südameprobleemid 19.01.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 41.a. naisterahvas ja üle aasta hädas südame vahelöökidega.Algasid need 2007 a. sügisel ja on järjest süvenenud - viimase holtermonitooringu järgi oli neid üle 2000 .Kardioloogi väitel on aga süda terve s.t. et need vahelöögid ei ole südamehaigusest tingitud.Ometi tunnen, et need sagenevad just koormuse ajal (nii füüsilise kui emotsionaalse pingutuse ajal).Tekkepõhjusi võis olla arvatavasti mitu:2007.a. kevadel lõpetasin töö kõrvalt kõrgkooli ja unerežiim oli korrast ära.Juba siis esines südamekloppimist ja üksikuid vahelööke.(tegelikult on mul süda olnud kogu elu selline tundlik organ ,ka koormustaluvus on üsna väike).Suvel, kui oli puhkus, asi paranes, aga juuli lõpus sattusin koos tütrega autoavariisse ja sain seljapõrutuse.Tütar aga pidi 2 kuud pea liikumatult voodis lamama.Nii tuli tema eest hoolt kanda ja muret oli omajagu. Ometi sel ajal mul vahelööke ei olnud, aga sügisel, kui kõik sai jälle korda (laps terve, kool läbi) hakkas süda jukerdama.Kõige hullem, et ma tunnen kõik need vahelöögid ära ja see mõjub närvisüsteemile ja teeb olemise nõrgaks.Et õhtuti magama jääda, võtan valocordini-diasepami tilku, sest muidu on raske uinuda (südame jõnksatused segavad).Perearst soovitas betaloki, aga vererõhk on mul niigi väga madal ja see rohi tegi mind pigem veelgi nõrgemaks , vahelöögid aga ikkagi ära ei kadunud.Nüüd kirjutas kardioloog mulle zolofti 50mg, aga see annus vist oli mulle liiast (kaalun 50 kg) - tekkis õhupuudud, pidev vajadus haigutada.Lisaks menstruatsioonihäired (vähene veritsus), kuigi ma ei tea, kas see võib olla selle rohu kõrvaltoimest.Varem ei ole mul menstruatsiooniprobleeme kunagi olnud.Läksin poole tableti peale üle ja nüüd neid kõrvalnähte ei ole.Kas peaksin ikkagi annust suurendama või jätkan samamoodi edasi?Ja kas sellised rütmihäired võivad tõesti olla ainult nö närvidest? Ise ma ennast närviliseks inimeseks ei pea, ka töökaaslased peavad mind rahulikuks ja tasakaalukaks kolleegiks.Kui poleks neid südamehäireid, ma ka ei närveeriks.
Sooviksin teie seisukohta selles küsimuses.
Tervitustega
V.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

AD annusega "mängida" ja leida sobiv, et enesetunne hea, kõrvalnähte ei. Julgelt mängida. Vererõhurohtu ei. Tilgad - ja. Rahulikult minu Palve-Meditatsiooni harjutust teha ja leiate end, leiate õige elutempo ja suhtumise ellu. Õigesti toote esile ka puhkuse probleemi - mitte ainult öine uni, aga ka päevased relax-hetked. Vältida seda puhkepäeva-neuroosi - ei oska puhkepäeval lõõgstuda. Julgelt aeg maha. Julgelt. Kes oskab lõõgastuda-puhata, see oskab ka tervislikult pingutada-töötada.
Ja südamele on hea: rosinaid, mitte suitsetada, mõõdukalt kohvi, silmad (prillid) korda, et sealt vale-pingeid ei tuleks. Tõõd võtta mänguliselt, teatrimängu moodi. Ja Näitlejameisterlikkust pidevalt ja rõõmuga edendada. Näitlejad harjutavad, siis ka meie.
Kui juba näitleja, siis juba Meister oma rollis.
Naudi mängu!
Sõbra(likud) suhted Tütrega.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Meeltesegadus

Ema käis talvel õues jalutamas,oli küllaltki sombune ilm,järsku avastas ta ennast tee kõrval kraavi ääres,ta ei saanud aru kuidas ta sinna sattus.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võimalusi mitmeid: kõrgvererõhu geneesiga, väike ajuverevarustuse probleem-insuldikene, arenev dementsus jne. Esimene käik perearst juurde, seal selguvad järgmised sammud.
Kui diagnoos täpsustatdu, ...

Loe edasi

Sklerosis multipleks

Tere,
sattusin 1.09.17 EMO-sse jalgade ja käte nõrkusega ehk tetra pareesiga.Tehti MRT ja tuvastati nii pea kui seljaajus kolded.Sain hormoon ravi 5päeva ja peale esimest tilka enamus taastus.Arstide ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Organism on tervik ja SM-ga kaasnevad ühed või siis teised kõrvalnähud. Ravi dirigeerib neuroloog. kaasneva depressiooni või unehäire jms korral kaasatakse ka vajadusel psühhiaater.
Üldine optimistlik ...

Loe edasi

Psühhopaat

Tere. Seoses raske depresiooniga olin psühiaatrahaiglas ja lasin teha endale ka isiksushäisete testi, kuna kahtlustasin seda endal olevat. Eestis diagnoositavatest isiksushäiretest polnud mul kahte, sain ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Endale diagnoosi ei panda - paneb vastavalt vaimse tervise üldisele mustrile ikkagi psühhiaater.
Iga inimene on teatud iseloomuomaduste poolest veidi sarnane ühele või teisele psühhopaatilisele ...

Loe edasi

Metadoon kui asendusravi ning selle regulatsioon Eestis

Tere! Olen olnud umbes 2 aastat metadoonasendusravil väljaspool Eestit. Enne Eestisse reisi kirjutati mulle metasediini retsept üheks kuuks. Ei ole tuttav seadustega mis reguleerivad metadooni asendusravi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Abi ja informatsiooni saate Wismari Haiglast ja Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatritelt

Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Kirjutan murega, umbes aasta on olnud mulle sellised sümptomid nagu hirm,südame kloppimine, hingamis raskused, survetunne peas, magamatus,väsimus, raske uinuda, pearinglus, ärevus. Need tunnused ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jutt õige - ärevushäired.
Inimene ja keskkond (füüsiline ja sotsiaalne) moodustavad terviku. Välis-keskkond on muutustega ja sise-keskkond peab olema nö muutumatu, stabiilne teatud kindlates vahemikes ...

Loe edasi

Diagns

Tere, käisin hiljuti psühhiaatri juures ja diagnoosiks pandi ˋDepressiivsete sümptomitega segatüüpi ärevushäire. Mis see tähendab? Internetist millegi pärast ei leia...

Köike head!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst selgitab kõige paremini konkreetse juhuga seonduvat.
Depressiivse sümptomid: meeleolu langus, mõtted sisaldavad nukraid noote, tahteaktiivsus veidi häiritud.
Ärevus - võib olla nii ...

Loe edasi

Küsimus autojuhi lubade kohta

Mul diagnoositi skisofreenia kui mul olid esmased juhiload aga tervise tõend aegus ära kas mul on võimalik kunagi juhiload tagasi saada

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Küsimus ei ole diagnoosi nimetuses, tähtis on seisund, milline on psüühiline seisund.
Kõige täpsemat informatsiooni (ka tõendi küsimuses) saab anda ja annab raviarst.
Raviarsti jutule.

Loe edasi

snesoorne affaasia

Tere! Minu vanaema on 88-aastane. 21.07.17 juhus tal tromb, mille tagajärjena on sensoorne afaasia. Tihtipeale on tema käitumine mitte-adekvaatne. Kodus enam-vähem liigub, aga väljas ei käi. Ta on täielikult ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ajuveresoonte tromb - siit see afaasia.
Verevarustuse häire peaajus - siit siis ka vaskulaarse dementsusest (mälu halvenemine) tulenev.
Ajuhäired annavad ka psüühikahäireid ja seetõttu negativism, ...

Loe edasi

Kognitiivne häired. millest need tulenevad.

Kognitiivne ehk lähi mälu probleemid minul ja arstid on sellise tiagnoosi pannud minule kuid tahaks väga teada millest see on tulnud. olin pikki aastaid roostevaba keevitaja ja kroomi arvud olid kõrged ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mälu tugevdavad rohud olemas - perearst kirjutab (need dementsuse vastased rohud). Mõõdukas kehaline aktiivsus hea, Märkmiku kasutamine - hea. Korralik uni - hea.
Võimalik dementsus. Võimalik ka ...

Loe edasi

Ärevushäired

Tere! Umbes kolm aastat tagasi tekkisid kindlad käitumismustrid. Hakkasin tegema sundliigutusi, nagu näiteks uste sulgemine, kraanide logistamine jms. Tihtilugu võib sundtegevuste hulk kasvada nii suureks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) sühhiaatri jutule - annab veidi pinget maandavat arstirohtu.
2) Uni korda. Puhkus atastab tervise.
3) Minu palve
Esimene PALVE – Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus
Ringutus-Sirutus. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: