ajal tohib
doksasosiini kasutada üksnes juhul, kui sellest loodetav kasu kaalub üles võimalikud ohud.

Doksasosiin on vastunäidustatud imetamise ajal, sest loomuuringute andmetel kumuleerub ravim
lakteerivate rottide rinnapiima ja puudub teave ravimi eritumise kohta imetavate naiste rinnapiima.
Ravi vajadusel tuleb imetamine lõpetada (vt lõik 5.3).

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia näidustuse korral
See lõik ei ole kohaldatav.

Iivelduse, suurenenud nõrkuse ja pearingluse võimalik esinemine ravi alguses võib mõjutada tegevusi,
mis nõuavad suurenenud tähelepanu, motoorika koordinatsiooni ja kiiret otsuste tegemist (nt
mootorsõidukite juhtimine, masinatega töötamine, töötamine kõrgustes jne). Nimetatud kõrvaltoimed
on enam väljendunud ravi alguses, annuse suurendamisel, üleminekul teisele preparaadile või
koostoimes alkoholiga.

Kasutatakse järgnevaid esinemissagedusi: väga sage >1/10, sage >1/100 ja <1/10, aeg-ajalt >1/1000
ja <1/100, harv >1/10000 ja <1/1000, väga harv <1/10000, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate
andmete alusel).

MedDRA
Sagedus
Kõrvaltoimed
organsüsteemi klass


Infektsioonid ja
Sage
Hingamisteede infektsioon, kuseteede infektsioon
infestatsioonid

Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv
Leukopeenia, trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt
Allergiline reaktsioon ravimile
Ainevahetus- ja
Aeg-ajalt
Anoreksia, podagra, suurenenud söögiisu
toitumishäired
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Ärevus, depressioon, unetus
Väga harv
Agiteeritus, närvilisus
Närvisüsteemi häired
Sage
Pearinglus, peavalu, unisus
Aeg-ajalt
Tserebrovaskulaarne atakk, hüpesteesia, sünkoop,

treemor
Väga harv
Posturaalne pearinglus, paresteesia
Silma kahjustused
Väga harv
Hägune nägemine
Teadmata
Operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom (vt lõik

4.4)
Kõrva ja labürindi
Sage
Peapööritus
kahjustused
Aeg-ajalt
Tinnitus
Südame häired
Sage
Südamepekslemine, tahhükardia
Aeg-ajalt
Stenokardia, müokardiinfarkt
Väga harv
Bradükardia, südame rütmihäired
Vaskulaarsed häired
Sage
Hüpotensioon, posturaalne hüpotensioon
Väga harv
Õhetus
Respiratoorsed, rindkere ja
Sage
Bronhiit, köha, düspnoe, nohu
mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
Ninaverejooks
Väga harv
Bronhospasm
Seedetrakti häired
Sage
Kõhuvalu, düspepsia, suukuivus, iiveldus
Aeg-ajalt
Kõhukinnisus, kõhulahtisus, meteorism,

oksendamine, gastroenteriit
Teadmata
Maitseaistingu häired
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt
Kõrvalekalded maksafunktsiooni näitajates
Väga harv
Kolestaas, hepatiit, ikterus
Naha ja nahaaluskoe
Sage
Sügelus
kahjustused
Aeg-ajalt
Nahalööve
Väga harv
Alopeetsia, purpur, urtikaaria
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage
Seljavalu, lihasvalu
kahjustused
Aeg-ajalt
Liigesevalu
Väga harv
Lihaskrambid, lihasnõrkus
Neerude ja kuseteede häired
Sage
Tsüstiit, kusepidamatus
Aeg-ajalt
Düsuuria, hematuuria, sage urineerimine
Väga harv
Urineerimishäire, noktuuria, polüuuria,

suurenenud diurees
Reproduktiivse süsteemi ja
Aeg-ajalt
Impotentsus
rinnanäärme häired
Väga harv
Günekomastia, priapism
Teadmata
Retrograadne ejakulatsioon
Üldised häired ja
Sage
Asteenia, valu rinnus, gripitaolised sümptomid,
manustamiskoha reaktsioonid

perifeerne turse
Aeg-ajalt
Valu
Väga harv
Väsimus, haiglane enesetunne, näoturse
Uuringud
Kehakaalu tõus
Aeg-ajalt

Doksasosiini üleannustamise peamine sümptom on hüpotensioon. Esmalt tuleb haige asetada selili
lamama, pea ülejäänud kehast madalamal. Vajadusel tuleb rakendada muid toetavaid ravimeetmeid, et
stabiliseerida verevoolu ja patsiendi elulisi näitajaid. Et doksasosiin seondub olulisel määral
plasmavalkudega, ei ole dialüüsravi efektiivne.

Farmakoterapeutiline rühm: Alfa adrenoblokaatorid, ATC-kood: C02CA04

Eesnäärme healoomuline hüperplaasia.
Doksasosiini manustamisel eesnäärme healoomulise hüperplaasia korral paranevad oluliselt
urodünaamilised näitajad ja vähenevad haigussümptomid. Positiivne toime eesnäärme healoomulise
hüperplaasia korral on seletatav eesnäärme silelihastes ja kapslis ning kusepõie kaela piirkonnas
asuvate adrenergiliste alfa 1-retseptorite selektiivse blokeerimisega.
Doksasosiin avaldab vasodilateerivat toimet postsünaptiliste alfa 1-adrenoretseptorite (moodustavad
enam kui 70% eesnäärmes leiduvatest α-adrenoretseptoritest) selektiivse konkureeriva blokeerimise
kaudu.

Arteriaalne hüpertensioon
Doksasosiini manustamisel kõrgenenud vererõhuga haigetele täheldatakse kliiniliselt olulist vererõhu
langust, mille põhjuseks on süsteemse vaskulaarse resistentsuse vähenemine veresoontes leiduvate α1-
adrenoretseptorite selektiivse blokeerimise tagajärjel. Manustamisel üks kord päevas püsib kliiniliselt
oluline vererõhku langetav toime 24 tundi pärast ravimi manustamist. Vererõhu langus ilmneb järk-
järgult, kusjuures maksimaalne doksasosiini toime saabub 2…6 tundi pärast manustamist.
Hüpertensiooniga patsientidel on doksasosiinravi käigus vererõhu väärtused lamades ja seistes
sarnased.
Pikaajalise doksasosiinravi käigus ei täheldatud ravimtolerantsuse tekkimist. Harvadel juhtudel võib
pikaajalise ravi käigus plasma reniini aktiivsus suureneda ja tekkida tahhükardia.

Doksasosiin avaldab soodsat toimet lipiidide ainevahetusele, suurendades oluliselt
HDL/üldkolesterooli suhet ning vähendades triglütseriidide ja üldkolesterooli sisaldust veres. See on
doksasosiini eeliseks diureetikumide ja β-adrenoblokaatorite ees, mis mõjustavad nimetatud
parameetreid vastupidises suunas. Kõrge vererõhk ja plasma suurenenud lipiididesisaldus on südame
isheemiatõve tõestatud riskifaktoriteks, mistõttu doksasosiini toimel täheldatav vererõhu langus ja
soodne toime lipiidide metabolismile vähendab riski südame isheemiatõve tekkeks.

Doksasosiinravi tulemusena on täheldatud südame vasaku vatsakese hüpertroofia vähenemist,
trombotsüütide agregatsiooni inhibeerimist ja koeplasminogeeni aktivaatori stimuleerimist. Samuti
suurendab doksasosiin diabeedihaigete tundlikkust insuliini suhtes.

Imendumine
Doksasosiin imendub terapeutiliste annuste suukaudsel manustamisel hästi, saavutades maksimaalse
plasmakontsentratsiooni umbes 1...2 tundi pärast manustamist.
Biotransformatsioon/eritumine
Ligikaudu 98% vereplasmas olevast doksasosiinist on seondunud plasmavalkudega. Doksasosiini
eliminatsioon vereplasmast on bifaasiline, kusjuures terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg on 22
tundi. Nimetatud farmakokineetilisel omadusel põhineb ka doksasosiini manustamine üks kord
ööpäevas. Doksasosiin metaboliseerub peaaegu täielikult, muutumatul kujul eritub vähem kui 5%
manustatud ravimist. Kõik metaboliidid on inaktiivsed. Neerupuudulikkusega patsientidel läbi viidud
uuringutes ei ole võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidel täheldatud olulisi erinevusi
doksasosiini farmakokineetikas.

Doksasosiini kasutamise kohta maksapuudulikkusega patsientidel on vähe andmeid. Kaheteistkümnel
mõõduka maksafunktsiooni puudulikkusega haigel läbi viidud uuringus täheldati doksasosiini
ühekordse manustamise järgselt AUC 43%-list suurenemist ja oraalse kliirensi 40%-list vähenemist.
Nagu iga teisegi täielikult maksa poolt metaboliseeruvate ravimite puhul, nõuab doksasosiini
kasutamine häirunud maksafunktsiooniga patsientidel suuremat ettevaatust (vt lõik 4.4). Enamus
manustatud ainest eritatakse väljaheitega inaktiivsete metaboliitidena. Vähem kui 5% manustatud
annusest eritatakse organismist muutumatul kujul. Doksasosiin metaboliseerub esmajoones O-
demetüülimise ja hüdroksüülimise teel.

Äge toksilisus: DL50 hiirtel ja rottidel pärast doksasosiini peroraalset manustamist on kõrgem kui 1000
mg/kg/päevas.

Krooniline toksilisus: uuringutes isaste hiirtega kõrgeimate doksasosiini annuste (40 kuni 80
mg/kg/päevas) kroonilisel manustamisel oli jälgitav müokardi fibroos doksasosiini farmakoloogilise
toime tagajärjel.

Reproduktsiooni toksilisus: Viljakusuuringutes rottidega täheldati isastel isenditel viljakuse
vähenemist annuse 20 mg/kehakaalu kg/päevas juures ja isaste loodete mõõdukalt aeglustunud kasvu
annuse juures 100 mg kehakaalu kg kohta päevas. Ei esinenud embrüotoksilist toimet. Teratogeensuse
uuringutes ei täheldatud teratogeenseid toimeid ega teisi soovimatuid toimeid loote arengule.

Mutageensuse ja kartsinogeensuse uuringud: Loomkatsetes ei täheldatud doksasosiinil mutageensuse
ja/või kartsinogeensuse ilminguid.

Mikrokristalne tselluloos, granuleeritud mikrokristalne tselluloos, veevaba laktoos,
naatriumtärklisglükolaat, naatriumlaurüülsulfaat, veevaba kolloidne räni, magneesiumstearaat.

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida niiskuse ja valguse eest kaitstult.

Pakendi tüüp: Al/PVC/PVDC blister, lisatud pakendi infoleht pabervoldikuna.
Pakendi suurus:
Zoxon 2: 10 ja 30 tabletti.
Zoxon 4: 30 ja 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

ja käitlemiseks

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.