CARDURA

Arteriaalne hüpertensioon.

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia sümptomaatiline ravi.

Märkus.

Cardurat võib enamikul patsientidest vererõhu väärtuse kontrolli alla saamiseks kasutada
monoteraapiana. Juhul kui doksasosiin üksi ei osutu antihüpertensiivse ravimina piisavalt tõhusaks,
võib seda kombineerida teiste ravimitega nagu näiteks tiasiiddiureetikumid, beeta-blokaatorid,
kaltsiumiantagonistid või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid.

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia korral võivad Cardurat kasutada nii kõrgenenud kui normaalse
vererõhuga patsiendid. Kui normotensiivsetel eesnäärme healoomulise hüperplaasiaga haigetel on
doksasosiini manustamisel täheldatavad vererõhu muutused tavaliselt kliiniliselt mitteolulised, siis
hüpertensiivsetel eesnäärme healoomulise hüperplaasiaga patsientidel on doksasosiini monoteraapia
abil võimalik ravida tõhusalt mõlemat haigust.

1

Cardurat manustatakse tavaliselt üks kord ööpäevas (kas hommikuti või õhtuti).

Arteriaalne hüpertensioon

Cardura toimiv ööpäevane annus võib olla vahemikus 1…16 mg. Ravi on soovitatav alustada
annusega 1 mg üks kord ööpäevas 1…2 nädala vältel, et vähendada posturaalse hüpotensiooni ja/või
minestuse tekke võimalust (vt lõik 4.4). Seejärel võib 1…2 nädala jooksul annust suurendada 2 mg-ni
üks kord ööpäevas. Vajadusel võib sõltuvalt haige reageerimisest ravile sama skeemi kohaselt
ööpäevast annust järk-järgult suurendada 4 mg, 8 mg või 16 mg-ni, et saavutada soovitud vererõhu
väärtusi. Tavaline annus on 2…4 mg üks kord ööpäevas.

Eesnäärme healoomuline hüperplaasia

Soovitatav Cardura algannus on 1 mg manustatuna üks kord ööpäevas, et vähendada posturaalse
hüpotensiooni ja/või minestuse tekkevõimalust (vt lõik 4.4). Sõltuvalt patsiendi urodünaamika
näitajatest ja eesnäärme healoomulise hüperplaasia sümptomitest võib annust vajadusel suurendada
2 mg-ni, seejärel 4 mg-ni ning edasi kuni 8 mg-se maksimaalse ööpäevase annuseni. Annuse
suurendamine peab toimuma 1…2 nädalaste perioodide kaupa. Tavaline soovitatav annus on 2…4 mg
üks kord ööpäevas.

Kasutamine eakatel patsientidel

Eakatel patsientidel võib kasutada tavaannuseid.

Kasutamine neerupuudulikkuse korral

Et neerupuudulikkusega haigetel ei ole normaalse neerutalitlusega haigetega võrreldes leitud erinevusi
doksasosiini farmakokineetikas ja puuduvad andmed, et doksasosiin süvendaks olemasolevat
neerupuudulikkust, siis võib nimetatud haigetel kasutada doksasosiini tavalisi annuseid.

Kasutamine maksapuudulikkuse korral

Vt lõik 4.4.

Kasutamine lastel

Doksasosiini kasutamise ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud.

Cardura on vastunäidustatud:

- patsientidele, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus kinasoliinide (nt prasosiin, terasosiin,
doksasosiin), või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
- eesnäärme healoomulise hüperplaasia ja kaasuva ülemiste kuseteede ummistumise, kroonilise
kuseteede infektsiooni või põiekividega patsientidele;
- imetamise ajal (vt lõik 4.6);

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia ravis on Cardura vastunäidustatud:
- ortostaatilise hüpotensiooni anamneesiga patsientidele;
- hüpotensiooniga patsientidele.


2
Doksasosiin on vastunäidustatud monoteraapiana kas ülevoolupõie või anuuriaga patsientidele
progresseeruva neerupuudulikkusega või ilma selleta.

Ravi algus: Seoses doksasosiini alfa blokeerivate omadustega võivad patsiendid kogeda posturaalset
hüpotensiooni, millele viitavad pearinglus ja nõrkus või harva teadvusekaotus (sünkoop), eriti ravi
alguses. Seetõttu jälgib meditsiinipraktika vererõhku ravi alguses, et vähendada posturaalsete toimete
võimalust. Patsiente tuleb hoiatada, et nad hoiduksid olukordadest, kus doksasosiini poolt esile
kutsutud pearinglus või nõrkustunne võib nad seada võimalikku vigastusohtu.

Kasutamine ägedate kardiaalsete seisunditega patsientidel: Nagu kõigi vasodilatatoorsete
antihüpertensiivsete ainete puhul, soovitab meditsiinipraktika olla ettevaatlik doksasosiini
manustamisel järgmiste ägedate kardiaalsete seisunditega patsientidele:

- kopsuturse aordi või mitraalstenoosi tõttu,
- suure väljutusmahuga südamepuudulikkus,
- parempoolne südamepuudulikkus kopsuemboolia või perikardi efusiooni tõttu,
- vasaku vatsakese puudulikkus madala täitmisrõhuga.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel: Nagu kõigi ravimite puhul, mis metaboliseeritakse
täielikult maksas, tuleb doksasosiini manustada eriti ettevaatlikult maksafunktsiooni häirega
patsientidele. Et puudub kliiniline kogemus raske maksakahjustusega patsientidega, ei soovitata neil
seda ravimit kasutada.

Kasutamine koos PDE-5 inhibiitoritega: Doksasosiini tuleb koos fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega (nt
sildenafiil, tadalafiil ja vardenafiil) manustada ettevaatlikult, sest mõlemal ravimil on vasodilateerivad
toimed ja need võivad põhjustada mõnedel patsientidel sümptomaatilist hüpotensiooni. Ortostaatilise
hüpotensiooni riski vähendamiseks on soovitatav alustada ravi fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega ainult
siis, kui patsient on hemodünaamiliselt stabiilne või saab ravi alfablokaatoritega. Lisaks on soovitatav
alustada ravi fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega väikseima võimaliku annusega ja pidada kinni
6-tunnisest intervallist pärast doksasosiini manustamist. Uuringuid doksasosiini toimeainet
prolongeeritult vabastavate ravimvormidega ei ole läbi viidud.

Kasutamine kataraktioperatsiooni läbinud patsientidel: „Operatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi“
(IFIS, väikese pupilli sündroomi variant) on täheldatud katarakti operatsioonide käigus mõnedel
patsientidel, keda ravitakse või on varem ravitud tamsulosiiniga. Üksikuid teateid on samuti saadud
teiste alfa1-adrenoblokaatorite puhul ja ravimirühma toime võimalust ei saa välistada. Et IFIS võib
põhjustada protseduuri tüsistuste sagenemist katarakti operatsiooni ajal, tuleb silmakirurgi enne
operatsiooni teavitada praegusest või varasemast alfa1-adrenoblokaatorite kasutamisest.

Laktoositalumatus:
Cardura tabletid sisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel on tegemist selliste harvaesinevate pärilike
haigustega nagu galaktoosi talumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei
tohi antud ravimit kasutada.

Doksasosiini samaaegne manustamine koos PDE-5 inhibiitoriga võib mõnedel patsientidel põhjustada
sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.4). Uuringuid doksasosiini toimeainet prolongeeritult
vabastavate ravimvormidega ei ole läbi viidud.

Enamik (98%) vereplasmas olevast doksasosiinist on seondunud plasmavalkudega. Inimplasmaga läbi
viidud in vitro uuringutest on selgunud, et doksasosiin ei mõjuta digoksiini, varfariini, fenütoiini ega
indometatsiini seonduvust plasmavalkudega.


3
Kliinilises praktikas on doksasosiini konventsionaalselt manustatud koos tiasiiddiureetikumide,
furosemiidi, beeta-blokaatorite, mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite, antibiootikumide,
suukaudsete antidiabeetiliste ravimite, kusihappe eritumist soodustavate preparaatide ja
antikoagulantidega, ilma et oleks täheldatud kahjulikke koostoimeid. Siiski puuduvad formaalsete
ravim/ravim-koostoimete uuringute andmed.

Doksasosiin tugevdab teiste alfablokaatorite ja muude hüpertensioonivastaste ravimite vererõhku
langetavat toimet.

22-l tervel meessoost vabatahtlikul läbi viidud avatud, randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus
täheldati 1 mg doksasosiini ühekordsel manustamisel koos tsimetidiiniga (4-päevase
annustamisperioodi [400 mg kaks korda ööpäevas] esimesel päeval) doksasosiini keskmise AUC
10%-list suurenemist ilma statistiliselt oluliste muutusteta doksasosiini maksimaalse
plasmakontsentratsiooni (C
) ja poolväärtusaja osas. Nimetatud doksasosiini AUC 10%-line
max
suurenemine kasutamisel koos tsimetidiiniga jääb doksasosiini ja platseebo manustamisel täheldatud
keskmise AUC individuaalsete kõikumiste (27% ulatuses) piiridesse.

Rasedus
Hüpertensiooni näidustuse korral:
Loomkatsetes ei täheldatud teratogeenseid toimeid, loomadel esines loodete vähenenud elulemus
äärmiselt suurte annuste juures (vt lõik 5.3).
Et puuduvad adekvaatsed ja hästi kontrollitud uuringud rasedatel naistel, ei ole doksasosiini ohutus
raseduse ajal kindlaks tehtud. Seetõttu tohib doksasosiini kasutada raseduse ajal ainult sel juhul, kui
võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski.

Imetamine
Doksasosiin on vastunäidustatud imetamise ajal, sest loomuuringute andmetel kumuleerub ravim
lakteerivate rottide rinnapiima ja puudub teave ravimi eritumise kohta imetavate naiste rinnapiima.
Ravi vajadusel tuleb imetamine lõpetada (vt lõik 5.3).

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia näidustuse korral: Ei ole asjakohane.

Masinatega töötamise või mootorsõiduki juhtimise võime võivad olla häiritud, eriti ravi alguses.

Cardura kasutamisel esinenud ja teatatud kõrvaltoimete esinemissagedused on määratud järgmiselt:
väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10 000 kuni
1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
klass
(≥1/100 kuni
(≥1/1000 kuni
(≥1/10 000
(<1/10 000)
<1/10)
<1/100)
kuni <1/1000)
Infektsioonid ja
Hingamisteede




infestatsioonid
infektsioon,
kuseteede
infektsioon
Vere ja



Leukopeenia,

lümfisüsteemi
trombotsüto-
häired
peenia
Immuun-

Allergiline



süsteemi häired
ravim-
reaktsioon

4
Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
klass
(≥1/100 kuni
(≥1/1000 kuni
(≥1/10 000
(<1/10 000)
<1/10)
<1/100)
kuni <1/1000)
Ainevahetus- ja

Podagra,



toitumishäired
söögiisu
suurenemine,
anoreksia
Psühhiaatrilised

Agiteeritus,



häired
depressioon
ärevus, unetus,
närvilisus
Närvisüsteemi
Unisus,
Ajuinsult,

Posturaalne

häired
pearinglus,
hüpoesteesia,
pearinglus,
peavalu
sünkoop,
paresteesia
treemor
Silma



Nägemise
Operatsiooni-
kahjustused
ähmastumine
aegne lõdva iirise
sündroom (vt lõik
4.4)
Kõrva ja
Vertiigo
Tinnitus



labürindi
kahjustused
Südame häired
Palpitatsioonid,
Stenokardia,

Bradükardia,

tahhükardia
müokardi-
südame-
infarkt
arütmiad
Vaskulaarsed
Hüpotensioon,


Kuumahood

häired
posturaalne
hüpotensioon
Respiratoorsed,
Bronhiit, köha,
Ninaverejooks

Bronhospasm

rindkere ja
düspnoe, riniit
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Kõhuvalu,
Kõhukinnisus,



häired
düspepsia,
meteorism,
suukuivus,
oksendamine,
iiveldus
gastroenteriit,
kõhulahtisus
Maksa ja

Kõrvalekalded

Kolestaas,

sapiteede häired
maksafunktsi-
hepatiit,
ooni näitajates
ikterus
Naha ja
Sügelus
Nahalööve

Urtikaaria,

nahaaluskoe
alopeetsia,
kahjustused
purpur
Lihas-skeleti ja
Seljavalu,
Artralgia
Lihaskrambid,


sidekoe
müalgia
lihasnõrkus
kahjustused
Neerude ja
Tsüstiit,
Düsuuria, sage
Polüuuria
Suurenenud

kuseteede häired
kusepidamatus
urineerimine,
diurees,
hematuuria
urineerimis-
häire,
noktuuria
Reproduktiiv-

Impotentsus

Günekomastia, Retrograadne
süsteemi ja
priapism
ejakulatsioon
rinnanäärme
häired
Üldised häired ja Asteenia, valu
Valu, näoturse

Väsimus, halb

manustamis-
rinnus,
enesetunne
koha
gripilaadsed
reaktsioonid
sümptomid,
perifeerne turse

5
Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
klass
(≥1/100 kuni
(≥1/1000 kuni
(≥1/10 000
(<1/10 000)
<1/10)
<1/100)
kuni <1/1000)
Uuringud

Kehakaalu



suurenemine

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Kui doksasosiini üleannustamise tulemusena peaks tekkima vererõhu langus, tuleb haige asetada
lamavasse asendisse, pea ülejäänud kehast allapoole. Vajadusel tuleb rakendada muid toetavaid
ravimeetmeid. Et doksasosiin seondub olulisel määral plasmavalkudega, ei ole dialüüs näidustatud.

Kui sellest ei ole abi, tuleb Å¡okki esmalt ravida veremahu suurendajatega. Vajaduse korral tuleb
seejärel kasutada vasopressorit. Neerufunktsiooni tuleb jälgida ja vajaduse korral toetada.

Farmakoterapeutiline rühm: Alfa-adrenoblokaatorid, ATC kood: C02CA04

Arteriaalne hüpertensioon

Doksasosiini manustamisel kõrgenenud vererõhuga haigetele täheldatakse kliiniliselt olulist vererõhu
langust, mille põhjuseks on süsteemse vaskulaarse resistentsuse vähenemine veresoontes leiduvate
alfa1-adrenoretseptorite selektiivse blokeerimise tagajärjel. Doksasosiini manustamisel üks kord
ööpäevas püsib kliiniliselt oluline vererõhku langetav toime kogu ööpäeva vältel ja ka veel 24 tundi
pärast manustamist. Vererõhu langus ilmneb järk-järgult, kusjuures maksimaalne doksasosiini toime
saabub 2…6 tundi pärast manustamist. Hüpertensiooniga patsientidel täheldati doksasosiini
kasutamisel nii püsti- kui ka pikalisasendis sarnaseid vererõhu väärtusi.

Erinevalt mitteselektiivsetest alfa-adrenoblokaatoritest ei ole doksasosiini pikaajalise kasutamise järel
tolerantsuse teket täheldatud. Harvadel juhtudel on esinenud reniini aktiivsuse suurenemist plasmas ja
tahhükardiat.

Doksasosiin avaldab soodsat toimet lipiidide ainevahetusele suurendades oluliselt
HDL/üldkolesterooli suhet ning vähendades triglütseriidide ja üldkolesterooli sisaldust veres. See on
doksasosiini eeliseks diureetikumide ja beeta-adrenoblokaatorite ees, mis mõjustavad nimetatud
parameetreid vastupidises suunas. Kõrge vererõhk ja plasma suurenenud lipiididesisaldus on südame
isheemiatõve tõestatud riskifaktoriteks, mistõttu doksasosiini toimel täheldatav vererõhu langus ja
soodne toime lipiidide metabolismile vähendab riski südame isheemiatõve tekkeks.

Doksasosiinravi tulemusena on täheldatud südame vasaku vatsakese hüpertroofia vähenemist;
trombotsüütide agregatsiooni pärssimist ja koeplasminogeeni aktivaatori stimuleerimist. Samuti
suurendab doksasosiin diabeedihaigete tundlikkust insuliini suhtes.

On leitud, et doksasosiinil ei ole kahjulikke metaboolseid toimeid, mistõttu ta sobib astma- ja
diabeedihaigetele ning südame vasaku vatsakese düsfunktsiooni ja podagra korral.


6
In vitro uuring on näidanud doksasosiini 6'- ja 7'-hüdroksümetaboliitide antioksüdantseid omadusi
viies mikromolaarses kontsentratsioonis.

Arteriaalse hüpertensiooniga haigetel läbi viidud kontrollitud kliinilises uuringus täheldati
doksasosiini kasutamisel soodsat toimet erektiilsele düsfunktsioonile. Lisaks sellele teatasid
doksasosiini saanud patsiendid erektsioonihäirest harvemini kui muid antihüpertensiivseid ravimeid
saanud haiged.

Eesnäärme healoomuline hüperplaasia

Doksasosiini kasutamisel eesnäärme healoomulise hüperplaasia korral paranevad oluliselt
urodünaamilised näitajad ja vähenevad haigussümptomid. Doksasosiini toime aluseks eesnäärme
healoomulise hüperplaasia korral arvatakse olevat eesnäärme silelihastes ja kapslis ning põiekaelas
olevate alfa-adrenoretseptorite selektiivne blokeerimine.

On leitud, et doksasosiin blokeerib tõhusalt 1A alatüübi alfa-adrenoretseptoreid, mis moodustavad
enam kui 70% eesnäärmes leiduvatest alfa-adrenoretseptoritest. Ka see arvatakse olevat doksasosiini
toime aluseks eesnäärme healoomulise hüperplaasia korral.

Doksasosiin on osutunud eesnäärme healoomulise hüperplaasia ravis tõhusaks ja ohutuks ka
pikaajalise kasutamise korral (kuni 48 kuu vältel).

Imendumine

Terapeutiliste annuste suukaudsel manustamisel imendub doksasosiin hästi, maksimaalne
plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 2 tundi pärast manustamist.

Biotransformatsioon/eritumine

Doksasosiini eliminatsioon vereplasmast on bifaasiline, kusjuures terminaalse eliminatsiooni
poolväärtusaeg on 22 tundi. Nimetatud farmakokineetilisel omadusel põhineb ka doksasosiini
manustamine üks kord ööpäevas. Doksasosiin metaboliseerub peaaegu täielikult, muutumatul kujul
eritub vähem kui 5% manustatud ravimist.

Farmakokineetilised uuringud neerukahjustusega patsientidel ei ole näidanud mingeid olulisi
erinevusi võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega.

Doksasosiini kasutamise kohta maksakahjustusega haigetel ning samaaegselt koos ravimitega, mis
mõjutavad metaboolseid protsesse maksas (näiteks tsimetidiin), on vähe andmeid. Kaheteistkümnel
mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega haigel läbi viidud uuringus täheldati doksasosiini ühekordse
manustamise järgselt AUC 43%-list suurenemist ja oraalse kliirensi 40%-list vähenemist. Nagu iga
teisegi täielikult maksa poolt metaboliseeritava ravimi korral tuleb ka doksasosiini manustamisse
muutunud maksafunktsiooniga haigetele suhtuda ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Ligikaudu 98% vereplasmas olevast doksasosiinist on seondunud plasmavalkudega.

Doksasosiin metaboliseerub esmajoones O-demetüülimise ja hüdroksüülimise teel.

Kartsinogenees

Doksasosiini pidev manustamine toiduga (kuni 24 kuu jooksul) suurimates talutavates annustes
40 mg/kg päevas rottidele ja 120 mg/kg päevas hiirtele ei näidanud mingeid tõendeid kartsinogeensest

7
potentsiaalist. Rottide ja hiirte uuringuis hinnatud suurimad annused on seotud AUC-dega (süsteemse
ekspositsiooni mõõt), mis on vastavalt 8 ja 4 korda suuremad inimese AUC-st annuse korral 16 mg
päevas.

Mutagenees

Mutageensusuuringud ei näidanud ravimi ega metaboliitidega seotud toimeid ei kromosomaalsel ega
subkromosomaalsel tasemel.

Toime fertiilsusele

Rottide uuringud näitasid vähenenud fertiilsust isasloomadel, keda raviti doksasosiini suukaudse
annusega 20 mg/kg (kuid mitte 5 või 10 mg/kg) päevas, mis on ligikaudu 4 korda suurem AUC-st, mis
saadakse 12 mg päevase inimesele mõeldud annusega. Toime oli pöörduv kahe nädala möödumisel
ravimi tarvitamise lõpetamisest. Puuduvad teated doksasosiini toimetest meeste fertiilsusele.

Abiainete lotelu

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Mikrokristalliline tselluloos
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat
Naatriumlaurüülsulfaat

Ei kohaldata.

5 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Alumiinium/PVC/PVdC blister.
30 tabletti pakendis.

Erinõuded puuduvad.