UNILAT

Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine avatudnurga glaukoomi või okulaarse hüpertensiooniga
patsientidel.

Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine lastel, kellel esineb kõrgenenud silmasisene rõhk ja laste
glaukoom.

Manustamisviis: okulaarne


Täiskasvanud (kaasa arvatud eakad)
Soovitatav annus on üks tilk haige(te)sse silma(desse) üks kord ööpäevas. Optimaalse tulemuse
saavutamiseks tuleb UNILAT’i manustada õhtul.

Latanoprosti ei tohiks manustada rohkem, kui üks kord ööpäevas, sest on tõestatud, et sagedasem
manustamine vähendab silmasisest rõhku alandavat toimet.

Kui üks annus vahele jääb, tuleb ravi jätkata tavalisel viisil järgmisest annustamiskorrast.

Sarnaselt teistele silmatilkadele on võimaliku süsteemse imendumise vähendamiseks soovitatav
pisarakott sulgeda, vajutades ühe minuti jooksul silma sisenurgale. Seda tuleks teha kohe pärast
silmatilga silma tilgutamist.

Enne silmatilkade tilgutamist tuleb kontaktläätsed eemaldada ja need võib tagasi panna 15 minuti
pärast.

Enam kui ühe lokaalse toimega silmaravimi kasutamisel peab ravimite manustamise vaheline intervall
olema vähemalt 5 minutit.

Lapsed
UNILAT silmatilku võib manustada lastele samades annustes kui täiskasvanutele. Andmed
enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad. Andmed < 1-aastaste (4 patsienti)
vanuserühmas on väga piiratud (vt lõik 5.1).

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

UNILAT võib järk-järgult suurendada vikerkesta pruuni pigmendi hulka, muutes sellega silma värvi.
Enne ravimi määramist tuleb patsiente informeerida, et nende silmavärv võib jäävalt muutuda.
Ühepoolset ravi saavatel patsientidel võib tekkida püsiv heterokroomia.

Sellist silma värvuse muutust on sagedamini täheldatud nendel patsientidel, kelle vikerkestad on
segavärvilised, nt sinakaspruunid, hallikaspruunid, rohekaspruunid või kollakaspruunid. Uuringud
latanoprostiga näitavad, et muutus ilmneb tavaliselt esimese 8 ravikuu jooksul, harva teisel või
kolmandal raviaastal ning pärast neljandat raviaastat pole värvimuutusi avastatud. Iirise
pigmentatsioon väheneb koos ajaga ja jääb stabiilseks viieks aastaks. Toimet vikerkesta
pigmentatsioonile rohkem kui viie aasta jooksul ei ole hinnatud. Lantanoprosti 5-aastane avatud
ohutuse uuring näitas, et 33% patsientidest tekkis vikerkesta pigmentatsioon (vt lõik 4.8). Vikerkesta
värvuse muutumine on enamusel juhtudest kerge ja ei pruugi olla kliiniliselt tuvastatav. Nähtuse
esinemissagedus segavärviliste vikerkestadega patsientidel ulatus 7%-st kuni 85%-ni, kusjuures
kollakaspruunidel vikerkestadel oli kõrgeim esinemissagedus. Ühtlaselt siniste silmadega patsientidel
ei ole muutusi täheldatud ning ühtlaselt hallide, roheliste või pruunide silmadega patsientidel on
muutusi tuvastatud harva.

Silma värvuse muutumine on põhjustatud melaniini sisalduse suurenemisest vikerkesta strooma
melanotsüütides, mitte melanotsüütide arvu suurenemisest. Tüüpiliselt hakkab pruun pigmentatsioon
haaratud silmas laienema kontsentriliselt pupilli ümbrusest perifeeria suunas, ent pruunimaks võib
muutuda kogu vikerkest või ka teatud osa sellest. Pärast ravi lõppu ei ole täheldatud vikerkesta pruuni
pigmentatsiooni edasist intensiivistumist. Sellel ei ole senistes kliinilistes uuringutes täheldatud seost
mingite sümptomite ega patoloogiliste muutustega.

Ravi ei ole mõjutanud pigmendilaike ega vikerkesta tähne. Pigmendi kogunemist trabekulaarsesse
võrgustikku või mujale eeskambrisse ei ole kliinilistes uuringutes täheldatud. Viieaastase kliinilise
kogemuse kohaselt ei ole vikerkesta pigmentatsiooni suurenemisel negatiivseid kliinilisi tüsistusi.
Vikerkesta pigmentatsiooni muutumise ilmnemisel võib ravi UNILAT’iga jätkata. Kuid patsiente
tuleb regulaarselt kontrollida ja kui kliiniline seisund seda nõuab, tuleb lõpetada ravi UNILAT’iga.

Latanoprosti kasutamise kohta kroonilise suletudnurga glaukoomi, avatudnurga glaukoomi korral
pseudofaakiaga patsientidel ning pigmentglaukoomi korral on kogemused piiratud. Latanoprosti
kasutamise kohta põletikulise ja neovaskulaarse glaukoomi, põletikuliste silmaseisundite või
kongenitaalse glaukoomi korral kogemused puuduvad. Latanoprostil ei ole pupillile mingit toimet või
on see vähene, kuid suletudnurga glaukoomi ägenemisi ei ole dokumenteeritud. Seetõttu on soovitatav
nende haigusseisundite puhul UNILAT’i kasutada ettevaatusega, kuni saadakse rohkem teavet.

Latanoprosti kasutamise kohta hallkae operatsioonile eelneva perioodi jooksul on vähe uuringute
andmeid. Nendel patsientidel tuleb UNILAT’i kasutada ettevaatusega.

UNILAT’i tuleb kasutada ettevaatusega herpeetilise keratiidi anamneesiga patsientidel ning vältida
ägeda herpes simplex’i keratiidi korral ja nendel patsientidel, kelle anamneesis esineb spetsiifiliselt
prostaglandiini analoogidega seotud retsidiveeruv herpeetiline keratiit.

Teatatud on makula turse esinemisest (vt lõik 4.8), peamiselt afaakiaga patsientidel, pseudofaakiaga
patsientidel, kellel on tagumise läätsekihnu rebend või eesmise kambri läätsed või patsientidel, kellel
on teadaolevad riskifaktorid makula turse tekkimiseks (näiteks diabeetilise retinopaatia või võrkkesta
veresoonte oklusiooni korral). UNILAT’i kasutamisel tuleb olla ettevaatlik afaakiaga patsientide,
tagumise läätsekihnu rebendi või eesmise kambri läätsedega pseudofaakiaga patsientide või
teadaolevate riskifaktorite korral makula tsüstoidse turse tekkeks.

UNILAT’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on eelsoodumus iriidi/uveiidi tekkeks.

Astmahaigetega on kogemusi vähe, kuid turuletulekujärgselt on saadud mõningaid teateid astma
ägenemise ja/või hingelduse esinemise juhtumitest. Seetõttu tuleb astmahaigeid ravida ettevaatusega,
kuni saadakse piisavalt kogemusi, vt lõik 4.8.

Täheldatud on periorbitaalset naha värvuse muutumist, millest enamik on aset leidnud jaapani päritolu
patsientidel. Senised kogemused näitavad, et periorbitaalne naha värvuse muutus ei ole püsiv ning on
mõningatel juhtudel taandunud ka ravi jätkamise ajal latanoprostiga.

Latanoprost võib järk-järgult põhjustada muutusi ravitava silma ripsmetes ja sellega piirneval alal;
muutuda võib karva pikkus, paksus, pigmentatsioon, ripsmekarvade arv ja esineda korrapäratu
kasvusuund. Ripsmekarvadel ilmnevad muutused on pöörduvad ravi katkemisel.

UNILAT sisaldab bensalkooniumkloriidi, mida silmaravimites kasutatakse sageli konservandina.
Bensalkooniumi kohta on esitatud teateid, et see on tekitanud punktkeratopaatiat ja/või toksilist
haavandilist keratopaatiat, võib põhjustada silma ärritust ja teatavasti muudab pehmete kontaktläätsede
värvust. Kuiva silma sündroomiga või kahjustatud sarvkestaga patsiente on vaja jälgida nii ravimi
sagedasel kui ka pikaajalisel kasutamisel. Bensalkooniumkloriid võib absorbeeruda kontaktläätsedesse
ja sellepärast tuleb läätsed enne UNILAT’i silma tilgutamist eemaldada, kuid 15 minuti pärast võib
need tagasi panna (vt lõik 4.2).

Lapsed
Efektiivsus- ja ohutusandmed vanuserühmas <1 aasta (4 patsienti) on väga piiratud (vt lõik 5.1).
Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad.
Lastel vanuses 0…3 aastat, kellel peamiselt esineb PCG (Primary Congenital Glaucoma, esmane
kaasasündinud glaukoom), jääb esmavaliku raviks operatsioon (st trabekulotoomia/goniotoomia).
Pikaajaline ohutus lastel ei ole veel kindlaks tehtud.

Koostoime kohta lõplikud andmed puuduvad.

On teateid silmasisese rõhu paradoksaalse kõrgenemise kohta prostaglandiini kahe analoogi üheaegse
manustamise järgselt. Seetõttu ei ole kahe või enama prostaglandiini, prostaglandiini analoogi või
derivaadi üheaegne kasutamine soovitatav.

Lapsed
Koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Fertiilsus
Latanoprostil ei ole loomkatsetes leitud mingeid toimeid isas- ega emasloomade viljakusele (vt lõik
5.3).

Rasedus
Selle ravimi ohutust raseduse ajal kasutamisel ei ole tõestatud. Latanoprost omab potentsiaalset
farmakoloogilist mõju rasedusele, lootele või vastsündinule (vt lõik 5.3). Seetõttu ei tohi UNILAT'i
raseduse ajal kasutada.

Imetamine
Latanoprost ja selle metaboliidid erituvad tõenäoliselt rinnapiima ja seetõttu ei tohi UNILAT'i
kasutada rinnaga toitmise perioodil või tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

Nagu ka teiste silmaravimite puhul, võib silmatilkade silma tilgutamine põhjustada mööduvat
nägemise hägustumist. Kuni selle möödumiseni ei tohi patsiendid juhtida autot ega töötada
masinatega.

Ohutusprofiili kokkuvõte
Enamik täheldatud kõrvaltoimetest ilmneb silmades. Latanoprosti ohutuse avatud viieaastases
uuringus osalenutest ilmnes 33%-l patsientidest vikerkesta pigmentatsioon (vt lõik 4.4). Teised
silmades esinevad kõrvaltoimed on tavaliselt mööduvad ja ilmnevad ravimi manustamise ajal.

Kõrvaltoimete loetelu
Kõrvaltoimed klassifitseeritakse esinemissageduse järgi järgmiselt:
väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10 000 kuni
<1/1000), väga harv (<1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid:
Teadmata: herpeetiline keratiit.

Närvisüsteemi häired:
Teadmata: peavalu, pearinglus.

Silma kahjustused:
Väga sage: vikerkesta pigmentatsiooni tugevnemine, kergekujuline kuni mõõdukas konjunktiivi
hüpereemia, silma ärritus (põletustunne, sügelus, torkimine ja võõrkehatunne), ripsmete ja pisikeste
karvakeste muutumine (pikenemine, paksenemine, tumenemine, tihenemine) (enamasti pärinevad
sellekohased teated jaapani päritolu elanikkonna hulgast).
Sage: mööduvad epiteeli punkterosioonid (enamasti sümptomiteta), blefariit, silmavalu.
Aeg-ajalt: silmalau turse, kuiv silm, keratiit, nägemise ähmasus, konjunktiviit.
Harv: iriit/uveiit (enamik teateid patsientidest, kellel esineb üheaegselt haigust soodustavaid tegureid),
makulaarne turse, sümptomaatiline sarvkesta turse ja erosioonid, periorbitaalne turse, silma ärritust
põhjustada võivad valesti suunatud ripsmed, ripsmete kaherealisus Meibomi näärmete ava juures
(distihhiaas).
Väga harv: silmaümbruse ja silmalau muutused, mis võivad põhjustada ülemise silmalau vao
süvendumist.
Teadmata: iirise tsüst.

Südame häired:
Väga harv: ebastabiilne stenokardia.
Teadmata: palpitatsioonid.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:
Harv: astma, astma süvenemine ja düspnoe.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Aeg-ajalt: nahalööve.
Harv: lokaalne nahareaktsioon silmalaugudel, silmalaugude ümbruse naha tumenemine.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Väga harv: valu rinnas.

Fosfaate sisaldavate silmatilkadega kasutamisel on mõnedel sarvkesta tõsise kahjustusega patsientidel
väga harva teatatud sarvkesta kaltsifikatsiooni juhtudest.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Informatsioon puudub.

Lapsed
Kahes lühiajalises kliinilises uuringus (≤12 nädalat), mis hõlmas 93 (25 ja 68) last, oli ohutusprofiil
sarnane täiskasvanute omaga ja uusi kõrvaltoimeid kindlaks ei tehtud. Lühiajalise kasutamise
ohutusprofiilid laste erinevates alarühmades olid samuti sarnased (vt lõik 5.1). Võrreldes
täiskasvanutega esineb lastel sagedamini järgmisi kõrvaltoimeid: nasofarüngiit ja palavik.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/ riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Latanoprosti üleannustamise korral ei ole peale silmade ärrituse ja konjunktiivide hüpereemia
tekkinud muid kõrvaltoimeid.

Juhul, kui UNILAT’i on kogemata annustatud suu kaudu, võib vajalik olla järgnev informatsioon:
Üks pudel sisaldab 125 mikrogrammi latanoprosti. Üle 90% preparaadist metaboliseerub esmase
maksapassaaži käigus. Ravimi venoosne infusioon 3 mikrogrammi/kg tervetele vabatahtlikele
põhjustas keskmise plasmakontsentratsiooni 200 kordse tõusu, võrreldes kliinilise kasutamisega ja ei
kutsunud esile mingeid sümptomeid, kuid annus 5,5 kuni 10 mikrogrammi/kg puhul põhjustas
iiveldust, kõhuvalu, pearinglust, väsimust, kuumahoogusid ning higistamist. Latanoprosti veenisisesel
manustamisel ahvidele annuses kuni 500 mikrogrammi/kg ei ole tähendatud tõsiseid kõrvaltoimeid
südame-veresoonkonnale.

Latanoprosti veenisisest manustamist ahvidele on seostatud mööduva bronhokonstriktsiooniga. Siiski
ei põhjustanud latanoprosti paikne silma manustamine keskmise raskusastme bronhiaalastmaga
patsientidel seitsmekordses terapeutilises annuses bronhokontriktiooni.

UNILAT’i üleannustamisel on ravi sümptomaatiline.

Farmakoterapeutiline rühm: glaukoomivastased preparaadid ja miootikumid, prostaglandiini
analoogid.
ATC-kood: S01EE01.

Toimemehhanism
Toimeaine latanoprost, prostaglandiin F2α analoog, on prostanoidi FP-retseptorite selektiivne agonist.
Latanoprost vähendab silmasisest rõhku vesivedeliku väljavoolu suurendamise kaudu. Silmasisese
rõhu langus inimesel algab ligikaudu 3 kuni 4 tunni jooksul pärast manustamist ning maksimaalne
toimetugevus saabub 8 kuni 12 tunni järel. Rõhu langus jääb püsima vähemalt 24 tunniks.

Uuringud katseloomadel ja inimestel näitavad, et latanoprosti peamiseks toimemehhanismiks on
uveoskleraalse väljavoolu suurenemine, kuigi inimestel on täheldatud mõningal määral ka
väljavoolutakistuse vähenemist.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Uuringud on tõestanud latanoprosti efektiivsust monoteraapiana. Samuti on teostatud uuringuid
latanoprosti teiste ravimitega kombineerides, mis näitavad, et latanoprost on toimiv ka
kombinatsioonis beetaadrenergiliste antagonistidega (timolool). Lühiajalised uuringud (1 kuni 2
nädalat) näitavad, et kombineerides latanoprosti adrenergiliste agonistidega (dipivalüülepinefriin) ja
suukaudsete karboanhüdraasi inhibiitoritega (atsetasoolamiid) on toime aditiivne. Kombinatsioonis
koliinergiliste retseptorite agonistidega (pilokarpiin) on latanoprosti koostoime osaliselt aditiivne.

Kliinilised uuringud näitavad, et latanoprostil ei ole silma vesivedeliku tootmisele märkimisväärset
toimet, samuti ei ole leitud toimet vere ja silma vesivedeliku barjäärile.

Ahvidel tehtud katsed näitavad, et latanoprosti kasutamisel kliinilistes annustes ei ole tal toimet
intraokulaarsele vereringele või on see toime mitteoluline. Samas on paikse manustamise korral
võimalik kerge kuni mõõduka konjunktivaalse ja episkleraalse hüpereemia teke.

Ekstrakapsulaarse läätse eemaldamise läbi teinud ahvide silmade krooniline ravimine latanoprostiga ei
mõjutanud fluorestsiinangiograafilise meetodi andmetel silma võrkkesta veresooni.

Latanoprost ei indutseerinud lühiajalise ravi korral inimesel pseudofaakiliste silmade tagumises
segmendis fluorestsiini lekkimist.
Latanoprostil ei ole leitud kliinilistes annustes kasutamisel märkimisväärset farmakoloogilist toimet
südame- ja veresoonkonnale ning hingamiselunditele.

Lapsed
Latanoprosti efektiivsust lastel vanuses ≤ 18 aasta näidati 12-nädalases topeltpimedas latanoprosti
kliinilises uuringus võrreldes timolooliga 107 patsiendil, kellel oli diagnoositud silma hüpertensioon ja
laste glaukoom. Vastsündinute vanus pidi olema vähemalt 36 gestatsiooninädalat. Patsiendid said kas
0,005% latanoprosti üks kord ööpäevas või 0,5% (või alla 3-aastased valikuliselt 0,25%) timolooli
kaks korda ööpäevas. Efektiivsuse esmane tulemusnäitaja oli silma siserõhu (intraocular pressure,
IOP) keskmine langus uuringu 12. nädalal võrreldes esialgsega. Keskmine IOP langus latanoprosti- ja
timoloolirühmades oli sarnane. Kõigis uuritud vanuserühmades (0…< 3 aastat, 3…< 12 aastat ja
12…18 aastat) oli keskmine IOP langus 12. nädalal latanoprostirühmas samasugune kui
timoloolirühmas. Tõhususe andmed vanuserühmas 0…< 3 aastat põhinesid ainult 13-l latanoprosti
saanud patsiendil ja vastavad efektiivsuse andmed vanusegrupis 0…<1 aastat 4 patsiendil kliinilistes
uuringutes puuduvad. Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad.
IOP langus esmase kaasasündinud/infantiilse glaukoomiga (primary congenital/infantile glaucoma,
PCG) patsientide alarühmas oli samasugune latanoprosti- ja timoloolirühmas. Mitte-PCG alarühmas
(nt juveniilne avatudnurga glaukoom, afaakiline glaukoom) esinesid samasugused tulemused nagu
PCG alarühmas.
Mõju IOP-le täheldati pärast esimest ravinädalat (vt tabel) ja see püsis 12-nädalase uuringu jooksul
nagu täiskasvanutel.

Tabel: IOP langus (mmHg) 12. nädalal ravirühma ja algdiagnoosi alusel


Latanoprost
Timolool
N=53
N=54
Algne keskmine (SH)
27,3 (0,75)
27,8 (0,84)
Muutus võrreldes algsega 12.nädalal†(SH)
-7,18 (0,81)
-5,72 (0,81)
p-väärtus vs timolool
0,2056

PCG N=28 Mitte-PCG
PCG
Mitte-PCG
N=25
N=26
N=28
Algne keskmine (SH)
26,5 (0,72)
28,2 (1,37)
26,3 (0,95)
29,1 (1,33)
Muutus võrreldes algsega 12.nädalal†(SH) -5,90 (0,98) -8,66 (1,25) -5,34 (1,02) -6,02 (1,18)
p-väärtus vs timolool
0,6957
0,1317


SH: standardhälve.
†Kohandatud hinnang kovariatsiooni (ANCOVA) mudeli analüüsi alusel.

Imendumine
Latanoprost (molekulmassiga 432,58) on isopropüülester, ravimi inaktiivne eelvorm, mis pärast
hüdrolüüsumist latanoprosti vabaks happeks muutub bioloogiliselt toimivaks.

Ravimi eelvorm imendub hästi läbi sarvkesta ja kogu ravim, mis siseneb silmavesivedelikku,
hüdrolüüsitakse sarvkesta läbimisel.

Jaotumine
Uuringud inimestel näitavad, et maksimaalne kontsentratsioon vesivedelikus saabub ligikaudu 2 tundi
pärast paikset manustamist. Paikse manustamise katsed ahvidel näitavad, et latanoprost jaotub
peamiselt silma eesmises segmendis, konjunktiivis ja silmalaugudes. Silma tagumisse segmenti
jõuavad ravimist ainult tühised kogused.

Biotransformatsioon
Latanoprosti vaba hape silmas praktiliselt ei metaboliseeru. Ravimi peamine metabolism toimub
maksas. Ravimi poolväärtusaeg plasmas on inimestel 17 minutit. Peamised metaboliidid (1,2 dimeer ja
1,2,3,4 tetrameer) ei ole loomkatsetes bioloogilist toimet näidanud või on avaldunud ainult nõrk
bioloogiline aktiivsus ja erituvad peamiselt uriiniga.

Lapsed
Latanoprosthappe plasmakontsentratsioonide avatud farmakokineetiline uuring viidi läbi 22
täiskasvanul ja 25 lapsel (sünnist kuni < 18 aasta vanuseni), kellel esines silma hüpertensioon ja
glaukoom. Kõiki vanuserühmi raviti 0,005% latanoprostiga annuses üks tilk ööpäevas mõlemasse
silma vähemalt 2 nädala jooksul. Latanoprosthappe süsteemne ekspositsioon oli ligikaudu 2 korda
suurem 3…< 12-aastastel ja 6 korda suurem < 3-aastastel lastel võrreldes täiskasvanutega, kuid säilis
süsteemsete kõrvaltoimete lai ohutusvahemik (vt lõik 4.9). Plasma maksimaalse kontsentratsiooni
saavutamiseks kulunud aja mediaanväärtus oli 5 minutit pärast manustamist kõigis vanuserühmades.
Plasma eliminatsiooni mediaanne poolväärtusaeg oli lühike (< 20 minutit), ühesugune nii lastel kui ka
täiskasvanud patsientidel. See ei põhjustanud tasakaalukontsentratsiooni tingimustes latanoprosthappe
kuhjumist süsteemses vereringes.

Latanoprosti silma- ning süsteemset toksilisust on uuritud mitmel loomaliigil. Üldiselt on latanoprost
hästi talutav ja ohutu. Süsteemset toksilisust põhjustab annus, mis on vähemalt 1000 korda suurem kui
silma manustatav terapeutiline annus. Näidatud on, et intravenoosselt ilma anesteesiata ahvidele
manustatud latanoprosti suured annused (ligikaudu 100 korda suurem kui terapeutiline annus
kehamassi kohta) suurendavad hingamissagedust, mis viitab ilmselt lühikese kestusega
bronhokonstriktsioonile. Loomkatsed ei näita, et latanoprostil oleks sensibiliseerivaid toimeid.

Küülikutel ega ahvidel ei ole toksilisi toimeid silmas täheldatud kuni 100 mikrogrammi latanoprosti
manustamisel ööpäevas (terapeutiline annus on ligikaudu 1,5 mikrogrammi ööpäevas). Loomkatsed on
siiski näidanud, et latanoprost suurendab ahvidel vikerkesta pigmenteerumist.
Pigmenteerumise suurenemise mehhanismiks on tõenäoliselt melaniini sünteesi suurenemine
vikerkesta melanotsüütides proliferatiivseid muutusi täheldamata. Vikerkesta värvuse muutus võib olla
püsiv.

Kroonilise silmatoksilisuse uuringutes on näidatud, et latanoprosti manustamine silma 6 mikrogrammi
ööpäevas põhjustab ka silmalau suurenenud lõhenemist. See toime on pöörduv ja esineb terapeutilise
annuse ületamisel. Inimestel sellist toimet täheldatud pole.

Latanoprostiga läbi viidud pöördmutatsiooni testid bakteritel, geenimutatsioonid hiire lümfoomis ja
hiire mikrotuumade testid andsid negatiivseid tulemusi. In vitro inimese lümfotsüütidel täheldati
kromosoomide aberratsioone. Samasuguseid toimeid täheldati looduslikult esineva prostaglandiiniga
F2α, mis näitab, et tegemist on prostaglandiinide rühma toimega.

Täiendavad mutageenuse uuringud in vitro/in vivo plaanivälise DNA sünteesi kohta rottidel olid
negatiivsed ja näitavad, et latanoprostil ei ole mutageenset toimet. Kartsinogeensuse uuringud hiirtel ja
rottidel olid negatiivsed.

Latanoprostil ei ole loomuuringutes leitud mingeid toimeid isas- või emasloomade fertiilsusele.
Latanoprosti intravenoossel manustamisel (annustes 5 mikrogrammi/kg, 50 mikrogrammi/kg ja 250
mikrogrammi/kg ööpäevas) ei täheldatud katsetega rottidel embrüotoksilist toimet. Siiski põhjustas
latanoprost küülikutel loote surma annustes alates 5 mikrogrammi/kg ööpäevas.

Annus 5 mikrogrammi/kg ööpäevas (ligikaudu 100-kordne kliiniline annus) põhjustas
märkimisväärset embrüofetaalset toksilisust, mida iseloomustas hilise resorptsiooni ja abortide
esinemissageduse suurenemine ning loodete kaalu vähenemine.

Teratogeenset toimet ei ole täheldatud.

naatriumkloriid,
bensalkooniumkloriid,
naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat (E339a),
veevaba dinaatriumfosfaat (E339b),
vesinikkloriidhape pH-taseme korrigeerimiseks
naatriumhüdroksiid pH-taseme korrigeerimiseks,
süstevesi.

In vitro uuringutes on tiomersaali sisaldavate silmatilkade segamisel latanoprostiga ilmnenud
sadestumine.
Kui taolisi ravimeid kasutatakse, peab ravimite manustamise vahel olema vähemalt 5-minutiline
intervall.

Avamata pudel: 3 aastat.
Pärast pudeli esmast avamist: 28 päeva.

Müügipakend: Hoida külmkapis (2ºC…8ºC). Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse
eest kaitstult.

Pärast esmast avamist: Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Pärast avamist kasutada 28 päeva jooksul.

Polüetüleenpudel tilgutiga, keeratav polüpropüleenkork polüetüleenist ohutusvõruga, etikett. Pudelid
on pakendatud papist karpidesse, mis sisaldavad ka pakendi infolehte.

Üks pudel sisaldab 2,5 ml silmatilkade lahust, mis võrdub ligikaudu 80 tilgaga.

Pakendi suurused: 1 x 2,5 ml, 3 x 2,5 ml.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.