OROPERIDYS 10 MG

Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ja vanemad kehakaaluga 35 kg või enam)
Iivelduse ja oksendamise sümptomaatiline leevendamine

OROPERIDYS 10 mg suus dispergeeruvaid tablette tuleb kasutada väikseimas efektiivses annuses
lühima aja jooksul, mis on vajalik iivelduse ja oksendamise kontrolli all hoidmiseks.

Suukaudset OROPERIDYS’i on soovitatav võtta enne sööki. Võtmine pärast sööki aeglustab
mõnevõrra ravimi imendumist.

Patsiendid peaksid püüdma võtta iga annuse planeeritud ajal. Kui kavandatud annus jäi vahele, tuleb
vahelejäänud annus ära jätta ja jätkata tavalise annustamisskeemi kohaselt. Annust ei tohi
kahekordistada, et vahelejäänud annus tasa teha.

Tavaliselt ei tohi ravi maksimaalne kestus ületada ühte nädalat.

Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ja vanemad kehakaaluga 35 kg või enam)
Üks 10 mg tablett kuni kolm korda ööpäevas, maksimaalne ööpäevane annus 30 mg.

Kuna suus dispergeeruvad tabletid lahustuvad sülje abil kiiresti suus, võib neid võtta ilma või koos
veega.
Ilma veeta võtmisel asetage tablett keelele ja laske sel enne alla neelamist suus lahustuda. Kui on
mugavam, võib seejärel klaasitäie vett peale juua.

Vastsündinud, imikud, lapsed (alla 12-aastased) ja noorukid kehakaaluga alla 35 kg
Täpse annustamisvajaduse tõttu ei ole suus dispergeeruvad tabletid, kihisevad graanulid ega
raviküünlad sobilikud laste ja alla 35 kg kaaluvate noorukite raviks.

Täiendav info teiste patsientide erigruppide kohta

Maksakahjustus
OROPERIDYS on vastunäidustatud mõõduka või raske maksakahjustuse korral (vt lõik 4.3) Annuse
kohandamine kerge maksakahjustuse korral ei ole siiski vajalik (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus
Kuna domperidooni eritumise poolväärtusaeg pikeneb raske neerukahjustuse korral, tuleb olenevalt
neerukahjustuse raskusest korduval manustamisel OROPERIDYS annustamissagedust vähendada ühe
või kahe korrani ööpäevas ja vajaduse korral annust vähendada.

Domperidoon on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:
- ülitundlikkus domperidooni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
- prolaktiini vabastav hüpofüüsi kasvaja (prolaktinoom);
- mõõduka või raske maksakahjustusega patsientidel (vt lõik 5.2);
- patsientidel, kellel on teadaolev südame erutusjuhtivuse aeglustumine, eriti QTc,
märkimisväärsed elektrolüütide tasakaalu häired või kaasuv südamehaigus, näiteks südame
paispuudulikkus (vt lõik 4.4);
- QT aega pikendavate ravimitega koosmanustamise korral (vt lõik 4.5);
- tugevate CYP3A4 inhibiitoritega koosmanustamise korral (sõltumata nende toimest QT aja
pikenemisele) (vt lõik 4.5).

Seda ravimit ei tohi kasutada, kui seedetrakti motoorika stimuleerimine võib osutuda kahjulikuks:
seedetrakti verejooks, mehhaaniline sulgus või seedetrakti perforatsioon.

Kasutamine imetamise ajal
Domperidooni rinnapiima erituv eeldatav kogus suurima soovitatud annuse kasutamisel on vähem kui
7 mikrogrammi ööpäevas. Ei ole teada, kas selline kogus on vastsündinule kahjulik. Seetõttu ei
soovitata domperidooni imetavatel naistel kasutada.

Neerukahjustus
Domperidooni eritumise poolväärtusaeg pikeneb raske neerukahjustuse korral. Korduval
manustamisel tuleb vähendada domperidooni annustamissagedust ühe kuni kahe korrani ööpäevas
olenevalt neerukahjustuse raskusest. Samuti võib olla vajalik annuse vähendamine.

Toime südame-veresoonkonnale
Domperidooni seostatakse elektrokardiogrammil QT-intervalli pikenemisega. Turuletulekujärgse
järelevalve jooksul on väga harvadel juhtudel esinenud domperidooni kasutanud patsientidel QT aja
pikenemist ja torsade de pointes’i. Need juhtumid hõlmavad patsiente paljude riskitegurite,
elektrolüütide häirete ja koosmanustatavate ravimitega, mis võisid olla häire teket soodustavateks
teguriteks (vt lõik 4.8).

Epidemioloogilised uuringud näitasid, et domperidoon oli seotud tõsiste ventrikulaarsete arütmiate või
kardiaalse äkksurma suurenenud riskiga (vt lõik 4.8). Suuremat riski täheldati patsientidel, kes on üle
60 aasta vanad, patsientidel, kes kasutavad suuremaid annuseid kui 30 mg, ja patsientidel, kes
kasutavad samal ajal QT aega pikendavaid ravimeid või CYP3A4 inhibiitoreid.

Domperidooni tuleb täiskasvanutel ja lastel kasutada väikseimas efektiivses annuses.

Domperidoon on vastunäidustatud ventrikulaarsete rütmihäirete suurenenud tekkerisk tõttu
patsientidele, kellel on teadaolev südame juhtehäire intervallide pikenemine, eriti QTc, olulised
elektrolüütide häired (hüpokaleemia, hüperkaleemia, hüpomagneseemia) või bradükardia, või
kaasuvana südamehaigused, näiteks südame paispuudulikkus(vt lõik 4.3.). Elektrolüütide häired
(hüpokaleemia, hüperkaleemia, hüpomagneseemia) või bradükardia on teadaolevalt seisundid, mis
suurendavad proarütmia tekkeriski.

Ravi domperidooniga tuleb lõpetada, kui tekivad südame rütmihäiretega seostatavad nähud või
sümptomid ja patsiendid peavad nõu pidama oma arstiga.

Patsiendid peavad kohe teatama kõigist südamega seotud sümptomitest.

Kasutamine koos tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitoritega
Kasutamist koos suukaudse ketokonasooli, erütromütsiini või teiste tugevatoimeliste CYP3A4
inhibiitoritega, mis pikendavad QTc-intervalli, tuleb vältida (vt lõik 4.5).

See ravim sisaldab vääveldioksiidi. Vääveldioksiid võib harva põhjustada raskeid
ülitundlikkusreaktsioone ja bronhospasmi.

Domperidooni peamine metaboliseerumistee on läbi ensüümi CYP3A4. In vitro andmed viitavad, et
samaaegne kasutamine ravimitega, mis oluliselt pärsivad seda ensüümi, võib põhjustada domperidooni
sisalduse suurenemist vereplasmas.

QT-intervalli pikenemise risk farmakodünaamiliste ja/või farmakokineetiliste koostoimete tõttu.

Järgmiste ainetega kooskasutamine on vastunäidustatud

QTc-intervalli pikendavad ravimid:
- IA klassi antiarütmikumid (nt disopüramiid, hüdrokinidiin, kinidiin);
- III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon, dofetiliid, dronedaroon, ibutiliid, sotalool);
- teatud antipsühhootikumid (näiteks haloperidool, pimosiid, sertindool);
- teatud antidepressandid (nt tsitalopraam, estsitalopraam);
- teatud antibiootikumid (nt erütromütsiin, levofloksatsiin, moksifloksatsiin, spiramütsiin);
- teatud seenevastased ained (nt pentamidiin);
- teatud malaariavastased ained (eriti halofantriin, lumefantriin);
- teatud seedetrakti ravimid (nt tsisapriid, dolasetroon, prukalopriid);
- teatud antihistamiinid (nt mekvitasiin, misolastiin);
- teatud vähivastased ravimid (nt toremifeen, vandetaniib, vinkamiin);
- teatud teised ravimid (nt bepridiil, difemaniil, metadoon)
(vt lõik 4.3).

Tugevad CYP3A4 inhibiitorid (sõltumata nende toimest QT-intervalli pikenemisele), nt:
- proteaasi inhibiitorid;
- süsteemsed seenevastased asoolid;
- mõned makroliidid (erütromütsiin, klaritromütsiin ja telitromütsiin)
(vt lõik 4.3).

Järgmiste ainetega kooskasutamine ei ole soovitatav
Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid, nt diltiaseem, verapamiil ja mõned makroliidid
(vt lõik 4.3).

Järgmiste ainetega kooskasutamisel on vaja olla ettevaatlik
Ettevaatlik peab olema bradükardia ja hüpokaleemia teket põhjustavate ravimite ning järgnevate QT-
intervalli pikenemisega seotud makroliidide kasutamisel: asitromütsiin ja roksitromütsiin
(klaritromütsiin kui tugev CYP3A4 inhibiitor on vastunäidustatud).

Ülalnimetatud ainete loetelus on esindatud tüüpilised näited ja see ei ole lõplik.

Rasedus
Turuletulekujärgsed andmed domperidooni kasutamise kohta rasedatel naistel on piiratud. Uuringud
rottidel on näidanud reproduktsioonitoksilisust suurte, emale toksiliste annuste korral (vt lõik 5.3).
Võimalik risk inimesele ei ole teada. Seetõttu tohib domperidooni kasutada raseduse ajal ainult siis,
kui see on õigustatud ja ravist on oodata kasu.

Imetamine
Domperidoon eritub rinnapiima ja rinnapiimatoidul olevad imikud saavad vähem kui 0,1% ema
kehakaalu korrigeeritud annusest. Kõrvaltoimete avaldumist, eelkõige toimet südamele ei saa välistada
pärast rinnapiima saamist. Otsus lõpetada imetamine või lõpetada/vältida ravi domperidooniga tuleb
teha, arvestades rinnaga toitmise kasulikkust lapsele ja ravist saadavat kasulikkust emale. Ettevaatlik
tuleb olla kui rinnapiimatoidul oleval imikul on QTc-intervalli pikenemise riskitegurid.

Ravimil ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Allpool toodud kõrvaltoimed on klassifitseeritud esinemissageduse järgi järgmiselt: väga sage (>1/10),
sage (>1/100, <1/10), aeg-ajalt (>1/1000, < 1/100), harv (>1/10 000, <1/1000), väga harv (<1/10 000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organssüsteemi klass
Harv
Väga harv
Teadmata
(MedDRA
(≥1/10 000, <1/1000) (<1/10 000)
(ei saa hinnata
klassifikatsiooni järgi)
olemasolevate
andmete alusel)
Immuunsüsteemi häired
allergilised reaktsioonid,
sh anafülaksia,

anafülaktiline šokk,
anafülaktiline reaktsioon
ja angioödeem
Endokriinsüsteemi
suurenenud prolaktiini

häired
tase1

Närvisüsteemi häired
ekstrapüramidaalsed



kõrvaltoimed2, krambid3,
unisus3, peavalu
Seedetrakti häired
seedehäired, sh väga
diarröa

harva lühiajaline
soolekramp
Naha ja nahaaluskoe
urtikaaria, pruuritus,


kahjustused
lööve
Reproduktiivse süsteemi galaktorröa,


ja rinnanäärme häired
günekomastia,
amenorröa
Südame häired

ventrikulaarsed
arütmiad, QTc-
intervalli pikenemine,

torsade de pointes,
kardiaalne äkksurm
(vt lõik 4.4)
Psühhiaatrilised häired
agiteeritus3, närvilisus


Uuringud
kõrvalekalded


maksafunktsiooni
analüüsides

1Kuna hüpofüüs on väljaspool hematoentsefaalbarjääri, võib domperidoon põhjustada prolaktiini
taseme tõusu. Harvadel juhtudel võib hüperprolaktineemia viia neuro-endokrinoloogiliste
kõrvaltoimeteni nagu galaktorröa, günekomastia ja amenorröa.
2Ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid on esinenud väga harva vastsündinutel ja imikutel ning
erandjuhul ka täiskasvanutel. Need kõrvaltoimed taanduvad iseenesest ja täielikult niipea, kui ravi on
peatatud.
3Teised kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimed - krambid, agiteeritus ja unisus - esinevad samuti
väga harva ja neist on peamiselt teatatud imikutel ja lastel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Üleannustamise sümptomid võivad olla unisus, desorientatsioon ja ekstrapüramidaalsed reaktsioonid,
eriti lastel.

Ravi
Domperidoonile pole spetsiifilist antidooti, aga üleannustamise korral võib osutuda kasulikuks nii
maoloputus kui ka aktiivsöe manustamine.

Üleannustamise korral tuleb alustada kohe standartse sümptomaatilise raviga. Võimaliku QT-intervalli
pikenemise tõttu peab toimuma EKG monitooring.

Kolinoblokaatorid ja Parkinsoni-tõve vastased ravimid võivad olla abiks ekstrapüramidaalsete
reaktsioonide kontrollimiseks.

Farmakoterapeutiline rühm: soole motoorikat kiirendavad ained,
ATC-kood: A03FA03

Domperidoon on antiemeetilise toimega dopamiini antagonist. Domperidoon ei läbi hästi
hematoentsefaalbarjääri.

Domperidooni kasutajatel, eriti täiskasvanutel, on ekstrapüramidaalsümptomite teke väga harv, kuid
domperidoon soodustab prolaktiini vabanemist hüpofüüsist. Tema antiemeetiline toime on seletatav
kombineeritud toimega: perifeerne toime (gastrokineetiline) ja dopamiiniretseptorite antagonism
trigger-tsoonis asuvates kemoretseptorites, mis asuvad hematoentsefaalbarjäärist väljaspool - area
postrema’s. Loomkatsed, koos ajus leitud väikese kontsentratsiooniga, viitavad domperidooni toimele
peamiselt perifeersete dopamiini retseptorite kaudu.

Inimestel läbiviidud uuringud on näidanud, et suukaudne domperidoon suurendab söögitoru alaosa
rõhku, soodustab gastroduodenaalset motiilsust ja kiirendab mao tühjenemist. Toime mao
sekretsioonile puudub.

ICH-E14 juhiste kohaselt viidi läbi põhjalik QT uuring. Platseebot, aktiivset võrdlusravimit ja
positiivset kontrolli sisaldav uuring viidi läbi tervete isikutega, kellele manustati kuni 80 mg
domperidooni ööpäevas 10 mg või 20 mg annustena 4 korda ööpäevas. Selles uuringus leiti
QTc-intervallide maksimaalne erinevus domperidooni ja platseebo vähimruutude keskmiste vahel
3,4 ms algväärtuse juures 4. päeval 20 mg domperidooni 4 korda ööpäevas manustamisel. Kahepoolne
90% usaldusvahemik (1,0...5,9 ms) ei ületa 10 ms. Uuringus ei täheldatud kliiniliselt olulist toimet
QTc-intervallile kuni 80 mg domperidooni manustamisel ööpäevas (st rohkem kui kaks korda
maksimaalsest soovitatavast annusest suuremas annuses).

Ometi on kahes eelmises ravimite koostoime uuringus näidatud domperidooni manustamisel
monoteraapiana (10 mg 4 korda ööpäevas) QTc-intervalli pikenemist. Suurim keskmine
QTcF-intervalli erinevus domperidooni- ja platseeborühma vahel oli vastavalt 5,4 ms (usaldusvahemik
95%: -1,7... 12,4) ja 7,5 ms (usaldusvahemik 95%: 0,6...14,4).

Imendumine
Domperidoon imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti, plasmakontsentratsiooni maksimum
tekib ligikaudu 1 tund pärast manustamist. Domperidooni C
ja AUC väärtused suurenesid
max
10...20 mg annuste vahemikus proportsionaalselt. Domperidooni korduva manustamise korral neli
korda ööpäevas (iga 5 tunni järel) 4 päeva jooksul täheldati domperidooni AUC 2..3-kordset
akumuleerumist.

Kuigi domperidooni biosaadavus tervetel isikutel suureneb, kui ravimit võtta pärast sööki, peaksid
mao-soole kaebustega patsiendid domperidooni võtma 15…30 minutit enne sööki. Vähenenud
maohappesus mõjutab domperidooni imendumist. Suukaudne biosaadavus väheneb tsimetidiini ja
naatriumbikarbonaadi eelneval koosmanustamisel.

Kui suukaudset ravimit võetakse pärast sööki, lükkub maksimaalse imendumise aeg pisut edasi ja
AUC mõnevõrra suureneb.

Jaotumine
Suukaudselt manustatav domperidoon ei kumuleeru ega soodusta iseenda metabolismi; plasma
kontsentratsiooni maksimum pärast 90 minutit 21 ng/ml pärast kahenädalast suukaudset manustamist
annuses 30 mg ööpäevas on enamvähem sama kui pärast esimest annust tekkiv 18 ng/ml.
Domperidoon seondub 91…93% ulatuses plasmavalkudega.
Isotoopmärgistatud ravimiga teostatud jaotumise uuringud loomadel on näidanud ulatuslikku jaotumist
kudedesse, kuid samas madalat kontsentratsiooni ajukoes. Väikesed kogused ravimit läbivad rottidel
platsentaarbarjääri.

Metabolism
Domperidoon allub kiirele ja ulatuslikule metabolismile maksas hüdroksüleerumise ja N-
dealküleerumise kaudu. In vitro läbi viidud metabolismi katsed diagnostiliste inhibiitoritega viitavad
asjaolule, et CYP3A4 - suurim tsütokroom P450 vorm - on kaasatud domperidooni N-
dealküleerumisse, kusjuures CYP3A4, CYP1A2 ja CYP2E1 on seotud domperidooni aromaatse
hüdroksüleerumisega.

Eritumine
Suukaudsest annusest eritub vastavalt 31% uriiniga ja 66% roojaga. Muutumatul kujul erituva ravimi
osahulk on väike (10% roojaga ja ligikaudu 1% uriiniga eritumisest). Plasma poolväärtusaeg pärast
ühekordset suukaudset annust on tervetel isikutel 7…9 tundi, kuid raske neerupuudulikkusega
patsientidel on see pikenenud.

Patsientide erigrupid
Maksakahjustus
Mõõduka maksakahjustusega (Pugh’ skoor 7..9, Child-Pugh’ hinnang B) patsientidel olid
domperidooni AUC ja C
vastavalt 2,9 ning 1,5 korda suuremad kui tervetel isikutel.
max
Sidumata fraktsioon suureneb 25% võrra ja plasma poolväärtusaeg pikeneb 15...23 tunnini. Kerge
maksakahjustusega isikutel on mõnevõrra väiksem süsteemne ekspositsioon võrrelduna tervete
isikutega, põhinedes C
-il ja AUC-l, kusjuures valkude sidumisvõime või plasma poolväärtusaeg ei
max
ole muutunud. Raske maksakahjustusega isikuid ei ole uuritud. Mõõduka või raske maksakahjustusega
patsientidel on domperidoon vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Neerukahjustus
Raske neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens <30 ml/min/1,73m2)) on domperidooni
poolväärtusaeg pikenenud 7,4 tunnilt 20,8 tunnini, kuid ravimi plasmatase oli väiksem kui tervetel
vabatahtlikel.

Kuna väga väike osa muutumatul kujul ravimist (ligikaudu 1%) eritub neerude kaudu, on üsna
ebatõenäoline et neerupuudulikkusega patsientidel peaks ühekordselt manustatavat annust muutma.

Kuid korduvmanustamisel peab manustamissagedust vähendama 1 kuni 2 korrani päevas, sõltuvalt
neerukahjustuse raskusest ning vähendama ka päevaannust. Neid patsiente tuleb pikemaajalise ravi
puhul regulaarselt kontrollida, vt lõigud 4.2, 4.4.

Elektrofüsioloogilised in vitro ja in vivo uuringud viitavad üldiselt mõõdukale riskile, et domperidoon
pikendab QTc-intervalli inimesel. In vitro katsetes hERG-ga transfekteeritud isoleeritud rakkudega ja
merisea isoleeritud müotsüütidega olid ekspositsioonid 26…47-kordsed, põhinedes IC väärtustel,
50
mis inhibeerisid voolu läbi IKr ioonkanalite võrreldes vaba plasmakontsentratsiooniga inimesel pärast
maksimaalse ööpäevase annuse 10 mg 3 korda ööpäevas manustamist. Ohutuspiirid
aktsioonipotentsiaali pikenemise kestusele in vitro uuringutes isoleeritud südamekoel ületasid 45
kordselt plasma vaba kontsentratsiooni inimesel maksimaalse ööpäevase annuse (10 mg 3 korda
ööpäevas) korral. Ohutuspiirid in vitro uuringutes ületasid proarütmilises mudelis (isoleeritud
Langendorffi läbivoolutus süda) enam kui 9...45-kordselt plasma vaba fraktsiooni kontsentratsiooni
inimesel maksimaalse ööpäevase annuse (10 mg 3 korda ööpäevas) manustamise korral. In vivo
mudelites koerte QTc pikenemisele mitte mõju avaldav tase ja rütmihäirete teke sensibiliseeritud
torsade de pointes’i küülikumudelil ületas vaba plasmakontsentratsioon inimestel maksimaalse
ööpäevase annuse (10 mg manustatuna 3 korda ööpäevas) korral vastavalt enam kui 22- ja 435-
kordselt. Anesteseeritud merisea mudelil ei leitud pärast aeglast veenisisest infusiooni
plasmakontsentratsiooni juures 45,4 ng/ml, mis on 3 korda suurem plasmasisaldusest inimestel
maksimumannuse korral (10 mg manustatakse 3 korda ööpäevas), mingit mõju QTc intervallile.
Viimati mainitud uuringu tähtsus inimestele pärast suukaudselt manustatud domperidooni on
teadmata.

Metabaolismi inhibeerimise korral läbi CYP3A4 võib domperidooni vaba kontsentratsioon plasmas
suureneda kuni 3 korda.

Suurtes, emasloomale toksilistes annustes (enam kui 40-korda suurem annus inimesel soovitatust)
täheldati rottidel teratogeenset toimet. Hiirtel ja küülikutel teratogeensust ei täheldatud.

Tableti sisu:
Mannitool
Maltodekstriin
Kroskarmelloosnaatrium
Mikrokristalliline tselluloos
Magneesiumstearaat
Kaaliumatsesulfaam

Lõhnaaine:
Mündi lõhnaaine pulber nr SN 13627517 (tähtaniisi eeterlik õli, nelgiõli, põldmündi eeterlik õli,
piparmündiõli, L-mentool, maltodekstriin, kummiaraabik, vääveldioksiid), ammooniumglütsürisaat.

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

10 suus lahustuvat tabletti kõrgkuumusega vormitud blisterpakendites (PVC/PE/PVDC/alumiinium).
30 suus lahustuvat tabletti kõrgkuumusega vormitud blisterpakendites (PVC/PE/PVDC/alumiinium).

Erinõuded puuduvad.