QLAIRA

Toimeained: dienogest+östradioolvaleraat

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 0+3mg/0+1mg/2mg+2mg/3mg+2mg/0+0 6TK / 6TK / 6tabl / 15TK / 51TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on QLAIRA ja milleks seda kasutatakse

- Qlaira on rasestumisvastane tablett ja seda kasutatakse rasestumise vältimiseks.

1
- Qlaira’t kasutatakse ravimaks vererohkeid menstruatsioone (mis ei ole tingitud mõnest emaka
haigusest) naistel, kes soovivad kasutada suukaudset rasestumisvastast meetodit.
- Iga värviline tablett sisaldab toimeaineid, väikeses koguses naissuguhormoone -östradioolvaleraati või östradioolvaleraati koos dienogestiga.
- Kaks valget tabletti ei sisalda toimeaineid ja neid nimetatakse platseebotablettideks.
- Kahte hormooni sisaldavaid rasestumisvastaseid tablette nimetatakse kombineeritud
tablettideks.


2. Mida on vaja teada enne QLAIRA võtmist

Üldised märkused
Enne Qlaira kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete kohta. Eriti oluline on lugeda
verehüüvete sümptomite kohta, vt lõik 2 “Verehüübed”.
Enne Qlaira kasutamise alustamist esitab arst teile mõned küsimused teie ja teie lähisugulaste
tervise kohta. Arst mõõdab teie vererõhku ja võib vajadusel teha ka muid uuringuid.
Selles infolehes kirjeldatakse mitmeid olukordi, kus te peate Qlaira kasutamise lõpetama või kus
Qlaira usaldusväärsus võib väheneda. Neil juhtudel tuleb hoiduda seksuaalvahekorrast või kasutada
lisaks mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, nt kondoomi või teisi barjäärimeetodeid.
Ärge kasutage rütmi- ega temperatuurimeetodeid. Need meetodid ei pruugi olla usaldusväärsed,
sest Qlaira mõjutab kehatemperatuuri ja emakakaela lima igakuiseid muutusi.
Qlaira, nagu teisedki hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, ei kaitse HIV-infektsiooni
(AIDS) ega ühegi teise sugulisel teel leviva haiguse eest.

Millal te ei tohi Qlaira’t kasutada

Te ei tohi Qlaira’t kasutada, kui teil esineb mis tahes allpool nimetatud seisund. Kui teil on mõni neist
seisunditest, peate sellest rääkima oma arstile. Teie arst arutab koos teiega, milline teine
rasestumisvastane meetod sobiks teile paremini.

Ärge võtke Qlaira’t:
- kui teil on (või on kunagi olnud) verehüüve jalgade veresoontes (süvaveenitromboos),
kopsudes (kopsuembol) või teistes elundites;
- kui te teate, et teil on vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus,
antitrombiin-III vaegus, V faktori Leideni mutatsioon või fosfolipiidivastased antikehad;
- kui teile plaanitakse teha operatsioon või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik
„Verehüübed");
- kui teil on kunagi olnud südameinfarkt või insult;
- kui teil on (või on olnud) stenokardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib
olla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi
sümptomid);
- kui teil on mõni järgmistest haigustest (see võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites):
o
raske suhkurtõbi koos veresoonte kahjustusega;
o
väga kõrge vererõhk;
o
väga suur rasvade (kolesterool või triglütseriidid) sisaldus veres;
o
seisund, mida nimetatakse hüperhomotsüsteineemiaks;
- kui teil on (või on olnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse „auraga migreeniks“;
- kui teil on (või on kunagi olnud) kõhunäärmepõletik (pankreatiit);
- kui te põete (või olete kunagi põdenud) maksahaigust ja maksafunktsiooni näitajad ei ole veel
normaliseerunud;
- kui teil on (või on kunagi olnud) maksakasvaja;
- kui teil on (või on kunagi olnud) rinnanäärme- või suguelunditevähk või nende esinemise
kahtlus;
- kui teil esineb ebaselge põhjusega verejooksu tupest;

2
- kui olete östradioolvaleraadi, dienogesti või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud
lõigus 6) suhtes allergiline (ülitundlik). Allergia võib põhjustada sügelust, löövet või turset.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Millal peate pöörduma oma arsti poole?
Pöörduge viivitamatult arsti poole
kui te märkate võimalikke verehüübe sümptomeid, mis võib tähendada, et teil on
-
verehüüve jalas (st süvaveenitromboos), verehüüve kopsus (st kopsuemboolia),
südameinfarkt või insult (vt allolevat lõiku „Verehüübed“).
Nende raskete kõrvaltoimete sümptomite kirjelduse leiate lõigust „Kuidas tunda ära verehüübe
tunnuseid“.

Teatage oma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest.
Mõnel juhul on Qlaira või ükskõik millise teise kombineeritud rasestumisvastase tableti võtmisel
vajalik eriline ettevaatus ja arst peab teid regulaarselt läbi vaatama. Samuti teavitage oma arsti, kui
mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks Qlaira kasutamise ajal:
- kui teie lähisugulasel on või on kunagi olnud rinnanäärmevähk;
- kui teil on mõni maksa või sapipõie haigus;
- kui teil on kollatõbi;
- kui teil on diabeet;
- kui teil on depressioon;
- kui teil on Crohni tõbi või haavandiline koliit (krooniline põletikuline soolehaigus);
- kui teil on süsteemne erütematoosluupus (haigus, mis kahjustab teie organismi loomulikku
kaitsevõimet);
- kui teil on hemolüütilis-ureemiline sündroom (vere hüübimishäire, mis põhjustab
neerupuudulikkust);
- kui teil on sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus);
- kui teie vere rasvasisaldus on suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda on esinenud teie
perekonnas. Hüpertriglütserideemiat seostatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema
tekkeriskiga;
- kui teile plaanitakse teha operatsioon või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2
„Verehüübed");
- kui te olete äsja sünnitanud, on teil suurem oht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima oma
arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata Qlaira’t võtma;
- kui teil on nahaaluste veenide põletik (pindmine tromboflebiit);
- kui teil on veenilaiendid;
- kui teil esineb epilepsia (vt lõik “Muud ravimid ja Qlaira”);
- kui te põete haigust, mis ilmnes esmakordselt raseduse või suguhormoonide varasema
kasutamise ajal, nt kuulmiskadu, porfüüria (verehaigus), rasedusherpes (raseduse ajal tekkiv
villiline nahalööve), Sydenhami korea (närvihaigus, mis põhjustab keha äkilisi liigutusi);
- kui teil on (või on varem olnud) kuldpruunid pigmendilaigud, nn raseduslaigud, eriti näol
(kloasmid). Sellisel juhul vältige otsest päikesevalgust ja ultraviolettkiirgust;
- kui teil on pärilik angioödeem. Pöörduge viivitamatult oma arsti poole, kui teil tekivad sellised
angioödeemi sümptomid nagu näo, keele ja/või neelu turse ja/või neelamisraskused või
nõgestõbi koos hingamisraskusega. Östrogeene sisaldavad tooted võivad esile kutsuda või
halvendada angioödeemi sümptomeid;
- kui teil on südame- või neerupuudulikkus.

Enne Qlaira kasutamist pidage nõu oma arstiga.
VEREHÜÜBED
Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu Qlaira, kasutamine suurendab
verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve
veresooned ummistada ja põhjustada tõsiseid probleeme.

3

Verehüübed võivad tekkida:
- veenides (nimetatakse venoosseks tromboosiks, venoosseks trombembooliaks või VTE-ks);
- arterites (nimetatakse arteriaalseks tromboosiks, arteriaalseks trombembooliaks või ATE-ks).
Verehüüvetest paranemine ei ole alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada raskeid
pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga.
Oluline on meeles pidada, et üldiselt on risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks Qlaira
kasutamisel väike.

KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID
Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptomit.

Kas teil esineb neid nähte?
Millisele haigusele see
viitab?
• Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni,
Süvaveenitromboos
eriti juhul, kui sellega kaasneb:
• valu või hellus jalas, mida võib olla tunda ainult seistes
või kõndides;
• haige jala kõrgem temperatuur;
• jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks
värvumine.
• Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire
Kopsuemboolia
hingamine.
• Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda
veriköha).
• Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval
hingamisel.
• Tugev peapööritus või pearinglus.
• Kiire või ebakorrapärane südamerütm.
• Tugev kõhuvalu.

Kui te ei ole kindel, pöörduge oma arsti poole, sest osa
sümptomeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata
ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt
külmetushaigus).
Enamasti ühes silmas tekkivad sümptomid:
Tromboos silma võrkkesta
• kohene nägemiskaotus või
veenis (verehüüve silmas)
• valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia
nägemiskaotuseni.
• Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres.
Südameinfarkt
• Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all.
• Täistunne, seedehäired või lämbumistunne.
• Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga,
kõripiirkonda, käsivarde ja kõhtu.
• Higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus.
• Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus.
• Kiire või ebakorrapärane südamerütm.
• Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käes või jalas, eriti
Insult
ühel kehapoolel.
• Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või
mõistmisraskus.
• Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired.
• Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või
koordinatsioonikaotus.

4
• Äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega
peavalu.
• Teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Mõnikord võivad insuldi sümptomid olla lühiajalised ning
taanduvad peaaegu kohe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma
viivitamatult arsti poole, sest teil võib olla oht teise insuldi
tekkeks.
• Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus.
Teisi veresooni ummistavad
• Tugev kõhuvalu (äge kõht).
verehüübed

VEREHÜÜBED VEENIS

Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve?
• Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist on seostatud verehüüvete
tekkeriski suurenemisega veenides (venoosne tromboos). Need kõrvaltoimed ilmnevad siiski
harva. Kõige sagedamini esinevad need kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste
vahendite kasutamise esimesel aastal.
• Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitromboosi.
• Kui verehüüve liigub jalast kopsu, võib see põhjustada kopsuembooliat.
• Väga harva võib verehüüve tekkida teiste organite, nt silma veresoontes (tromboos silma
võrkkesta veenis).

Millal on verehüübe tekkimise oht veenis kõige suurem?
Verehüübe tekkimise oht veenis on kõige suurem kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase
vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kombineeritud
hormonaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast
4-nädalast või pikemat pausi.
Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see on alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks
kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast vahendit.
Kui te lõpetate Qlaira võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jooksul.

Kui suur on verehüübe tekkerisk?
Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kombineeritud hormonaalset
rasestumisvastast vahendit te kasutate.
Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitromboos) või kopsus (kopsuemboolia) Qlaira võtmise ajal
on väike.
Naistel, kes ei kasuta kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei ole
-
rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st.
Ühe aasta jooksul tekib verehüüve ligikaudu 5…7 naisel 10 000-st, kes kasutavad
-
levonorgestreeli, noretisterooni või norgestimaati sisaldavat kombineeritud hormonaalset
rasestumisvastast vahendit.
Veel ei ole teada, milline on verehüübe tekkimise risk Qlaira kasutamisel võrrelduna
-
levonorgestreeli sisaldava kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase vahendi
kasutamisega.
Verehüübe tekkerisk on erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt allolevat lõiku
-
„Faktorid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski“).


Verehüübe tekkerisk ühe aasta
jooksul
Naised, kes ei kasuta kombineeritud hormonaalseid pille Ligikaudu kahel naisel 10 000-st
ja kes ei ole rasedad.
Naised, kes kasutavad levonorgestreeli, noretisterooni
Ligikaudu 5…7 naisel 10 000-st
või norgestimaati sisaldavaid kombineeritud
hormonaalseid tablette.

5
Naised, kes kasutavad Qlaira’t.
Veel teadmata.

Faktorid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski
Verehüübe tekkerisk Qlaira kasutamisel on väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil
on suurem risk:
• kui te olete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m2);
• kui kellelgi teie lähisugulastest on nooreas eas (nt enne 50. eluaastat) olnud verehüüve jalas,
kopsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret.
• kui teile plaanitakse teha operatsioon või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega
liikuda või kui teil on jalg lahases. Vajalikuks võib osutuda Qlaira kasutamise peatamine mitu
nädalat enne operatsiooni või ajaks kui te olete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama Qlaira
kasutamise, küsige oma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata;
• vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta);
• kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi.
Mida rohkem on teil neid eespool loetletud seisundeid , seda suurem on teie verehüübe tekkerisk.

Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi
eelpool loetletud riskifaktoreid.
Oluline on oma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei ole
selles päris kindel. Teie arst võib otsustada, et Qlaira kasutamine tuleb lõpetada.
Kui mõni nimetatud seisunditest muutub Qlaira kasutamise ajal, nt kui lähiperekonna liikmel tekib
teadmata põhjusel tromboos või kui teie kehakaal oluliselt suureneb, rääkige oma arstiga.

VEREHÜÜBED ARTERIS

Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve?
Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid probleeme. Nt võib see
põhjustada südameatakki või insulti.

Faktorid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski
On oluline märkida, et südameataki või insuldi oht Qlaira kasutamisel on väga väike, kuid see võib
suureneda:
• vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta);
• kui te suitsetate. Kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase vahendi nagu Qlaira
kasutamise ajal on soovitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja
olete üle 35-aastane, võib arst teile soovitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi
kasutamist;
• kui te olete ülekaaluline;
• kui teil on kõrge vererõhk;
• kui kellelgi teie lähisugulastest on olnud noores eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või
insulti. Sellisel juhul võib teil olla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks;
• kui teil või kellelgi teie lähisugulastest on kõrge rasvade (kolesterool või triglütseriidid)
sisaldus veres;
• kui teil esinevad migreenihood, eriti auraga migreen;
• kui teil on probleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kodade
virvenduseks);
• kui teil on suhkurtõbi.
Kui teil on rohkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist on eriti tõsine, võib verehüübe
tekkimise oht veelgi suureneda.
Kui mõni nimetatud seisunditest muutub Qlaira kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui
lähiperekonna liikmel tekib teadmata põhjusel tromboos või kui teie kehakaal oluliselt suureneb,
rääkige oma arstiga.

6

Qlaira ja vähk
Naistel, kes kasutavad kombineeritud rasestumisvastaseid tablette, on pisut sagedamini täheldatud
rinnanäärmevähki, kuid ei ole teada, kas seda põhjustab ravi. Põhjus, miks kombineeritud tablette
kasutavatel naistel tuvastatakse kasvajaid sagedamini, võib näiteks olla see, et nad läbivad
sagedamini tervisekontrolle. Rinnanäärmevähi oht väheneb järk-järgult pärast kombineeritud
hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise lõpetamist. Oluline on rindu regulaarselt
kontrollida ja pöörduda oma arsti poole, kui tunnete rinnas mingit tükki.
Harvadel juhtudel on rasestumisvastaste tablettide kasutajatel antud teada healoomulistest
maksakasvajatest ja veelgi harvem pahaloomulistest maksakasvajatest. Üksikjuhtudel on need
kasvajad põhjustanud eluohtlikke sisemisi verejookse. Pöörduge oma arsti poole, kui teil tekib
ebatavaliselt tugev kõhuvalu.
Mõne uuringu kohaselt võib pikaajaline tablettide kasutamine suurendada emakakaelavähi riski.
Siiski ei ole selge, mil määral suurendab emakakaelavähi riski seksuaalkäitumine ja muud tegurid, nt
inimese papilloomiviirus (HPV).

Tsükliväline veritsus
Qlaira kasutamise paari esimese kuu vältel võib teil esineda ootamatut veritsust. Tavaliselt algab
menstruatsioonilaadne veritsus 26. päeval (see on päev, millal võtate teise tumepunase tableti) või
järgmis(t)el päeva(de)l. Päevikutest, mida naised täitsid Qlaira’ga läbi viidud kliinilise uuringu ajal,
selgub, et ootamatu veritsuse esinemine ei ole ebatavaline (tsüklivälist veritsust esines ühes tsüklis
10...18%-l kasutajatest). Kui tsükliväline veritsus kestab kauem kui kolm kuud, või kui see algab
pärast mõne kuu möödumist, peab arst tegema kindlaks selle põhjuse.

Mida teha, kui 26. päeval või järgmis(t)el päeva(de)l veritsust ei teki
Qlaira’ga läbi viidud kliinilise uuringu käigus täidetud päevikud näitavad, et menstruatsioonilaadse
verejooksu vahelejäämine (pärast 26. päeva ei teki veritsust) ei ole ebatavaline (seda täheldati 15%
tsüklitest).
Kui te võtsite kõik tabletid õigesti, te ei oksendanud, teil ei ole olnud rasket kõhulahtisust ja te ei ole
võtnud teisi ravimeid, on rasedus väga ebatõenäoline.
Kui te olete võtnud tablette valesti või kui oodatav veritsus jääb vahele kaks kuud järjest, võite olla
rase. Pöörduge kohe oma arsti poole. Alustage uue voldikpakendiga ainult siis, kui olete kindel, et te
ei ole rase.

Muud ravimid ja Qlaira
Teavitage oma arsti alati sellest, milliseid ravimeid või taimseid preparaate te juba kasutate.
Samuti teavitage teisi arste või hambaarsti, kes teile ravimeid välja kirjutavad (või apteekrit, kelle
käest te ravimi ostate), et te kasutate Qlaira’t. Nemad oskavad teile öelda, kas ja kui kaua tuleb
teil kasutada lisakaitsevahendeid (nt kondoom).

Mõned ravimid võivad muuta Qlaira rasestumisvastase toime vähem tõhusaks või põhjustada
tsüklivälist veritsust. Nende hulka kuuluvad:
- ravimid, mida kasutatakse järgmiste haiguste ravimiseks:
epilepsia (nt primidoon, fenütoiin, barbituraadid, karbamasepiin, okskarbasepiin,
-
topiramaat, felbamaat);
tuberkuloos (nt rifampitsiin);
-
HIV-nakkus (nt ritonaviir, nevirapiin), muud nakkused (antibiootikumid, nt penitsilliinid,
-
tetratsükliinid, griseofulviin);
- harilikku naistepuna sisaldavad preparaadid.

Mõned ravimid võivad suurendada Qlaira toimeainete sisaldust veres. Teavitage oma arsti, kui te
kasutate:
- seentevastaseid ravimeid, mis sisaldavad ketokonasooli;
- erütromütsiini sisaldavaid antibiootikume.

Qlaira võib mõjutada teiste ravimite toimet, nt:

7
- tsüklosporiini sisaldavad ravimid;
- epilepsiaravim lamotrigiin (see võib põhjustada krambihoogude sagenemist).

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Arst või apteeker võib soovitada
lisakaitsevahendeid ajaks, kui kasutate koos Qlaira’ga teist ravimit.
Qlaira koos toidu ja joogiga
Qlaira’t võib võtta kas koos toiduga või ilma, vajadusel koos vähese koguse veega.

Laboratoorsed analüüsid
Kui teile tehakse vereanalüüs või mõni muu laboratoorne analüüs, öelge arstile või laborandile, et
võtate Qlaira tablette, sest suukaudsed rasestumisvastased preparaadid võivad mõjutada mõnede
analüüside tulemusi.

Rasedus ja imetamine
Ärge võtke Qlaira’t, kui te olete rase. Kui te rasestute Qlaira kasutamise ajal, lõpetage kohe tablettide
võtmine ja pöörduge arsti poole. Kui te soovite rasestuda, võite Qlaira võtmise lõpetada ükskõik
millal (vt lõik “Kui te lõpetate Qlaira võtmise”).

Üldiselt ei tohi Qlaira’t imetamise ajal kasutada. Kui te soovite võtta tablette imetamise ajal, peate
pöörduma oma arsti poole.
Kui te olete rase või imetate, küsige enne ükskõik millise ravimi kasutamist nõu oma arstilt või
apteekrilt.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Puuduvad andmed selle kohta, et Qlaira kasutamine mõjutaks autojuhtimise või masinatega
töötamise võimet.

Qlaira sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate enne Qlaira kasutamist konsulteerima oma
arstiga.

3. Kuidas QLAIRA võtta

Iga voldikpakend sisaldab 26 värvilist toimeainet sisaldavat tabletti ja 2 valget toimeaineta tabletti.
Võtke iga päev üks Qlaira tablett, vajadusel koos vähese koguse veega. Tablette võib võtta koos
toiduga või ilma. Tablette tuleb võtta iga päev enam-vähem samal kellaajal.

Voldikpakendi kasutamine
Selleks, et teil oleks lihtsam järge pidada, on pakendis seitse kleepriba, kuhu on märgitud seitse
nädalapäeva.
Valige kleepriba, mis algab päevaga, mil te alustate tablettide võtmist. Näiteks kui te alustate
tablettide võtmist kolmapäeval, kasutage kleepriba, mis algab tähega “K”.
Kinnitage nädalapäevadega kleepriba Qlaira voldikpakendi ülemisse serva, kuhu on kirjutatud
„Kinnitage nädalakleeps siia”, nii et esimene päev jääb kohakuti tabletiga, mis on märgistatud
numbriga “1”.
Nüüd on iga tableti kohal näha päev ja te näete, kas olete konkreetsel päeval tabletti võtnud. Järgige
voldikpakendil oleva noole suunda, kuni kõik 28 tabletti on võetud.
Tavaliselt algab nn vaheveritsus teise tumepunase tableti või valgete tablettide võtmise ajal ja ei
pruugi lõppeda enne, kui alustate järgmise voldikpakendi kasutamist. Mõnel naisel kestab veritsus ka
pärast esimeste tablettide võtmist uuest voldikpakendist.
Alustage järgmise pakendi kasutamist ilma vahet pidamata, st päev pärast seda, kui olete lõpetanud
käesoleva pakendi. Tehke nii isegi siis, kui vaheveritsus veel kestab. See tähendab, et te peate
järgmise pakendi kasutamist alustama samal nädalapäeval nagu käesoleva pakendiga ja ka
vaheveritsus peaks toimuma iga kuu samadel päevadel.

8
Kui te kasutate Qlaira’t kirjeldatud viisil, olete te rasestumise eest kaitstud isegi nende kahe päeva
vältel, kui võtate toimeaineta tablette.

Millal alustada esimese voldikpakendi kasutamist
• Kui te ei kasutanud eelmisel kuul hormonaalset rasestumisvastast preparaati
Alustage Qlaira võtmist tsükli esimesel päeval (st menstruatsiooni esimesel päeval).
• Kui te lähete Qlaira’le üle teiselt kombineeritud suukaudselt rasestumisvastaselt preparaadilt
või kombineeritud rasestumisvastaselt tuperõngalt või plaastrilt
Alustage Qlaira võtmist päev pärast eelmiste tablettide viimase toimeainega tableti võtmist.
Kui te lähete Qlaira’le üle kombineeritud rasestumisvastaselt tuperõngalt või plaastrilt,
alustage Qlaira kasutamist vahendi eemaldamise päeval või vastavalt oma arsti nõuandele.
• Kui te lähete Qlaira’le üle ainult-progestageen-meetodilt (ainult progestageeni sisaldavad
tabletid, süst, implantaat või progestageeni vabastav emakasisene ravivahend)
Te võite ainult progestageeni sisaldavatelt tablettidelt üle minna ükskõik millisel päeval
(implantaadi ja emakasisese ravivahendi kasutamisel, selle eemaldamise päeval; süstitava
ravimi kasutamisel päeval, mil peaks tehtama järgmine süst), kuid peate kõikidel juhtudel
kasutama Qlaira võtmise esimese üheksa päeva vältel lisakaitsevahendit (nt kondoomi).
• Pärast raseduse katkemist
Järgige oma arsti nõuandeid.
• Pärast lapse sündi
Te võite Qlaira kasutamist alustada 21. kuni 28. päeval pärast lapse sündi. Kui te alustate
pärast 28. päeva, kasutage Qlaira võtmise esimese üheksa päeva vältel barjäärimeetodit (nt
kondoomi).
Kui te olete pärast lapse sündi olnud seksuaalvahekorras enne Qlaira võtmist, veenduge, et te
ei ole rase või oodake ära järgmine menstruatsioon.
Kui te soovite hakata Qlaira’t kasutama pärast lapse sündi ja te imetate last, lugege lõiku
“Rasedus ja imetamine”.
Kui te ei ole kindel, millal alustada Qlaira kasutamist, küsige nõu oma arstilt.

Kui te võtate Qlaira’t rohkem kui ette nähtud
Puuduvad teated ükskõik milliste tõsiste kahjulike toimete kohta juhul, kui Qlaira tablette võetakse
liiga palju.
Kui te võtate mitu toimeainet sisaldavat tabletti korraga, võite tunda iiveldust või oksendada. Noortel
tüdrukutel võib esineda tupekaudset veritsust.
Kui te võtsite liiga palju Qlaira tablette või avastate, et neid on sisse võtnud laps, pöörduge nõu
saamiseks oma arsti või apteekri poole.

Kui te unustate Qlaira’t võtta
Toimeaineta tabletid
Kui te unustate võtta valge tableti (kaks tabletti pakendi lõpus), ei pea te seda hiljem võtma, sest need
tabletid ei sisalda ühtegi toimeainet. Visake vahelejäänud valge tablett/valged tabletid siiski ära, et
mitte kogemata pikendada platseebotablettide faasi, sest sellisel juhul suureneb rasestumisoht. Võtke
järgmine tablett tavalisel ajal.

Toimeainet sisaldavad tabletid
Olenevalt sellest, millisel tsükli päeval te unustasite tabletti võtta, võib olla vajalik
rasestumisvastase lisameetodi (nt barjäärimeetodi, nagu kondoom) kasutamine. Võtke tablette
vastavalt järgmistele reeglitele. Vt üksikasju vahelejäänud tablettide jooniselt.
• Kui te hilinete tableti võtmisega vähem kui 12 tundi, siis rasestumisvastane kaitse ei vähene.
Võtke tablett niipea, kui see teile meenub ja jätkake järgmiste tablettide võtmist tavapärasel ajal.
• Kui te hilinete tableti võtmisega rohkem kui 12 tundi, võib rasestumisvastane kaitse väheneda.
Kui üks tablett jäi võtmata, kasutage sõltuvalt tsükli päevast rasestumisvastaseid lisameetmeid,
nt mõnda barjäärimeetodit (kondoom). Vt üksikasju vahelejäänud tablettide jooniselt.
• Kasutatavast pakendist on jäänud võtmata rohkem kui üks tablett
Pöörduge oma arsti poole.

9
Ärge võtke ühel päeval rohkem kui kaks toimeainet sisaldavat tabletti.

Kui te unustasite alustada järgmise pakendiga või teil jäi mõni tablett võtmata pakendi 3. kuni
9. päeval, on võimalik, et olete juba rasestunud (seda juhul, kui olite tableti unustamisele eelnenud
seitsme päeva jooksul vahekorras). Sellisel juhul pöörduge oma arsti poole. Mida rohkem tablette jääb
võtmata (eriti 3. kuni 24. päeval) ja mida lähemal on need platseebotablettide faasile, seda suurem on
rasestumisvastase kaitse vähenemise oht. Vt üksikasju vahelejäänud tablettide jooniselt.

Kui te unustasite võtta ükskõik millise toimeainet sisaldava tableti ja teil ei teki pakendi lõpetamisel
veritsust, võite olla rase. Pöörduge enne järgmise pakendiga alustamist oma arsti poole.

Vahele jäi rohkem kui
1 värviline tablett

Võtke kohe ühendust oma arstiga.
Unustasite alustada uue
pakendiga

JAH

Kas te olite tableti unustamisele eelnenud
1...9. päev
7 päeva jooksul vahekorras?

EI
Võtke vahelejäänud tablett ja võtke

järgmised tabletid tavapärasel ajal
(see võib tähendada, et võtate ühel

10...17. päev
päeval 2 tabletti).
Järgnevad 9 päeva kasutage rasestumise

vältimiseks barjäärimeetodit (kondoom).
Unustasite võtta ainult
1 tableti (hilinesite
rohkem kui 12 tundi)
Ärge võtke vahelejäänud tabletti.
Alustage kohe järgmise pakendiga.

18...24. päev
Järgnevad 9 päeva kasutage rasestumise
vältimiseks barjäärimeetodit (kondoom).


Võtke vahelejäänud tablett ja võtke
järgmised tabletid tavapärasel ajal

(see võib tähendada, et võtate ühel
25...26. päev
päeval 2 tabletti).
Lisakaitsevahendite kasutamine ei ole

vajalik.

Visake vahelejäänud tablett ära ja võtke

järgmised tabletid tavapärasel ajal.
27...28. päev
Lisakaitsevahendite kasutamine ei ole
vajalik.

Kasutamine lastel
Qlaira kasutamise kohta alla 18-aastastel neidudel andmed puuduvad.

Mida teha oksendamise või raske kõhulahtisuse korral
Kui te oksendate 3...4 tunni jooksul pärast toimeainet sisaldava tableti võtmist või kui teil on raske
kõhulahtisus, on olemas oht, et tableti toimeained ei imendu täielikult teie organismi.
Olukord on peaaegu sama nagu tableti unustamisel. Pärast oksendamist või kõhulahtisust võtke
järgmine tablett niipea kui võimalik. Võimalusel võtke see 12 tunni jooksul tavapärasest
tabletivõtmise kellaajast. Kui see ei ole võimalik või möödunud on 12 tundi, peate järgima lõigus
“Kui te unustate Qlaira’t võtta” antud juhiseid. Kui te ei soovi muuta oma senist tabletivõtmise
skeemi, võtke vastav tablett teisest pakendist.

10

Kui te lõpetate Qlaira võtmise
Te võite lõpetada Qlaira võtmise ükskõik millal. Kui te ei soovi rasestuda, pöörduge oma arsti poole,
et saada nõu teiste usaldusväärsete rasestumisvastaste meetodite kohta. Kui te soovite rasestuda,
lõpetage Qlaira võtmine ja oodake ära järgmine menstruatsioon, enne kui üritate rasestuda. Nii on teil
lihtsam arvutada eeldatavat sünnituskuupäeva.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Qlaira põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib
ükskõik milline kõrvaltoime, eriti kui see on raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis
võib olla tingitud Qlaira kasutamisest, siis rääkige sellest oma arstile.
Kõikidel kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb
verehüüvete tekkerisk veenides (venoosne trombemboolia) või arterites (arteriaalne trombemboolia).
Täpsemat teavet kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega seotud
erinevate riskide kohta vt lõigust 2 „Mida on vaja teada enne Qlaira kasutamist“.

Tõsised Tablettide võtmisega seotud tõsiseid reaktsioone ja sümptomeid kirjeldatakse lõikudes
"Verehüübed“ ning “Qlaira ja vähk". Lugege need lõigud tähelepanelikult läbi ja pöörduge vajadusel
arsti poole.

Muud võimalikud kõrvaltoimed
Qlaira kasutamisega on seostatud alljärgnevaid kõrvaltoimeid.
Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda ühel kuni kümnel kasutajal 100-st):
- peavalu;
- kõhuvalu, iiveldus;
- akne;
- menstruatsioonilaadse verejooksu puudumine, pingetunne rindades, valulikud menstruatsioonid,
ebaregulaarne veritsus (rohke ebaregulaarne veritsus);
- kehakaalu tõus.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda ühel kuni kümnel kasutajal 1000-st):
- seeninfektsioonid, häbeme ja tupe seeninfektsioon, vaginaalne infektsioon;
- söögiisu suurenemine;
- depressioon, depressiivne meeleolu, emotsionaalne häire, unehäired, vähenenud seksuaalhuvi,
psüühikahäired, meeleolude vaheldumine;
- pearinglus, migreen;
- kuumahood, kõrge vererõhk;
- kõhulahtisus, oksendamine;
- maksaensüümide taseme tõus;
- juuste väljalangemine, liigne higistamine (hüperhidroos), nahasügelus, lööve;
- lihaskrambid;
- rinnanäärmete suurenemine, tükid rinnas, emakakaela düsplaasia, düsfunktsionaalne
emakaverejooks, valulik vahekord, fibrotsüstiline rinnahaigus, vererohked menstruatsioonid,
menstruatsioonihäired, munasarja tsüst, vaagnavalu, premenstruaalne sündroom, emaka kasvaja,
emaka kontraktsioonid, veritsus emakast/tupest sh määrimine, voolus tupest, häbeme ja tupe
kuivus;
- väsimus, ärrituvus, erinevate kehaosade, nt pahkluude turse (ödeem);
- kehakaalu langus, vererõhu muutused.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda ühel kuni kümnel kasutajal 10 000-st):

11
- Candida infektsioon, huuleherpes, sisemiste suguelundite põletik, seennakkusele sarnanev
silmahaigus (oletatav silma histoplasmoosi sündroom), naha seeninfektsioon (mitmevärviline
kliiketendustõbi), kuseteede infektsioon, bakteriaalne vaginoos;
- vedelikupeetus, teatud rasvade (triglütseriidid) sisalduse tõus veres;
- agressiivsus, ärevus, masendus, suurenenud seksuaalhuvi, närvilisus, õudusunenäod, rahutus,
unehäired, stress;
- tähelepanuhäired, paresteesia, peapööritus;
- kontaktläätsede talumatus, silmade kuivus, silmade paistetus;
- südamerabandus (südamelihaseinfarkt), südamepekslemine;
- verejooks veenilaiendist, madal vererõhk, pindmiste veenide põletik, valu veenides;
- ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt:
o jalas või jalalabas (süvaveenitromboos);
o kopsus (kopsuemboolia);
o südameatakk;
o insult;
o miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptomid, mida nimetatakse mööduvaks
isheemiliseks atakiks;
o verehüübed maksas, maos/soolestikus, neerudes või silmas.
Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid
(lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptomite kohta vt
lõigust 2).
- kõhukinnisus, suukuivus, seedehäired, kõrvetised;
- sõlmed maksas (koldeline sõlmeline hüperplaasia), krooniline sapipõiepõletik;
- allergilised nahareaktsioonid, kuldpruunid pigmendilaigud (kloasmid) ja teised
pigmentatsioonihäired, meestele iseloomulik karvakasv, ülemäärane karvakasv, dermatiit ja
neurodermatiit, kõõm ja rasune nahk (seborröa) ja teised nahakahjustused;
- seljavalu, valu lõualuudes, raskustunne;
- valu kuseteedes;
- ebatavalised vaheveritsused, healoomulised sõlmed rinnas, varases staadiumis rinnanäärmevähk,
rinnatsüstid, eritus rinnanäärmest, emakakaela polüüp, emakakaela punetus, veritsus vahekorra
ajal, piimavoolus rinnanäärmest, eritus suguelunditest, vähesema vereeritusega
menstruatsioonid, menstruatsiooni hilinemine, munasarja tsüsti ruptuur, ebameeldiv lõhn tupes,
põletustunne häbeme ja tupe piirkonnas, ebamugavustunne häbeme ja tupe piirkonnas;
- lümfisõlmede turse;
- astma, hingamisraskused, ninaverejooks;
- valu rinnus, väsimus ja üldine halb enesetunne, palavik;
- muutused emakakaelalt võetud rakuproovis.

Lisateavet võimalike kõrvaltoimete kohta, mis on loetelusse märgitud kui „ebaregulaarne veritsus
(rohke ebaregulaarne veritsus)” ja „menstruatsioonilaadse verejooksu puudumine”, leiate lõikudest
„Tsükliväline veritsus” ja „Mida teha kui 26. päeval või järgmis(t)el päeva(de)l veritsust ei teki”.
Lisainformatsioon on saadud päevikutest, mida naised täitsid Qlaira’ga läbi viidud kliinilise uuringu
käigus.

Lisaks ülalnimetatud kõrvaltoimetele on etünüülöstradiooli sisaldavaid kombineeritud
rasestumisvastaseid tablette kasutavatel naistel esinenud selliseid nahakahjustusi nagu sõlmelist ja
multiformset erüteemi, eritist rindadest ja ülitundlikkust. Ehkki nendest sümptomitest ei ole Qlaira
kliiniliste uuringute käigus teatatud, ei saa välistada nende ilmnemise võimalust ravi ajal.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.


12

5. Kuidas QLAIRA säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud voldikpakendil pärast märget
"EXP". Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata
ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Qlaira sisaldab
Toimeained on östradioolvaleraat või östradioolvaleraat koos dienogestiga.
Iga Qlaira voldikpakend (28 õhukese polümeerikattega tabletti) sisaldab 26 toimeainega tabletti, mis
on nelja erinevat värvi ja paiknevad pakendi 1., 2., 3. ja 4. reas ning kahte valget platseebotabletti
pakendi 4. reas.

Ühte või kahte toimeainet sisaldavate värviliste tablettide koostis:
2 tumekollast tabletti, igaühes 3 mg östradioolvaleraati;
5 punast tabletti, igaühes 2 mg östradioolvaleraati ja 2 mg dienogesti;
17 helekollast tabletti, igaühes 2 mg östradioolvaleraati ja 3 mg dienogesti;
2 tumepunast tabletti, igaühes 1 mg östradioolvaleraati.

Valgete platseebotablettide koostis:
need tabletid ei sisalda toimeaineid.

Abiained värvilistes toimeainet sisaldavates tablettides
Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, eelželatiniseeritud maisitärklis, povidoon K25 (E1201),
magneesiumstearaat (E572).
Tableti kate: hüpromelloos 2910 (E464), makrogool 6000, talk (E553b), titaandioksiid (E171),
kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172).

Abiained valgetes platseebotablettides
Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, povidoon K25 (E1201), magneesiumstearaat (E572).
Tableti kate: hüpromelloos 2910 (E464), talk (E553b), titaandioksiid (E171).

Kuidas Qlaira välja näeb ja pakendi sisu
Qlaira tabletid on õhukese polümeerikattega tabletid.
Iga voldikpakend (28 õhukese polümeerikattega tabletti) sisaldab 2 tumekollast tabletti 1. reas,
5 punast tabletti 1. reas, 17 helekollast tabletti 2., 3. ja 4. reas, 2 tumepunast tabletti 4. reas ja 2 valget
tabletti 4. reas.

Tumekollane toimeainet sisaldav tablett on ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on
korrapärase kuusnurga sees märgistus „DD”.
Punane toimeainet sisaldav tablett on ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on
korrapärase kuusnurga sees märgistus „DJ”.
Helekollane toimeainet sisaldav tablett on ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on
korrapärase kuusnurga sees märgistus „DH”.
Tumepunane toimeainet sisaldav tablett on ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on
korrapärase kuusnurga sees märgistus „DN”.
Valge platseebotablett on ümmargune kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on korrapärase kuusnurga
sees märgistus „DT”.

Qlaira on saadaval 1, 3 või 6 voldikpakendi kaupa, millest igaüks sisaldab 28 tabletti.

13

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Bayer Pharma AG
Müllerstraße 178
13353 Berlin
Saksamaa

Tootjad
Bayer Weimar GmbH und Co. KG
99427 Weimar
Saksamaa

või

Bayer Pharma AG
Müllerstraße 178
13353 Berlin
Saksamaa


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja
poole:
Bayer OÜ
Lõõtsa 2
11415 Tallinn

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:
Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, TÅ¡ehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa,
Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Norra, Poola, Portugal,
Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik: QLAIRA/Qlaira
Itaalia: KLAIRA


Infoleht on viimati uuendatud septembris 2014

14



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Qlaira, õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Iga voldikpakend (28 õhukese polümeerikattega tabletti) sisaldab järgmises järjestuses:
2 tumekollast tabletti, igaühes 3 mg östradioolvaleraati;
5 punast tabletti, igaühes 2 mg östradioolvaleraati ja 2 mg dienogesti;
17 helekollast tabletti, igaühes 2 mg östradioolvaleraati ja 3 mg dienogesti;
2 tumepunast tabletti, igaühes 1 mg östradioolvaleraati;
2 valget tabletti, mis ei sisalda toimeaineid.

Abiaine: laktoos (mitte rohkem kui 50 mg tabletis)
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).

Tumekollane ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on
korrapärase kuusnurga sees märgistus „DD”.
Punane ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on korrapärase
kuusnurga sees märgistus „DJ”.
Helekollane ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on
korrapärase kuusnurga sees märgistus „DH”.
Tumepunane ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on
korrapärase kuusnurga sees märgistus „DN”.
Valge ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on korrapärase
kuusnurga sees märgistus "DT".

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Raseduse vältimine.

Vererohkete menstruatsioonide ravi orgaanilise patoloogiata naistel, kes soovivad suukaudset
kontratseptsiooni.

Qlaira väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid
riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid, ja seda, milline on VTE risk koos
Qlaira'ga võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3
ja 4.4).

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Kuidas Qlaira't võtta
Tablette tuleb võtta pakendil märgitud järjekorras, iga päev enam-vähem samal ajal, vajadusel koos
vähese vedelikuga. Tablette tuleb võtta pidevalt. 28 päeva järjest tuleb iga päev võtta üks tablett. Iga
järgmist pakendit tuleb alustada päev pärast seda, kui eelmisest voldikpakendist võeti viimane tablett.
Menstruatsioonilaadne veritsus algab tavaliselt pakendi viimaste tablettide võtmise ajal ja see ei pruugi
lõppeda enne järgmise voldikpakendi alustamist. Osal naistel algab veritsus pärast esimeste tablettide
võtmist uuest voldikpakendist.

Kuidas alustada Qlaira kasutamist
Eelnevalt ei ole hormonaalseid kontratseptiive kasutatud (eelmisel kuul)
Tablettide võtmist tuleb alustada naise loomuliku tsükli esimesel päeval (st vereerituse esimesel
päeval).

Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne
kontratseptiiv/KSK), tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt
Qlaira võtmist tuleb alustada järgmisel päeval pärast varem kasutatud KSK viimase toimeainet
sisaldava tableti võtmist. Tuperõnga või transdermaalse plaastri puhul tuleb Qlaira kasutamist alustada
vahendi eemaldamise päeval.

Üleminek ainult kollaskehahormooni sisaldavalt meetodilt („minipillid“, süstid, implantaat) või
kollaskehahormooni vabastavalt emakasiseselt vahendilt
Naine võib „minipillilt“ Qlaira kasutamisele üle minna ükskõik millisel päeval (implantaadi või
emakasisese vahendi kasutamisel - selle eemaldamise päeval; süstitava ravimi kasutamisel - päeval,
kui peaks tehtama järgmine süst). Kõigil neil juhtudel peab esimesed üheksa päeva kasutama lisaks
barjäärimeetodit.

Pärast esimese trimestri aborti
Qlaira kasutamist võib alustada kohe. Sel juhul pole vaja lisaks muid rasestumisvastaseid meetodeid
kasutada.

Pärast sünnitust või teise trimestri aborti
Imetavate naiste kohta vt lõik 4.6.
Qlaira kasutamist tuleks alustada 21 kuni 28 päeva pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Kui
alustatakse hiljem, peab esimesed üheksa päeva kasutama lisaks barjäärimeetodit. Kui naine on juba
seksuaalvahekorras olnud, tuleb enne KSK kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata ära
esimene menstruatsioon.

Tabletivõtmise unustamine
Vahelejäänud (valged) platseebotabletid võib jätta tähelepanuta. Siiski tuleks need ära visata, et vältida
ajavahemiku tahtmatut pikendamist toimeainet sisaldavate tablettide võtmise vahel.
Alljärgnev teave puudutab ainult vahelejäänud toimeainet sisaldavaid tablette.
Kui naine on jäänud ükskõik millise tableti võtmisega hiljaks vähem kui 12 tundi, siis
rasestumisvastane kaitse ei vähene. Naine peab tableti võtma niipea, kui see talle meenub ja võtma
järgmised tabletid tavalisel ajal.
Kui naine on jäänud ükskõik millise tableti võtmisega hiljaks rohkem kui 12 tundi, võib
rasestumisvastane kaitse väheneda. Naine peab vahelejäänud tableti võtma niipea, kui see talle
meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti võtmist samaaegselt. Seejärel jätkab ta tablettide
võtmist tavalisel ajal.
Sõltuvalt tsükli päevast, mil tableti võtmine vahele jäi (vt täpsemalt allolevast tabelist), tuleb
kasutusele võtta kontratseptiivsed lisameetmed (nt barjäärimeetod, nagu kondoom) vastavalt
järgmistele põhimõtetele.

PÄEV
Värv
Põhimõtted, mida järgida siis, kui vahele jäi üks tablett Östradioolvaleraadi
möödunud on rohkem kui 12 tundi:
(ÖV)/dienogesti (DNG)

sisaldus
1...2
Tumekollased tabletid
-
Võtke vahelejäänud tablett kohe ja järgmine tablett

(3,0 mg ÖV)
tavapärasel ajal (isegi kui see tähendab, et võtate ühel
3...7
Punased tabletid (2,0 mg
päeval kaks tabletti).
ÖV + 2,0 mg DNG)
-
Jätkake tablettide võtmist tavalisel viisil.

8...17
Helekollased tabletid
-
Kasutage järgmise üheksa päeva vältel

(2,0 mg ÖV + 3,0 mg DNG)
kontratseptiivseid lisameetmeid.
18...24
Helekollased tabletid
-
Visake ära hetkel kasutatav voldikpakend ja alustage

(2,0 mg ÖV + 3,0 mg DNG)
kohe uue voldikpakendi esimese tabletiga.
-
Jätkake tablettide võtmist tavalisel viisil.

-
Kasutage järgmise üheksa päeva vältel

kontratseptiivseid lisameetmeid.
25...26
Tumepunased tabletid
- Võtke vahelejäänud tablett kohe ja järgmine tablett
(1,0 mg ÖV)
tavapärasel ajal (isegi kui see tähendab, et võtate ühel
päeval kaks tabletti).
- Kontratseptiivsed lisameetmed ei ole vajalikud.
27...28
Valged tabletid
- Visake vahelejäänud tablett ära ja jätkake tablettide
(platseebod)
võtmist tavalisel viisil.
- Kontratseptiivsed lisameetmed ei ole vajalikud.

Ühel päeval ei tohi võtta rohkem kui kaks tabletti.

Kui naine unustas uut pakendit alustada või jättis tableti(d) võtmata pakendi 3. kuni 9. päeval, võib ta
olla rase (seda juhul, kui naine oli seksuaalvahekorras 7 päeva jooksul enne tablettide võtmise
unustamist). Mida rohkem tablette jääb võtmata (nendest, mis sisaldavad kahte toimeainet; päevad
3...24) ja mida lähemal ollakse platseebotableti võtmise faasile, seda suurem on rasestumisoht.
Kui naisel jäid tabletid vahele ja tal ei teki pakendi lõpetamisel / uue pakendi alustamisel vaheveritsust,
tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Lapsed
Puuduvad andmed Qlaira kasutamise kohta alla 18-aastastel neidudel.

Soovitused seedetrakti häirete puhuks
Seedetrakti raskete häirete korral (nt oksendamine või kõhulahtisus) ei pruugi toimeained täielikult
imenduda ja kasutama peab täiendavat rasestumisvastast vahendit.
Kui kasutaja oksendab 3...4 tundi pärast toimeainet sisaldava tableti võtmist, tuleb võtta uus tablett
niipea kui võimalik. Võimalusel tuleb uus tablett võtta 12 tunni jooksul tavapärasest tabletivõtmise
kellaajast. Kui möödub rohkem kui 12 tundi, tuleb rakendada vahelejäänud tablette puudutavaid
soovitusi (vt lõik "Tabletivõtmise unustamine"). Kui naine ei soovi muuta oma tablettide võtmise
tavalist skeemi, peab ta võtma vastava(d) lisatableti(d) teisest pakendist.

4.3. Vastunäidustused

Kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive (KHK) ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel.
Kui ükskõik milline nendest seisunditest tekib KHK kasutamise ajal esimest korda, tuleb ravimi
kasutamine viivitamatult lõpetada.
- Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk
o Venoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt
süvaveenitromboos või kopsuemboolia).
o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt
aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-III
vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.
o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).
o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).
- Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk
o Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne
seisund (nt stenokardia).
o
Tserebrovaskulaarne haigus - insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv

isheemiline atakk).
o
Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt

hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad,
luupusantikoagulant).
o
Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

o
Suur risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või

kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:

vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;


raske hüpertensioon;


raske düslipoproteineemia.

- Pankreatiit või selle esinemine anamneesis, kui see on seotud raske hüpertriglütserideemiaga.
- Raske maksahaigus käesolevalt või anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole
normaliseerunud.
- Maksakasvajate (hea- või pahaloomuline) olemasolu või esinemine anamneesis.
- Hormoonsõltuvad pahaloomulised seisundid (nt suguorganite- või rinnanäärmevähk) või nende
kahtlus.
- Ebaselge põhjusega vaginaalne veritsus.
- Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Qlaira sobivust arutada koos
naisega.
Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel
tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Qlaira kasutamine tuleb katkestada.

Teadaoleva või kahtlustatava VTE või ATE korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada. Antikoagulant-
ravi (kumariinid) teratogeense toime tõttu tuleb antikoagulant-ravi alustamisel kasutada mõnda teist
usaldusväärset rasestumisvastast meetodit.

Epidemioloogilisi uuringuid östradiooli/östradioolvaleraati sisaldavate KSK-de toimete kohta ei ole
läbi viidud. Kõik järgmised hoiatused ja ettevaatusabinõud on tuletatud etünüülöstradiooli sisaldavate
KSK-de kliiniliste ja epidemioloogiliste andmete alusel. Ei ole teada, kas need hoiatused ja
ettevaatusabinõud kehtivad Qlaira kohta.


Vereringe häired


Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse
trombemboolia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või
noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Veel ei ole teada, kui suur
on Qlaira risk võrreldes nende madalama riskiga preparaatidega. Otsus mis tahes ravimi
kasutamise kohta, mis ei ole teadaolevalt madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast
naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab KHK-de kasutamisega seotud VTE tekkeriski;
seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on
kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk
suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-sid ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel
10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka
palju kõrgem.
Epidemioloogilistes uuringutes naistega, kes kasutasid väikeseannuselisi kombineeritud suukaudseid
kontratseptiive (< 50 µg etünüülöstradiooli), ilmnes, et VTE tekkis ühe aasta jooksul ligikaudu 6…12
naisel 10 000-st.
Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad levonorgestreeli sisaldavat KHK-d ligikaudu
kuuel1 VTE ühe aasta jooksul.
Veel ei ole teada, milline on VTE risk dienogesti ja östradiooli sisaldavate KHK-de kasutamisel,
võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate madala-annuseliste KHK-dega.
VTE juhtude arv aastas väikeseannuseliste KHK-de kasutamisel on väiksem, kui VTE eeldatav
esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.
VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa,
mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid
KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel,
kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).
Qlaira on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi
tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla
suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui
ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. VTE riskifaktorid
Riskifaktor
Märkus
Rasvumine (kehamassiindeks üle
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.
30 kg/m²)
Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi
riskifaktoreid.
Pikaajaline liikumatus, suurem
Nendel juhtudel on soovitatav pilli kasutamine
kirurgiline protseduur, mis tahes
katkestada (plaanilise kirurgilise protseduuri korral
jalgade või vaagnapiirkonna
vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne,
operatsioon, neurokirurgia või ulatuslik kui täielikust liikumisvõime taastumisest on möödunud
trauma
kaks nädalat. Soovimatu raseduse vältimiseks tuleb

kasutada muud rasestumisvastast vahendit.
Märkus: ajutine liikumatus, sh

lennureis kestusega üle 4 tunni, võib
Kui Qlaira kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud, tuleb
samuti olla VTE riskifaktoriks, eriti
kaaluda tromboosivastast ravi.
naistel, kellel esineb ka teisi

riskifaktoreid
Esinemine perekonnas (venoosne
Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes
trombemboolia õdedel/vendadel või
KHK määramise otsust saata naine eriarsti
vanematel, eriti just suhteliselt noores
konsultatsioonile.
eas, nt enne 50. eluaastat)
Teised VTE-ga seotud haigusseisundid Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus,
hemolüütilis-ureemiline sündroom, krooniline
põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi või haavandiline
koliit) ja sirprakuline aneemia.
Vanuse tõus
Eriti üle 35 aasta.

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse
tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

1 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna
näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.
Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast
sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)
Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate
teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.
Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:
ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
- valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
- haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.
- Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:
äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
- äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
- terav valu rindkeres;
- tugev peapööritus või pearinglus;
- kiire või ebakorrapärane südamerütm.
- Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult
tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).
Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine
värvus.
Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni
nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia
(müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema
tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid
Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või
tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Qlaira on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine
või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui
naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite
summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse
negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid
Riskifaktor
Märkus
Vanuse tõus
Eriti üle 35 aasta.
Suitsetamine
Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad
soovivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes
jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt soovitada kasutada
mõnda teist rasestumisvastast meetodit.
Hüpertensioon

Rasvumine (kehamassiindeks üle
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.
30 kg/m²)
Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid.
Esinemine perekonnas (arteriaalne
Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis
trombemboolia õdedel/vendadel või
tahes KHK määramise otsust saata naine eriarsti
vanematel, eriti just suhteliselt noores
konsultatsioonile.
eas, nt enne 50. eluaastat)
Migreen
Migreeni esinemissageduse või raskusastme
suurenemine (mis võib olla tserebrovaskulaarse häire
varajaseks sümptomiks) KHK kasutamise ajal võib olla
ravimi kasutamise kohese katkestamise põhjuseks.
Teised vaskulaarsete häiretega seotud
Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi
haigusseisundid
kahjustus ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja
süsteemne erütematoosluupus.

ATE sümptomid
Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate
teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.
Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:
äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
- äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
- äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
- äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
- äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
- teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.
- Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA).
Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:
valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres,
- käsivarres või rinnaku all;
- ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
- täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
- higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
- äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
- kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Kasvajad
Mõned epidemioloogilised uuringud on näidanud, et KSK-de pikaajaline kasutamine (> 5 aasta)
suurendab emakakaelavähi riski, kuid jätkub poleemika selle üle, millises ulatuses saab käesolevat
leidu omistada segavatele mõjudele, nt seksuaalkäitumisele ja muudele teguritele, nt inimese
papilloomiviiruse (HPV) esinemisele.

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et naistel, kes hetkel kasutavad KSK-d, on
rinnanäärmevähi suhteline risk natuke suurenenud (RR = 1,24). Ülemäärane risk kaob järk-järgult
10 aasta jooksul pärast KSK kasutamise lõpetamist. Et rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastastel
naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnooside suurem arv hetkel või hiljuti KSK-d kasutanud naiste
seas väike võrreldes rinnanäärmevähi üldriskiga. Need uuringud ei anna tõendeid põhjusliku seose
kohta. Suurenenud riski võib põhjustada rinnanäärmevähi varasem diagnoos KSK kasutajatel, KSK-de
bioloogilised toimed või mõlemad variandid koos. KSK-d kasutanud naistel diagnoositud
rinnanäärmevähijuhud on reeglina kliiniliselt vähem arenenud kui naistel, kes ei ole ravimit mitte
kunagi kasutanud.

Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel teatatud healoomulistest maksakasvajatest ja veelgi harvem
pahaloomulistest maksakasvajatest. Üksikjuhtudel on need kasvajad viinud eluohtliku kõhusisese
verejooksu tekkeni. Tugeva ülakõhuvalu, maksa suurenemise või kõhusisese verejooksu nähtude tekke
korral tuleb KSK kasutavatel naistel arvestada diferentsiaaldiagnoosis ka maksakasvaja võimalusega.

Muud seisundid
Naistel, kellel on hüpertriglütserideemia või kelle perekonnas see haigus esineb, võib KSK-d
kasutades olla suurem risk pankreatiidi tekkeks.

Ehkki paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on teatatud vererõhu väikesest tõusust, on kliiniliselt
olulist vererõhu tõusu esinenud harva. Kui KSK kasutamise ajal areneb siiski kestev kliiniliselt oluline
hüpertensioon, on mõistlik KSK kasutamine peatada ja ravida hüpertensiooni. Vajadusel võib KSK
kasutamist jätkata, kui hüpertensioonivastase raviga saavutatakse normi piiresse jäävad vererõhu
näitajad.

Järgmiste seisundite esinemisest või süvenemisest on teatatud nii raseduse kui ka KSK kasutamise ajal,
kuid tõendid seose kohta KSK-ga ei ole lõplikud: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelus; sapikivide
teke; porfüüria; süsteemne erütematoosluupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenhami korea;
rasedusherpes; otoskleroosiga seotud kuulmiskadu.

Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või halvendada
angioödeemi sümptomeid.

Ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete korral võib osutuda vajalikuks KSK kasutamise
katkestamine, kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. Kui kordub kolestaatiline ikterus,
mis esmakordselt tekkis raseduse või suguhormoonide varasema kasutamise ajal, tuleb KSK-de
kasutamine katkestada.

Ehkki KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositaluvust, puuduvad tõendid
vajaduse kohta muuta raviskeemi diabeetikutel, kes kasutavad madalaannuselisi KSK-sid
(sisaldavad <0,05 mg etünüülöstradiooli). Siiski peab diabeeti põdevaid naisi KSK-de võtmise ajal
tähelepanelikult jälgima ning seda eriti ravi alguses.

KSK-de kasutamise ajal on kirjeldatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja
haavandilise koliidi ägenemist.

Aeg-ajalt võivad tekkida naha pigmendilaigud, eriti nendel naistel, kellel on esinenud
raseduspigmendilaike. Naised, kellel on soodumus naha pigmendilaikude tekkimiseks, peavad KSK-
de võtmise ajal vältima päikese- või ultraviolettkiirgust.

Östrogeenid võivad põhjustada vedelikupeetust. Seetõttu tuleb hoolikalt jälgida südame- või
neerufunktsioonihäirega patsiente. Tähelepanelikult tuleb jälgida terminaalse neerupuudulikkusega
patsiente, sest pärast Qlaira manustamist võib suureneda tsirkuleerivate östrogeenide kontsentratsioon.

See ravimpreparaat sisaldab kuni 50 mg laktoosi tableti kohta. Patsiendid, kellel on haruldane pärilik
galaktoositalumatus, laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire ning kes on
laktoosivabal dieedil, peavad selle laktoosikogusega arvestama.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon
Enne Qlaira’ga alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh
perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus
lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu
venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Qlaira riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE
ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.
Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehe tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud
soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid
tuleb kohandada igale naisele eraldi.
Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS)
ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.

Vähenenud efektiivsus
KSK-de efektiivsus võib väheneda järgmistel juhtudel: toimeainet sisaldavate tablettide vahelejäämine
(vt lõik 4.2), seedetraktihäired (vt lõik 4.2) toimeainet sisaldavate tablettide võtmise ajal või
samaaegselt kasutatavate ravimite toimel (vt lõik 4.5).

Tsükli kontroll
Kõigi KSK-de kasutamisel võib esineda ebaregulaarseid verejookse (määrimine või tsükliväline
veritsus), eriti esimestel kasutamiskuudel. Seetõttu on ebaregulaarsete veritsuste hindamine
tähendusliku iseloomuga alles pärast kohanemisperioodi (ligikaudu 3 tsüklit).

Päevikute põhjal, mida patsiendid täitsid võrdleva kliinilise uuringu raames, esines tsüklivälist
veritsust ühes tsüklis 10...18%-l Qlaira kasutajatest.

Qlaira kasutajatel võib esineda amenorröad, mis ei ole seotud rasedusega. Patsientide päevikute põhjal
esineb amenorröa ligikaudu 15% tsüklitest.

Kui Qlaira tablette on võetud vastavalt lõigus 4.2 kirjeldatud juhistele, on rasestumine ebatõenäoline.
Kui patsient ei kasutanud Qlaira’t enne esimest ärajäänud menstruatsioonitaolist verejooksu vastavalt
juhistele või kui vahele jääb kaks verejooksu järjest, tuleb enne Qlaira kasutamise jätkamist välistada
rasedus.

Kui ebaregulaarsed veritsused jätkuvad või tekivad pärast eelnevaid regulaarseid tsükleid, tuleb silmas
pidada mittehormonaalseid põhjusi. Kasvajate ning raseduse välistamiseks on näidustatud asjakohased
diagnostilised protseduurid. Nende hulka võib kuuluda ka küretaaž.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: Võimalike koostoimete tuvastamiseks tuleb läbi lugeda samaaegselt manustatavate ravimite
infolehed.
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Teiste ravimite mõju Qlaira'le
Suukaudsete kontratseptiivide ja teiste ravimite vaheline koostoime võib põhjustada tsüklivälist
veritsust ja/või vähendada kontratseptiivi toimet. Kirjanduses on KSK-de kohta üldiselt avaldatud
järgmised koostoimed või on neid täheldatud kliinilistes uuringutes Qlaira’ga.

Dienogest on tsütokroom P450(CYP)3A4 substraat.

Koostoimed võivad tekkida fenütoiini, barbituraatide, primidooni, karbamasepiini, rifampitsiini ja
võimalik, et ka okskarbasepiini, topiramaadi, felbamaadi, HIV ravimite (nt ritonaviir ja/või nevirapiin),
griseofulviini ning naistepunaga (Hypericum perforatum). Koostoimed põhinevad tõenäoliselt nende
ravimite maksaensüüme (nt CYP3A4 ensüümid) indutseerival toimel, mille tulemusena võib
suureneda suguhormoonide kliirens.

Ensüümide maksimaalne induktsioon ilmneb tavaliselt 2...3-nädalase kasutamise järel ja võib püsida
vähemalt 4 nädalat pärast ravimi kasutamise lõpetamist.

Kliinilises uuringus vähendas CYP3A4 tugev indutseerija rifampitsiin oluliselt dienogesti ja
östradiooli tasakaalukontsentratsioone ja süsteemset ekspositsiooni. Dienogesti ja östradiooli
püsikontsentratsiooni faasi AUC-d (0-24 h) vähenesid vastavalt 83% ja 44%.

Naised, kes saavad lühiajalist ravi (kuni üks nädal) eelpool nimetatud ravimiklassidesse kuuluvate
ravimite või toimeainetega (va rifampitsiin), peavad ajutiselt lisaks KSK-le kasutama barjäärimeetodit.
Barjäärimeetodit tuleb kasutada ravimite koosmanustamise ajal ja 14 päeva pärast ravi lõppu.

Rifampitsiini võtmise puhul tuleb barjäärimeetodit kasutada ravi ajal ja 28 päeva pärast rifampitsiini
manustamise lõpetamist.

Pikaajalise ravi korral maksaensüüme indutseerivate ravimitega on soovitav valida usaldusväärne
mittehormonaalne rasestumisvastane meetod.

Tuntud CYP3A4 inhibiitorid nagu asool-tüüpi seenevastased ained, tsimetidiin, verapamiil,
makroliidid, diltiaseem, antidepressandid ja greibimahl võivad suurendada dienogesti sisaldust
plasmas.

CYP3A4 inhibiitorite (ketokonasool, erütromütsiin) toimet uurivas kliinilises uuringus suurenes nii
dienogesti kui ka östradiooli tasakaalukontsentratsioon plasmas. Manustamisel koos tugeva CYP3A4
inhibiitori ketokonasooliga tõusid dienogesti ja östradiooli püsikontsentratsiooni faasi AUC-d (0...24 h)
vastavalt 186% ja 57%. Manustatuna koos mõõduka inhibiitori erütromütsiiniga tõusid dienogesti ja
östradiooli püsikontsentratsiooni faasi AUC-d (0...24 h) vastavalt 62% ja 33% võrra. Nende
koostoimete kliiniline tähtsus ei ole teada.

Kontratseptsiooni ebaõnnestumist on teatatud ka seoses antibiootikumide (nt penitsilliinid ja
tetratsükliinid) kasutamisega. See toimemehhanism ei ole selge.

Qlaira mõju teistele ravimitele
Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi.
Kontsentratsioonid plasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda
(nt lamotrigiin).

2 mg dienogesti ja 0,03 mg etünüülöstradiooli manustamine koos nifedipiiniga ei mõjutanud
nifedipiini farmakokineetikat. See kinnitab in vitro uuringute tulemusi, mis näitavad, et CYP-
ensüümide pärssimine Qlaira poolt on raviannuses ebatõenäoline.

Laboratoorsed analüüsid
Kontratseptiivsete steroidhormoonide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside
tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilisi näitajaid;
(kandja)valkude tasemeid plasmas, nt kortikosteroidi siduva globuliini ja lipiidi/lipoproteiini
fraktsioone; süsivesikute ainevahetuse parameetreid ja koagulatsiooni ning fibrinolüüsi parameetreid.
Muutused jäävad tavaliselt normaalse laborileiu piiridesse.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Qlaira't ei tohi raseduse ajal kasutada.

Kui naine rasestub Qlaira kasutamise ajal, tuleb ravimi manustamine lõpetada. Ulatuslikud
epidemioloogilised uuringud etünüülöstradiooli sisaldavate KSK-dega ei ole siiski näidanud laste
sünnidefektide suurenenud riski naistel, kes kasutasid KSK-sid enne rasedust ega teratogeenset toimet
juhtudel, kui KSK-sid kasutati kogemata raseduse varases staadiumis. Loomuuringud ei näita
reproduktsioonitoksilisuse riski (vt lõik 5.3).
Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse Qlaira
kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine
KSK-d võivad mõjutada imetamist, sest võivad vähendada rinnapiima kogust ja muuta selle koostist.
Seetõttu ei ole reeglina soovitav KSK-sid kasutada enne, kui laps on rinnapiimast täielikult võõrutatud.
Rasestumisvastaste steroidide ja/või nende metaboliitide väikesed kogused võivad erituda rinnapiima.
Need kogused võivad last mõjutada.

Fertiilsus
Qlaira on näidustatud raseduse vältimiseks. Teavet fertiilsuse taastumise kohta vt lõigust 5.1.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Qlaira'l ei ole toimet autojuhtimise ega masinate käsitsemise võimele.

4.8. Kõrvaltoimed

Tabelis on toodud kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside kaupa. Kõrvaltoimete
kirjeldamiseks on kasutatud kõige sobivamaid MedDRA termineid (versioon 12.0). Sünonüüme ega
kaasnevaid seisundeid ei ole tabelisse kantud, kuid ka neid tuleb arvesse võtta. Esinemissagedused
põhinevad kliiniliste uuringute andmetel. Kõrvaltoimeid registreeriti viies III faasi kliinilises uuringus
(n = 2266 viljastumisvõimelist naist, n = 264 organpatoloogiata düsfunktsionaalse emakaverejooksuga
suukaudset kontratseptsiooni soovivat naist) ja nende põhjuslikku seost Qlaira kasutamisega peeti
vähemalt võimalikuks. Kõik kõrvaltoimed, mille esinemissageduseks on märgitud „harv”, esinesid
ühel või kahel vabatahtlikul (esinemissagedus <0,1%).

n = 2530 naist (100%)

Organsüsteemi klass Sage
Aeg-ajalt
Harv
(≥ 1/100 kuni 1/10)
(≥1/1000 kuni <1/100)
(≥1/10000 kuni <1/1000)
Infektsioonid ja

Seeninfektsioon
Kandidiaas
infestatsioonid
Vulvovaginaalne
Herpes simplex
seeninfektsioon1
Seesmiste suguelundite põletik
Vaginaalne infektsioon
Oletatav silma histoplasmoosi
sündroom
Tinea versicolor
Kuseteede infektsioon
Bakteriaalne vaginoos
Ainevahetus- ja

Söögiisu suurenemine
Vedelikupeetus
toitumishäired
Hüpertriglütserideemia
Psühhiaatrilised

Depressioon/rusutud
Agressioon
häired
meeleolu
Ärevus
Emotsionaalne labiilsus2
Düsfooria
Unetus
Libiido suurenemine
Libiido langus3
Närvilisus
Psüühikahäired
Õudusunenäod
Meeleolude vaheldumine4
Rahutus
Unehäired
Stress
Närvisüsteemi häired
Peavalu5
Pearinglus
Tähelepanuhäire
Migreen6
Paresteesia
Peapööritus
Silma kahjustused


Kontaktläätsede talumatus
Silmade kuivus
Silmade paistetus
Südame häired


Müokardiinfarkt
Palpitatsioonid
Vaskulaarsed häired

Kuumahood
Verejooks veenilaiendist
Hüpertensioon
Venoosne trombemboolia (VTE)

Arteriaalne trombemboolia
(ATE)
Hüpotensioon
Pindmine veenipõletik
Valu veenides
Seedetrakti häired
Kõhuvalu7
Kõhulahtisus
Kõhukinnisus
Iiveldus
Oksendamine
Suukuivus
Düspepsia
Gastroösofageaalne
reflukshaigus
Maksa ja sapiteede

Maksaensüümide aktiivsuse
Maksa fokaalne nodulaarne
häired
tõus8
hüperplaasia
Krooniline koletsüstiit
Naha ja nahaaluskoe
Akne9
Alopeetsia
Allergiline nahareaktsioon12
kahjustused
Liighigistamine
Kloasmid
Nahasügelus10
Dermatiit
Lööve11
Hirsutism

Hüpertrihhoos
Neurodermatiit
Pigmentatsioonihäired
Seborröa
Naha kahjustused13
Lihas-skeleti ja

Lihaskrambid
Seljavalu
sidekoe kahjustused

Lõualuu valu
Raskustunne
Neerude ja kuseteede


Valu kuseteedes
häired
Reproduktiivse
Amenorröa
Rinnanäärmete suurenemine16 Ebatavaline
süsteemi ja
Ebamugavustunne
Tükk rinnas
menstruatsioonilaadne veritsus
rinnanäärme häired
rindades14
Emakakaela düsplaasia
Healoomuline rinnanäärme
Organsüsteemi klass Sage
Aeg-ajalt
Harv
(≥ 1/100 kuni 1/10)
(≥1/1000 kuni <1/100)
(≥1/10000 kuni <1/1000)
Düsmenorröa
Düsfunktsionaalne
neoplasma
Tsükliväline
emakaverejooks
Healoomuline rinnanäärme
veritsus
Düspareuunia
kasvaja
(metrorraagia)15
Fibrotsüstiline rinnahaigus
Rinnanäärmetsüst

Menorraagia
Eritus rinnanäärmest
Menstruaaltsükli häired
Emakakaela polüüp
Munasarja tsüst
Emakakaela erüteem
Vaagnavalu
Veritsus vahekorra ajal
Premenstruaalne sündroom
Galaktorröa
Emaka leiomüoom
Eritus suguelunditest
Emaka spasm
Hüpomenorröa
Verejooks emakast/tupest sh
Menstruatsiooni hilinemine
määrimine17
Munasarja tsüsti ruptuur
Voolus tupest
Ebameeldiv lõhn tupes
Vulvovaginaalne kuivus
Vulvovaginaalne põletustunne
Vulvovaginaalne
ebamugavustunne
Vere ja


Lümfadenopaatia
lümfisüsteemi häired
Respiratoorsed,


Astma
rindkere ja
Hingeldus
mediastiinumi häired
Ninaverejooks
Üldised häired ja

Väsimus
Valu rinnus
manustamiskoha
Ärrituvus
Üldine halb enesetunne
reaktsioonid
Ödeem18
Palavik
Uuringud
Kehakaalu
Kehakaalu vähenemine
Muutused emakakaela
suurenemine
Vererõhu muutused19
rakuproovis

1kaasa arvatud tuvastatud vulvovaginaalne kandidiaas ja emakakaela seeninfektsioon
2kaasa arvatud nutmine ja meeleolumuutused
3kaasa arvatud libiido kadumine
4kaasa arvatud meeleolu muutused ja meeleolu kõikumine
5kaasa arvatud pingepeavalu ja fokaalne peavalu
6kaasa arvatud auraga migreen ja aurata migreen
7kaasa arvatud kõhupuhitus, üla- ja alakõhuvalu
8kaasa arvatud alaniinaminotransferaasi, aspartaataminotransferaasi ja gammaglutamüültransferaasi taseme tõus
9kaasa arvatud mädavilliline akne
10kaasa arvatud generaliseerunud nahasügelus ja sügelev lööve
11kaasa arvatud makulaarne lööve
12kaasa arvatud allergiline dermatiit ja urtikaaria
13kaasa arvatud naha pingulolek
14kaasa arvatud rinnanäärme valulikkus, rinnanäärme tundlikkus, rinnanibu muutused ja rinnanibu valu
15kaasa arvatud ebaregulaarsed menstruatsioonid
16kaasa arvatud rinnanäärmete turse
17kaasa arvatud verejooks tupest, suguelunditest ja emakast
18kaasa arvatud perifeerne turse
19kaasa arvatud vererõhu tõus ja vererõhu langus

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja
trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse
tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Amenorröa ja tsüklivälise veritsuse esinemissagedust patsientide päevikute põhjal on kirjeldatud
lõigus 4.4 „Tsükli kontroll”.

KSK-sid kasutavatel naistel on esinenud järgnevaid tõsiseid kõrvaltoimeid, mida on kirjeldatud
lõigus 4.4:
- venoosne trombemboolia;
- arteriaalne trombemboolia;
- hüpertensioon;
- maksakasvajad;
- haigusseisundite teke või süvenemine, mille seost KSK-de kasutamisega ei ole lõplikult kinnitatud:
Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, migreen, emaka müoomid, porfüüria, süsteemne
erütematoosluupus, herpes gestationis, Sydenhami korea, hemolüütilis-ureemiline sündroom,
kolestaatiline ikterus.
-
kloasmid;

-
ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete korral võib olla vajalik KSK-de kasutamise

katkestamine seniks kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud;
-
päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või halvendada

angioödeemi sümptomeid.

Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutajatel diagnoositakse rinnanäärmevähki veidi
sagedamini. Et rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastastel naistel harva, on rinnanäärmevähi
diagnooside arvu kasv väike, võrreldes rinnavähi üldriskiga. Põhjuslik seos KSK-de kasutamisega ei
ole teada. Lisainformatsiooni saamiseks vt lõigud 4.3 ja 4.4.

Lisaks ülalnimetatud kõrvaltoimetele on etünüülöstradiooli sisaldavate KSK-de kasutamise ajal
esinenud sõlmelist erüteemi, multiformset erüteemi, eritust rindadest ja ülitundlikkust. Ehkki Qlaira’ga
läbiviidud kliiniliste uuringute käigus neid kõrvaltoimeid ei esinenud, ei saa välistada nende
ilmnemise võimalust ravi ajal.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Üleannustamisest tingitud tõsistest tervistkahjustavatest toimetest ei ole teatatud. Toimeainet
sisaldavate tablettide üleannustamise korral võivad tekkida järgmised sümptomid: iiveldus,
oksendamine ja noortel tüdrukutel vähene tupekaudne veritsus. Antidoodid puuduvad ja edasine ravi
peab olema sümptomaatiline.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide muutuvad kombinatsioonid
ATC-kood: G03AB08

Euroopa Liidus ja USA-s/Kanadas teostatud kliinilistes uuringutes arvutati välja järgnevad Pearli
indeksid:
Pearli indeks (vanuses 18...50 aastat)
Meetodi viga: 0,42 (95% usaldusvahemiku ülemine piir 0,77)
Kasutaja + meetodi viga: 0,79 (95% usaldusvahemiku ülemine piir 1,23)

Pearli indeks (vanuses 18...35 aastat)
Meetodi viga: 0,51 (95% usaldusvahemiku ülemine piir 0,97)
Kasutaja + meetodi viga: 1,01 (95% usaldusvahemiku ülemine piir 1,59)

KSK-de rasestumisvastane toime põhineb mitme faktori koostoimel, millest kõige olulisemad on
ovulatsiooni pärssimine, emakakaela sekreedi ja endomeetriumi muutused.

Kolme tsükli vältel läbi viidud ovulatsiooni inhibeerimise uuringus pärssis Qlaira-ravi enamikel
naistel folliikulite arenemist. Munasarjade aktiivsus taastus ravieelsele tasemele ravijärgse tsükli
jooksul.

Qlaira’t, mis sisaldab vähenevas annuses östrogeeni ja suurenevas annuses progestiini, saab kasutada
vererohkete menstruatsioonide (vahel nimetatakse ka düsfunktsionaalseks emakaverejooksuks - DEV)
raviks, kui ei ole organpatoloogiat.

Hindamaks Qlaira efektiivsust ja ohutust DEV sümptomitega naistel, kes soovisid suukaudset
kontratseptsiooni, viidi läbi kaks sarnast mitmekeskuselist, topeltpimedat randomiseeritud uuringut.
Kokku anti uuringutes 269 naisele Qlaira’t ja 152 patsiendile platseebot.

Pärast 6 kuud kestnud ravi vähenes menstruatsiooni ajal eritunud keskmine verekogus Qlaira grupis
88% (142 ml-lt 17 ml-ni) ja platseebogrupis 24% (154 ml-lt 117 ml-ni).

Pärast 6 kuud kestnud ravi oli täielikult kõigist DEV sümptomitest paranenud naiste osakaal Qlaira
grupis 29% ja platseebogrupis 2%.

Qlaira’s sisalduv östrogeen on östradioolvaleraat - inimese loomuliku 17 beeta-östradiooli ester (1 mg
östradioolvaleraati vastab 0,76 mg-le 17 beeta-östradioolile). See östrogeen erineb teistes KSK-des
kasutatavatest östrogeenidest, milleks on etünüülöstradiool või selle eelravim mestranool, mis
mõlemad sisaldavad etünüülrühma asendis 17alfa.

Dienogest on nortestosterooni derivaat, millel puudub androgeenne toime. Dienogesti antiandrogeenne
aktiivsus on võrdne ligikaudu ühe kolmandikuga tsüproteroonatsetaadi antiandrogeensest aktiivsusest.
Dienogesti afiinsus on emaka progesterooni retseptorite suhtes vaid 10% progesterooni relatiivsest
afiinsusest. Hoolimata madalast afiinsusest progesterooni retseptorite suhtes, on dienogestil in vivo
tugev gestageenne toime. Dienogestil ei ole in vivo olulist androgeenset, mineralokortikoidset ega
glükokortikoidset aktiivsust.

Ühes kliinilises uuringus teostati ühes alarühmas (n=218) endomeetriumi histoloogilised uuringud
pärast 20 ravitsüklit. Kõrvalekaldeid ei tuvastatud.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Dienogest
Imendumine
Suukaudselt manustatud dienogest imendub kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne
kontsentratsioon seerumis - 90,5 nanogrammi/ml - saavutatakse ligikaudu ühe tunni jooksul pärast
2 mg östradioolvaleraati + 3 mg dienogesti sisaldava Qlaira tableti suukaudset manustamist.
Biosaadavus on ligikaudu 91%. Dienogesti farmakokineetika on annusega proportsionaalne
annusevahemikus 1...8 mg.

Toiduga koos manustamine ei mõjuta oluliselt dienogesti imendumise kiirust ega ulatust.

Jaotumine
Suhteliselt suur fraktsioon (10%) tsirkuleerivast dienogestist esineb vaba vormina ja ligikaudu 90% on
mittespetsiifiliselt seotud albumiiniga. Dienogest ei seondu spetsiifiliste transpordivalkudega SHBG ja
CBG. Dienogesti jaotusruumala tasakaaluseisundis (V ,ss) on 46 l pärast 85 mikrogrammi 3H-
d
dienogesti veenisisest manustamist.

Metabolism
Dienogest metaboliseerub peaaegu täielikult steroidide metabolismi teadaolevate teede
(hüdroksülatsioon, konjugatsioon) kaudu, peamiselt CYP3A4 vahendusel. Farmakoloogiliselt
inaktiivsed metaboliidid väljutatakse väga kiiresti, nii et plasmas on muutumatu dienogest-domineeriv
fraktsioon, moodustades ligikaudu 50% tsirkuleerivatest dienogesti derivaatidest. Pärast 3H-dienogesti
veenisisest manustamist arvutatud kogukliirens oli 5,1 l/h.

Eritumine
Dienogesti poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 11 tundi. Dienogest metaboliseerub ulatuslikult ja
vaid 1% ravimist väljutatakse muutumatul kujul. Pärast 0,1 mg/kg suukaudset manustamist eritub
dienogest uriini ja roojaga suhtes ligikaudu 3:1. Pärast suukaudset manustamist elimineeritakse
neerude kaudu esimese 24 tunni jooksul 42% annusest ja kuue päeva jooksul 63% annusest. Uriini ja
roojaga väljutatakse kuue päeva vältel kokku 86% annusest.

Tasakaalukontsentratsioon
SHBG tasemed dienogesti farmakokineetikat ei mõjuta. Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse kolm
päeva pärast dienogesti 3 mg annuse võtmist koos 2 mg östradioolvaleraadiga. Dienogesti minimaalne,
maksimaalne ja keskmine tasakaalukontsentratsioon seerumis on vastavalt 11,8 nanogrammi/ml,
82,9 nanogrammi/ml ja 33,7 nanogrammi/ml. AUC (0-24 h) keskmine akumulatsioonitegur leiti
olevat 1,24.

Östradioolvaleraat
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub östradioolvaleraat täielikult. Lõhustumine östradiooliks ja
palderjanhappeks toimub soolestiku limaskesta kaudu imendumise ajal või esmase maksapassaaži
käigus. Tekivad östradiool ja selle metaboliidid östroon ning östriool. Östradiooli maksimaalne
kontsentratsioon seerumis 70,6 pikogrammi/ml saavutatakse 1,5...12 tundi pärast 3 mg
östradioolvaleraati sisaldava tableti ühekordset manustamist 1. päeval.

Metabolism
Palderjanhape metaboliseerub väga kiiresti. Pärast suukaudset manustamist on ligikaudu 3% annusest
kohe biosaadav östradioolina. Östradiool läbib ulatusliku esmase maksapassaaži ja märkimisväärne
kogus manustatud annusest metaboliseerub juba mao-soole limaskestas. Koos maksas toimuva
presüsteemse metabolismiga metaboliseerub ligikaudu 95% suukaudselt manustatud annusest enne
süsteemsesse vereringesse sisenemist. Peamised metaboliidid on östroon, östroonsulfaat ja
östroonglükuroniid.

Jaotumine
Seerumis on 38% östradioolist seotud SHBG-ga, 60% albumiiniga ja 2...3% tsirkuleerib vabas vormis.
Östradiool võib sõltuvalt annusest kergelt indutseerida SHBG kontsentratsioone seerumis. Ravitsükli
21. päeval oli SHBG ligikaudu 148% algtasemest ja vähenes 28. päevaks (platseebofaasi lõpuks)
ligikaudu 141% algtasemest. Pärast veenisisest manustamist oli näiline jaotusruumala ligikaudu
1,2 l/kg.

Eritumine
Tsirkuleeriva östradiooli poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 90 minutit. Siiski on olukord pärast
suukaudset manustamist erinev. Veres ringlevate östrogeensulfaatide ja glükuroniidide suure koguse ja
enterohepaatilise retsirkulatsiooni tõttu on suukaudselt manustatud östradiooli terminaalne
poolväärtusaeg liitnäitaja, mis sõltub kõikidest nendest protsessidest ja on vahemikus ligikaudu
13...20 tundi.

Östradiool ja selle metaboliidid väljutatakse peamiselt uriiniga, ligikaudu 10% väljutatakse roojaga.

Tasakaalukontsentratsioon
SHBG tasemed mõjutavad östradiooli farmakokineetikat. Noortel naistel mõõdetud östradiooli
tasemed plasmas on endogeense östradiooli ja Qlaira’st tekkiva östradiooli liitparameetrid. Ravifaasis,
kus kasutatakse 2 mg östradioolvaleraati + 3 mg dienogesti, on östradiooli maksimaalne ja keskmine
tasakaalukontsentratsioon seerumis vastavalt 66,0 pikogrammi/ml ja 51,6 pikogrammi/ml. 28-päevase
tsükli vältel säilis stabiilne minimaalne östradiooli kontsentratsioon ja oli vahemikus
28,7 pikogrammi/ml kuni 64,7 pikogrammi/ml.

Patsientide erirühmad
Qlaira farmakokineetikat ei ole uuritud neeru- ega maksafunktsioonihäirega patsientidel.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole
näidanud kahjulikku toimet inimesele. Dienogesti kartsinogeensuse uuring hiirtel ja piiratud uuring
rottidel ei näidanud kasvajate tekke sagenemist, kuid siiski on hästi teada, et suguhormoonid võivad
soodustada teatud hormoontundlike kudede kasvu ja tuumorite teket.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Toimeainet sisaldavad õhukese
Õhukese polümeerikattega
polümeerikattega tabletid
platseebotabletid
Tableti sisu:
laktoosmonohüdraat
laktoosmonohüdraat
maisitärklis
maisitärklis
eelželatiniseeritud maisitärklis
povidoon K25 (E1201)
povidoon K25 (E1201)
magneesiumstearaat (E572)
magneesiumstearaat (E572)
Tableti kate:
hüpromelloos 2910 (E464)
hüpromelloos 2910 (E464)
makrogool 6000
talk (E553b)
talk (E553b)
titaandioksiid (E171)
titaandioksiid (E171)
punane raudoksiid (E172)
kollane raudoksiid (E172)

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Läbipaistev PVC/alumiiniumblister kartongist voldikpakendis.

Pakendi suurused:
1 x 28 õhukese polümeerikattega tabletti
3 x 28 õhukese polümeerikattega tabletti
6 x 28 õhukese polümeerikattega tabletti

Iga voldikpakend (28 õhukese polümeerikattega tabletti) sisaldab järgmises järjestuses: 2 tumekollast
tabletti, 5 punast tabletti, 17 helekollast tabletti, 2 tumepunast tabletti ja 2 valget tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

Bayer Pharma AG
Müllerstraße 178
13353 Berlin
Saksamaa

8. Müügiloa number

614308

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.12.2008
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 02.09.2013

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud septembris 2014