ZOFRAN

Toimeained: ondansetroon

Ravimi vorm: süste-/infusioonilahus

Ravimi tugevus: 2mg 1ml 4ml 5TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on ZOFRAN ja milleks seda kasutatakse


ZOFRAN kuulub oksendamisvastaste ravimite (antiemeetikumide) rühma. Seda kasutatakse
iivelduse ja oksendamise vältimiseks, kui need tekivad:

• vähiravi ajal (keemiaravi ja kiiritusravi)

• pärast üldanesteesias teostatud operatsiooni

2. Mida on vaja teada enne ZOFRAN võtmist

Ärge kasutage ravimit ZOFRAN:
- kui te kasutate apomorfiini (kasutatakse Parkinsoni haiguse ravis);
- kui olete ondansetrooni või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.


Kui te arvate, et midagi käib teie kohta, rääkige sellest arstiga enne, kui teile süstitaske
ZOFRAN’it,

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga ZOFRAN:
Enne kui teile süstitakse ZOFRAN’it, pidage nõu oma arstiga
• kui te olete ZOFRAN’iga sarnastele ravimitel allergiline. Need on näiteks ravimid, mis
sisaldavad granisetrooni või palonosetrooni
• kui teil on tõsised probleemid südamega, sh ebaregulaarne südamerütm (arütmia)
• kui teil on probleeme sooltega
• kui teil on maksahaigus, võib teie arst ZOFRAN’i annust vähendada

Pidage nõu oma arstiga, kui te arvate, et mõni eelpool toodud väidetest kehtib ka teie kohta.

Muud ravimid ja Zofran
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis
tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
- Karbamasepiin või fenütoiin, (epilepsia ravimid)
- Rifampitsiin (kasutatakse sellise infektsiooni raviks nagu tuberkuloos)
- Tramadool (valuvaigisti)
- Fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, fluvoksamiin, tsitalopraam, estsitalopraam (SSRI-d
[selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid]) (neid kasutatakse depressiooni ja/või ärevuse
raviks)
- Venlafaksiin, duloksetiin (SNRI-d [serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid]) (neid
kasutatakse depressiooni ja/või ärevuse raviks)

Öelge oma arstile, kui te võtate mõnda nendest ravimitest.

Rasedus ja imetamine

Rasedus ja imetamine
ZOFRAN'it ei soovitata raseduse ajal kasutada.
• Öelge oma arstile, kui te olete rase või planeerite rasestuda.
• Kui te rasestusite ravi ajal, öelge seda arstile.

ZOFRAN'it ei soovitata imetamise ajal kasutada. Toimeaine eritub rinnapiima ja see võib
kahjustada teie last. Palun rääkige sellest arstiga.

3. Kuidas ZOFRAN võtta

Kuidas ZOFRAN'it kasutada


Kui palju ravimit võtta

Teie arst otsustab, milline on ZOFRAN'i õige annus teie jaoks.

Kuidas kasutada

Ravi päeval:
ZOFRAN'it manustatakse teile arsti või õe poolt vahetult enne ravi algust. ZOFRAN'it võib
manustada nii lihase- kui veenisisese süstina või „tilgana“ veeni.

Järgnevatel päevadel:
Arst võib ravi jätkata ZOFRAN’i suukaudse raviga. Järgige pakendil olevat teavet. Võtke seda
ravimit alati vastavalt arstilt saadud juhistele.

Kui teile manustatakse ZOFRAN’it rohkem kui ette nähtud
Kui teile manustatakse kogemata liiga palju ZOFRAN’it, ei põhjusta see tõenäoliselt teile mingeid
probleeme. Kuid kui te muretsete sellepärast või tunnete end halvasti:


Küsige nõu oma arstilt või apteekrilt.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid.

Tõsised allegilised reaktsioonid: need esinevad ZOFRAN'it saavatel inimestel harva. Nähud on:
• nahapinnast kõrgem ja sügelev lööve (kublad)
• turse, mõnikord näos või suus (angioödeem), mis põhjustab hingamisraskust
• kollaps (minestamine)

Kui teil tekivad need sümptomid, võtke otsekohe arstiga ühendust. Lõpetage ZOFRAN’i
kasutamine.

Väga sageli esinevad Need võivad tekkida enam kui 1 inimesel 10st:
• peavalu

Sageli esinevad kõrvaltoimed
Need võivad tekkida kuni 1 inimesel 10st:
• kuuma- või õhetushood
• kõhukinnisus

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed
Need võivad tekkida kuni 1inimesel 100st:
• tõmblused (krambid)
• tahtmatud lihasliigutused või spasmid
• ebaregulaarne või aeglane südamerütm
• valu rindkeres
• madal vererõhk
• luksumine

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed, mida saab avastada vereanalüüsiga:
• maksas toodetavate ainete (ensüümide) aktiivsuse tõus.

Harva esinevad kõrvaltoimed
Need võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000st:
• tõsised allergilised reaktsioonid
• südame rütmihäired (mis mõnikord põhjustavad järsku teadvusekadu)
• pearinglus
• ajutine ähmane või muutunud nägemine

Väga harva esinevad kõrvaltoimed
Need võivad tekkida kuni 1 inimesel 10000st:
• laialdalne lööve koos villide ja naha ketendusega suuremal osal kehapinnast (epidermise
toksiline nekrolüüs)
• ajutine pimedus


Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime
võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

5. Kuidas ZOFRAN säilitada

Kuidas ZOFRAN'it säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoidke seda ravimit temperatuuril kuni 30°C, valguse eest kaitstult.

Mitte kasutada pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu.

Kõlblikkusaeg on 3 aastat (suletuna). 24 tundi lahjendatud kujul, temperatuuril 2…8˚C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida ZOFRAN sisaldab:
- Toimeaine
on
ondansetroon.
Süste- või
infusioonilahuse
ml
sisaldab
ondansetroonvesinikkloriiddihüdraati koguses, mis vastab 2 mg ondansetroonile.

-
Abiained on sidrunhappe monohüdraat, naatriumtsitraat, naatriumkloriid, süstevesi.

Kuidas ZOFRAN välja näeb ja pakendi sisu:
Selge, värvusetu vedelik. Süste- või infusioonilahus (2mg/ml) 2ml või 4ml ampullis, 5 tk karbis.

Informatsioon tervishoiutöötajatele:
Ondansetrooni süste- või infusioonilahus ei sisalda säilitusaineid ja seda tohib kasutada ainult
ühekordselt, süstides või lahjendades selle vahetult pärast ampulli avamist; allesjäänud lahus tuleb
minema visata.
Ondansetrooni süste- või infusioonilahuse ampulle ei tohi autoklaavis steriliseerida.
Ondansetrooni süste- või infusioonilahust ei tohi manustada samas süstlas või infusioonisüsteemis
koos teiste ravimitega.
Sobivus veenisiseste lahustega. Ondansetrooni süste- või infusioonilahust võib segada ainult tootja
poolt soovitatud infusioonilahustega.
Kuigi infusioonilahused tuleb valmistada vahetult enne tarvitamist, on näidatud, et ondansetrooni
süste- või infusioonilahus on stabiilne 7 päeva säilitatuna toatemperatuuril (alla 25°C)
fluorestsentslampide valguses või külmkapis, segatuna järgnevate infusioonilahustega: 0,9%
naatriumkloriidilahus; 5% glükoosilahus; 10% mannitoolilahus; Ringeri lahus; 0,3% kaaliumkloriidi-ja 0,9% naatriumkloriidilahus; 0,3% kaaliumkloriidi- ja 5% glükoosilahus.
Sobivusuuringute läbiviimisel on kasutatud polüvinüülkloriidist infusioonikotte ning polüvinüülkloriidist
tilkinfusioonisüsteeme. Võib oletada, et polüetüleenist infusioonikottide või klaaspudelite (tüüp 1)
kasutamisel on stabiilsus samasugune. 0,9% naatriumkloriidis või 5% glükoosis lahjendatud
ondansetroon on polüpropüleensüstaldes olnud stabiilne. Arvatakse, et muude sobivate
infusioonivedelikega lahjendatud ZOFRAN'i süste- või infusioonilahus on polüpropüleensüstaldes
stabiilne.
NB! Preparaati peab hoidma aseptilistes tingimustes.
Sobivus muude ravimitega. Ondansetrooni võib manustada veenisisese tilkinfusioonina kiirusega
1 mg/tunnis. Ondansetrooni võib kontsentratsioonis 16...160 µg/ml (nt vastavalt 8 mg/500 ml ja
8 mg/50 ml) manustada läbi kaheharulise (Y-tüüpi) tilkinfusioonisüsteemi üheaegselt koos järgnevate
ravimitega:
Tsisplatiin: kontsentratsiooniga kuni 0,48 mg/ml (nt 240 mg 500 ml-s) manustatuna 1…8 tunni
jooksul.
5-fluorouratsiil: kontsentratsiooniga kuni 0,8 mg/ml (nt 2,4 g 3 liitris või 400 mg 500 ml-s)
manustatuna vähemalt 20 ml tunnis (500 ml 24 tunniga). 5-fluorouratsiili suuremad kontsentratsioonid
võivad põhjustada ondansetrooni sadestumist. Lisaks muudele sobivatele lisanditele võib
5-fluorouratsiili infusioon sisaldada kuni 0,045% magneesiumkloriidi.
Karboplatiin: kontsentratsiooniga 0,18...9,9 mg/ml (nt 90 mg 500 ml-s kuni 990 mg 100 ml-s)
manustatuna 10 min kuni 1 tunni jooksul.
Etoposiid: kontsentratsiooniga 0,144...0,25 mg/ml (nt 72 mg 500 ml-s kuni 250 mg 1 liitris)
manustatuna 30 min kuni 1 tunni jooksul.
Tseftasidiim: annused 250...2000 mg, segatuna tootja poolt soovitatud lahusega (nt 250 mg
tseftasidiimi 2,5 ml ja 2 g tseftasidiimi 10 ml kohta) ja manustatuna boolusena veeni u 5 min jooksul.
Tsüklofosfamiid: annused 100...1000 mg, segatuna tootja poolt soovitatud lahusega (100 mg
tsüklofosfamiidi 5 ml lahuse kohta) ja manustatuna boolusena veeni u 5 min jooksul.
Doksorubitsiin: annused 10...100 mg, segatuna tootja poolt soovitatud lahusega (10 mg doksorubitsiini
5 ml lahuse kohta) ja manustatuna boolusena veeni u 5 min jooksul.
Deksametasoon: 20 mg deksametasoonnaatriumfosfaati võib süstida aeglaselt (2...5 min jooksul)
veeni kaheharulise (Y-tüüpi) tilkinfusioonisüsteemi kaudu, mille teisest harust tilgutatakse samal ajal
15 min jooksul 8...16 mg ondansetrooni (lahjendatuna 50...100 ml sobivas infusioonilahuses).
Deksametasoonnaatriumfosfaati ja ondansetrooni võib koos manustada sama tilkinfusioonisüsteemi
kaudu, kui deksametasoonnaatriumfosfaadi kontsentratsioon on vahemikus 32 µg...2,5 mg/ml ja
ondansetrooni kontsentratsioon vahemikus 8 µg...1 mg/ml.


Müügiloa hoidja ja tootja:
Müügiloa hoidja:
GlaxoSmithKline Export Ltd., 980 Great West Road, Brentford, Middlesex TW8 9GS,
Ühendkuningriik

Partii vabastamise eest vastutav tootja:
GlaxoSmithKline Manufacturing S.p.A., Strada Provinciale Asolana, 90, 43056 San Polo di Torrile,
Parma, Itaalia
või
GlaxoSmithKline Pharmaceuticals S.A., Grunwaldzka 189, 60322 Poznan, Poola


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Müügiloa hoidja esindaja Eestis: GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Lõõtsa 2, 11415 Tallinn.
Tel. +372 6676 900


Infoleht on viimati uuendatud: jaanuaris 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

ZOFRAN, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Süste- või infusioonilahuse 1 ml sisaldab ondansetroonvesinikkloriiddihüdraati koguses, mis vastab 2
mg ondansetroonile.
INN. Ondansetronum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

3. Ravimvorm

Süste- või infusioonilahus.
Selge, värvitu, steriilne lahus.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Täiskasvanud

Pahaloomulise kasvaja kemoteraapiast või radioteraapiast põhjustatud iiveldus ja oksendamine.
Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine.

Lapsed

Pahaloomulise kasvaja kemoteraapiast põhjustatud iiveldus ja oksendamine.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Kemo- ja radioteraapia poolt põhjustatud iiveldus ja oksendamine. Vähktõve ravi emetogeensus
sõltub kasutatava kemo- ja radioteraapia skeemist (annused, ravimkombinatsioonid). Zofran'i
manustamisviisi ja annuse valikul peab arvestama emetogeensuse raskusastet ning lähtuma
alljärgnevast.
Täiskasvanud:
Emetogeenne kemo- ja radioteraapia: ondansetrooni soovitatav intravenoosne või intramuskulaarne
annus on 8 mg, manustatuna vahetult enne ravi. Hilisema iivelduse ja oksendamise vältimiseks (24
tundi pärast ravi algust) soovitatakse Zofran'i manustada suu kaudu.

Tugevalt emetogeense kemoteraapia korral on ondansetrooni maksimaalne algannus 16 mg i.v.
infusioonina 15 minuti jooksul. Intravenoosselt ei tohi üle 16 mg ühekordseid annuseid kasutada,
annusest sõltuva QT-intervalli pikenemise riski tõttu.Tugevalt emetogeense kemoteraapia korral võib
ondansetrooni efektiivsust suurendada täiendavalt ühekordse intravenoosse
deksametasoonnaatriumfosfaadi 20 mg annusega, manustatuna enne kemoteraapiat.

Intravenoosseid annuseid üle 8 mg ja kuni 16 mg tuleb enne manustamist lahjendada 50...100 ml 0,9%
naatriumkloriidi süstelahusega või 5% dekstroosi lahusega ja manustada vähemalt 15 minutilise
infusioonina (vt lõik 6.6). Alla 8 mg annuseid ei ole vaja lahjendada ja võib manustada aeglase
intramuskulaarse või intravenoosse süstena vähemalt 30 sekundi jooksul.

Ondansetrooni algannusele võib nelja tunni järel manustada täiendavalt kaks 8 mg annust i.m või i.v
annusena (vähemalt 30 sekundi jooksul) või püsiinfusioonina annuses 1 mg/tunnis kuni 24 tunni
jooksul.

Et vältida hilisemat iiveldust ja oksendamist, peaks 24 tundi pärast ravi algust jätkama Zofran'i
suukaudset manustamist.

Lapsed ja noorukid (6-kuused kuni 17-aastased)
Kemoteraapiast põhjustatud iivelduse ja oksendamise korral võib annuse arvutamisel lähtuda
kehapindalast või kehakaalust. Lastega läbi viidud kliinilistes uuringutes manustati ondansetrooni
intravenoosse infusioonina, lahjendatuna 25...50 ml füsioloogilise lahuse või muu sobiva
infusioonilahusega (vt kasutamise ja käsitsemise juhised) ning infusiooni kestus peab olema vähemalt
15 minutit.

Annustamine kehapindala järgi

Ondansetrooni tuleb manustada vahetult enne kemoteraapiat ühekordselt intravenoosselt annuses
5 mg/m2. Ühekordne intravenoosne annus ei tohi ületada 8 mg. Suukaudse annusega võib alustada 12
tunni pärast ja sellega jätkata kuni 5 päeva (Tabel 1). Täiskasvanute annuseid ei tohi ületada.

Tabel 1. Kehapindalast lähtuv annustamine kemoteraapiast põhjustatud iivelduse oksendamise korral (lapsed vanuses 6 kuud kuni 17 aaastat).

Kehapindala
1. päev
Päevad 2...6
< 0,6 m2
5 mg/m2 i.v. pluss
2 mg suukaudselt iga 12 tunni
12 tunni pärast 2 mg
järel
suukaudselt
≥ 0,6 m2...≤ 1,2 m2
5 mg/m2 i.v. pluss
4 mg suukaudselt
12 tunni pärast 4 mg
iga 12 tunni järel
suukaudselt
> 1,2 m2
5 mg/m2 i.v. või 8 mg i.v. pluss
8 mg suukaudselt
12 tunni pärast 8 mg
iga 12 tunni järel
suukaudselt

Annustamine kehakaalu järgi

Ondansetrooni tuleb manustada vahetult enne kemoteraapiat ühekordselt intravenoosselt annuses
0,15 mg/kg. Ühekordne intravenoosne annus ei tohi ületada 8 mg. Esimesel päeval manustatakse 2
järgmist annust iga 4 tunni järel intravenoosselt. Suukaudse annusega võib alustada 12 tunni pärast ja
sellega jätkata kuni 5 päeva (Tabel 2). Täiskasvanute annuseid ei tohi ületada.

Tabel 2. Kehakaalust lähtuv annustamine kemoteraapiast põhjustatud iivelduse ja oksendamise
korral (lapsed vanuses 6 kuud kuni 17 aaastat).

Kehakaal
1. päev
Päevad 2...6
≤10 kg
Kuni 3 annust 0,15 mg/kg i.v.
2 mg suukaudselt
iga 4 tunni järel
iga 12 tunni järel
> 10 kg
Kuni 3 annust 0,15 mg/kg i.v.
4 mg suukaudselt
iga 4 tunni järel
iga 12 tunni järel

Eakad: üle 65-aastastel patsientidel tuleb kõik intravenoossed annused lahjendada ja manustada 15-
minutilise infusioonina ning kui on korduvannuse manustamise vajadus, tuleb seda teha vähemalt 4
tunni pärast.
65...74-aastastele patsientidele tuleb ondansetrooni intravenoosne algannus 8...16 mg manustada 15
minuti jooksul, millele võib vähemalt 4 tunniste vahedega täiendavalt manustada kaks 8 mg annust 15-
minutilise infusioonina.
75-aastastel ja vanematel patsientidel ei tohi ondansentrooni algannus ületada 8 mg, manustatuna 15
minuti jooksul infusioonina. 8 mg algannusele võib vajadusel vähemalt 4 tunniste vahedega
täiendavalt manustada kaks 8 mg annust 15-minutilise infusioonina. (vt lõik 5.1, Patsientide
erirühmad, Eakad).

Neerukahjustus: ravimi ööpäevast annust, manustamissagedust ega -viisi ei pea muutma.
Maksakahjustus: keskmise või raske maksakahjustusega isikutel on ondansetrooni kliirens tunduvalt
vähenenud ning poolväärtusaeg plasmas oluliselt pikem. Sellise patsiendi ööpäevane annus ei tohi
ületada 8 mg.
Manustamine sparteiini/debrisokviini ainevahetushäirega patsiendile: sellistel patsientidel ei ole
ondansetrooni eliminatsiooni poolväärtusaeg muutunud ning korduval manustamisel ei erine ravimi
ekspositsioon üldpopulatsioonis täheldatust. Seetõttu ei pea muutma ravimi ööpäevast annust ega
manustamissagedust.

Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine. Täiskasvanud: operatsioonijärgse iivelduse ja
oksendamise vältimiseks tuleb anesteesia induktsiooni ajal manustada ühekordselt 4 mg Zofran'i
süstituna aeglaselt veeni või lihasesse.
Operatsioonijärgselt tekkinud iivelduse ja oksendamise raviks on soovitatav manustada 4 mg Zofran'i
ühekordselt süstituna aeglaselt veeni või lihasesse.
Lapsed ja noorukid (vanuses 1 kuu kuni 17 aastat): lastele manustatakse operatsioonijärgse iivelduse
ja oksendamise vältimiseks ja raviks ondansetrooni aeglase veenisüstina (mitte vähem kui 30 sekundit)
0,1 mg/kg (maksimaalselt 4 mg) enne või pärast üldanesteesia induktsiooni või selle ajal või pärast
operatsiooni.
Eakad patsiendid: ondansetrooni on harva kasutatud eakate operatsioonijärgse iivelduse ja
oksendamise vältimiseks ja raviks, samas on üle 65-aastased kemoteraapiat saanud patsiendid talunud
ondansetrooni hästi.
Neerukahjustus: ravimi ööpäevast annust, manustamissagedust ja -viisi ei pea muutma.
Maksakahjustus: keskmise või raske maksakahjustusega isikutel on ondansetrooni kliirens tunduvalt
vähenenud ning poolväärtusaeg plasmas oluliselt pikem. Sellise patsiendi ööpäevane annus ei tohi
ületada 8 mg.
Manustamine sparteiini/debrisokviini ainevahetushäirega patsiendile: sellistel patsientidel ei ole
ondansetrooni eliminatsiooni poolväärtusaeg muutunud ning korduval manustamisel ei erine ravimi
ekspositsioon üldpopulatsioonis täheldatust. Seetõttu ei pea muutma ravimi ööpäevast annust ega
manustamissagedust.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Koosmanustamine apomorfiiniga (tuginedes ondansetrooni ja apomorfiinvesinikkloriidi
koosmanustamise järgselt tekkinud tugevalt väljendunud hüpotensiooni ja teadvusekaotuse tekke
kohta saadud teadetele).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiendid, kes on ülitundlikud teiste valikuliste 5HT -retseptorite antagonistide suhtes, võivad olla
3
ülitundlikud ka ondansetrooni suhtes.

Ondansetroon pikendab annusest sõltuvalt QT-intervalli (vt lõik 5.1). Lisaks on ondansetrooni
kasutavatel patsientidel teatatud turuletulekujärgsetes kõrvaltoime teatistes Torsade de Pointes’
esinemisest. Tuleb hoiduda ondansetrooni kasutamisest kaasasündinud pika QT-intervalli
sündroomiga patsientidel. Ondansetrooni tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on või
võib tekkida QTc pikenemine, sh elektrolüütide tasakaaluhäirete, südame paispuudulikkuse,
bradüarütmiaga patsiendid, või kes võtavad ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli või
põhjustavad elektrolüütide tasakaalu häireid.

Hüpokaleemia ja hüpomagneseemia tuleb korrigeerida enne ravi alustamist ondansetrooniga.

Ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimite koosmanustamise järgselt on kirjeldatud serotoniini
sündroomi (vt lõik 4.5). Kui ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimite koosmanustamine on
kliiniliselt õigustatud, on soovitatav patsienti hoolikalt jälgida.
Ondansetroon kiirendab jämesoole läbitavust, mistõttu tuleb patsiente, kellel esinevad kergekujulised
sooleobstruktsiooni nähud, pärast ravimi manustamist jälgida.
Patsientidel, kellele on tehtud adenotonsillektoomia, võib iivelduse ja oksendamise vältimine
ondansetrooniga maskeerida varjatud veritsust. Seetõttu tuleb neid patsiente pärast ondansetrooni
manustamist hoolega jälgida.
Ondansetrooni koos hepatotoksiliste kemoterapeutikumidega saavaid lapsi tuleb hoolega jälgida
maksafunktsiooni häirete suhtes.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Andmed ondansetrooni omaduste kohta kiirendada või pärssida teiste samaaegselt manustatavate
ravimite metabolismi puuduvad. Eriuuringutest on ilmnenud, et ondansetrooni manustamisel koos
alkoholi, temasepaami, furosemiidi, alfentaniili, tramadooli, morfiini, lidokaiini, tiopentaali või
propofooliga ei ole koostoimeid tekkinud.
Ondansetroon metaboliseerib maksa tsütokroom P-450 ensüümide CYP3A4, CYP2D6 ja
CYP1A2 vahendusel. Ondansetrooni metaboliseerivate ensüümide rohkuse tõttu
kompenseeritakse ühe ensüümi inhibeerimine või vähenenud aktiivsus (nt CYP2D6
geneetiline defitsiit) tavaliselt teiste ensüümide poolt ja sellega peaks kaasnema vähene või
ebaoluline ondansetrooni kogukliirensi või annuse muutuse vajadus.

Ettevaatus on vajalik ondansetrooni manustamisel koos QT-intrvalli pikendavate ja/või
elektrolüütide tasakaaluhäireid tekitavate ravimitega (vt lõik 4.4).

Apomorfiin
Tuginedes ondansetrooni ja apomorfiinvesinikkloriidi koosmanustamise järgselt tekkinud tugevalt
väljendunud hüpotensiooni ja teadvusekaotuse tekke kohta saadud raportitele on koosmanustamine
apomorfiiniga vastunäidustatud.

Fenütoiin, karbamasepiin ja rifampitsiin
Patsientidel, kes said ravi tugevate CYP3A4 indutseerijatega (nt fenütoiin, karbamasepiin ja
rifampitsiin), pikenes ondansetrooni oraalne kliirens ja vähenes plasmakontsentratsioon.

Serotoninergilised ravimid (nt SSRId ja SNRId)
Ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimite, sh selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid
(SSRId) ja serotoniini noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRId) (vt lõik 4.4) koosmanustamise
järgselt on kirjeldatud serotoniini sündroomi (sh vaimse seisundi muutused, autonoomne ebastabiilsus
ja neuromuskulaarsed häired).

Tramadool
Väikesemahulistest uuringutest saadud andmed näitavad, et ondansetroon võib vähendada tramadooli
valuvaigistavat toimet.

Ondansetrooni manustamine koos ravimitega, mis võivad tekitada QT-intervalli pikenemist, võib
põhjustada probleemi süvenemist (vt lõik 4.4).

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus ja imetamine

Rasedus
Ondansetrooni ohutus rasedatel ei ole kindlaks tehtud.
Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet embrüo või loote arengule, raseduse kulule
ning peri- ja postnataalsele arengule. Loomkatsed ei ole aga üheselt ülekantavad inimestele ning seega ei
ole ondansetrooni kasutamine raseduse ajal soovitatav.

Imetamine
Uuringud on näidanud, et ondansetroon eritub loomade piima. Ondansetrooni saavatel naistel ei
soovitata seetõttu last rinnaga toita.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Psühhomotoorsetes testides ei mõjuta ondansetroon reaktsioonikiirust ega põhjusta sedatsiooni.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on toodud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on
esitatud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100, <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100), harv
(≥1/10000, <1/1000) ja väga harv (<1/10000), sealhulgas üksikjuhud. Andmed kõrvaltoimete kohta,
mis esinesid väga sageli, sageli ja aeg-ajalt, on saadud kliinilistest uuringutest. Harva ja väga harva
esinevate kõrvaltoimete esinemissagedus põhineb pärast müügiloa saamist teatatud kõrvaltoimete
esinemissagedusel.

Järgnevad kõrvaltoimete esinemissagedused on esinenenud ondansetrooni standardsete soovitatavate
annuste kasutamisel vastavalt näidustustele ja ravimvormile.

Immuunsüsteemi häired
Harv: kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid, mõnikord raskekujulised, sh anafülaksia.

Närvisüsteemi häired
Väga sage: peavalu.
Aeg-ajalt: krambid ja liigutushäired (kaasa arvatud ekstrapüramidaalnähud nagu düstoonilised
reaktsioonid, okulogüüriline kriis ja düskineesia)1.
Harv: pearinglust esineb valdavalt ondansetrooni kiirel manustamisel veeni.

Silma kahjustused
Harv: mööduvad nägemishäired (nt nägemise ähmastumine), eelkõige ondansetrooni manustamisel
veeni.
Väga harv: mööduv nägemiskaotus, eriti ravimi intravenoossel manustamisel2.

Südame häired
Aeg-ajalt: südame rütmihäired, valu rindkeres koos või ilma ST-segmendi depressioonita, bradükardia.
Harv: QTc-intervalli pikenemine (sh Torsade de Pointes).

Vaskulaarsed häired
Sage: soojatunne või õhetus.
Aeg-ajalt: hüpotensioon.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt: luksumine.

Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus.

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse asümptomaatiline tõus3.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv: toksiline nahakahjustus sh toksiline epidermise nekrolüüs

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: lokaalsed süstekoha reaktsioonid.

1.
Nimetatud kõrvaltoimete korral ei ole esinenud püsivaid jääknähte.
2.
Valdav enamus nägemiskaotuse episoodidest laheneb 20 minutiga. Suurem osa patsientidest,
kellel nimetatud kõrvaltoime esines, olid saanud ravi mitmete kemoterapeutikumidega, sealhulgas
tsisplatiiniga. Mõned mööduvad nägemiskaotuse episoodid olid kortikaalse päritoluga.
3.
Nimetatud kõrvaltoime esines sageli patsientidel, kes said kemoteraapiat tsisplatiiniga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Sümptomid
Ondansetrooni üleannustamise kohta on andmed vähesed. Enamikel juhtudel sarnanesid sümptomid
nendele, mida on kirjeldatud ka soovitatavaid annuseid kasutavatel patsientidel (vt lõik 4.8).
Kirjeldatud ilminguteks on nägemishäired, tugev kõhukinnisus, hüpotensioon ja vasovagaalne episood
koos mööduva teise astme AV-blokaadiga.
Ondansetroon pikendab annusest sõltuvalt QT-intervalli. Üleannustamisel on soovitatav EKG
monitooring.

Ravi
Ondansetroonile ei ole spetsiifilist antidooti, seetõttu tuleb üleannustamise kahtluse korral vajadusel
rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi.
Oksejuure preparaatide kasutamist ondansetrooni üleannustamise raviks ei soovitata, sest
ondansetrooni antiemeetilise toime tõttu ei ole need preparaadid tõenäoliselt efektiivsed.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

.

Farmakoterapeutiline rühm: Iiveldus- ja oksendamisvastased ained: ATC-kood: A04AA01

Ondansetroon on tugevatoimeline valikuline 5HT -retseptorite antagonist. Tema iivelduse ja
3
oksendamise vastane toimemehhanism ei ole täpselt teada.
Kasvajavastased kemoterapeutilised preparaadid ja radioteraapia võivad peensooles põhjustada
serotoniini vabanemist, mis aktiveerib 5HT -retseptorite kaudu uitnärvi aferentseid kiude ning kutsub
3
esile okserefleksi.
Uitnärvi aferentsete kiudude aktiveerimine võib põhjustada ka 5HT vabanemist area postrema's, IV
ajuvatsakese põhjas, mis põhjustab oksendamist. Tuginedes eeltoodule on ondansetrooni kemo- ning
radioteraapiast põhjustatud iivelduse ning oksendamise vastane toime seletatav valikulise 5HT -
3
retseptorite antagonismiga perifeerses ning kesknärvisüsteemis paiknevatele neuronitele.
Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vastase toime mehhanismid ei ole teada, kuid on
võimalik, et ka siin toimivad samad tegurid, mis tsütotoksilise ravi puhul.
Ondansetroon ei muuda prolaktiini kontsentratsiooni plasmas.

QT-intervalli pikenemine
Ondansetrooni toimet QTc-intervalli pikenemisele hinnati topeltpimedas randomiseeritud, platseebo ja
positiivse kontrolliga (moksifloksatsiin) ristuvas uuringus 58 tervel täiskasvanud mehel ja naisel.
Kasutati ondansetrooni annuseid 8 mg ja 32 mg, mida manustati 15 minutit kestva intravenoosse
infusioonina. Maksimaalne testitud annus oli 32 mg, mille korral keskmine maksimaalne (CI 90%
ülemine piir) QTcF erinevus platseebost pärast algväärtuse korrigeerimist oli 19,6 (21,5) msec.
Väikseima testitud annuse - 8 mg korral oli keskmine maksimaalne (CI 90% ülemine piir) QTcF
erinevus platseebost pärast algväärtuse korrigeerimist 5,8 (7,8) msec. Selles uuringus ei esinenud QTc
mõõtmisel väärtusi üle 480 msec ja QTc tõusu üle 60 msec.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Ondansetrooni farmakokineetilised omadused ei muutu korduval manustamisel.
Imendumine. Ekvivalentne süsteemne ekspositsioon saavutatakse peale manustamist lihasesse ja
veeni.
Jaotumine. Ondansetroon ei seondu ulatuslikult plasmavalkudega (70...76%). Ondansetrooni jaotuvus
täiskasvanud inimese organismis kõigi manustamisviiside puhul on ühesugune, püsiseisundi
jaotuvusruumala on umbes 140 l.
Metabolism. Ondansetroon metaboliseerub peamiselt maksas mitmete ensüümide osalusel. Ensüümi
CYP2D6 puudumine (debrisokviini polümorfism) ei mõjuta ondansetrooni farmakokineetikat.
Eritumine. Alla 5% imendunud annusest eritub muutumatul kujul uriiniga. Lõplik eliminatsiooni
poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi.

Patsientide erirühmad
Sugu
Naistel on ravimi imendumise kiirus ja ulatus suuremad pärast suukaudset manustamist ning
süsteemne kliirens ja jaotusruumala (kohandatud kehakaalu järgi) väiksemad.

Lapsed ja noorukid (1-kuused kuni 17-aastased)
Kliinilises uuringus, kus osales 51 patsienti vanuses 1 kuni 24 kuud, manustati uuringus osalejatele
enne operatsiooni ondansetrooni annuses 0,1 või 0,2 mg/kg.
Patsientidel vanuses 1 kuni 4 kuud oli ravimi kliirens normaliseeritult kehakaalule keskmiselt 30%
madalam võrreldes 5...24-kuusete patsientidega. Samas oli patsientidel vanuses 1 kuni 4 kuud ravimi
kliirens võrreldav 3...12-aastaste patsientidega.
Ravimi poolväärtusaeg patsientidel vanuses 1 kuni 4 kuud oli keskmiselt 6,7 tundi, patsientidel
vanuses 5 kuni 24 kuud ja 3 kuni 12 aastat 2,9 tundi.
Patsientidel vanuses 1 kuni 4 kuud ei ole näidustatud ravimi annuse kohandamine, kuna
postoperatiivse iivelduse ja oksendamise raviks on selles vanusegrupis näidustatud ainult ühekordne
intravenoosne annus. Farmakokineetiliste omaduste erinevused patsientidel vanuses 1 kuni 4 kuud
võrreldes teiste vanusegruppidega on osaliselt seletatavad suurema jaotuvusruumalaga.

Uuringus, kus osales 21 patsienti vanuses 3 kuni 12 aastat, kellele teostati operatsioon üldanesteesias,
olid ondansetrooni kliirensi ja jaotuvusruumala absoluutväärtused pärast ondansetrooni 2 mg (vanuses
3 kuni 7 aastat) või 4 mg (vanuses 8 kuni 12 aastat) annuse ühekordset intravenoosset manustamist
madalamad võrreldes täiskasvanud patsientide kliirensi ja jaotuvusruumala absoluutväärtustega.
Mõlemad parameetrid tõusid lineaarselt korrelatsioonis patsiendi kaaluga.
12-aastastel sarnanesid mõõdetavad väärtused noorte täiskasvanutega.
Kui kliirensi ja jaotuvusruumala väärtused arvestati ümber vastavalt kehakaalule, olid parameetrite
väärtused kõikides vanusegruppides sarnased. Kasutades kaalupõhist annustamist (0,1 mg/kg kuni
maksimaalse annuseni 4 mg) on võimalik kompenseerida parameetrite kõikumisi ning on võimalik
tagada efektiivne annustamine lastel.

Teostati rahvastiku farmakokineetiline analüüs, milles osales 74 patsienti vanuses 6 kuni 48 kuud,
kellele manustati kemoteraapia järgse iivelduse ja oksendamise raviks ondansetrooni 0,15 mg/kg
intravenoosselt iga 4 tunni järel kolmel järjestikusel korral ning 41 patsienti vanuses 1 kuni 24 kuud,
kellele manustati operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise raviks ondansetrooni ühekordse
annusena 0,1 mg/kg või 0,2 mg/kg intravenoosselt.
Põhinedes rahvastiku farmakokineetilistele parameetritele, mis kehtivad patsientidele vanuses 1 kuni
48 kuud, viib ondansetrooni 0,15 mg/kg intravenoosne manustamine iga nelja tunni järel kolmel
järjestikusel korral süsteemse ravimsisalduseni (AUC), mis on võrreldav 5-kuusete kuni 24-kuusete
kirurgiliste patsientide AUC'ga. Samas on saadav AUC sarnane varasemalt teostatud uuringutes
osalenud vähihaigete laste (4-aastased kuni 18-aastased) ja kirurgiliste patsientide (3-aastased kuni 12-
aastased) AUC'ga.

Eakad
Varajases I faasi kliinilises uuringus tervete eakate vabatahtlikega näidati ondansetrooni kerget,
vanusega seotud kliirensi langust ja poolväärtusaja tõusu. Lai isikutevaheline varieeruvus põhjustas
siiski farmakokineetiliste näitajate märkimisväärset kattumist noortel (<65-aastased) ja eakatel (≥ 65-
aastased) ja CINV (Chemotherapy Induced Nausea and Vomiting) kliinilistes uuringutes üldisi
erinevusi ohutuse või efektiivsuse vahel noorte ja eakate vähihaigete vahel ei olnud, et nende põhjal
toetada teistsuguseid annustamissoovitusi eakatele.
Tuginedes ondansetrooni hilisematele plasmakontsentratsiooni ja ekspositsiooni-vastuse mudelitele on
võimalik suuremat toimet QTcF-le eeldada ≥75-aastastel patsientidel võrreldes nooremate
patsientidega. Spetsiaalsed annustamissoovitused on antud üle 65-aastastele ja üle 75-aastastele
patsientidele intravenoosseks manustamiseks (vt lõik 4.2Kemo- ja radioteraapia poolt põhjustatud
iiveldus ja oksendamine - Eakad).

Neerukahjustus
Ondansetrooni veenisisese manustamise järgselt mõõduka neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini
kliirens 15...60 ml/min) süsteemne kliirens ja jaotuvusruumala kergelt vähenevad, mille tulemusena
pikeneb kliiniliselt ebaolulisel määral ravimi eliminatsiooni poolväärtusaeg (5,4 t). Regulaarset
hemodialüüsi vajavatel raske neerukahjustusega patsientidel, keda uuriti hemodialüüsi vaheaegadel, ei
esinenud veenisisese manustamise järgselt muutusi ondansetrooni farmakokineetikas.

Maksakahjustus
Raske maksakahjustusega patsientidel on ondansetrooni süsteemne kliirens märgatavalt vähenenud ja
eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud (15...32 tundi). Vähenenud presüsteemse metabolismi tõttu
on suukaudne biosaadavus peaaegu 100%.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Inimese südame kloonitud ioonkanalite uuring on näidanud, et ondansetroon võib kliiniliselt olulistes
kontsentratsioonides mõjutada südame repolarisatsiooni hERG kaaliumikanalite blokaadi teel.
Põhjalikus QT-intervalli käsitlevas uuringus tervete vabatahtlikega täheldati annusest sõltuvat QT-
intervalli pikenemist (vt lõik 5.1).

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Naatriumkloriid, sidrunhappe monohüdraat, naatriumtsitraat, süstevesi.

6.2. Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega samas süstlas ega infusioonilahuses.
Ondansetrooni süste- või infusioonilahust tohib segada ainult soovitatud infusioonilahustega (vt lõik
6.6).

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat (suletuna). 24 tundi (lahjendatud kujul, temperatuuril 2…8˚C.)

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 30°C, valguse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Süste- või infusioonilahus (2 mg/ml) 2 ml või 4 ml ampullis, 5 tk karbis.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Ondansetrooni süste- või infusioonilahus ei sisalda säilitusaineid ja seda tohib kasutada ainult
ühekordselt, süstides või lahjendades selle vahetult pärast ampulli avamist; allesjäänud lahus tuleb
minema visata.
Ondansetrooni süste- või infusioonilahuse ampulle ei tohi autoklaavis steriliseerida.
Ondansetrooni süste- või infusioonilahust ei tohi manustada samas süstlas või infusioonisüsteemis
koos teiste ravimitega.
Sobivus veenisiseste lahustega. Ondansetrooni süste- või infusioonilahust võib segada ainult tootja
poolt soovitatud infusioonilahustega.
Kuigi infusioonilahused tuleb valmistada vahetult enne tarvitamist, on näidatud, et ondansetrooni
süste- või infusioonilahus on stabiilne 7 päeva säilitatuna toatemperatuuril (alla 25°C)
fluorestsentslampide valguses või külmkapis, segatuna järgnevate infusioonilahustega: 0,9%
naatriumkloriidilahus; 5% glükoosilahus; 10% mannitoolilahus; Ringeri lahus; 0,3% kaaliumkloriidi-ja 0,9% naatriumkloriidilahus; 0,3% kaaliumkloriidi- ja 5% glükoosilahus.
Sobivusuuringute läbiviimisel on kasutatud polüvinüülkloriidist infusioonikotte ning polüvinüülkloriidist
tilkinfusioonisüsteeme. Võib oletada, et polüetüleenist infusioonikottide või klaaspudelite (tüüp 1)
kasutamisel on stabiilsus samasugune. 0,9% naatriumkloriidis või 5% glükoosis lahjendatud
ondansetroon on polüpropüleensüstaldes olnud stabiilne. Arvatakse, et muude sobivate
infusioonivedelikega lahjendatud ZOFRAN'i süste- või infusioonilahus on polüpropüleensüstaldes
stabiilne.
NB! Preparaati peab hoidma aseptilistes tingimustes.
Sobivus muude ravimitega. Ondansetrooni võib manustada veenisisese tilkinfusioonina kiirusega
1 mg/tunnis. Ondansetrooni võib kontsentratsioonis 16...160 µg/ml (nt vastavalt 8 mg/500 ml ja
8 mg/50 ml) manustada läbi kaheharulise (Y-tüüpi) tilkinfusioonisüsteemi üheaegselt koos järgnevate
ravimitega:
Tsisplatiin: kontsentratsiooniga kuni 0,48 mg/ml (nt 240 mg 500 ml-s) manustatuna 1…8 tunni
jooksul.
5-fluorouratsii:l kontsentratsiooniga kuni 0,8 mg/ml (nt 2,4 g 3 liitris või 400 mg 500 ml-s)
manustatuna vähemalt 20 ml tunnis (500 ml 24 tunniga). 5-fluorouratsiili suuremad kontsentratsioonid
võivad põhjustada ondansetrooni sadestumist. Lisaks muudele sobivatele lisanditele võib
5-fluorouratsiili infusioon sisaldada kuni 0,045% magneesiumkloriidi.
Karboplatiin: kontsentratsiooniga 0,18...9,9 mg/ml (nt 90 mg 500 ml-s kuni 990 mg 100 ml-s)
manustatuna 10 min kuni 1 tunni jooksul.
Etoposiid: kontsentratsiooniga 0,144...0,25 mg/ml (nt 72 mg 500 ml-s kuni 250 mg 1 liitris)
manustatuna 30 min kuni 1 tunni jooksul.
Tseftasidiim: annused 250...2000 mg, segatuna tootja poolt soovitatud lahusega (nt 250 mg
tseftasidiimi 2,5 ml ja 2 g tseftasidiimi 10 ml kohta) ja manustatuna boolusena veeni u 5 min jooksul.
Tsüklofosfamiid: annused 100...1000 mg, segatuna tootja poolt soovitatud lahusega (100 mg
tsüklofosfamiidi 5 ml lahuse kohta) ja manustatuna boolusena veeni u 5 min jooksul.
Doksorubitsiin: annused 10...100 mg, segatuna tootja poolt soovitatud lahusega (10 mg doksorubitsiini
5 ml lahuse kohta) ja manustatuna boolusena veeni u 5 min jooksul.
Deksametasoon: 20 mg deksametasoonnaatriumfosfaati võib süstida aeglaselt (2...5 min jooksul)
veeni kaheharulise (Y-tüüpi) tilkinfusioonisüsteemi kaudu, mille teisest harust tilgutatakse samal ajal
15 min jooksul 8...16 mg ondansetrooni (lahjendatuna 50...100 ml sobivas infusioonilahuses).
Deksametasoonnaatriumfosfaati ja ondansetrooni võib koos manustada sama tilkinfusioonisüsteemi
kaudu, kui deksametasoonnaatriumfosfaadi kontsentratsioon on vahemikus 32 µg...2,5 mg/ml ja
ondansetrooni kontsentratsioon vahemikus 8 µg...1 mg/ml.

7. Müügiloa hoidja

GlaxoSmithKline Export Ltd.,
980 Great West Road,
Brentford, Middlesex TW8 9GS,
Ühendkuningriik

8. Müügiloa number

215498

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/ MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

04.09.1998/27.01.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015