Misofoonia 15.07.15 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Olen pea terve elu vaevelnud misofoonia käes.
Nooremana mäletan, et vanemad viisid mind paaril korral erinevate psühholoogide või psühhiaatrite vastuvõtule, kuid minu teada mingit diagnoosi mulle küll ei pandud ja üles kasvades sain ma lihtsalt pahandada, kui mulle ustega paugutamist või kellegi söömishääli kuulata ei sobinud ja seda tegelikult siiani, kui vanemaid külastan.
Kuna arstid mingil põhjusel mulle diagnoosi ei pannud, siis panin ma selle veidi uurimistööd tehes endale ise - mul on misofoonia ja ma olen selles 100% kindel.
Mulle tundub, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem helisid mind häirib. Kas on võimalik, et hakkan kunagi vihkama absoluutselt kõiki helisid?
Olen kuulnud, et ravi puudub ning arstid kirjutavad patsientidele lihtsalt rahusteid välja, mis tegelikult probleemi ei kõrvalda vaid muudavad inimesed lihtsalt tuimaks. Seda ma ei soovi. Ilma emotsioonideta pole mingit elu.
Hetkel aitavad mind kõrvatropid ning white noise, kuid ma ei saa ju tropid või klapid peas ja kurdina tänaval ringi käia?
Kas mul oleks mõtet üldse arsti vastuvõtule minna, kui ravi tegelikult puudub? Ma ei soovi kuulata kellegi nõustamist.Tean ise ka, kuidas teeselda, et kõik on hästi. Ma soovin lihtsalt selles jubedast tundest, mida mõned helid minus tekitavad, lahti saada.
Kirjutan ka selle pärast, et nagu minu kogemusest näha, pole vist Eesti arstid misofooniaga piisavalt kursis ning ei oska patsiente aidata. Mind on pigem aidanud foorumid, kus teised "kannatajad" üksteise kogemusi jagavad kui see, et arstid mind veidi kuulavad ja siis ebameeldivaks olukorraks mingit looduslikku jama -palderjani?- annavad, mis midagi ei muuda ja kõige tipuks arugi ei saa, et mul ilmselgelt misofoonia on.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1) Kasutage neid foorumite kogemusi ja leidke endale sobilikud harjutused.
2) Ümisemine treenib sisemise vibreerimisega nii aju kui ka sisekõrva organeid, parandab nende verevarustust ning korrigeerib tegevust, normaliseerib olukorda.
(Indias ju mantra jooga ja sellega mõjutab kogu organismi tegevust).
3) Terves kehas tervemad meeled ja psüühika. Seega - kõik tervisliku eluviisi "terviseterad" on kasuks. Tuleb leia endale sobilikud ja praktiseerida.
Noorpõlves mind suuresti ärritas inimeste söögilauas luristamine - mind aitasid mantra jooga nipid e ümisemine.
Head harjutamist soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Tere
Tere! Mul.on pikemat aega selline probleem et mu sonavara on kahanenud, tunne nagu kordaksin asju ja vahepeal hetked mis toimuvad oleks.nagu olnud, see ei ole deja vu effekt vaid miskit muud. Samuti ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Piisava pikkusega uni ja õige päevarežiim.
Rohkelt kehalist aktiivsust, isegi sporti.
Ei kahjusta end (alkohol, narkootikumid, suits jms).
Prühhiaatri jutule järjekorda end panna. ...
86 aastane vanainimene
Raske on elada koos inimesega kes räägib peegliga oma toas ja peeglitagusega, karjub ja läheb tigedaks, vihkab enda lapselapsi kui nad koju tulevad(lõi vastu nägu), kõik varastavad tema asju,tahetakse ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatri poole.
Kõrge ea ajuorgaanika häirest tingitud luululised ja meelepettelised elamused.
Ravimid probleemi leevendamiseks olemas.
Psühhiaatri jutule ja siis saate üheskoos ...
Argofani ja Pragiola ravimite lõpetamine
Tere!
Pöörduksin selle küsimusega oma psühhiaatri poole, kuid tal juhtus õnnetus ning viibib pikemat aega haiguslehel. Meil oli temaga eelnevalt juttu ravikuuri muutmisest, et ravimite võtmine ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tabletid on vaid abivahendid, harjutused ja uus eluviis, uued väärtushinnangud elus on põhiline.
Ravimite alandamise tempo paneb paika enesetunne. Nädal ja pool annust alla, nädal ja pool.
Harjutused! ...
Varajane dementsus
Tere.
Olen 43 aastane mees. Viimase 3 aasta jooksul olen hakanud unustama inimeste nimesid. Ka igapäevaselt suhtluses olevate. Unustan ka muid asju mis räägitud ja ka kokkulepitud. Asju ei leia ...
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsuse liike on mitmeid ja seetõttu unustamise jt tunnused võivad olla tingitud paljudest haigustest või nende kaashäiretest.
Üleväsimus ja depressioon annavad vale-dementsuse e väsimuse taandusdes ...
Mida teha?
Tere! Olen noor tüdruk, kes otsustas paar aastat tagasi oma elu sõna otseses mõttes muuta. Vajalikud motiveerivad inimesed olid mu kõrval ja ma olen praeguseks täiesti teine inimene, kui olin 2-3 aastat ...
Vastas dr Jüri Ennet
Oled tubli, et end paremaks ja tublimaks kujundasid ning harjutasid. Mida varem sa endale ideaale ning eesmärke sead, seda parem.
Lapsevanemad -isa ja ema- soovivad ka sulle kõige paremat ning selle ...
Sundmõtted
Kas see on tavaline, et sundmõtted hakkavad ka segama und? Ehk hirmud tulevad unenägudesse?
Vastas dr Jüri Ennet
Inimesel on häid ja on halvemaid mõtteid. Seega - on ka sundmõtteid väga laia skaalaga.
Sundmõte tuleb pähe vastu tahet, kordub, kordub iseeneslikult, sellega kaasneb ebamugav emotsioon, sellega ...
mida teha ja kuhu pöörduda
kuhu oleks vaja päärduda et abi saada , kuna ma ei suuda varsti enam toime tulla. olen aastaid närviline ja nüüd 3 a olen kaodanud pea kõik kodu töö ja raha ... ja ma kasvatan lapsi .. elasime 3 a välismaal ...
Vastas dr Jüri Ennet
1) Perearsti ja psühhiaatriga saab suurema hingevalu tableti abil maandada.
2) Ise lõõgastavaid harjutusi teha ja selle abil pingeid maandada.
3) Pidada nõu lähedastega ning üheskoos probleemidele ...
Kui AD ei aita.
Tere! Raske depressiooniga tarvitanud pikaaegselt Amytryptilini ja oma 5 aastat 25 mg ja rahustit Imovanet.Mõju nagu polekski ja ripuks jäädavalt musta augu serval.Tööga ja toimingutega enam hakkama ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Inimene elab keskkonnas ning ebakõla inimese-keskkonna ja nendevahelise suhtega ongi stressi-depressiooni jt häirete tekkepõhjusteks.
Seega - antidepressant on vaid Vahend, et suudaksime edaspidi: ...
Kas paanika või midagi muud
Tere.Mul on madal vererõhk ja miski ei tõsta seda.Üsna tihti tunnen pitsitust kuklas ja tunnen kuuma hoogu üles tulemas.Pead ei julge keerata, sest on tunne, et kohe läheb pilt eest ära.Väga tihti on see ...
Vastas dr Jüri Ennet
Murepuntra võiks jagada kolmeks: vererõhu-, kaelapinge- ja ärevusprobleemid.
a) Verevarustuse regulatsiooni korrigeerib kehaline aktiivsus, karastamine, elurežiim.
Eriti head on ortostaatilised ...
Ravimite võtmine
Tere!
Küsimus puudutab minu abikaasat(33 a). Sellest aastast hakkas käima psühhiaatri juures ja tal kahtlustatakse bipolaarset häiret ( täpset diagnoosi vist ei ole veel pandud ja ta peab ...
Vastas dr Jüri Ennet
Naistel on ikka õigus, Teil eriti!
Kas ravi ja täieline alkoholi keeld või napsitamine ning vaimuhäire "õrritamine".
Sellel teemal pikka juttu enam vaja ei ole.
Mida me siis diagnoosime? ...
Vaata kõiki nõustamisi
Küsi foorumist
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: