SOLIAN

Skisofreenia.

Ägeda psühhootilise episoodi korral on soovitatav manustada 400…800 mg ööpäevas.
Vastavalt kliinilisele vastusele võib annust suurendada maksimaalselt kuni 1200 mg-ni ööpäevas.
Suuremate annuste kui 1200 mg ööpäevas ohutust pole põhjalikult uuritud ning seetõttu ei tohiks neid
kasutada.
Ravi alustamisel ei ole vaja spetsiaalset tiitrimist. Annused tuleb määrata individuaalselt.

Negatiivsete ja positiivsete sümptomite koosesinemisel tuleb annust kohandada nii, et saavutatakse
optimalne kontroll positiivsete sümptomite üle.
Säilitusraviks määratakse minimaalne toimiv annus.
Negatiivsete sümptomite domineerimisel kasutatakse annuseid 50…300 mg ööpäevas.
Kuni 300 mg annuseid võib manustada 1 kord ööpäevas, suuremad annused jagatakse kahele
manustamiskorrale.

Eakad
Amisulpriidi ohutust on uuritud piiratud arvul eakatel patsientidel. Amisulpiriidi kasutamisel peab
olema eriti ettevaatlik hüpotensiooni ja sedatsiooni võimaliku tekkeohu tõttu. Neerupuudulikkuse
korral võib olla vajalik annuse vähendamine.

Alla 15-aastastel lastel on Solian vastunäidustatud, kuna ravimi ohutust selles eagrupis ei ole
tõestatud.

Lapsed: amisulpriidi ohutus ja efektiivsus puberteedieast kuni 18. eluaastani ei ole tõestatud:
Amisulpriidi kasutamise kohta skisofreeniaga noorukitel on piiratud andmed. Seetõttu ei ole
amisulpriidi kasutamine puberteedieast kuni 18. eluaastani soovitatav; kuni puberteedieani on
amisulpriidi kasutamine vastunäidustatud, sest ohutus ei ole veel tõestatud (vt lõik 4.3).

1/8





Neerufunktsiooni häirega patsiendid: Solian elimineerub neerude kaudu. Kerge neerufunktsiooni häire
korral (kreatiniini kliirens 30…60 ml/min) on tavaannust soovitatav vähendada 1/2 võrra, mõõduka
häire korral (kreatiniini kliirens 10…30 ml/min) 2/3 võrra.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata raskekujulise neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens alla 10 ml/min)
patsientidele, kuna nende ravikogemused puuduvad (vt lõik 4.4).

Maksafunktsiooni häirega patsiendi: kuna ravim metaboliseerub ainult vähesel määral, ei ole annuse
vähendamine vajalik.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Kaasuvad prolaktiinsõltuvad kasvajad, sh hüpofüüsi prolaktinoom ja rinnanäärme vähk.
Feokromotsütoom.
Lapsed ja noorukid alla 15 eluaasta.
Rinnaga toitmine.
Kombinatsioon levodopaga (vt lõik 4.5).

Nagu ka teiste neuroleptikumide puhul, võib tekkida maliigne neuroleptiline sündroom, mida
iseloomustavad hüpertermia, lihasrigiidsus, motoorne rahutus, teadvushäired ja plasmas suurenenud
kreatiinfosfokinaasi hulk. Hüpertermia esinemisel, eriti suurte päevaannuste kasutamisel, tuleb kõikide
antipsühhootiliste ravimite k.a amisulpriid, kasutamine lõpetada.
Sündroom on potentsiaalselt eluohtlik ning nõuab kohest ravimi manustamise lõpetamist ja
lihaslõõgasti dantroleeni intravenoosset manustamist (1 mg, korrata vajadusel kuni koguannuseni 10
mg).

Mõnede atüüpiliste antipsühhootikumidega, sh amisulpriidiga, ravitud patsientidel on täheldatud
hüperglükeemiat. Seetõttu peaks diagnoositud suhkurtõvega patsientidel, samuti suhkurtõve
riskifaktoritega patsientidel amisulpriidiga ravi alustamisel jälgima veresuhkru väärtusi.

Amisulpriid elimineerub neerude kaudu. Neerufunktsiooni häire korral tuleb vähendada annust või
kasutada vahelduvat ravi (vt lõik 4.2).

Amisulpriid võib alandada krambiläve. Seetõttu tuleb epilepsia anamneesiga patsiente ravi ajal
hoolikalt jälgida.

Eakatele patsientidele tuleb amisulpriidi nagu teisigi antipsühhootilisi preparaate määrata erilise
ettevaatusega hüpotensiooni ja sedatsiooni tekke ohu tõttu. Neerupuudulikkuse korral võib olla vajalik
annuse vähendamine.

Parkinsoni tõvega patsientidele tuleb amisulpriidi, nagu teisigi antidopamiinergilisi preparaate määrata
ettevaatlikult, kuna see võib põhjustada haiguse süvenemist. Amisulpriidi võib kasutada ainult siis, kui
antipsühhootiline ravi on hädavajalik.

QT-intervalli pikenemine
Ettevaatus on vajalik, kui amisulpriidi määratakse teadaoleva kardiovaskulaarse haiguse või
perekonna anamneesis QT-intervalli pikenemisega patsiendile, ning tuleb vältida neuroleptikumidega
koosmanustamist.

Insult
Dementsetel ja teatud atüüpiliste antipsühhootiliste ravimitega ravitud eakatel patsientidel läbiviidud
randomiseeritud kliinilistes uuringutes täheldati platseeboga võrreldes tserebrovaskulaarsete juhtude

2/8




riski kolmekordset tõusu. Sellise riski tõusu mehhanism pole selge. Ei saa välistada riski tõusu teiste
antipsühhootiliste ravimite ega patsiendigruppide osas. Amisulpriidi tuleb insuldi riskifaktoritega
patsientidel kasutada ettevaatusega.

Suremuse tõus dementsusega eakatel isikutel
Kahe suure jälgimisuuringu andmed näitasid, et antipsühhootikumidega ravitavate dementsusega
eakate isikute surmarisk on pisut tõusnud, võrreldes nendega, kes ravi ei saa. Andmete ebapiisavuse
tõttu ei saa riski suurust täpselt hinnata ja riski tõusu põhjus ei ole teada.

Solian ei ole näidustatud dementsusega seotud käitumishäirete raviks. Antipsühhootikumid on seotud
surmariski tõusuga dementsusega eakatel isikutel. Kahe suure jälgimisuuringu andmed näitasid, et
antipsühhootikumidega ravitavate dementsusega eakate isikute surmarisk on pisut tõusnud võrreldes
nendega, kes ravi ei saa. Andmete ebapiisavuse tõttu ei saa riski suurust täpselt hinnata ja riski tõusu
põhjus ei ole teada.

Venoosne trombemboolia
Antipsühhootikumid, k.a. Solian võivad olla seotud venoosse trombembooliaga (VTE).
Antipsühhootikumidega ravitavatel patsientidel on sageli tegemist VTE omandatud ohuteguritega,
mistõttu peab enne ravi Solian’iga ja ravi ajal kindlaks tegema kõik VTE ohutegurid ja rakendama
ennetavaid meetmeid.

Rinnanäärme vähk
Amisulpriid võib suurendada prolaktiini taset. Seetõttu tuleb rinnanäärme vähi anamneesiga patsiente
või vastava perekonnaanamneesiga patsiente ravi ajal amisulpriidiga hoolikalt jälgida.

Antipsühhootiliste ravimite suurte terapeutiliste annustega läbiviidava ravi järsul ärajätmisel on
kirjeldatud ärajätunähte, sh iiveldus, oksendamine ja insomnia. Amisulpriidi kohta on teatatud
psühhootiliste sümptomite taastekkest ning on täheldatud tahtmatuid liigutushäireid (nt akatiisia,
düstoonia ja düskineesia). Seetõttu on soovitatav amisulpriidravi järk-järguline ärajätmine.
Antipsühhootikumide, sh Solian’i kasutamisel on teatatud leukopeeniast, neutropeeniast ja
agranulotsütoosist. Seletamatud infektsioonid või palavik võivad viidata vere düskraasiale (vt lõik
4.8), mis vajab otsekohest hematoloogilist uuringut.

Päriliku harvaesineva galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi
malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Vastunäidustatud kombinatsioonid
Levodopa: retsiprookne antagonism levodopa ja neuroleptikumide toime vahel. Amisulpriid võib
avaldada vastumõju dopamiini agonistide, nt bromokriptiini ja ropirinooli toimele.

Mittesoovitatud kombinatsioonid
Amisulpriid võib potentseerida alkoholi tsentraalset toimet.

Kombinatsioonid, millega tuleb arvestada
• Kesknärvisüsteemi pärssijad, sh narkootikumid, anesteetikumid, analgeetikumid, sedatiivsed
H -retseptorite blokaatorid, barbituraadid, bensodiasepiinid jt anksiolüütikumid, klonidiin ja
1
selle derivaadid;
• antihüpertensiivsed jt hüpotensiivset toimet avaldavad ravimid; dopamiini agonistid (nt
levodopa);
• Ettevaatus on vajalik, kui amisulpriidi määratakse koos ravimitega, mis teadaolevalt
pikendavad QT-intervalli, nt klass IA antiarütmikumid (nt kinidiin, disopüramiid) ja klass III
antiarütmikumid (nt amiodaroon, sotalool), mõned antihistamiinikumid, mõned teised
antipsühhootikumid ja mõned malaariavastased ained (nt meflokviiin) (vt lõik 4.4).

3/8

Rasedus
Loomkatsed ei ole näidanud amisulpriidi kahjulikku toimet reproduktiivsusele või teratogeenset
toimet. On täheldatud ravimi farmakoloogilistest omadustest sõltuvat (prolaktiin vahendatav toime)
fertiilsuse langust.
Saadaval on väga piiratud kliinilised andmed raseduse ajal ravimit kasutanud patsientidest. Kuna
amisulpriidi ohutus rasedatele ei ole tõestatud, ei ole ravimi kasutamine raseduse ajal soovitatav v.a
juhul, kui oodatav kasu ületab kaasuva riski.
Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikumidele (sh Solian’ile) eksponeeritud vastsündinutel
on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsete reaktsioonide ja/või ärajätunähtude
esinemiseks, mis võivad sünnijärgselt oma raskuselt ja kestvuselt erineda. On saadud teateid
agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, unisusest, respiratoorsest distressist või
söömishäiretest. Seetõttu tuleb vastsündinut hoolikalt jälgida.

Imetamine
Kuna puuduvad andmed ravimi eritumisest rinnapiima, on rinnaga toitmine ravi ajal keelatud.

Isegi soovitatud annustes võib amisulpriid põhjustada unisust, nii et häirub võime juhtida autot ja
käsitseda masinaid (vt lõik 4.8).

Kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide kaupa ja sagedusega järgnevalt: väga sage (≥1/10), sage
(≥1/100 kuni 1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni 1/100), harv (≥1/10 000 kuni 1/1000), väga harv
(<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kliiniliste uuringute andmed
Kontrollitud kliinilistes uuringutes on esinenud järgmisi kõrvaltoimeid. Tuleb rõhutada, et mõningatel
juhtudel on kõrvatoimeid raske eristada põhihaiguse sümptomitest.

Närvisüsteemi häired
Väga sage: ekstrapüramidaalnähud: treemor, rigiidsus, hüpokineesia, hüpersalivatsioon, akatiisia,
düskineesia. Nimetatud sümptomid on optimaalse raviannuse juures enamasti kerged ja osaliselt
mööduvad amisulpriidravi katkestamiseta parkinsonismivastase ravimi kasutamisel. Negatiivsete
sümptomite raviks soovitatud annuste korral (50...300 mg/ööpäevas) esineb ekstrapüramidaalnähtusid,
millede esinemissagedus on annusest sõltuv, väga harva.
Sage: võib tekkida äge düstoonia (spastiline kõõrkaelsus, okulogüüriline kriis, trism). See möödub
amisulpriidravi katkestamata parkinsonismivastase ravimi kasutamisel.
Unisus.
Aeg-ajalt: hilisdüskineesia, mida iseloomustavad rütmilised, tahtmatud peamiselt keele ja/või näo
liigutused, mis tekivad tavaliselt pärast ravimi pikaajalist manustamist. Parkinsonismivastased ravimid
on siin ebaefektiivsed ja võivad sümptomeid veelgi süvendada.
Krambid.

Psühhiaatrilised häired
Sage: unetus, ärevus, rahutus, frigiidsus.

Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine, suukuivus.

Endokriinsüsteemi häired

4/8




Sage: amisulpriid põhjustab plasma prolaktiinitaseme tõusu, mis möödub ravi lõpetamisel. On
esinenud galaktorröad, amenorröad, günekomastiat, valu rindades ja erektsioonihäireid.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt: hüperglükeemia (vt lõik 4.4).

Südame häired
Sage: hüpotensioon.
Aeg-ajalt: bradükardia.

Uuringud
Sage: kehakaalu tõus.
Aeg-ajalt: maksaensüümide, peamiselt transaminaaside aktiivsuse tõus.

Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt: allergilised reaktsioonid.

Turuletulemise järgsed andmed
Lisaks on järgnevatest kõrvaltoimetest teatatud ainult spontaansete raportitega:

Vere ja lümfisüsteemi häired
Teadmata: leukopeenia, neutropeenia ja agranolotsütoos (vt lõik 4.4).

Ainevahetus- ja toitumishäired
Teadmata: hüpertriglütserideemia ja hüperkolesteroleemia.

Psühhiaatrilised häired
Teadmata: segasus.

Närvisüsteemi häired
Teadmata: maliigne neuroleptiline sündroom (vt lõik 4.4), mille tüsistus võib lõppeda surmaga.

Südame häired
Teadmata: QT intervalli pikenemine ja ventrikulaarsed rütmihäired nagu torsade de pointes,
ventrikulaarne tahhükardia, mis võib viia ventrikulaarse fibrillatsiooni või südame seiskumiseni,
äkksurmani (vt lõik 4.4).

Vaskulaarsed häired
Teadmata: venoosne trombemboolia, sh kopsuarteri trombemboolia, mis mõnikord on lõppenud
surmaga ja süvaveeni tromboos.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Teadmata: angioödeem, urtikaaria.

Rasedus, sünnitusjärgsed ja perinataalsed seisundid
Teadmata: ravimi ärajätusündroom vastsündinul (vt lõik 4.6).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

5/8




Kogemused amisulpriidi üleannustamisega on piiratud. On täheldatud ravimi teadaolevate
farmakoloogiliste toimete võimendumist. Siia kuuluvad uimasus ja sedatsioon, kooma, hüpotensioon
ja ekstrapüramidaalsed sümptomid. Surmaga lõppenud juhtumeid on teatatud seoses teiste
antipsühhootikumidega kooskasutamisega.
Ägeda üleannustamise korral tuleks arvestada mitmete ravimite korraga kasutamise järgselt tekkinud
mürgistuse võimalusega.
Kuna amisulpriid on halvasti dialüüsitav, on hemodialüüs ravimi eemaldamiseks väheefektiivne.
Spetsiifiline antidoot puudub, seetõttu on üleannustamise ravi sümptomaatiline. Kuni seisundi
paranemiseni tuleb jälgida patsiendi elutähtsaid funktsioone. Vajalik on pidev kardiaalne jälgimine
(risk QT-intervalli pikenemisele) kuni patsiendi taastumiseni.
Raskete ekstrapüramidaalnähtude korral tuleb manustada antikolinergilisi preparaate.

Farmakoterapeutiline rühm: Antipsühhootilised ained, bensamiidid. ATC-kood: N05AL05.

Amisulpriid seondub selektiivselt kõrge afiinsusega dopamiinergiliste D -/D -retseptoritega, kusjuures
2
3
toime D -, D - ja D - retseptorite alatüüpidele puudub.
1
4
5

Erinevalt klassikalistest ja atüüpilistest neuroleptikumidest ei ole amisulpriid afiinne serotoniini, alfa-
adrenergiliste, H - ja kolinergiliste retseptorite suhtes. Lisaks ei seondu amisulpriid sigma
1
seondumiskohtadega.

Loomadel blokeerib ta suurte annuste korral post-sünaptilised D retseptorid, mis asuvad striatumis
2
limbilistes struktuurides. Erinevalt klassikalistest neuroleptikumidest ei tekita amisulpriid katalepsiat
ja ka pärast korduvat ravi ei teki D retseptorite ülitundlikkust.
2
Väikestes annustes blokeerib ta eelistatult presünaptilised D /D retseptorid, tekitades dopamiini
2
3
vabanemise, mis ongi selle disinhibeeriva toime eest vastutav.

Sellist atüüpilist farmakoloogilist profiili võib seletada amisulpriidi antipsüühhootilise toimega suurte
annuste korral post-sünaptiliste dopamiiniretseptorite blokeerimisega ning tema toimet negatiivsetesse
sümptomitesse, väikeste annuste kasutamisel seletatakse toimet pre-sünaptiliste dopamiiniretseptorite
blokaadiga. Lisaks võib amisulpriidi vähene ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid põhjustav toime olla
seotud peamiselt tema limbilise aktiivsusega.

Skisofreeniahaigetega haiguse ägenemise faasis läbi viidud kliinilistes uuringutes leevendas Solian
märkimisväärselt sekundaarseid negatiivseid sümptomeid, aga ka afektiivseid sümptomeid nagu
depressiivne meeleolu.

Ravim imendub 2-faasiliselt: esimene plasmakontsentratsiooni maksimum saabub ligikaudu 1 tund
pärast tableti manustamist, teine 3…4 tunni möödudes. Vastavad plasmakontsentratsioonid pärast 50
mg annuse manustamist on 39±3 nanogrammi/ml ja 54±4 nanogrammi/ml. Süsivesikuterikas toit
vähendab oluliselt ravimi AUC-d, T
-i, ja C
-i, kuid rasvarikka toidu puhul ei ole selliseid muutusi
max
max
täheldatud. Ravimi biosaadavus on 48%. Jaotusruumala on 5,8 l/kg, seonduvus plasmavalkudega
madal (16%). Amisulpriid metaboliseerub vähesel määral; identifitseeritud on 2 inaktiivset metaboliiti,
mille osakaaluks hinnatakse ligikaudu 4% manustatud annusest.
Annuse vähendamine maksapuudulikkusega patsientidel ei ole vajalik.
Amisulpriid ei kumuleeru (v.a neerupuudulikkuse korral) ning tema farmakokineetika jääb ka pärast
korduvate annuste manustamist muutumatuks. Amisulpriidi poolväärtusaeg on ligikaudu 12 tundi.
Amisulpriid eritub enamuses muutumatul kujul uriiniga. 50% intravenoosselt manustatud annusest

6/8




eritub uriiniga, millest omakorda 90% eritub esimese 24 tunniga. Renaalne kliirens on ligikaudu 20 l/h
või 330 ml/min.

Söök ei mõjuta amisulpriidi kineetilisi omadusi.

Süsivesikuterikas toit (sisaldab 68% vedelikku) vähendab märkimisväärselt amisulpriidi AUC , T
ja
s
max
C
väärtusi, kuid kõrge rasvasisaldusega toidu puhul selliseid muutusi ei täheldatud. Kuid nende
max
leidude tähtsus igapäevasele kliinilisele praktikale ei ole teada.

Maksapuudulikkus: kuna ravim metaboliseerub ainult vähesel määral, ei ole maksapuudulikkusega
patsientidel annuse korrigeerimine vajalik.

Neerupuudulikkus: neerupuudulikkusega patsientidel ei ole eliminatsiooni poolväärtusaeg muutunud,
kuid süsteemne kliirens on faktori 2,5…3 võrra langenud. Kerge neerufunktsioonilangusega
patsientidel on amisulpriid AUC suurenenud 2 korda ja mõõduka neerufunktsioonilanguse korral kuni
10 korda (vt lõik 4.2). Kuid kogemused on siiski piiratud ja üle 50 mg annuste kasutamise kohta
andmeid ei ole.

Amispulriid on dialüüsitav väga vähesel määral.

Piiratud farmakokineetilised andmed eakate kohta (>65-aastased) näitavad, et ühekordse suukaudse 50
mg annuse manustamise järgselt esineb 10…30% C
, T ja AUC tõus. Korduva annustamise kohta
max
1/2
andmed puuduvad.

Lõpetatud ohutusuuringute üldkokkuvõtte järgi ei ole amisulpriidil üldisi, organspetsiifilisi,
teratogeenseid, mutageenseid ja kartsinogeenseid riske. Rottidel ja koertel täheldatud muutused
maksimaalsetest talutavatest annustest väiksemate annuste kasutamisel olid kas farmakoloogilised
toimed või ilma olulisema toksikoloogilise tähtsuseta toimed.
Võrreldes inimesel kasutatava soovitatava maksimaalse annusega taluvad AUC põhjal rotid 2- (200
mg/kg/päevas) ja koerad 7-korda (120 mg/kg/päevas) suuremaid annuseid. Hiirtel (annuses kuni 120
mg/kg/päevas) ja rottidel (annuses kuni 240 mg/kg/päevas) ei täheldatud inimesele olulist
kartsinogeensuse ohtu, see vastab rotil 1,5…4,5-kordsele inimesel eeldatavale AUC-le. Rottidel,
küülikutel ja hiirtel läbi viidud reproduktsiooniuuringutes teratogeenset toimet ei täheldatud.

Naatriumglükolaattärklis, laktoosmonohüdraat, mikrokristalne tselluloos, hüpromelloos,
magneesiumstearaat.

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

7/8

30 või 150 tabletti blisterpakendis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.