TERBINAFIN ACTAVIS

Terbinafiinile tundlike seeninfektsioonide, nt Tinea corporis, Tinea cruris, Tinea pedis, ravi
(dermatofüütide põhjustatud, vt lõik 5.1), kui haiguse asukoht, raskusaste ja ulatus õigustavad
suukaudse ravi kasutamist.

Dermatofüütide poolt põhjustatud onühhomükoosi (terbinafiinile tundlike seente põhjustatud
küüneseentõbi) ravi.

Märkus: Suukaudselt manustatav terbinafiin ei toimi Pityriasis versicolor'isse.
Mikroobide resistentsuse ja seentevastaste ravimite kasutamisel ja määramisel tuleb järgida kohalikke
juhiseid.

Manustamisviis:
Suukaudne.

Ravi kestus sõltub näidustusest ja infektsiooni raskusest.

Täiskasvanud
250 mg üks kord ööpäevas.

Neerufunktsiooni häiretega patsiente (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min või seerumi kreatiniinisisaldus üle
300 mikromooli/l) tuleb ravida poole terbinafiini tavalise annusega.
Maksafunktsiooni häiretega patsientide kohta vt lõigud 4.3 ja 4.4.

Naha infektsioonid
Soovitatav ravikestus Tinea pedis, Tinea corporis ja Tinea cruris korral on 2…4 nädalat.
Tinea pedis’e (interdigitaalne, plantaarne/mokassiinitüüpi): soovitatav ravikuuri pikkus võib olla kuni
6 nädalat.
Infektsiooni sümptomite kadumine ja täielik paranemine ei pruugi ilmneda enne mitme nädala pikkust
antimükootilist ravi.

Onühhomükoos
Enamikel patsientidel on tulemuslik 6...12-nädalane ravi.

Sõrmeküünte onühhomükoos: Enamikel juhtudel piisab sõrmeküünte onühhomükoosi korral 6-
nädalasest ravist.

Varbaküünte onühhomükoos: Varbaküüne onühhomükoosi korral piisab enamikel juhtudel 12-
nädalasest ravist, kuigi mõned patsiendid võivad vajada kuni 6 kuud kestvat ravi.
Aeglane küünte kasv esimeste ravinädalate jooksul võimaldab eristada patsiendid, kellele on vapikemat ravi. Infektsiooni sümptomid ja nähud ei pruugi täielikult kaduda enne mõne nädala
möödumist pärast seenevastase ravi kuuri ning on nähtavad alles mõne kuu möödudes ravi
lõpetamisest, kuna see on aeg, mis kulub tervete küünte väljakasvuks.

Lapsed (<18-aastased)
Terbinafiinravi kogemus lastel ja noorukitel on piiratud ja seetõttu on ei ole ravimi kasutamine
soovitatav.

Kasutamine eakatel
Puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et eakad patsiendid vajavad erinevaid annuseid või kogevad
erinevaid kõrvaltoimeid kui nooremad patsiendid. Terbinafiini tablettide määramisel selles
vanusegrupis tuleb arvesse võtta olemasoleva maksa- või neerufunktsiooni kahjustuse võimalikkust (vt
lõik 4.4).

Maksakahjustus
Kroonilise või aktiivse maksahaigusega patsientidele ei ole terbinafiini tabletid soovitatavad (vt lõik
4.4).

Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsientidel ei ole terbinafiini tablettide kasutamist adekvaatselt uuritud ning
seetõttu ei soovitata kasutada selles populatsioonis (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Raske neerukahjustus.
Raske maksakahjustus.

Maksafunktsioon
Terbinafiin ei ole soovituslik patsientidele, kellel on krooniline või aktiivne maksahaigus. Enne
terbinafiini väljakirjutamist tuleb kindlasti kontrollida ka maksafunktsioone. Hepatotoksilisus võib
esineda nii varasema olemasoleva maksahaigusega patsientidel, kui ka selle puudumisel, seetõttu on
soovituslik perioodiliselt (4…6 nädalat pärast ravi alustamist) maksafunktsiooni kontrollida.
Terbinafiinravi tuleb otsekohe lõpetada, kui esinevad kõrgenenud maksafunktsiooni näidud. Väga
harvadel juhtudel on teatatud terbinafiini kasutajatel tõsisest maksapuudulikkusest (mõnel juhul
fataalse lõppega, või on vajanud maksatransplantatsiooni). Enamikel juhtudel oli patsiendil tõsiseid
olemasolevaid süsteemseid seisundeid ja põhjuslik seos terbinafiini kasutamisega ei ole kindel (vt lõik
4.8).

Patsiente, kellele on terbinafiini tabletid välja kirjutatud, tuleb hoiatada, et nad teataksid viivitamatult
sellistest sümptomitest nagu seletamatu püsiv iiveldus, vähenenud söögiisu, nõrkus, oksendamine,
valu paremal ülemises kõhuosas, või kollatõbi, tume uriin või hele väljaheide. Selliste sümptomitega
patsiendid peavad suukaudse terbinafiini võtmise lõpetama ning koheselt tuleb hinnata patsiendi
maksafunktsiooni (vt lõik 4.8).

Eelneva maksahaigusega patsientidel on ühekordse annuse farmakokineetilistes uuringutes ilmnenud,
et terbinafiini kliirens võib olla ligikaudu 50% aeglustunud (vt lõik 5.2). Terbinafiini terapeutilist
kasutust kroonilise või ägeda maksahaigusega patsientidel ei ole prospektiivsetes kliinilistes
uuringutes uuritud, mistõttu seda ei saa soovitada.

Dermatoloogilised toimed
Terbinafiini kasutajatel on väga harva teatatud tõsistest nahareaktsioonidest (nagu Stevensi-Johnsoni
sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs). Kui tekib süvenev nahalööve, tuleb ravi terbinafiiniga
lõpetada.

Hematoloogilised toimed
Väga harvadel juhtudel on terbinafiini võtnud patsientidel teatatud verepildi häiretest (neutropeenia,
agranulotsütoos, trombotütopeenia, pantsütopeenia). Iga verehäire, mis esineb terbinafiiniga
ravitavatel patsientidel, etioloogiat tuleb hinnata ning võimalusel tuleb kaaluda ravirežiimi muutmist,
sealhulgas terbinafiin-ravi lõpetamine.

Terbinafiini kasutavaid patsiente, kellel tekib kõrge palavik või valulik kurk, tuleb võimalike
hematoloogiliste reaktsioonide osas uurida.

Neerufunktsioon
Neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens väiksem kui 50 ml/min või seerumi kreatiniini tase
on suurem kui 300 mikromooli/l) ei ole terbinafiini tablettide kasutamist piisavalt uuritud ning seetõttu
ei ole terbinafiin soovitatav (vt lõigud 4.3 ja 5.2).

Patsientidel, kellel on psoriaas või lupus erythematosus, tuleb terbinafiini kasutada ettevaatusega, kuna
väga harvadel juhtudel on kirjeldatud lupus erythematosus’e juhte.

Muu
Kuna terbinafiin on tugev CYP2D6 ensüümi pärssija, tuleb sellega arvestada, kui terbinafiini
kombineeritakse selle ensüümi kaudu metaboliseeruvate ravimitega, mille annused on individuaalselt
tiitritud (vt lõik 4.5). Vajalik võib olla annuste muutmine.

Teiste ravimite mõju terbinafiinile
Tsütokroom P450 ensüümi indutseerijad (nagu rifampitsiin) võivad kiirendada terbinafiini
plasmakliirensit ning metabolismi inhibeerijad (nagu tsimetidiin) seda aeglustada. Kui selliste
preparaatidega koos manustamine on vajalik, tuleb vajadusel terbinafiini annust vastavalt kohandada.

Järgmised ravimid võivad terbinafiini mõju või plasmakontsentratsiooni suurendada

Tsimetidiin vähendas terbinafiini kliirensit 33% võrra.

Flukonasooli toimel suurenesid terbinafiini C
(maksimaalne plasmakontsentratsioon) ja AUC
max
(kontsentratsioonikõvera alune pindala) vastavalt 52% ja 69% ensüümide CYP2C9 ja CYP3A4
inhibeerimise tõttu. Samasugust ekspositsiooni suurenemist võib esineda juhul, kui samaaegselt
terbinafiiniga manustatakse teisi ravimeid, mis inhibeerivad nii CYP2C9 kui CYP3A4, näiteks
ketokonasool ja amiodaroon.

Järgmised ravimid võivad terbinafiini mõju või plasmakontsentratsiooni vähendada

Rifampitsiin suurendas terbinafiini kliirensit 100%.

Terbinafiini mõju teistele ravimitele
In vitro katsed ja uuringud tervete vabatahtlikega on näidanud, et terbinafiin võib vähesel määral
mõjutada (inhibeerida või suurendada) enamike tsütokroom P450 kaudu metaboliseeruvate ravimite
(nt tsüklosporiin, terfenadiin, triasolaam, tolbutamiid või suukaudsed kontratseptiivid) elimineerumist.

Terbinafiin ei mõjuta antipüriini või digoksiini kliirensit.

Üksikjuhtudel on siiski teatatud menstruaaltsükli häiretest, nagu läbimurde verejooks ja ebaregulaarne
menstruatsioonitsükkel, naistel, kes on samaaegselt võtnud terbinafiini tablette ja suukaudseid
rasestumisvastaseid ravimeid, kuigi nende häirete esinemissagedus jäi samaks naistega, kes kasutavad
ainult suukaudseid kontratseptiive.

Terbinafiin võib järgmiste ravimite mõju või plasmakontsentratsiooni suurendada

Kofeiin
Terbinafiin vähendas intravenoosselt manustatud kofeiini kliirensit 19% võrra.

Ained, mida metaboliseeritakse peamiselt CYP2D6 poolt
In vitro ja in vivo uuringud on näidanud, et terbinafiin inhibeerib CYP2D6 isoensüümi vahendatud
metabolismi. See võib kliinilises praktikas omada tähtsust selliste kitsa terapeutilise vahemikuga
ravimite korral, mis metaboliseeruvad CYP2D6 isoensüümi vahendusel, nt tritsüklilised
antidepressandid, beetablokaatorid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, antiarütmikumid
(sh 1A, 1B ja 1C klass) ja B-tüüpi monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorid (vt lõik 4.4).

Despiramiin
Terbinafiin vähendas desipramiini kliirensit 82% võrra.

Terbinafiin võib järgmiste ravimite mõju või plasmakontsentratsiooni vähendada

Tsüklosporiin
Terbinafiin suurendas tsüklosporiini kliirensit 15% võrra.

Rasedus
Terbinafiini kasutamise kohta rasedatel on piiratud hulgal andmeid. Terbinafiini ei tohi kasutada
raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik.

Imetamine
Terbinafiin eritub rinnapiima, mistõttu ei tohi imetavad emad saada terbinafiinravi rinnaga toitmise
ajal.

Fertiilsus
Loomadel läbiviidud lootetoksilisuse ja fertiilsuse uuringud ei viidanud mingitele kõrvaltoimetele (vt
lõik 5.3).

Terbinafiini tablettide toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid
läbi viidud. Patsiendid, kelle tekib kõrvaltoimena pearinglus, peaksid hoiduma autojuhtimisest või
masinatega töötamisest.

Järgmised kõrvaltoimed on esinenud kliinilistes uuringutes või turuletulekujärgsel perioodil.

Kõrvaltoimed (Tabel 1) on klassifitseeritud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi
alljärgnevalt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv
(≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete
alusel).

Tabel 1
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv:
Hematoloogilised häired, nagu neutropeenia, agranulotsütoos ja

trombotsütopeenia, pantsütopeenia.
Teadmata:
Aneemia.
Immuunsüsteemi häired
Väga harv:
Anafülaktoidne reaktsioon, angioödeem, kutaanne ja süsteemne

erütematoosne luupus.
Teadmata:
Anafülaktilised reaktsioonid, seerumi-haiguse sarnased reaktsioonid.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga sage:
Söögiisu vähenemine.
Psühhiaatrilised häired
Väga harv:
Depressioon, ärevus*.
Närvisüsteemi häired
Sage:
Peavalu.
Aeg-ajalt:
Ageusia**, hüpogeusia**, düsgeusia**.
Harv:
Paresteesia, hüpoesteesia, pearinglus.
Teadmata:
Anosmia.
Kõrva ja labürindi kahjustused
Teadmata:
Hüpoakuusia, kuulmise kahjustus, tinnitus.
Vaskulaarsed häired
Teadmata:
Vaskuliit.
Seedetrakti häired
Väga sage:
Düspepsia, täiskõhutunne, iiveldus, kõhuvalu, diarröa.
Teadmata:
Pankreatiit.
Maksa ja sapiteede häired
Harv:
Maksapuudulikkus, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, hepatiit,
kollatõbi, kolestaas.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage:
Allergilised nahareaktsioonid (lööve, urtikaaria).
Harv:
Tõsised nahareaktsioonid (nt Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline
epidermaalne nekrolüüs, valgustundlikkus ning angioneurootiline ödeem).
Kui tekib progresseeruv nahalööve, tuleb ravi terbinafiiniga katkestada.
Väga harv:
Multiformne erüteem, äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos,

psoriasiformne lööve või psoriaasi ägenemine, juuste väljalangemine.
Teadmata:
Valgusülitundlikkusreaktsioon, fotodermatoos, valgustundlikkusest
tingitud allergilised reaktsioonid ja polümorfne valguslööve.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Väga sage:
Artralgia and müalgia. Need võivad tekkida ülitundlikkusreaktsiooni

osana koos samaaegse allergilise nahareaktsiooniga.
Teadmata:
Rabdomüolüüs.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Harv:
Halb enesetunne, väsimus.
Teadmata:
Gripilaadne haigus, püreksia.
Uuringud
Teadmata:
Vere kreatiniinfosfokinaasi suurenenud tase, kehakaalu vähenemine***.
*Ärevus ja depressiivsed sümptomid lisanduvad düsgeusiale.
** Ligikaudu 0,6% patsientidest, kes kasutasid terbinafiini, on teatatud maitsehäiretest (düsgeusia, hüpogeusia),
sh maitse kadumisest (ageusia). See möödub tavaliselt ravi katkestamisel. Üksikutel juhtudel on teatatud
püsivatest maitsehäiretest.
***Kehakaalu vähenemine lisanduvalt hüpogeusiale.

On teateid üksikutest üleannustamise (kuni 5 g) juhtudest. Sümptomiteks olid peavalu, iiveldus, valu
ülakõhus ja pearinglus.

Üleannustamise soovitatav ravi on ravimi elimineerimine, peamiselt aktiivsöe manustamisega, ning
vajadusel sümptomaatiline ravi.

Farmakoterapeutiline rühm: dermatoloogias kasutatavad ained, seenevastased ained süsteemseks
kasutamiseks
ATC-kood: D01BA02.

Terbinafiin on allüülamiin, millel on lai seenhaiguste tekitajate vastane toimespekter. Madalates
kontsentratsioonides toimib terbinafiin fungitsiidselt dermatofüütide, hallitus- ja teatud dimorfsetesse
seentesse. Toime pärmseentesse on sõltuvalt liigist kas fungitsiidne või fungistaatiline.

Terbinafiin mõjutab selektiivselt seene sterooli biosünteesi varases staadiumis. Selle tagajärjel tekib
seeneraku membraanis ergosterooli puudus ja skvaleeni kumuleerumine raku sees. Mõlemad, nii
ergosterooli puudus kui skvaleeni kumuleerumine tekitavad raku surma. Samuti inhibeerib terbinafiin
skvaleenepoksüdaasi seeneraku membraanis.
Suukaudsel manustamisel kumuleerub toimeaine nahka, juustesse ja küüntesse fungitsiidsetes
kontsentratsioonides. Mõõdetavad kontsentratsioonid on seal endiselt sedastatavad 15...20 päeva
möödudes ravi lõpetamisest.

Terbinafiini kasutatakse naha ja küünte seeninfektsioonide raviks, kui nakkuse põhjustajaks on
Trichophyton (nt T. rubrum, T. mentagrophytes, T. verrucosum, T. violaceum), Microsporum canis ja
Epidermophyton floccosum. Allolevas tabelis on toodud vastavate dermatofüütide kasvu pärssivad
minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) vahemikud.

Organism


MIC vahemik (mikrogrammi/ml)

Trichophyton rubrum


0,001…0,15
Trichophyton mentagrophytes
0,0001…0,05
Trichophyton verrucosum

0,001…0,006
Trichophyton violaceum

0,001…0,1

Microsporum canis


0,0001…0,1

Edidermorphyton fluccosum

0,001…0,05

Terbinafiini toime Candida liigi esindajatesse on väheefektiivne.

Vastupidiselt lokaalselt manustatavatele terbinafiinipreparaatidele ei toimi terbinafiini tabletid
Pityriasis (Tinea) versicolor'i puhul.

250 mg terbinafiini ühekordsel suukaudsel manustamisel saabub maksimaalne kontsentratsioon
plasmas - 0,97 mikrogrammi/ml - 2 tunni jooksul. Imendumise poolväärtusaeg on 0,8 tundi ja
jaotumise poolväärtusaeg 4,6 tundi.

Terbinafiin seondub plasmavalkudega suures ulatuses (99%).
Ravim tungib kiiresti läbi naha ja kontsentreerub selle lipofiilsesse sarvkihti (stratum corneum’i). Et
terbinafiin imendub rasusse, saavutatakse selle suur kontsentratsioon ka karvanääpsudes, juustes ja
rasunäärmerikastes nahapiirkondades. On tõendeid, et terbinafiin imendub ravikuuri esimeste nädalate
möödudes ka küüneplaati.

Terbinafiin metaboliseeritakse kiirelt ja ulatuslikult CYP-isoensüümide poolt, peamiselt osalevad
selles CYP2C9, CYP1A2, CYP3A4, CYP2C8 ning CYP2C19. Biotransformatsiooni käigus tekkivatel
metaboliitidel seenevastane aktiivsus puudub ning need eritatakse peamiselt uriiniga.
Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 17 tundi. Miski ei viita kumuleerumisele.

Vanusest tingitud farmakokineetilisi muutusi ei ole täheldatud, kuid kahjustunud neeru- või
maksafunktsiooniga haigetel võib olla vähenenud ravimi eliminatsiooni kiirus, mille tulemuseks on
terbinafiini sisalduse suurenemine veres.

Eelneva kerge kuni raske maksahaigusega patsientidel on ühekordse annuse farmakokineetika
uuringutes näidatud terbinafiini kliirensi vähenemist ligikaudu 50%.

Toit mõjutab mõõdukalt terbinafiini biosaadavust, kuid mitte ulatuses, mis vajaks annuse
kohandamist.

Nii hiirtel kui rottidel on DL ligikaudne väärtus üle 4 g/kg.
50

Pikaajalistes uuringutes (kuni 1 aasta) rottide ja koertega ei täheldatud kummalgi liigil
märkimisväärseid toksilisi toimeid suukaudsete annustega ligikaudu kuni 100 mg/kg päevas.
Suuremate suukaudsete annuste korral olid potentsiaalseteks sihtorganiteks maks ja ilmselt ka neerud.

Kaks aastat kestnud kartsinogeensusuuringus hiirtel, suukaudse manustamise korral, ei leitud
neoplastilisi ega teisi ravimiga seotud muutusi annustes kuni 130 (isased) ja 156 (emased) mg/kg
päevas.
Kaks aastat kestnud kartsinogeensusuuringus rottidega suurenes suurima suukaudse annuse -69 mg/päevas - manustamise korral isasloomadel maksavähi sagedus, kusjuures süsteemne annus oli
sarnane kliinilise annusega. Kasvaja tekke mehhanism ei ole teada. Kliiniline tähtsus ei ole teada. On
täheldatud, et muutused, mis võivad olla seotud peroksüsoomi proliferatsiooniga, on liigispetsiifilised,
kuna kartsinogeensuse uuringutes hiirte, koerte ega ahvidega need ei ilmnenud.

Suurte annustega läbiviidud uuringutes ahvidel esines suurimate annuste kasutamisel (mittetoksilise
toime piir 50 mg/kg) reetinas refraktsiooni häireid. Need häired olid seotud terbinafiini teatud kindla
metaboliidiga silmakoes ning need nähud möödusid pärast ravimi manustamise lõpetamist. Need
muutused ei olnud seotud histoloogiliste muutustega.

Standardsetes in vitro ja in vivo genotoksilisuse uuringutes ei ilmnenud mutageenseid ega
klastogeenseid omadusi.

Uuringutes rottide või küülikutega ei ilmnenud soovimatuid kõrvaltoimeid viljakusele või muudele
reproduktiivsüsteemi näitajatele.

Mikrokristalne tselluloos
Kroskarmelloosnaatrium
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Hüpromelloos
Magneesiumstearaat

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Blistrid (PVC/PVDC/alumiinium) ja HDPE purk LDPE keermega korgiga.

Pakendi suurused:
Blistrid: 7, 8, 10, 14, 28, 30, 42, 50, 56, 98, 112 tabletti.
Tabletipurk: 50 ja 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.