PULMICORT

- Bronhiaalastma, mille korral on vajalik säilitusravi glükokortikosteroididega.
- Väga raske pseudokrupp (laryngitis subglottica), mille korral on näidustatud haiglaravi.

Astma
Annustamine
Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni annustamine on individuaalne.
Ravimit manustatakse 1 (annustes 0,25…1 mg) või 2 korda (suuremad annused) ööpäevas.

Algannus.
Üle 6 kuu vanused lapsed: 0,25…0,5 mg ööpäevas. Süsteemsetest glükokortikosteroididest sõltuvatel
patsientidel võib osutuda vajalikuks annuse suurendamine kuni 1 mg ööpäevas.
Täiskasvanud/eakad: 1…2 mg ööpäevas.

Säilitusannus.
Säilitusannus on individuaalne. Soovitud ravitoime saavutamise järgselt vähendatakse ravimi annust
järk-järgult väikseima sümptomite kontrolli tagava annuseni.

Üle 6-kuu vanused lapsed: 0,25…2 mg ööpäevas
Täiskasvanud/eakad: 0,5…4 mg ööpäevas. Väga rasketel juhtudel võib annust suurendada.

Annustamine 1 kord ööpäevas
Ravimit võib manustada üks kord ööpäevas nii täiskasvanutele kui ka lastele, kelle säilitusannus on
0,25…1 mg budesoniidi ööpäevas. Kord ööpäevas manustamist võib alustada nii varem
kortikosteroide mitte saanud kui ka inhaleeritavate glükokortikosteroididega adekvaatselt ravitud
patsientidele. Ravimit võib manustada hommikul või õhtul. Astma ägenemise korral tuleb annust
suurendada ja üle minna mitu korda ööpäevas manustamisele.



Esialgne ravitoime Pulmicort nebuliseeritava suspensiooniga ilmneb 3 päeva jooksul ravi algusest,
kuid maksimaalne ravitoime saabub 2…4 nädalaga.

Suukaudsetest glükokortikosteroididest sõltuvad patsiendid
Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni kasutamine võib võimaldada suukaudsete
glükokortikosteroidide asendamise või nende ööpäevase annuse olulise vähendamise samaaegselt
säilitades või parandades kontrolli astma üle. Üleminekut suukaudsetelt glükokortikosteroididelt
Pulmicortile tuleb alustada, kui patsient on suhteliselt stabiilses faasis. Ligikaudu 10 päeva
jooksul tuleb kasutada Pulmicorti suurt algannust kombineerituna suukaudse hormooniga
senises annuses. Seejärel tuleb suukaudse glükokortikosteroidi annust järk-järgult vähendada
(näiteks 2,5 mg prednisolooni või ekvivalenti/kuus) väikseima võimaliku tasemeni. Paljudel
juhtudel on võimalik suukaudne glükokortikosteroid täielikult asendada Pulmicort
nebuliseeritava suspensiooniga.
Glükokortikosteroidist võõrutamise kohta vt lähemat teavet lõik 4.4.Mõnedel patsientidel võivad
suukaudse steroidi annuse vähendamisel siiski tekkida steroidpuudulikusele omased sümptomid:
liiges- ja/või lihasvalu, roidumus ja depressioon, seda vaatamata säilinud või isegi paranenud
kopsufunktsioonile. Sellisel juhul pole vaja ravi Pulmicort nebuliseeritava suspensiooniga katkestada,
vaid patsienti tuleb uurida võimaliku adrenaalse puudulikkuse suhtes. Viimase esinedes tuleks
suukaudse steroidi annust ajutiselt suurendada ja järgnev annuse vähendamine peaks toimuma
aeglasemalt. Stressiperioodi või raske astmahoo korral võivad sellised patsiendid ka edaspidi vajada
lisaravi süsteemsete glükokortikosteroididega.

Pseudokrupp
Väikelastel ja lastel pseudokrupi korral on soovitatavaks annuseks 2 mg nebuliseeritavat budesoniidi.
Seda manustatakse ühe manustamiskorraga või kahe 1 mg annusega, mille vahel on 30 minutit.
Annustamist võib korrata iga 12 tunni järel maksimaalselt 36 tundi või kuni kliinilise seisundi
paranemiseni.

Annuse jaotatavus ja sobivus teiste ravimitega
Pulmicort nebuliseeritavat suspensiooni võib segada 0,9% naatriumkloriidi lahusega ja terbutaliini,
salbutamooli, fenoterooli, atsetüültsüsteiini, naatriumkromoglükaadi või ipratroopiumi
nebulisatsioonilahustega. Valmis lahus tuleb ära kasutada 30 minuti jooksul.
Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni plastikampull on markeeritud poolitusjoonega, mis tagab
paindlikuma annustamise. Kui ampull on pööratud põhjaga üles, siis näitab joon 1 ml lahuse kogust. Kui
on vajalik kasutada annusest ainult 1 ml, tuleb ampull tühjendada nii, et vedeliku piir ulatuks
märkjooneni. Avatud ampulli tuleb säilitada pimedas ning seda võib kasutada 12 tunni jooksul.

Annustamise tabel:
Annus
Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni kogus
(mg)

0,125 mg/ml
0,25 mg/ml
0,5 mg/ml
0,25
2 ml
1 ml *
- 0,5

2 ml
- 0,75

3 ml
-
- 2 ml
1,5

- 3 ml

- 4 ml
* Suspensioonile tuleb lisada 0,9% naatriumkloriidilahust mahuni 2 ml.

Nebulisaatorid
Pulmicort nebuliseeritavat suspensiooni inhaleeritakse kompressor-nebulisaatori abil, mis on
varustatud huuliku ja sobiva näomaskiga ja mille minutimaht on 5…8 l/min. Ravimlahuse kogus peaks
olema 2…4 ml.

Märkus


Patsienti tuleb informeerida alljärgnevast:
- Enne kasutamist tuleb lugeda nebulisaatori pakendis olevat kasutamisjuhendit.
- Ultraheli-nebulisaatorid ei sobi Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni manustamiseks.
- Pulmicort nebuliseeritavat suspensiooni võib segada 0,9% naatriumkloriidi lahusega terbutaliini, salbutamooli, fenoterooli, atsetüültsüsteiini, naatriumkromoglükaadi või
ipratroopiumi nebulisatsioonilahustega. Valmis lahus tuleb ära kasutada 30 minuti jooksul.
- Orofarüngeaalse kandidoosi vältimiseks loputada iga kord pärast ravimi inhaleerimist suud.
- Näonaha ärrituse vältimiseks pesta nägu pärast näomaski kasutamist.
- Nebulisaatorit puhastada ja hoida vastavalt tootja instruktsioonile.

Ülitundlikkus budesoniidi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Erioiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Pulmicort nebuliseeritav suspensioon ei asenda lühitoimelisi β -agoniste ja ei sobi seetõttu ägeda
2
astmahoo kupeerimiseks.

Juhul kui vaatamata budesoniidravile osutuvad lühitoimelised β agonistid väheefektiivseteks või kui
2-
sümptomite kontrolliks on vajalik suurendada bronhodilataatori annust, on tegemist haiguse
ägenemisega ning astma ravi vajab korrigeerimist (inhaleeritava budesoniidi suuremaid annuseid või
ravikuuri suukaudse glükokortikosteroidiga).

Ettevaatlik tuleb olla üleminekul süsteemsetelt glükokortikosteroididelt inhaleeritavatele, kuna
patsientidel võib neerupealise funktsioon jääda märkimisväärseks ajaks kahjustunuks. Riskigruppi
kuuluvad ka patsiendid, kes vajavad esmaabiks kortikosteroide suures annuses või inhaleeritavaid
kortikosteroide pikka aega maksimaalses annuses. Sellistel patsientidel võivad tõsise stressi tagajärjel
ilmneda adrenaalsele puudulikkusele omased sümptomid. Stressi või plaanilise operatsiooni korral
tuleks kaaluda lisaks süsteemse kortikosteroidi manustamist.

Mõnedel patsientidel võib suukaudse steroidi annuse vähendamisel tekkida halb enesetunne, liiges- ja
lihasvalu. Üldist glükokortikosteroidide puudulikkust esineb harva. Seda võib kahtlustada juhul kui
patsiendil esineb väsimus, peavalu, iiveldus ja oksendamine. Sellisel juhul võib osutuda vajalikuks
suukaudse steroidi annuse ajutine suurendamine.

Süsteemsed toimed võivad avalduda mistahes inhaleeritavate kortikosteroidide kasutamisel,
eriti aga suures annuses ja pikaks perioodiks määratud kortikosteroidide korral. Süsteemne
toime on siiski palju vähem tõenäoline inhaleeritavate kui suukaudsete kortikosteroididega.
Võimalik süsteemne toime võib avalduda Cushingi sündroomi, Cushingi-laadsete tunnuste,
neerupealiste talitluse pärsituse, lastel ja noorukitel kasvupeetuse, luu mineraalse tiheduse
vähenemise, katarakti ja glaukoomina ning harvem erinevate psühholoogiliste või
käitumishäiretena, nagu psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või
agressiivsus (eriti lastel).

Seetõttu on oluline väikseima efektiivse säilitusannuse leidmine, kui kontroll astma üle on saavutatud.

Kortikosteroidide eliminatsiooni võib mõjutada kahjustunud maksafunktsioon, tekitades madalamat
eliminatsioonitaset ning ravimi kõrgemat sisaldust plasmas. Võivad esineda võimalikud kõrvaltoimed.

Samaaegset manustamist ketokonasooli, HIV-proteaasi nihibiitorite või teiste tugevatoimeliste
CYP3A4 inhibiitoritega tuleb vältida. Kui see ei ole võimalik, peab koostoimet omavate ravimite
manustamise vaheline aeg olema nii pikk kui võimalik (vt ka lõik 4.5).



Erilise hoolega tuleb jälgida aktiivse või latentse kopsutuberkuloosi ning hingamisteede seen- või
viirusinfektsiooniga patsiente.
Inhaleeritavate glükokortikosteroidide ravi ajal võib tekkida suukandidoos. Tekkinud suukandidoosi
on vajalik ravida sobiva seenevastase ravimiga, mõnedel juhtudel osutub vajalikuks ravi katkestamine
(vt ka lõik 4.2).

Nagu teistegi inhaleeritavate ravimite korral, võib tekkida ootamatu bronhospasm, millega kaasneb
vilistava hingamise suurenemine ning õhupuudus kohe pärast ravimi inhaleerimist. Sel juhul tuleb ravi
inhaleeritava budesoniidiga kohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ja vajadusel alustada ravi teiste
ravimitega.

Toime pikkuskasvule
Pikaajalist ravi inhaleeritavate glükokortikosteroididega saavatel lastel on soovitatav regulaarselt
jälgida pikkuskasvu. Kui kasv on aeglustunud, tuleb raviskeem ümber hinnata eesmärgiga vähendada
inhaleeritava glükokortikosteroidi annust. Hoolikalt tuleb kaaluda kortikosteroidravist saadava kasu
ning võimaliku kasvupeetuse riski vahekorda. Lisaks tuleb kaaluda võimalust saata patsient laste
pulmonoloogi jälgmisele.

Budesoniidi metabolism on otseselt seotud CYP3A4-ga. Selle ensüümi inhibiitorid (nt ketokonasool ja
itrakonasool) võivad suurendada budesoniidi süsteemset toimet, lõik 4.4. Kuna täpse annustamise
määramiseks puuduvad piisavad andmed, tuleb seda kombinatsiooni vältida. Kui see ei ole võimalik,
peab koostoimet omavate ravimite manustamise vaheline aeg olema nii pikk kui võimalik ning
kaaluda võib ka budesoniidi annuse vähendamist.

Piiratud andmed suures annuses inhaleeritava budesoniidi koostoime kohta näitavad, et plasmatase
võib tõusta oluliselt (keskmiselt neljakordselt), kui itrakonasooli annuses 200 mg üks kord ööpäevas
manustatakse samaaegselt inhaleeritava budesoniidiga (1000 mikrogrammi üksikannuses).

Östrogeene ning hormonaalseid kontratseptiive kasutavatel naistel on täheldatud
glükokortikosteroidide plasmakontsentratsiooni tõusu ning toime tugevnemist, kuid vastav toime
puudub budesoniidi ja väikses annuses kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide samaaegsel
kasutamisel.

Kuna neerupealiste funktsioon võib olla pärsitud, võib AKTH stimulatsioonitest hüpofüüsi
puudulikkuse diagnoosimiseks anda vale tulemuse (madalad väärtused).

Ulatusliku prospektiivse epidemioloogilise uuringu ning turuletulekujärgsetest andmetest saadud
kogemused näitavad, et inhaleeritava budesoniidi kasutamisega raseduse ajal ei kaasne kõrvaltoimeid
lootel või vastsündinul.

Sarnaselt teistele ravimitele tuleb budesoniidi kasutamisel raseduse ajal kaaluda ravi eeldatavat kasu
emale ning võimalikke riske lootele.

Budesoniid eritub rinnapiima, kuid selle kasutamisel terapeutilistes annustes ei ilmne rinnatoidul
oleval imikul tõenäoliselt mingeid kõrvalnähte. Budesoniidi võib kasutada imetamise ajal.
Inhaleeritava budesoniidi manustamisel säilitusannustes (200 kuni 400 mikrogrammi kaks korda
ööpäevas) imetavatele astmaatilistele naistele leiti imikutel budesoniidi plasmas tühises koguses.

Farmakokineetilises uuringus leiti, et imiku annuseks oli 0,3% ööpäevasest ema annusest mõlema
annuse korral ning imikute keskmine plasmakontsentratsioon moodustas 1/600 ema


plasmakontsentratsioonist, arvestades imiku täielikku suukaudset biosaadavust. Kõikides imikute
plasmaanalüüsides oli budesoniidi plasmakontsentratsioon allpool kvantitatiivset määratavust.

Arvestades andmeid inhaleeritava budesoniidi kohta ning seda, et budesoniidi farmakokineetilised
omadused püsivad lineaarsed pärast nasaalset, inhaleeritud, suukaudset ja rektaalset manustamist
terapeutiliste annustes, saab eeldada, et budesoniidi plasmakontsentratsioonid imikul püsivad madalad.

Pulmicort nebuliseeritav suspensioon ei oma toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimete tabel
Sagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000
kuni <1/100), harv (>1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000).

Tabel 1 Kõrvaltoimed organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi

Organsüsteemi klass
Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Infektsioonid ja
Sage
Orofarüngeaalne kandidoos
infestatsioonid
Immuunsüsteemi häired
Harv
Varased ja hilised
ülitundlikkusreaktsioonid* nagu
nahalööve, kontaktdermatiit,
urtikaaria, angioödeem ja
anafülaktiline reaktsioon
Endokriinsüsteemi häired
Harv
Süsteemse

glükokortikosteroidide toime
tunnused ja nähud, sealhulgas
neerupealiste talitluse
pärssimine ja kasvupeetus**
Silma kahjustused
Teadmata
Glaukoom
Kae
Psühhiaatrilised häired
Harv
Rahutus
Närvilisus
Depressioon
Muutused käitumises (peamiselt
lastel)
Teadmata
Unehäired
Ärevus
Psühhomotoorne hüperaktiivsus
Agressiivsus
Respiratoorsed, rindkere ja
Sage
Köha
mediastiinumi häired
Hääle kähisemine
Kurgu ärritus
Harv
Bronhospasm
Naha ja nahaaluskoe
Harv
Verevalumid
kahjustused
*vt allpool valitud kõrvaltoimete kirjeldus; näonaha ärritus.
**vt allpool lõik Lapsed

Mõnedel juhtudel on esinenud näonaha ärritust nebulisaatori näomaski kasutamisel, mille vältimiseks
tuleb peale maski kasutamist pesta nägu.



Äsjadiagnoositud KOK-i patsientidel, kes alustavad ravi inhaleeritavate glükokortikosteroididega,
esineb kopsupõletiku riski tõus. Siiski ei leitud kopsupõletiku riski tõusu kaheksa kliinilise uuringu
tulemuste (kokku 4643 budesoniidi saavat KOK-i patsienti ja 3643 patsienti kontrollrühmas) kaalutud
analüüsis. Nendest kaheksast uuringust seitsme tulemused on avaldatud metaanalüüsina.

Lapsed
Kuna lastel esineb risk kasvupeetusele, tuleb pikkuskasvu jälgida, nagu seda on kirjeldatud lõigus 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni üledoseerimine isegi väga suurtes annustes ei ole oluliseks
kliiniliseks probleemiks.

Farmakoterapeutiline grupp: teised inhaleeritavad astmavastased ained, glükokortikosteroidid.
ATC-kood: R03BA02.

Budesoniid on tugeva lokaalse põletikuvastase toimega glükokortikosteroid.

Lokaalne põletikuvastane toime
Täpne glükokortikosteroidide toimemehanism astma korral pole täielikult teada. Tõenäoliselt on
põletikuvastane toime seotud T-lümfotsüütidest nuumrakkudest ja eosinofiilidest vabanevate põletiku
mediaatorite ja tsütokiinide poolt vahendatud immuunvastuse inhibeerimisega. Budesoniidi afiinsus
glükokortikoid-retseptorite suhtes on 15 korda kõrgem kui prednisoloonil.

Toime kortisooli tasemele plasmas
Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringutes Pulmicort Turbuhaleriga leiti annusest sõltuvat toimet
kortisooli tasemele plasmas ning uriinis. Soovitatud annuste juures avaldab Pulmicort Turbuhaler
oluliselt vähem toimet neerupealistele kui 10 mg prednisolooni; tulemust kinnitab AKTH test.

Lapsed
Kliiniline - astma
Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni efektiivsust on hinnatud paljudes uuringutes ning on leitud, et
Pulmicort nebuliseeritav suspensioon on efektiivne nii täiskasvanutel kui lastel püsiva astma
profülaktilise ravina üks või kaks korda ööpäevas. Allpool on toodud teavet mõnede uuringute kohta.

Kliiniline - krupp
Krupi diagnoosiga lastel on läbi viidud mitmeid uuringuid, milles on Pulmicort nebuliseeritavat lahust
võrreldud platseeboga. Allpool on toodud teavet mõnede uuringute kohta Pulmicort nebuliseeritava
suspensiooni kasutamisest krupi diganoosiga lastel.

Efektiivsus kerge või keskmise raskusega krupi diagnoosiga lastel
Randomiseeritud topeltpime kontrolliga uuringus, mis hõlmas 87 last (vanuses 7 kuud kuni 9 aastat),
kes olid hospitaliseeritud krupi diagnoosiga, uuriti, kas Pulmicort nebuliseeritav suspensioon vähendab
krupi sümptomeid või lühendab haiglas viibimise aega. Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni


algannuse (2 mg) või platseebo järgselt manustati Pulmicort nebuliseeritavat suspensiooni 1 mg või
platseebot iga 12 tunni järel. Pulmicort nebuliseeritav suspensioon vähendas oluliselt krupi
sümptomeid 12 ja 24 tunni järel ning 2 tunni järel nendel patsientidel, kelle algne krupi sümptomskoor
oli >3. Hospitaliseerimise pikkus vähenes 33%.

Efektiivsus keskmise raskusega või raske krupi diagnoosiga lastel
Randomiseeritud topeltpimedas kontrolliga uuringus, mis hõlmas 83 väikelast ja last (vanuses 6 kuud
kuni 8 aastat), kes olid hospitaliseeritud krupi diagnoosiga, võrreldi Pulmicort nebuliseeritavat
suspensiooni ja platseebot. Patsientidele manustati Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni 2 mg või
platseebot iga 12 tunni järel maksimaalselt 36 tundi või kuni haiglast lahkumiseni. Krupi
sümptomskoori hinnati 0, 2, 6, 12, 24, 36 ja 48 tundi pärast algannust. 2 tunni järel leiti krupi
sümptomskoori vähenemine sarnaselt mõlemas uuringurühmas ning statistiliselt olulist erinevust ei
olnud. 6 tunni järel oli Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni rühmas krupi sümptomskoor
statistiliselt oluliselt vähenenud võrreldes kontrollrühmaga ning see püsis sarnaselt 12 ja 24 tunni järel.

Astmahaigetel läbiviidud kliiniline uuring, mis võrdles inhaleeritava ja suukaudse budesoniidi
efektiivsust sama plasmakontsentratsiooni korral, näitas inhaleeritava (kuid mitte suukaudse)
ravimvormi olulist paremust võrreldes platseeboga. Inhaleeritava budesoniidi ravitoime võib suuresti
olla seletatav tema otsese toimega hingamisteedesse.

Budesoniidil on täheldatud anti-anafülaktilist ja põletikuvastast toimet loomadel ja inimestel
läbiviidud provokatsioonkatsetes, mis avaldub bronhide obstruktsiooni vähenemises nii varase kui ka
hilise allergilise reaktsiooni korral.

Astma ägenemised
Inhaleeritav budesoniid, manustatuna 1 või 2 korda ööpäevas, on efektiivne astma ägenemiste
vältimisel nii täiskasvanutel kui ka lastel.

Koormusest indutseeritud astma
Ravi inhaleeritava budesoniidiga, manustatuna 1 või 2 korda ööpäevas, on efektiivne füüsilisest
koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni ennetamisel.

Hingamisteede reaktiivsus
Budesoniid vähendab hingamisteede reaktiivsust histamiinile ja metakoliinile hüperreaktiivsetel
patsientidel.

Pikkuskasv
Nii astma kui ka ravi inhaleeritavate glükokortikosteroididega võivad mõjutada laste pikkuskasvu.
Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni toimet pikkuskasvule uuriti 519 lapsel vanuses 8 kuud kuni 9
aastat kolmes randomiseeritud avatud kliinilises uuringus. Erinevused pikkuskasvus Pulmicort
nebuliseeritava suspensiooniga ravitud patsientide grupi ja muud astmaravi saanud patsientide grupi
vahel puudusid. Kaks kliinilist uuringut (N= 239 ja 72 patsienti) näitasid vastavalt keskmiselt 7 mm ja
8 mm pikemat kasvu pärast üheaastast ravi Pulmicort nebuliseeritava suspensiooniga võrrelduna muud
ravi (ka inhaleeritavat steroidi) saanud kontrollgrupiga (statistiliselt mitteoluline erinevus). Samas
ühes uuringus (n=208) ühe aasta jooksul Pulmicort nebuliseeritava suspensiooniga ravitud patsientide
pikkuskasv oli 8 mm väiksem kui ilma inhaleeritavate glükokortikosteroidideta ravitud kontrollgrupil
(statistiliselt oluline erinevus).

Imendumine
Juga-nebulisaatori abil manustatud Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni süsteemne biosaadavus on
ligikaudu 15% nominaaldoosist ja 40…70% väljutusdoosist. Väikese osa süsteemsest biosaadavusest
moodustab ravimi allaneelatud osa. 2 mg budesoniidi inhaleerimisel saavutatakse maksimaalne
plasmakontsentratsioon (4 nmol/l) 10…30 minutiga.



Jaotumine
Budesoniidi jaotusruumala on ligikaudu 3 l/kg. Toimeaine seondub plasmavalkudega 85...90%
ulatuses.

Biotransformatsioon
Budesoniid läbib ulatusliku biotransformatsiooni (≈90%) madala glükokortikoidse aktiivsusega
metaboliitideks juba esmasel maksapassaažil. Põhilised metaboliidid, 6β-hüdroksü-budesoniid ja 16α-hüdroksü-prednisoloon, omavad alla 1% budesoniidi glükokortikoidsest aktiivsusest. Budesoniidi
ainevahetus toimub põhiliselt CYP3A, tsütokroom P450 alatüübi vahendusel.

Eritumine
Budesoniidi metaboliidid eritatakse muutumatutena või konjugeeritult neerude kaudu. Uriinis ei ole
leitud budesoniidi muutumatul kujul. Budesoniidil on kiire süsteemne kliirens (ligikaudu 1,2 l/min);
plasma poolväärtusaeg pärast intravenoosset manustamist on umbes 2...3 tundi.

Lineaarsus
Budesoniidi kineetika on kliiniliselt oluliste annuste juures võrdeline annusega.

Lapsed
4-6-aastastel astmaatilistel lastel on budesoniidi süsteemne kliirens ligikaudu 0,5 l/min. Lastel on
ligikaudu 50% suurem kliirens 1 kg kehakaalu kohta kui täiskasvanutel. Budesoniidi
inhaleerimisjärgne poolväärtusaeg on astmaatilistel lastel ligikaudu 2,3 tundi. See on ligikaudu võrdne
sama näitajaga täiskasvanutel. Juga-nebulisaatori (Pari LC Jet Plus koos Pari Master kompressoriga)
abil manustatud Pulmicort nebuliseeritava suspensiooni süsteemne biosaadavus 4…6 aastastel lastel
on ligikaudu 6% nominaaldoosist ja 26% väljutusdoosist. Süsteemne biosaadavus lastel on ligikaudu
poole väiksem kui tervetel täiskasvanutel. 4-6-aastastel astmahaigetel lastel saavutatakse maksimaalne
plasmakontsentratsioon 2,4 nmol/l 1 mg budesoniidi inhaleerimisel 20 minutiga.
Ühe 1 mg budesoniidi nebulisatsioonilahuse inhaleerimisel tekkiv budesoniidi ekspositsioon (C
ja
max
AUC) 4-6 aastastel lastel ja tervetel täiskasvanutel on võrdse väljutusdoosi ja sama
nebulisatsoonisüsteemi kasutamisel omavahel võrreldav.

Ägeda, alaägeda ja kroonilise toksilisuse uuringud näitavad, et budesoniidi süsteemsed toimed nagu
kaalu juurdekasvu aeglustumine, neerupealiste koore ja lümfikoe atroofia on vähem väljendunud või
võrreldavad teiste glükokortikosteroidide omadega.

Kuue erineva katsesüsteemi kasutamisel ei ilmnenud budesoniidil mutageenset või klastogeenset
toimet.

Aju glioomide sagenemine isasrottidel ühes kantserogeensusuuringus ei leidnud kinnitust kahes
järgnevas korduskatses, milles glioomide esinemissagedus ei erinenud üheski aktiivses ravirühmas
(budesoniid, prednisoloon, triamtsinoloonatsetoniid) ja kontroll-rühmades.

Isasrottide esmases kartsinogeensusuuringus täheldati muutusi maksas (primaarne hepatotsellulaarne
neoplasma) nii budesoniidi kui ka võrdluseks kasutatud glükokortikosteroidi manustamisel, samuti ka
ühes kahest korduvuuringust. Need toimed on ilmselt seotud retseptortoimega ning on iseloomulikud
ravimklassile.

Teadaolevad kliinilised kogemused ei anna tunnistust sellest, et budesoniid või mõni teine
glükokortikosteroid tõstaks aju glioomide või primaarsete hepatotsellulaarsete kasvajate
esinemissagedust meestel.




6.
FARMATSEUTILISED ANDMED

Dinaatriumedetaat, naatriumkloriid, polüsorbaat 80, veevaba sidrunhape, naatriumtsitraat, süstevesi.

Ei ole teada.
Tõestatult sobivad lahused vt lõik 4.2.

2 aastat.
Suletud plastikampullid, mis asuvad avatud ümbrispaberis, tuleb ära kasutada 3 kuu jooksul.
Avatud plastikampull on kasutamiskõlblik 12 tunni jooksul.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
Plastikampulli hoida ümbrises, püstises asendis, valguse eest kaitstult.
Mitte külmutada.
Kui alumiiniumfoolium ümbris on avatud, tuleb kasutamata plastikampulle säilitada ümbrises
kaitstuna valguse eest.

Plastikampull, mis sisaldab ühe manustamiskorra annuse, on valmistatud LD-polüetüleenist. Iga
üksikannus sisaldab 2 ml suspensiooni. Ampull on markeeritud joonega (ainult Pulmicort
nebulisatsioonilahus 0,25 mg/ml ja 0,5 mg/ml).
Plastikampullid asetsevad viiekaupa alumiiniumfooliumpaberist ümbrises, 20 tk pakendis.

Loksutada plastikampulli seda õrnalt pöörates.
Hoida plastikampulli püstiasendis ja avada, pöörates tiibadega korki.
Plastikampulli avatud ots asetada nebulisaatori reservuaari ning tühjendada konteiner seda pigistades.
Plastikampullil on märkjoon, mis näitab 1 ml vedeliku kogust, kui plastikampull on keeratud põhjaga
üles.
Kui on vajalik kasutada annusest ainult 1 ml, tühjendada plastikampull nii, et vedeliku piir ulatuks
märkjooneni.
Avatud plastikampulli tuleb säilitada pimedas ning teda võib kasutada 12 tunni jooksul.
Enne järelejäänud suspensiooni kasutamist segada seda, pöörates plastikampulli ettevaatlikult.
Suletud plastikampullid, mis asuvad avatud ümbrispaberis, tuleb ära kasutada 3 kuu jooksul. Avamata
plastikampulle säilitada alati ümbrises, mis kaitseb neid valguse eest.
Pulmicort nebuliseeritavat suspensiooni võib segada 0,9% naatriumkloriidi lahusega ja terbutaliini,
salbutamooli, fenoterooli, atsetüültsüsteiini, naatriumkromoglükaadi või ipratroopiumi
nebulisatsioonilahustega.

Märkus
Pärast iga manustamiskorda loputada suud veega.
Kui kasutatakse näomaski, tuleb veenduda, et inhalatsiooniseansi ajal liibuks mask tihedalt näole.
Pärast inhalatsiooni pesta nägu veega.

Puhastamine


Nebulisaatori kambrit tuleb puhastada pärast iga inhalatsiooniseanssi. Nebulisaatori kambrit ja
huulikut või näomaski pesta kuuma kraaniveega, kasutades pehmet detergenti või mõnda muud
vahendit. Loputada hoolikalt ja kuivatada, ühendades nebulisaatori kambri kompressoriga või
õhukraaniga.