HUMULIN N

Toimeained: keskmise toimeajaga humaaninsuliin

Ravimi vorm: süstesuspensioon kolbampullis

Ravimi tugevus: 100RÜ 1ml 3ml 5TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on HUMULIN N ja milleks seda kasutatakse

Humulin N sisaldab toimeainena humaaninsuliini, mida kasutatakse diabeedi raviks. Teil tekib
diabeet, kui teie kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini, et sellega tagada veres oleva glükoosi
(veresuhkur) sisalduse kontroll. Humulin N’i kasutatakse pikaajaliseks glükoosisisalduse
kontrollimiseks. Ravimi toimet on pikendatud protamiinsulfaadi lisamisega suspensiooni koostisesse.

Arst räägib teile, kuidas Humulin N’i kuid vajadusel ka kiiretoimelist insuliini kasutada. Igal insuliini
tüübil on kaasas oma pakendi infoleht, mis teile just selle kohta infot annab. Ärge omapead ilma arsti
sellekohase ettekirjutuseta manustatavat insuliinitüüpi muutke. Insuliini tüübi muutmisel olge väga
ettevaatlik. Insuliini iga tüübi pakendil ja kolbampullil on erinev värv ja sümbol, mistõttu võite neil
kergesti vahet teha.

2. Mida on vaja teada enne HUMULIN N võtmist

Ärge kasutage Humulin N-i:
- kui teile tundub, et teil hakkab tekkima hüpoglükeemia (madal veresuhkur). Käesolevas
infolehes tagapool õpetatakse, kuidas toimida kerge hüpoglükeemia korral (vt A lõigus 4).
- kui te olete allergiline (ülitundlik) humaaninsuliini või Humulin N'i mõne koostisosa suhtes (vt
lõik 6).


Hoiatused ja ettevaatusabinõud
- Kui teie veresuhkru tasemed on käesoleva insuliinraviga hästi reguleeritud, siis võite te mitte
tunda hoiatavaid sümptomeid, mis viitavad veresuhkru liiga tugevale langusele. Hoiatavad
sümptomid on loetletud tagapool selles infolehes. Te peate tähelepanelikult jälgima, mis ajal
süüa ning kui sageli ja kui suure füüsilise koormusega treenida. Samuti peate te hoolikalt oma
veresuhkru tasemeid jälgima, selleks sageli vereglükoosi sisaldust määrates.
- Mõned inimesed, kellel on esinenud hüpoglükeemia (madal veresuhkru tase) pärast
loominsuliinilt iniminsuliinile üleminekut, on teatanud, et varajased hoiatavad sümptomid olid
ebaselgemad või teistsugused. Kui teil esineb sageli hüpoglükeemia või teil on raske seda ära
tunda, siis rääkige sellest arstile.
- Kui teie vastus mõnele alljärgnevale küsimusele on JAATAV, siis rääkige sellest arstile,
apteekrile või diabeediõele.
- Kas te olete viimasel ajal haige olnud?
- Kas põete neeru- või maksahaigusi?
- Kas tegelete füüsilise treeninguga tavalisest rohkem?

- Ka alkoholi tarvitamisel võib insuliinivajadus muutuda.

- Mõnedel patsientidel, kellel II tüüpi diabeet on kestnud juba kaua aega ja kes on põdenud
südamehaigusi või insulti ning keda ravitakse pioglitasooni ja insuliiniga, on tekkinud
südamepuudulikkus. Kui teil tekivad südamepuudulikkuse nähud, nt ebatavaline hingeldus või
kiire kehakaalu tõus või paiksed tursed (ödeemid), rääkige sellest niipea kui võimalik arstile.

- Kui te plaanite välismaale sõitu, siis rääkige sellest eelnevalt arstile, apteekrile või diabeediõele.
Aja erinevus vastavate riikide vahel võib tähendada, et peate süstimise ja söögiaegu muutma,
võrreldes kodus rakendatava ajakavaga.

Muud ravimid ja Humulin N
Palun informeerige oma arsti või diabeediõde, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Teie insuliinivajadus võib muutuda, kui kasutate järgmisi ravimeid:
- steroidhormoone,
- kilpnäärme asendusravi,
- suukaudseid veresuhkrut alandavaid ravimeid,
- atsetüülsalitsüülhapet,
- kasvuhormoone,
- oktreotiidi, lanreotiidi,
- beeta2-stimulaatoreid (nt ritodriin, salbutamool või terbutaliin),
- beetablokaatoreid,
- tiasiide või mõnesid antidepressante (monoamiini oksüdaasi inhibiitoreid),
- danasooli,
- mõnesid angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitoreid (nt kaptopriili, enalapriili) või
angiotensiin II retseptorite blokaatoreid.

Rasedus , imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Vajatava insuliini hulk langeb tavaliselt esimese kolme raseduskuu jooksul ning tõuseb järgmisel
kuuel kuul. Kui toidate last rinnaga, siis võib vajalikuks osutuda insuliini annuse või dieedi
muutmine.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Hüpoglükeemia (madal veresuhkru tase) korral võib teie kontsentratsiooni- ja reaktsioonivõime
langeda. Kõigis olukordades, kus te võite ennast ja teisi ohtu seada (nt autojuhtimine või masinate
käsitsemine), pidage palun meeles selle asjaolu võimalust. Te peate konsulteerima raviarstiga
autojuhtimise lubatavuse osas, kui teil
- esinevad sagedased hüpoglükeemia episoodid
- hüpoglükeemia hoiatavad sümptomid puuduvad või on vähenenud.

Humulin N sisaldab protamiinsulfaati, metakresooli, fenooli, glütserooli,
dinaatriumvesinikfosfaatheptahüdraate, tsinkoksiidi ja ja süstevett. Naatriumhüdroksiidi ja
vesinikkloriidhapet on lisatud tootmisprotsessi käigus happesuse reguleerimiseks.

3. Kuidas HUMULIN N võtta

Kuidas Humulin N-i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu diabeediõde, arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei
ole milleski kindel, pidage nõu oma diabeediõe, arsti või apteekriga.

3 ml kolbampull on mõeldud kasutamiseks ainult 3 ml pensüstlis. Seda ei tohi kasutada 1,5 ml
pensüstlis.

Apteegist ravimi ostmisel kontrollige alati pakendit ja kolbampulli etiketti insuliini nime ja tüübi
suhtes. Veenduge selles, et olete saanud sellise Humulin'i, mida arst on teil käskinud kasutada.

Kasutage Humulin N'i alati täpselt nii nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arstiga.

Annus
Te peate Humulin ‘i süstima nagu oma basaalinsuliini. Raviarst
ütleb teile täpselt, kui palju, millal ja kui sageli süstida. Tema poolt antud
juhtnöörid on mõeldud spetsiaalselt teile. Järgige neid täpselt ja käige
regulaarselt oma diabeedikliinikus kontrollis.
- Juhul, kui muudate kasutatava insuliini tüüpi (lähete näiteks inim- või loominsuliinilt Humulin-
preparaadile), peate võib-olla süstima rohkem või vähem kui vanasti. See võib käia ainult
esimese süsti kohta või kujutada endast järk-järgulist mitu nädalat või kuud kestvat
üleminekuperioodi.
- Süstige Humulin N'i naha alla. Selle manustamiseks ei tohi kasutada muud manustamisteed..
Mingil juhul ei tohi Humulin N'i manustada veeni.

Humulin N'i süstimiseks ettevalmistamine
Keerutage Humulin N’i sisaldavat kolbampulli peopesade vahel umbes 10 korda ringi ja seejärel
keerake ampulli üles-alla umbes 10 korda, et seda enne kasutamist resuspendeerida, kuni see näeb
välja ühtlaselt piimjas või hägune. Kui välimus ei ole selline, siis segage uuesti. Kolbampullis on väike
kuulike, mis aitab suspensiooni segada. Liiga jõuliselt ei tohi ampulli segada, kuna see võib insuliini
ajada vahule, mis omakorda takistab annuse õiget mõõtmist. Kolbampulle peab sageli kontrollima
ning neid ei tohiks kasutada, kui seal leidub aine kogumeid või kui kolbampulli põhja või seina külge
on kinnitunud tahkeid valgeid osakesi, mille tõttu näib, nagu ampulli sisu oleks külmunud. Kontrollige
neid iga kord enne, kui te end süstite.

Insuliini pensüstli kasutamiseks ettevalmistamine
-
Kõigepealt peske käed puhtaks. Desinfitseerige kolbampulli kummi-membraan.
-
Humulin’i kolbampulle kasutatakse ainult selleks sobivate CE-märgistusega
pensüstlites. Veenduge selles, et pensüstli ostmisel kaasasoleval infolehel on nimetatud
Humulin’i või Lilly kolbampulle. 3 ml-ne kolbampull sobib kasutamiseks vaid koos 3 ml-
lise pensüstliga. • Kasutamisel järgige pensüstliga kaasapandud juhendit. Asetage kolbampull
pensüstli sisse.
-
Reguleerige annuse suurus 1-le või 2-le ühikule. Hoidke pensüstel asendis nõelaga
ülespoole, koputage pensüstli küljele, siis liiguvad süstlis asuvad õhumullid üles. Hoides
pensüstlit, suunaga nõel ülespoole, vajutage süstimisnupule. Jätkake vajutamist, kuni nõelast
väljub Humulin’i tilk. Pensüstlis võib olla väikesi õhumulle. Need endast ohtu ei kujuta, kui
õhumull on aga liiga suur, võib ta põhjustada süsteannuse koguselise ebatäpsuse.

Humulin N'i süstimine
Enne süstimist puhastage süstekoht hoolikalt nagu teid on õpetatud. Süstige naha alla nagu teid on
õpetatud. Ärge süstige otse veeni. Pärast süsti jätke nõel viieks sekundiks naha sisse, veendumaks, et saite
kogu annuse. Süstekoha vahetu hõõrumine pärast süstimist ei ole soovitav. Süstimisel jälgige, et uus
süstekoht asuks eelmisest süstekohast vähemalt 1 cm kaugusel, samuti vahetage süstekohti vastavalt teile
antud juhisele.

Pärast süsti
Kohe kui süstimine on tehtud, eemaldage pensüstlilt nõel. Siis säilub insuliini steriilsus ega teki
lekkeid, samuti ei pääse õhk pensüstlisse ning nõel püsib puhtana. Ärge andke oma pensüstlit ega
nõelu kellelegi teisele kasutada. Asetage otsik pensüstlile tagasi.

Järgmised süstid
Hoidke kolbampulli pensüstlis. Enne süstimist valige süstlal 1 või 2 ühikut, vajutage, hoides süstalt
nõelaga ülespoole, süstimisnupule, kuni nõelast väljub tilk insuliini. Järelejäänud insuliinikoguse saate
kindlaks teha kolbampulli küljel olevalt mõõdikult. Mõõdikul asetsevate märkide vahekaugused
üksteisest tähistavad ligikaudu 20 ühikut (3 ml-lisel kolbampullil). Kui teile määratud annuselisest
insuliinikogusest tuleb puudu, võtke uus kolbampull.

Teiste insuliinide segamine ja kasutamine Humulin N’i kolbampullis on keelatud.
Tühjakssaanud kolbampull korduvkasutamisele ei kuulu.

Kui te süstite Humulin N'i rohkem kui ette nähtud

Kui te süstite Humulin N'i rohkem, kui te vajate, siis võib teil tekkida madal veresuhkru tase.
Kontrollige oma veresuhku taset (vaata A lõigus 4).

Kui te unustate Humulin N'i süstida

Insuliiniannust ei tohi vahele jätta. Kui te süstite vähem Humulin N'i, kui te vajate, siis võib teil
tekkida kõrge veresuhkru tase. Kontrollige oma veresuhkru taset.

Kui te lõpetate Humulin N'i süstimise

Kui te süstite vähem Humulin N'i, kui te vajate, siis võib teil tekkida liiga kõrge veresuhkru tase. Ärge
vahetage oma insuliini ilma arsti loata.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.



Humaaninsuliinid võivad tekitada hüpoglükeemiat (madal vere suhkrusisaldus). Rohkem
informatsiooni hüpoglükeemia kohta saate allpool olevast lõigust “Tavalised diabeediga kaasuvad
probleemid”.
Süsteemne allergia on väga harva esinev kõrvaltoime (esineb vähem kui 1-l inimesel 10000-st).
Sümptomid on järgmised:
• kogu keha haarav lööve,
• hingamisraskused,

• hingeldus,
• vererõhu langus,
• kiired südamelöögid,
• higistamine.
Kui te arvate, et teil on selline insuliini allergia tekkinud seoses Humulin N kasutamisega, rääkige
sellest koheselt arstiga.

Paikne allergia on sageli esinev kõrvaltoime (esineb vähem kui 1-l inimesel 10-st). Mõnedel
inimestel tekib insuliini süstekoha ümbrusesse punetus, turse või sügelus. Tavaliselt taandub see
iseenesest mõne päeva või nädala jooksul. Teatage sellest siiski kindlasti ka oma raviarstile.

Lipodüstroofia (naha paksenemine või lohkuvajumine) on aeg-ajalt esinev kõrvaltoime (esineb
vähem kui 1-l inimesel 100-st). Kui märkate süstekohal naha paksenemist või lohkuvajumist, vahetage
süstimiskohta ja pöörduge oma raviarsti poole.

Eriti insuliinravi alguses või ravi vahetamise käigus, et saavutada veresuhkru taseme
parem kontroll, on teatatud tursetest (nt käevarte või pahkluu paistetus,
vedelikupeetus).

Tavalised diabeediga kaasuvad probleemid

A.
Hüpoglükeemia
Hüpoglükeemia (madal veresuhkur) tähendab, et veres ei ole piisavalt suhkrut. Selle
põhjuseks võib olla asjaolu, et:
- olete manustanud liiga palju Humulin N'i või muud insuliini;
- jätate vahele või lükkate edasi söögikordi või muudate oma dieeti;
- treenite või töötate liiga intensiivselt vahetult enne või pärast sööki;
- põete mõnda nakkust või muud haigust (eriti, kui sellega kaasneb kõhulahtisus või
oksendamine);
- teie insuliinivajadus on muutunud või
- te põete süvenevat neeru- või maksahaigust.

Alkohol ja mõned ravimid võivad mõjutada teie veresuhkru taset.

Madala veresuhkru taseme esimesed sümptomid kerkivad tavaliselt esile kiiresti ja
nende hulka kuuluvad:
• väsimus

• südamepekslemine
• närvilisus ja värisemine
• iiveldus
• peavalu

• külm
higi

Kui te ei ole kindel, et hüpoglükeemia hoiatavaid sümptomeid endal ära tunnete, siis
vältige olukordi, milles võite ennast või teisi ohtu seada (nt autojuhtimine).

Ärge kasutage Humulin N’i, kui te arvate, et teil hakkab tekkima hüpoglükeemia (madal
veresuhkru tase).

Kui teie veresuhkru tase on madal, sööge glükoosi tablette, suhkrut või jooge suhkruvett. Siis sööge
puuvilja, mõned küpsised või võileiba, vastavalt, kuidas arst on teile soovitanud ja puhake. See võib
sageli teid aidata kergest hüpoglükeemiast või insuliini üleannusest üle saada. Kui teie seisund
halveneb, hingamine muutub pindmiseks ning nahk kahvatuks, kutsuge kohe arst. Rasket
hüpoglükeemiat ravitakse glükagooni süstiga. Pärast glükagooni süsti sööge glükoosi või suhkrut. Kui
glükagooni süst teid ei aita, tuleb minna haiglasse. Paluge arstilt endale glükagoonist rääkida.

B.
Hüperglükeemia ja diabeetiline ketoatsidoos (ketohappesus)
Hüperglükeemia (liiga palju suhkrut veres) tähendab, et organismis ei ole piisavalt
insuliini. Hüperglükeemia tekkepõhjuseks võib olla:
• Humulin N või mõne muu insuliini süstimata jätmine;
• väiksema insuliini annuse süstimine, kui arst on määranud;
• oma dieedis ettenähtust palju rohkem söömine või
• palavik, nakkus või emotsionaalne stress.

Hüperglükeemia tagajärjeks võib olla diabeetiline ketoatsidoos. Esimesed sümptomid kerkivad esile
aeglaselt, mitme tunni või mõne päeva jooksul. Nendeks võivad olla:
• unisus


• isutus
• punetav nägu

• puuvilja lõhn hingeõhus
• janu

• iiveldus või oksendamine

Rasketeks sümptomiteks on raske hingamine ja kiirenenud pulss. Otsige kiiresti
meditsiinilist abi.

Kui hüpoglükeemiat (liiga vähe suhkrut veres) või hüperglükeemiat (liiga palju suhkrut veres) ei
ravita, võib see põhjustada peavalu, iiveldust, oksendamist, organismi veetustumist, teadvusetust,
koomat ja isegi surma.
Kolm lihtsat sammu hüpoglükeemia ja hüperglükeemia vältimiseks:
• hoidke alati tagavara süstalt ja Humulin N tagavaraviaali käepärast.
• Kandke alati midagi kaasas, mis näitab, et te olete diabeetik.
• Kandke alati suhkrut endaga kaasas.

C.
Haigestumine
Kui olete haige, eriti kui sellega kaasneb iiveldus või oksendamine, võib teie insuliinivajadus
muutuda. Isegi siis, kui te ei söö normaalselt, vajate te ikkagi insuliini. Testige oma uriini või verd,
jälgige haiguse kulgu ja rääkige sellest arstile.


Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või diabeediõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

5. Kuidas HUMULIN N säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Enne esimest kasutamist hoidke Humulin N'i külmkapis (temperatuuril 2 °C…8 °C).Mitte lasta
külmuda. Kolbampulle tuleb hoida originaalpakendis, otsese päikesevalguse ja liigse kuumuse eest
kaitstult. Kasutusele võetud Humulin N’i kolbampulle hoidke toatemperatuuril (kuni 30 °C) kuni 28
päeva. Ärge hoidke kasutusel olevaid kolbampulle külmkapis. Ärge jätke ravimit otsese
päikesevalguse kätte või soojuskehade lähedusse.

Ärge kasutage Humulin N'i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil. Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge kasutage Humulin N'i, kui selles leidub aine kogumeid või kui kolbampulli põhja või seina külge
on kinnitunud tahkeid valgeid osakesi, mille tõttu näib, nagu ampulli sisu oleks külmunud. Kontrollige
seda iga kord enne, kui te end süstite.


Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Humulin N sisaldab
- Toimeaine on humaaninsuliin. Humaaninsuliini valmistatakse laborites DNA rekombinantse
tehnoloogia abil. Saadud insuliini struktuur on samasugune kui looduslikul hormoonil, mis on
toodetud kõhunäärmes. Seetõttu on see erinev looma insuliinist. Humulin N'is olev
humaaninsuliin on saadaval protamiinsulfaati sisaldava suspensioonina.
- Abiained on protamiinsulfaat, metakresool, fenool, glütserool,
dinaatriumvesinikfosfaatheptahüdraat, tsinkoksiid ja ja süstevesi. Naatriumhüdroksiidi ja
vesinikkloriidhapet on lisatud tootmisprotsessi käigus happesuse reguleerimiseks.

Kuidas Humulin N välja näeb ja pakendi sisu
Humulin N, süstesuspensioon on valge, steriilne suspensioon ja sisaldab 100 RÜ humaaninsuliini ühes
milliliitris (100 RÜ/ml). Iga kolbampull sisaldab 300 RÜ humaaninsuliini (3 milliliitrit).
Kolbampullid on 5 kaupa pakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja
Eli Lilly Holdings Limited
Lilly House, Priestley Road
Basingstoke, Hampshire RG24 9NL
Ühendkuningriik

Tootja
Lilly France S.A.S.
Rue du Colonel Lilly,
67640 Fegersheim,
Prantsusmaa

Või

Eli Lilly Italia S.p.A.
Via Gramsci 731-733,
50019 Sesto Fiorentino,
Itaalia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Eli Lilly Holdings Limited Eesti filiaal
Tammsaare tee 47
11316 Tallinn
Tel: 6 817 280

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:


Huminsulin „Lilly“ Basal 100 I.E./ml (Austria)
Humuline NPH (Belgia, Luksemburg, Holland)
Humulin N (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Küpros, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia,
Slovakkia)
Huminsulin Basal (NPH) 100 (Saksamaa)
Humulin NPH (Soome, Kreeka, Norra, Portugal, Sloveenia, Rootsi)
Humulin I (Iirimaa, Itaalia, Malta, Ühendkuningriik)
Umuline NPH (Prantsusmaa)

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2012.




Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Humulin N, 100 RÜ/ml süstesuspensioon kolbampullis

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

1 ml sisaldab 100 RÜ/ml humaaninsuliini (toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil E coli'st).
Üks kolbampull sisaldab 3 ml, vastavalt 300 RÜ isofaanhumaaninsuliini.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Süstesuspensioon kolbampullis.
Humulin N on isotoonilises fosfaatpuhvris isofaanhumaaninsuliini valge kristalse sadestusega steriilne
suspensioon.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Suhkurtõve ravi, kui glükoosi normaalse homöostaasi säilitamiseks on vajalik insuliini manustamine.

4.2. Annustamine ja manustamisviis


Annuse peab määrama arst vastavalt patsiendi individuaalsele vajadusele.


Humulin N-i kolbampullis tuleks manustada nahaalusi, kuid võib - ehkki seda ei soovitata -manustada ka lihasesisese süstina. Humulin N-i ei tohi manustada veenisiseselt.

Nahaalused süstid tuleb teha õlavarde, reide, tuharasse või kõhunaha alla. Süstimiskohta tuleb muuta,
nii et sama kohta ei kasutataks sagedamini kui umbes üks kord kuus.

Igasuguse Humulin-tüüpi insuliinipreparaadi süstimisel tuleb olla tähelepanelik, et nõel ei satuks
veresoonde. Pärast igasuguse insuliini süstimist ei tohi süstimiskohta masseerida. Patsientidele tuleb
õpetada õiget süstimistehnikat.

Igas pakendis on pakendi infoleht juhistega, kuidas insuliini süstida.

4.3. Vastunäidustused

Hüpoglükeemia.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes, välja arvatud siis, kui seda
kasutatakse desensibilisatsiooni eesmärgil.

Peale Humulin R'i (lahustuva) ei tohi mitte mingil juhul teisi Humulin'i preparaate manustada veeni.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiendi üleviimine mõnele muule insuliini tüübile või margile peab toimuma range meditsiinilise
järelevalve all. Tugevuse, margi (tootja), tüübi (lahustuv, isofaan, segu jne), liigi (loom-, humaan-,
humaaninsuliini analoog) ja/või tootmismeetodi (rekombinantse DNA tehnoloogia või loomse
päritoluga insuliin) muutus võib põhjustada annuse muutmise vajadust.

Mõnedel humaaninsuliinile viidud patsientidel võib vajalikuks osutuda annuse muutmine, võrreldes
sellega, mida nad kasutasid loominsuliinil olles. Kui annust on vaja kohandada, siis võib seda teha
esimese annusega või mitme esimese nädala või kuu jooksul.

Mõned patsiendid neist, kellel on pärast humaaninsuliinile üleviimist esinenud hüpoglükeemilised
reaktsioonid, on teatanud, et varajased hoiatavad sümptomid ei väljendunud nii selgesti või olid
teistsugused kui loominsuliini kasutamise korral. Patsientidel, kelle vere glükoositase on tunduvalt
paranenud - nt intensiivse insuliinravi tagajärjel - võivad mõned või kõik hüpoglükeemia hoiatavad
sümptomid kaduda, millest neid tuleb teavitada. Muudeks olukordadeks, mis võivad hüpoglükeemia
varajasi sümptomeid muuta või vähendada nende väljendumist, on pikaajaliselt kestnud diabeet,
diabeetiline neuropaatia või mõned ravimid, nt beetablokaatorid. Korrigeerimata hüpoglükeemilised ja
hüperglükeemilised reaktsioonid võivad põhjustada teadvuskadu, koomat ja surma.

Ebaõigete annuste kasutamine või ravi katkestamine, eriti insuliinsõltuva diabeedi korral, võib esile
kutsuda hüperglükeemiat ja diabeetilist ketoatsidoosi, mis võivad lõppeda surmaga.

Ravi humaaninsuliiniga võib esile kutsuda antikehade teket, kuid nende tiitrid on madalamad kui
puhastatud loominsuliinist tekitatud antikehadel.

Neerupealiste-, hüpofüüsi- ja kilpnäärmehaiguste ning neeru- või maksapuudulikkuse kaasnemisel
võib insuliinivajadus oluliselt muutuda.

Haigestumise või emotsionaalse stressi korral võib insuliinivajadus suureneda.

Insuliini annuse kohandamine võib vajalik olla ka siis, kui patsient muudab oma füüsilise aktiivsuse
taset või tavapärast dieeti.

Humaaninsuliini kombineerimine pioglitasooniga:
Pioglitasooni kasutamisel koos insuliinidega on teatatud südamepuudulikkuse tekkest, eriti
südamepuudulikkuse tekkeks kõrgendatud riskifaktoritega patsientidel. Sellega peab arvestama, kui
kaalutakse pioglitasooni ja humaaninsuliini koosravi vajadust. Selle kombinatsiooni kasutamisel tuleb
patsiente südamepuudulikkuse sümptomite, kehakaalu suurenemise ja tursete tekke suhtes jälgida.
Mistahes kardiaalsete sümptomite ägenemise korral tuleb ravi pioglitasooniga ära jätta.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

On teada, et mõned ravimid mõjutavad glükoosi ainevahetust. Arst peab võimalikke koosmõjusid
arvesse võtma ning küsima patsientidelt, kas nad kasutavad peale humaaninsuliini ka teisi ravimeid.
Hüperglükeemilise toimega ravimite, nt glükokortikosteroidide, türeoidhormoonide,
kasvuhormoonide, danasooli, β2-sümpatomimeetikumide (sh ritodriini, salbutamooli, terbutaliini) ja
tiasiidide samaaegsel kasutamisel võib insuliinivajadus suureneda.

Hüpoglükeemilise toimega ainete, nt suukaudsete hüpoglükeemikumide, salitsülaatide (nt
atsetüülsalitsüülhape), teatud antidepressantide (MAO inhibiitorid), teatud angiotensiini konverteeriva
ensüümi (AKE) inhibiitorite (kaptopriil, enalapriil), angiotensiin II retseptorite blokaatorite,
mitteselektiivsete β-blokaatorite, või alkoholi samaaegsel manustamisel võib insuliinivajadus
väheneda.

Somatostatiini analoogid (oktreotiid, lanreotiid) võivad mõlemad nii vähendada kui ka suurendada
insuliinivajadust.

Enne teiste ravimite kasutamist koos humaaninsuliiniga tuleb arstiga nõu pidada (vt lõik 4.4).

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Raseduse ajal on oluline säilitada insuliiniga ravitava (insuliinsõltuvat või rasedusdiabeeti põdeva)
patsiendi kontroll. Insuliinivajadus langeb tavaliselt raseduse esimesel ning tõuseb teisel ja kolmandal
trimestril. Diabeetikut peab teavitama, et ta informeeriks oma raviarsti sellest, kui ta on rase või
plaanib rasestumist.

Rasedate diabeedipatsientide puhul on oluline hoolikalt jälgida nii vereglükoosi regulatsiooni kui
tervist üldiselt.

Imetavatel diabeedipatsientidel võib vajalikuks osutuda insuliini annuse ja/või dieedi korrigeerimine.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Hüpoglükeemia võib kahjustada patsiendi kontsentratsiooni- ja reaktsioonivõimet. See võib kujutada
endast ohtu sellistes olukordades, kus need võimed omavad erilist tähtsust (nt autojuhtimine või
liikuvate masinate käsitsemine).

Patsientidele tuleb öelda, et autojuhtimise ajal tuleb hüpoglükeemia nähtude suhtes olla eriti
ettevaatlik. See käib eriti selliste patsientide kohta, kes ei tunne endal hüpoglükeemia hoiatavaid
sümptomeid või sümptomid ei väljendu selgesti või kellel esinevad sagedased hüpoglükeemia
episoodid. Sellistel juhtudel tuleb kaaluda autojuhtimise lubatavust.

4.8. Kõrvaltoimed

Hüpoglükeemia on kõige sagedasemaks insuliinraviga kaasnevaks kõrvaltoimeks, mis võib
diabeedipatsientidel esineda. Raske hüpoglükeemiaga võib kaasneda teadvuskadu ning isegi surm.
Hüpoglükeemia esinemises erilist sageduse muutust ei ole täheldatud, kuna hüpoglükeemia on nii
insuliini annuse kui ka teiste faktorite, nt patsiendi dieedi ja füüsilise aktiivsuse tulemus.

Sageli (1/100 kuni <1/10) võib esineda paikne allergia. Paikne allergia võib avalduda punetuse, turse
ja sügelusena insuliini süstekohas. See olukord laheneb tavaliselt mõne päeva kuni mõne nädalaga.
Mõnedel juhtudel võivad sellised seisundid olla seotud mitte insuliini, vaid muude faktorite, nt
puhastusaines sisalduvate ärritavate komponentide või vale süstimistehnikaga.

Süsteemne allergia, mis on väga harva esinev (< 1/10000), kuid võib olla raskem, on generaliseerunud
insuliiniallergia. Sellega võib kaasneda generaliseerunud lööve, õhupuudus, kähisev hingamine,
vererõhu langus, pulsi kiirenemine ja higistamine. Generaliseerunud ülitundlikkuse rasked juhtumid
võivad olla eluohtlikud. Süsteemne ülitundlikkusreaktsioon nõuab kohest ravi. Vajalikuks võib
osutuda insuliini vahetamine või desensibilisatsioon.

Aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100) võib esineda süstekoha lipodüstroofiat.

Insuliinraviga seoses on teatatud ödeemi juhtudest, eriti siis, kui intensiivistatud insuliinravi tulemusel
on paranenud eelnevalt nõrk metaboolne kontroll.

4.9. Üleannustamine

Insuliini kohta puuduvad spetsiifilised üleannuse määratlused, kuna glükoosi kontsentratsioonid
seerumis on tingitud insuliinitasemest, glükoosi kättesaadavusest ja muude metaboolsete protsesside
keerukatest koosmõjudest. Insuliini liigne kogus söödud toiduhulga või kulutatud energia suhtes võib
põhjustada hüpoglükeemiat.

Hüpoglükeemiaga kaasnevateks sümptomiteks võivad olla loidus, segasus, südamepekslemine,
peavalu, higistamine ja oksendamine.

Kerged hüpoglükeemia episoodid alluvad glükoosi või suhkrutoodete suukaudsele manustamisele.
Mõõduka raskusega hüpoglükeemiat saab korrigeerida glükagooni lihasesisese või nahaaluse
manustamise abil, millele järgneb pärast patsiendi piisavat toibumist süsivesikute manustamine suu
kaudu. Patsientidele, kes ei reageeri glükagooni manustamisele, tuleb manustada glükoosilahust veeni.

Kui patsient on koomas, tuleb glükagooni manustada lihasesse või naha alla. Kui glükagooni ei ole
käepärast või patsiendil ei teki sellele vastust, siis glükoosilahust tuleb manustada veeni. Niipea kui
patsiendil on teadvus taastunud, peab ta sööma.

Vajalikuks võib osutuda korduv süsivesikute manustamine ja jälgimine, sest pärast näilist kliinilist
paranemist võib hüpoglükeemia taastuda.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Humulin N; ATC-kood: A10AC01.
Humulin N on keskmise toimeajaga insuliini preparaat.

Insuliini tähtsaimaks toimeks on glükoosiainevahetuse reguleerimine.

Peale selle omab insuliin mitut anaboolset ja antikataboolset toimet mitmele erinevale koele.
Lihaskoes kaasneb sellega glükogeeni, rasvhapete, glütserooli ja valkude sünteesi ning aminohapete
sidumise suurenemine, samas aga väheneb glükogenolüüs, glükoneogenees, ketogenees, lipolüüs,
valkude katabolism ja aminohapete vabanemine.

Tüüpiline toimeprofiil (glükoosi utilisatsiooni kõver) pärast nahaalust süsti on kujutatud allpool oleval
joonisel tugeva joone abil. Varjutatud alaga on tähistatud erinevused, nagu näiteks insuliini toimeaeg
ja/või tugevus, mis patsiendil võivad esineda. Individuaalsed erinevused sõltuvad niisugustest
asjaoludest nagu annuse suurus, süstekoha temperatuur ja patsiendi füüsiline aktiivsus.

Humulin N












Aeg
(tundides)


Farmakoterapeutiline rühm: {rühm}, ATC-kood: {kood} <ei ole veel omistatud>

5.2. Farmakokineetilised omadused

Insuliini farmakokineetika ei kajasta selle hormooni metaboolset toimet. Seega on insuliini aktiivsuse
määratlemiseks sobivaim uurida glükoosi utilisatsioonikõveraid (vastavalt ülaltoodule).

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Humulin on rekombinantse tehnoloogia abil toodetud humaaninsuliin. Subkroonilise toksikoloogia
uuringutes ei ole registreeritud tõsiseid kõrvalnähte. In vitro ja in vivo geneetilise toksilisuse
analüüside seeriast nähtus, et humaaninsuliin ei ole mutageenne.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Metakresool
glütserool
fenool
protamiinsulfaat
Dinaatriumvesinikfosfaatheptahüdraat
tsinkoksiid
süstevesi.

pH reguleerimiseks võidakse kasutada vesinikkloriidhapet ja/või naatriumhüdroksiidi.

6.2. Sobimatus


Humulin'i preparaate ei tohiks segada teiste tootjate poolt valmistatud insuliinidega või
loominsuliinidega.

6.3. Kõlblikkusaeg

Kasutusele võtmata kolbampull:

3 aastat.
Pärast kolbampulli pen-süstlisse paigaldamist

28 päeva.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kasutusele võtmata kolbampull:
Hoida külmkapis (2°C...8°C). Vältida külmumist. Kolbampulle tuleb hoida otsese päikesevalguse ja
liigse kuumuse eest kaitstult.

Pärast kolbampulli pen-süstlisse paigaldamist
Säilitada temperatuuril alla 30 °C. Mitte hoida külmkapis. Juba paigaldatud kolbampulliga pen-
süstleid ei tohiks hoida sellele kinnitatud nõelaga.


6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

ja spetsiaalsed vahendid kasutamiseks, manustamiseks või
implanteerimiseks

3 ml süstesuspensioon kolbampullis (I tüüpi klaas), kinni pitseeritud kummikorgiga ja kolvi kaanega
ning mida kaitseb ketasplomm (kummist). Pakendi suurus: 5 kolbampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Ärge nõelu teist korda kasutage. Hävitage nõelad vastutustundlikult. Nõelu ja pen-süstleid ei tohi
teistega ühiselt kasutada. Kolbampulle on võimalik kasutada seni, kuni need tühjaks saavad, misjärel
need tuleb nõuetekohaselt hävitada.

Kasutamise ja käsitsemise juhis
Süstesuspensiooni, mis on 3 ml kolbampullis, tohib kasutada ainult CE-märgistusega pensüstlis, nagu
seda on soovitatud seadme tootja poolt kaasa pandud juhendis.

a) Annuse ettevalmistamine

Enne kasutamist veeretatakse Humulin N kolbampulli kümme korda peopesade vahel, ja pööratakse
180 võrra kümme korda üles-alla vahetult enne kasutamist, et insuliin täielikult seguneks ja lahus
oleks ühtlaselt hägune ning piimjas. Kui seda ei juhtu, siis tuleb protseduuri korrata kuni ained on
omavahel segunenud. Ampulli sees on väike klaaskuul, mis aitab insuliinil seguneda. Liiga jõuliselt ei
tohi ampulli segada kuna see võib insuliini ajada vahule, mis omakorda takistab annuse õiget
mõõtmist.

Kolbampulle peab aeg-ajalt kontrollima ning neid ei tohiks kasutada, kui seal leidub aine kogumeid
või kui kolbampulli põhja või seina külge on kinnitunud tahkeid valgeid osakesi, mille tõttu näib, nagu
ampulli sisu oleks külmunud.

Kolbampullid ei ole valmistatud selle jaoks, et seal segada mõnda teist insuliini. Kolbampullid ei ole
mõeldud uuesti täitmiseks.
Iga üksiku pen-süstli puhul peab järgima tootja juhiseid kolbampulli pen-süstlisse paigaldamisel, nõela
kinnitamisel, eeltäitmisel ja insuliinisüsti tegemisel.

b) Annuse süstimine

Süstige insuliini täpne annus, nii nagu raviarst või diabeediõde teid on õpetanud.
Süstimiskohta tuleb muuta, nii et sama kohta ei kasutataks sagedamini kui umbes üks kord kuus.
Igas pakendis sisaldub pakendi infoleht, millel on õpetatud, kuidas insuliini süstida.

7. Müügiloa hoidja

Eli Lilly Holdings Limited
Lilly House, Priestley Road
Basingstoke, Hampshire RG24 9NL
Ühendkuningriik

8. Müügiloa number

()

326600

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

27.10.2000/1.02.2011

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2012.