ZOFRAN

Täiskasvanud

Pahaloomulise kasvaja kemoteraapiast või radioteraapiast põhjustatud iiveldus ja oksendamine.
Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine.

Lapsed

Pahaloomulise kasvaja kemoteraapiast põhjustatud iiveldus ja oksendamine.

Uuringuid suukaudselt manustatava ondansentrooni kasutamise kohta operatsioonijärgse iivelduse ja
oksendamise ennetamiseks või raviks ei ole läbi viidud: nimetatud eesmärgil soovitatakse kasutada
intravenoosset süstimist.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Kemo- ja radioteraapia poolt põhjustatud iiveldus ja oksendamine. Vähktõve ravi emetogeensus
sõltub kasutatava kemo- ja radioteraapia skeemist (annused, ravimkombinatsioonid). Zofran'i
manustamisviisi ja annuse valikul peab arvestama emetogeensuse raskusastet ning lähtuma
alljärgnevast.
Täiskasvanud:
Emetogeenne kemo- ja radioteraapia: soovitatav annus on 8 mg suu kaudu 1...2 tundi enne
kemoteraapia või kiiritusravi algust. Seejärel manustada suu kaudu 8 mg iga 12 tunni järel,
maksimaalselt 5 päeva jooksul.
Väga emetogeense kemoteraapia korral võib kasutada ühekordset suukaudset annust kuni 24 mg
ondansetrooni võetuna koos 12 mg suukaudse deksametaasoonnaatriumfosfaadiga, 1...2 tundi enne
kemoteraapiat.
24 tundi pärast ravi algust tuleb jätkata ondansetrooni tablettide manustamist suu kaudu 8 mg 2 korda
ööpäevas kuni 5. ööpäevani pärast ravikuuri lõppu.
Lapsed ja noorukid (vanuses 6 kuud kuni 17 aastat): lastele, kelle kehapindala on suurem kui 1,2 m2,
võib ondansetrooni manustada vahetult enne kemoteraapia algust 8 mg ühekordselt veeni, 12 tunni
möödudes jätkata ravi, manustades 8 mg suu kaudu. Seejärel manustada suu kaudu 8 mg 2 korda
ööpäevas kuni 5. ööpäevani pärast ravikuuri lõppu. Lastele, kelle kehapindala on väiksem kui 1,2 m2,
ei sobi Zofran 8 mg õhukese polümeerikattega tablett toimeaine suure sisalduse tõttu.
Eakad patsiendid: patsiendid vanuses üle 65 aasta taluvad ondansetrooni hästi. Ravimi annust,
manustamissagedust ega -viisi ei pea muutma.
Neerukahjustus: Zofran kaetud tablettide ööpäevast annust, manustamissagedust ja -viisi ei pea
muutma.
Maksakahjustus: keskmise või raske maksakahjustusega isikutel on ondansetrooni kliirens tunduvalt
vähenenud ning poolväärtusaeg plasmas oluliselt pikem. Sellise patsiendi ööpäevane annus ei tohi
ületada 8 mg.
Manustamine sparteiini/debrisokviini ainevahetushäirega patsiendile: sellistel patsientidel ei ole
ondansetrooni eliminatsiooni poolväärtusaeg muutunud ning korduval manustamisel ei erine ravimi
ekspositsioon üldpopulatsioonis täheldatust. Seetõttu ei pea muutma ravimi ööpäevast annust ega
manustamissagedust.
Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine:
Täiskasvanud: Postoperatiivse iivelduse ja oksendamise profülaktikaks on soovitatav manustada
ondansetrooni suukaudselt 1 tund enne anesteesiat annuses 16 mg.
Väljendunud postoperatiivse iivelduse ja oksendamise raviks on soovitatav kasutada intravenoosset
ravimvormi.
Manustamine lastele ja noorukitele (1-kuused kuni 17-aastased):
Ei ole teostatud uuringuid suukaudse ondansetrooni kasutamise kohta postoperatiivse iivelduse ja
oksendamise profülaktikas või ravis; nimetatud eesmärkidel soovitatakse kasutada intravenoosse
ravimvormi aeglast manustamist veeni.
Eakad patsiendid: ondansetrooni kasutamise kohta operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise korral
on andmed vähesed, kuid üldjuhul taluvad patsiendid vanuses üle 65 aasta ondansetrooni hästi.
Neerukahjustus: Zofran kaetud tablettide ööpäevast annust, manustamissagedust või -viisi ei pea
muutma.
Maksakahjustus: keskmise või raske maksakahjustusega isikutel on ondansetrooni kliirens tunduvalt
vähenenud ning poolväärtusaeg plasmas oluliselt pikem. Sellise patsiendi ööpäevane annus ei tohi
ületada 8 mg.
Manustamine sparteiini/debrisokviini ainevahetushäirega patsiendile: sellistel patsientidel ei ole
ondansetrooni eliminatsiooni poolväärtusaeg muutunud ning korduval manustamisel ei erine ravimi
ekspositsioon üldpopulatsioonis täheldatust. Seetõttu ei pea muutma ravimi ööpäevast annust ega
manustamissagedust.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Koosmanustamine apomorfiiniga (tuginedes ondansetrooni ja apomorfiinvesinikkloriidi
koosmanustamise järgselt tekkinud tugevalt väljendunud hüpotensiooni ja teadvusekaotuse tekke
kohta saadud teadetele).


4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiendid, kes on ülitundlikud teiste valikuliste 5HT -retseptorite antagonistide suhtes, võivad olla
3
ülitundlikud ka ondansetrooni suhtes.

Ondansetroon pikendab annusest sõltuvalt QT-intervalli (vt lõik 5.1). Lisaks on ondansetrooni
kasutavatel patsientidel teatatud turuletulekujärgsetes kõrvaltoime teatistes Torsade de Pointes’
esinemisest. Tuleb hoiduda ondansetrooni kasutamisest kaasasündinud pika QT-intervalli
sündroomiga patsientidel. Ondansetrooni tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on või
võib tekkida QTc pikenemine, sh elektrolüütide tasakaaluhäirete, südame paispuudulikkuse,
bradüarütmiaga patsiendid, või kes võtavad ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli või
põhjustavad elektrolüütide tasakaalu häireid.

Hüpokaleemia ja hüpomagneseemia tuleb korrigeerida enne ravi alustamist ondansetrooniga.

Ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimite koosmanustamise järgselt on kirjeldatud serotoniini
sündroomi (vt lõik 4.5). Kui ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimite koosmanustamine on
kliiniliselt õigustatud, on soovitatav patsienti hoolikalt jälgida.

Ondansetroon kiirendab jämesoole läbitavust, mistõttu tuleb patsiente, kellel esinevad kergekujulised
sooleobstruktsiooni nähud, pärast ravimi manustamist jälgida.
Patsientidel, kellele on tehtud adenotonsillektoomia, võib iivelduse ja oksendamise vältimine
ondansetrooniga maskeerida varjatud veritsust. Seetõttu tuleb neid patsiente pärast ondansetrooni
manustamist hoolega jälgida.

Ondansetrooni koos hepatotoksiliste kemoterapeutikumidega saavaid lapsi tuleb hoolega jälgida
maksafunktsiooni häirete suhtes.

Seda ravimit ei tohi võtta patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus,
laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Andmed ondansetrooni omaduste kohta kiirendada või pärssida teiste samaaegselt manustatavate
ravimite metabolismi puuduvad. Eriuuringutest on ilmnenud, et ondansetrooni manustamisel koos
alkoholi, temasepaami, furosemiidi, alfentaniili, tramadooli, morfiini, lidokaiini, tiopentaali või
propofooliga ei ole koostoimeid tekkinud.

Ondansetroon metaboliseerub maksa tsütokroom P-450 ensüümide CYP3A4, CYP2D6 ja CYP1A2
vahendusel. Ondansetrooni metaboliseerivate ensüümide rohkuse tõttu kompenseeritakse ühe ensüümi
inhibeerimine või vähenenud aktiivsus (nt CYP2D6 geneetiline defitsiit) tavaliselt teiste ensüümide
poolt ja sellega peaks kaasnema vähene või ebaoluline ondansetrooni kogukliirensi või annuse
vajaduse muutus.

Ettevaatus on vajalik ondansetrooni manustamisel koos QT-intrvalli pikendavate ja/või elektrolüütide
tasakaaluhäireid tekitavate ravimitega (vt lõik 4.4).

Apomorfiin
Tuginedes ondansetrooni ja apomorfiinvesinikkloriidi koosmanustamise järgselt tekkinud tugevalt
väljendunud hüpotensiooni ja teadvusekaotuse tekke kohta saadud raportitele on koosmanustamine
apomorfiiniga vastunäidustatud.

Fenütoiin, karbamasepiin ja rifampitsiin
Patsientidel, kes said ravi tugevate CYP3A4 indutseerijatega (nt fenütoiin, karbamasepiin ja
rifampitsiin), pikenes ondansetrooni oraalne kliirens ja vähenes plasmakontsentratsioon.

Serotoninergilised ravimid (nt SSRId ja SNRId)
Ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimite, sh selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid
(SSRId) ja serotoniini noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRId) (vt lõik 4.4) koosmanustamise
järgselt on kirjeldatud serotoniini sündroomi (sh vaimse seisundi muutused, autonoomne ebastabiilsus
ja neuromuskulaarsed häired).

Tramadool
Väikesemahulistest uuringutest saadud andmed näitavad, et ondansetroon võib vähendada tramadooli
valuvaigistavat toimet.

Ondansetrooni manustamine koos ravimitega, mis võivad tekitada QT-intervalli pikenemist, võib
põhjustada probleemi süvenemist (vt 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Ondansetrooni ohutus rasedatel ei ole kindlaks tehtud.
Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet embrüo või loote arengule, raseduse kulule
ning peri- ja postnataalsele arengule. Loomkatsed ei ole aga üheselt ülekantavad inimestele ning seega ei
ole ondansetrooni kasutamine raseduse ajal soovitatav.
Imetamine
Uuringud on näidanud, et ondansetroon eritub loomade piima. Ondansetrooni saavatel naistel ei
soovitata seetõttu last rinnaga toita.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Psühhomotoorsetes testides ei mõjuta ondansetroon reaktsioonikiirust ega põhjusta sedatsiooni.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on toodud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on
esitatud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100, <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100), harv
(≥1/10000, <1/1000) ja väga harv (<1/10000), sealhulgas üksikjuhud. Andmed kõrvaltoimete kohta,
mis esinesid väga sageli, sageli ja aeg-ajalt, on saadud kliinilistest uuringutest. Harva ja väga harva
esinevate kõrvaltoimete esinemissagedus põhineb pärast müügiloa saamist teatatud kõrvaltoimete
esinemissagedusel.

Järgnevad kõrvaltoimete esinemissagedused on esinenenud ondansetrooni standardsete soovitatavate
annuste kasutamisel vastavalt näidustustele ja ravimvormile.

Immuunsüsteemi häired
Harv: kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid, mõnikord raskekujulised, sh anafülaksia.

Närvisüsteemi häired
Väga sage: peavalu.
Aeg-ajalt: krambid ja liigutushäired (kaasa arvatud ekstrapüramidaalnähud nagu düstoonilised
reaktsioonid, okulogüüriline kriis ja düskineesia)1.
Harv: pearinglust esineb valdavalt kiire intravenoosse manustamise ajal.

Silma kahjustused
Harv: mööduvad nägemishäired (nt nägemise ähmastumine), eelkõige ondansetrooni manustamisel
veeni.
Väga harv: mööduv nägemiskaotus, eriti ravimi intravenoossel manustamisel2.

Südame häired
Aeg-ajalt: südame rütmihäired, valu rindkeres koos või ilma ST-segmendi depressioonita, bradükardia.
Harv: QTc-intervalli pikenemine (sh Torsade de Pointes).

Vaskulaarsed häired
Sage: soojatunne või õhetus.
Aeg-ajalt: hüpotensioon.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt: luksumine.

Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus.

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse asümptomaatiline tõus3.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv: toksiline nahakahjustus, sh toksiline epidermise nekrolüüs

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: lokaalsed süstekoha reaktsioonid.

1.
Nimetatud kõrvaltoimete korral ei ole esinenud püsivaid jääknähte.
2.
Valdav enamus nägemiskaotuse episoodidest laheneb 20 minutiga. Suurem osa patsientidest,
kellel nimetatud kõrvaltoime esines, olid saanud ravi mitmete kemoterapeutikumidega, sealhulgas
tsisplatiiniga. Mõned mööduvad nägemiskaotuse episoodid olid kortikaalse päritoluga.
3.
Nimetatud kõrvaltoime esines sageli patsientidel, kes said kemoteraapiat tsisplatiiniga.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid
Ondansetrooni üleannustamise kohta on andmed vähesed. Enamikel juhtudel sarnanesid sümptomid
nendele, mida on kirjeldatud ka soovitatavaid annuseid kasutavatel patsientidel (vt lõik 4.8).
Kirjeldatud ilminguteks on nägemishäired, tugev kõhukinnisus, hüpotensioon ja vasovagaalne episood
koos mööduva teise astme AV-blokaadiga.
Ondansetroon pikendab annusest sõltuvalt QT-intervalli. Üleannustamisel on soovitatav EKG
monitooring.
Ravi
Ondansetroonile ei ole spetsiifilist antidooti, seetõttu tuleb üleannustamise kahtluse korral vajadusel
rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi.
Oksejuure preparaatide kasutamist ondansetrooni üleannustamise raviks ei soovitata, sest
ondansetrooni antiemeetilise toime tõttu ei ole need preparaadid tõenäoliselt efektiivsed.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Iiveldus- ja oksendamisvastased ained, ATC-kood: A04AA01

Ondansetroon on tugevatoimeline valikuline 5HT -retseptorite antagonist. Tema iivelduse ja
3
oksendamise vastane toimemehhanism ei ole täpselt teada.
Kasvajavastased kemoterapeutilised preparaadid ja radioteraapia võivad peensooles põhjustada
serotoniini vabanemist, mis aktiveerib 5HT -retseptorite kaudu uitnärvi aferentseid kiude ning kutsub
3
esile okserefleksi.
Uitnärvi aferentsete kiudude aktiveerimine võib põhjustada ka 5HT vabanemist area postrema's, IV
ajuvatsakese põhjas, mis põhjustab oksendamist. Tuginedes eeltoodule on ondansetrooni kemo- ning
radioteraapiast põhjustatud iivelduse ning oksendamise vastane toime seletatav valikulise 5HT -
3
retseptorite antagonismiga perifeerses ning kesknärvisüsteemis paiknevatele neuronitele.
Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vastased mehhanismid ei ole teada, kuid on võimalik, et
ka siin toimivad samad tegurid, mis tsütotoksilise ravi puhul.
Ondansetroon ei muuda prolaktiini kontsentratsiooni plasmas.

QT-intervalli pikenemine
Ondansetrooni toimet QTc-intervalli pikenemisele hinnati topeltpimedas randomiseeritud, platseebo ja
positiivse kontrolliga (moksifloksatsiin) ristuvas uuringus 58 tervel täiskasvanud mehel ja naisel.
Kasutati ondansetrooni annuseid 8 mg ja 32 mg, mida manustati 15 minutit kestva intravenoosse
infusioonina. Maksimaalne testitud annus oli 32 mg, mille korral keskmine maksimaalne (CI 90%
ülemine piir) QTcF erinevus platseebost pärast algväärtuse korrigeerimist oli 19,6 (21,5) msec.
Väikseima testitud annuse - 8 mg korral oli keskmine maksimaalne (CI 90% ülemine piir) QTcF
erinevus platseebost pärast algväärtuse korrigeerimist 5,8 (7,8) msec. Selles uuringus ei esinenud QTc
mõõtmisel väärtusi üle 480 msec ja QTc tõusu üle 60 msec.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine. Suu kaudu manustamisel imendub ondansetroon seedetraktist passiivselt ja täielikult
ning läbib esmase maksapassaaži. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub u 1,5 tundi pärast
ravimi manustamist. 8 mg ületavate annuste puhul suureneb ondansetrooni süsteemne ekspositsioon
enam kui proportsionaalselt annusega; see võib peegeldada esmase maksapassaaži mõningast
vähenemist suuremate suukaudsete annuste puhul. Toit suurendab vähesel määral biosaadavust, kuid
antatsiidid seda ei mõjuta.
Jaotumine. Ondansetroon ei seondu ulatuslikult plasmavalkudega (70...76%). Ondansetrooni jaotuvus
täiskasvanud inimese organismis kõigi manustamisviiside puhul on ühesugune, püsiseisundi
jaotuvusruumala on umbes 140 l.
Metabolism. Ondansetroon metaboliseerub peamiselt maksas mitmete ensüümide osalusel. Ensüümi
CYP2D6 puudumine (debrisokviini polümorfism) ei mõjuta ondansetrooni farmakokineetikat.
Eliminatsioon. Alla 5% imendunud annusest eritub muutumatul kujul uriiniga. Lõplik eliminatsiooni
poolväärtusaeg on umbes 3 tundi.

Patsientide erirühmad
Sugu
Suukaudse manustamise järgselt on naistel ravimi imendumise kiirus ja ulatus suuremad ning
süsteemne kliirens ja jaotusruumala (kohandatud kehakaalu järgi) väiksemad.

Lapsed ja noorukid (1-kuused kuni 17-aastased)
Kliinilises uuringus, kus osales 51 patsienti vanuses 1 kuni 24 kuud, manustati uuringus osalejatele
enne operatsiooni ondansetrooni annuses 0,1 või 0,2 mg/kg.
Patsientidel vanuses 1 kuni 4 kuud oli ravimi kliirens normaliseeritult kehakaalule keskmiselt 30%
madalam võrreldes 5...24-kuusete patsientidega. Samas oli patsientidel vanuses 1 kuni 4 kuud ravimi
kliirens võrreldav 3...12-aastaste patsientidega.
Ravimi poolväärtusaeg patsientidel vanuses 1 kuni 4 kuud oli keskmiselt 6,7 tundi, patsientidel
vanuses 5 kuni 24 kuud ja 3 kuni 12 aastat 2,9 tundi.
Patsientidel vanuses 1 kuni 4 kuud ei ole näidustatud ravimi annuse kohandamine, kuna
postoperatiivse iivelduse ja oksendamise raviks on selles vanusegrupis näidustatud ainult ühekordne
intravenoosne annus. Farmakokineetiliste omaduste erinevused patsientidel vanuses 1 kuni 4 kuud
võrreldes teiste vanusegruppidega on osaliselt seletatavad suurema jaotuvusruumalaga.

Uuringus, kus osales 21 patsienti vanuses 3 kuni 12 aastat, kellele teostati operatsioon üldanesteesias,
olid ondansetrooni kliirensi ja jaotuvusruumala absoluutväärtused pärast ondansetrooni 2 mg (vanuses
3 kuni 7 aastat) või 4 mg (vanuses 8 kuni 12 aastat) annuse ühekordset intravenoosset manustamist
madalamad võrreldes täiskasvanud patsientide kliirensi ja jaotuvusruumala absoluutväärtustega.
Mõlemad parameetrid tõusid lineaarselt korrelatsioonis patsiendi kaaluga.
12-aastastel sarnanesid mõõdetavad väärtused noorte täiskasvanutega.
Kui kliirensi ja jaotuvusruumala väärtused arvestati ümber vastavalt kehakaalule, olid parameetrite
väärtused kõikides vanusegruppides sarnased. Kasutades kaalupõhist annustamist (0,1 mg/kg kuni
maksimaalse annuseni 4 mg) on võimalik kompenseerida parameetrite kõikumisi ning on võimalik
tagada efektiivne annustamine lastel.

Teostati rahvastiku farmakokineetiline analüüs, milles osales 74 patsienti vanuses 6 kuni 48 kuud,
kellele manustati kemoteraapia järgse iivelduse ja oksendamise raviks ondansetrooni 0,15 mg/kg
intravenoosselt iga 4 tunni järel kolmel järjestikusel korral ning 41 patsienti vanuses 1 kuni 24 kuud,
kellele manustati operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise raviks ondansetrooni ühekordse
annusena 0,1 mg/kg või 0,2 mg/kg intravenoosselt.
Põhinedes rahvastiku farmakokineetilistele parameetritele, mis kehtivad patsientidele vanuses 1 kuni
48 kuud, viib ondansetrooni 0,15 mg/kg intravenoosne manustamine iga nelja tunni järel kolmel
järjestikusel korral süsteemse ravimsisalduseni (AUC), mis on võrreldav 5-kuusete kuni 24-kuusete
kirurgiliste patsientide AUC'ga. Samas on saadav AUC sarnane varasemalt teostatud uuringutes
osalenud vähihaigete laste (4-aastased kuni 18-aastased) ja kirurgiliste patsientide (3-aastased kuni 12-
aastased) AUC'ga.

Eakad patsiendid
Varajases I faasi kliinilises uuringus tervete eakate vabatahtlikega näidati ondansetrooni kerget,
vanusega seotud kliirensi langust ja poolväärtusaja tõusu. Lai isikutevaheline varieeruvus põhjustas
siiski farmakokineetiliste näitajate märkimisväärset kattumist noortel (<65-aastased) ja eakatel (≥ 65-
aastased) ja CINV (Chemotheraphy Induced Nausea and Vomiting) kliinilistes uuringutes üldisi
erinevusi ohutuse või efektiivsuse vahel noorte ja eakate vähihaigete vahel ei olnud, et nende põhjal
toetada teistsuguseid annustamissoovitusi eakatele.
Tuginedes ondansetrooni hilisematele plasmakontsentratsiooni ja ekspositsiooni-vastuse mudelitele on
võimalik suuremat toimet QTcF-le eeldada ≥75-aastastel patsientidel võrreldes nooremate
patsientidega. Spetsiaalsed annustamissoovitused on antud üle 65-aastastele ja üle 75-aastastele
patsientidele (vt lõik

- Kemo- ja radioteraapia poolt põhjustatud iiveldus ja oksendamine - Eakad).

Neerukahjustus
Ondansetrooni veenisisese manustamise järgselt mõõduka neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini
kliirens 15...60 ml/min) süsteemne kliirens ja jaotuvusruumala kergelt vähenevad, mille tulemusena
pikeneb kliiniliselt ebaolulisel määral ravimi eliminatsiooni poolväärtusaeg (5,4 t). Regulaarset
hemodialüüsi vajavatel raske neerukahjustusega patsientidel, keda uuriti hemodialüüsi vaheaegadel, ei
esinenud veenisisese manustamise järgselt muutusi ondansetrooni farmakokineetikas.

Maksakahjustus
Raske maksakahjustusega patsientidel on ondansetrooni süsteemne kliirens märgatavalt vähenenud eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud (15...32 tundi). Vähenenud presüsteemse metabolismi tõttu
on suukaudne biosaadavus peaaegu 100%.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Inimese südame kloonitud ioonkanalite uuring on näidanud, et ondansetroon võib kliiniliselt olulistes
kontsentratsioonides mõjutada südame repolarisatsiooni hERG kaaliumikanalite blokaadi teel.
Põhjalikus QT-intervalli käsitlevas uuringus tervete vabatahtlikega täheldati annusest sõltuvat QT-
intervalli pikenemist (vt lõik 5.1).


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoos
Mikrokristalne tselluloos
Modifitseeritud maisitärklis
Magneesiumstearaat
Metüülhüdroksüpropüültselluloos
Titaandioksiid (E171)
Raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistmatust PVC-kilest blisterpakend 5 kaetud tabletiga; 10 kaetud tabletti karbis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

GlaxoSmithKline Export Ltd., 980 Great West Road, Brentford, Middlesex TW8 9GS,
Ühendkuningriik


8. MÜÜGILOA NUMBER

215698


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/ MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

04.09.1998/27.01.2014


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015