Maniakaalsusest tavaellu. 15.01.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tervist. Olen murelik noormees.

Sattusin aasta ja mõned kuud tagasi TLNA psühhiaatria kliinikusse diagnoosiga skisofreenia taoline episood ,( läxin paranoialiseks,arvasin et taheti mind mürgitada ja samuti arvasin et kõik räägivad mind taga) Ise arvan et tingituna keskkonna vahetusest,kergelt töölt raskele,väikesest kohast suurde.Paranoia muutus suureks sellest tingituna haiglasse.

Ravimitega sai kõik korda.Luulumõtteid jms ei esinend,järgnes täielik apaatia.Samuti kaalutõus umbes 20 kilo jagu.

Umbes 6-7 kuud hiljem sai kõrini rohtudest(käisin too periood ka tööl),jätsin AD-d ja antipsühhootikumid päeva pealt ära..1-2 päeva hiljem läx tuju väga heaks,olin kreatiivne,tundsin ennast kõige targemana,väga lõbus jne.Nüüd tean mida narkomaanid tunnevad,usun et maania effekt narkotsist kangemgi.Põhimõtteliselt hüpomaaniast lendasin täielikku maaniasse,seda mõne päevaga.Tööle enam ei saand. Sattusin uuesti haiglasse tänu maaniast tulenevale probleemidele.Haiglas hea tuju ei taandund.Diagnoosiks pandi-maniakaalne skisoaffektiivne häire.

Pärast haiglat ma rohte edasi ei võtnud,kuna nautisin head tuju täiega,edasi olin rahulikum, aga oli väga vabastav pärast mitmekuist masendusperioodi tunda ennast INIMESENA.Nüüd(enesetunne oli alles oktoobris täiesti norm) järk- järgult olen langenud jälle apaatiasse,väga aeglaselt aga siiski.Maaniat oli muidugi hea nautida,aga kaua nõnda elada ei saaks.Kaal vähenes järk järgult tagasi normaalsesse.Olin ÕNNELIK!

Probleem siis selles, et apaatsus käib närvidele,võin igal pool olla,käia jne aga ei tunne sellest mitte mingisugust rõõmu.Sellest tulenevalt ei käigi peaaegu kodust väljas.Jääb endale selline mulje kui olla juba maaniat korra kogend, siis ei oskagi elust enam rõõmu tunda.Olen zombistunud.
Ennem probleeme olin tavapärane noormees sai käidud pidudel,suheldud,sporditud.Iseloomult olen selline põdeja ning häbelik tüüp,tahan et kõik õnnestuks 100 % jne.Polnud ennast väga vabalt tundev inimene.Teiste arvamus läheb liigselt korda.Tänu maaniale sain enesekindlust juurde kõvasti, aga nüüd olen kogemas jälle ülimat apaatsust,lootusetusetunnet.Enesekindlus samuti kadund.
Nii imelik kui see ka ei ole ei hakka mulle alkohol pähe,ei tee lõbusaks nagu ennem probleeme tegi(maania aeg sai ka kõvasti tarbitud et effekti võimendada).Olen paaril korral viimasel ajal proovind-ei mingit hea tuju effekti kahjuks.
Täielik energia puudus on,samuti ei oska millestki rõõmu tunda.See tunne on päris jube tegelt.
Sai kirjutatud väga segane kiri,kuid sooviks mingit nõu saada,et olla jälle tavaline inimene,selline nagu ennem probleeme.Rohtu nagu ei tahaks enam võtta.Ei olnud ta mingi lahendus esimese püshhoosi järel(pean silmas antidepressante) Rohtude ära jätmine vallandas küll meeldiva seisundi,aga mitte ära jättes oleks ikka kodus edasi passind masenduses.Täielik nõiaring.
Tunnen ennast täiesti võimetuna.Arvan et tegemist on aju dopamiini tootmise vähesuse kui ka ebakindluse koostoime.Sisimas usun et probleem oleks lahendatav.Peale maania järgselt haiglast vabanemist,olin hüpomaanik,kuid jah kahjuks lendasin mitmete kuudega reaalsusse tagasi.

Mida küll teha?





Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Analüüsite end asjalikult ja see on tore. Analüüsist üksi on vähe. On vaja võtta vastu otsuseid ja neid siis ellu rakendada. Üksi end kõrvalt ei näe, sellepärast on tohter-psühhiaater vajalik, koostöö hingetohtriga vältimatu. Need mure-rõõmumehhanismid on organismis olemas ja need "kütused" nende käivitamiseks-töös hoidmiseks on ka organismis olemas. AGA - teatud perioodil on vaja seda välist-kütust (arstirohtu) ka võtta, et organism end siis häälestada saaks. Ja harjutusi tehes häälestab ta end rutem, ergutab need organismis olevad "kütusereservuaarid" tegudesse.
Seega: 1) rohud, ilma ei saa; 2) ja harjutused; 3) kehaline tublidus (kehaline hoiak) annab vundamendi ka vaimsele tublidusele (vaimsele hoiakule); 4) ei kahjusta end (A.N.T.S.-uga - Alkoholism, Narkomaania, Toksikomaania, Suitsetamine); 5) korralik puhkus. Puhkus taastab jõu: sotsiaalse, kehalise, vaimse, hingelise; 6) tugevdan end. Iga tera tervise kaalukausile on oluline. Iga. Ja ühel hetkel kaldubki kaalukauss tervise sektorisse; 7) Päevik enda kujundamise, ravimise, treenimise, ennetamise juhtimiseks. Ise juhin!
Koostöö hingetrohtriga!
Igast murest saab üle!
Järjekindlust,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kõne- ja keele arenguhäire F80.8

Tere!

12 aastasel tüdrukul diagnoositi kõne- ja keele arenguhäire F80.8. Kool suunas meid õppenõustamiskomisjoni ja koolis saame hakkama. Arstilt me edasisi juhiseid ei saanud. Kas peaksime/saame ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Lastehaigla juures töötab laste ja noorte vaimse arengu küsimustega tegelev keskus. Seal laste-psühhiaatrid, psühholoogid ja info selliste laste abistamiseks - ka kõneravi küsimustes.
Sealt ...

Loe edasi

Alkohooli probleem

Tere selline mure.Et minu elukaaslasel alkohooli probleem juba pikkalt.Ùkski òhtu ilma òlleta ei sa hakkama.Iga páev vàhemalt 4 pudrlit õlut vaja osta.
Ja vàhe sellest kui iga nàdala lòpp raha saab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Alustage perearstist - alul rääkige perearstile sellest probleemist ja siis minge koos Õlle/Viinasõbraga perearsti juurde tervist kontrollima.
2) Küll perearst siis selgitab: millised organid ...

Loe edasi

autism - kas pärilik?

Mu lapse isal ja vanaemal on tugevad autistlikud jooned (empaatiavõime puudumine, valikuline kuulmine, ärrituvad, kui asju ümber paigutatakse, suhtlemisraskused, kitsas huvide ring jne. Pole kursis, kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Haiguste -häirete osas on igal inimesel mingis valdkonnas eelsoodumus. See eelsoodumus peab saama igapäevaelus siis mõjutusi - siis see eelsoodumus võib avaneda, aga võib ka mitte (kui need mõjutused ...

Loe edasi

Ärevushäire

Keskealine mees, 56 a. Tunneb
suurt ärevust ja ei julge arsti
juurde minna. Ei, tegemist pole
hambaarstiga, vaid meestearstiga,
et teha PSA-analüüs. Analüüsid
viimati tehtud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja vere analüüs, ka PSA näitaja. Vastus teada ja ebalev olukord PSA aspektist kõrvaldatud.
2) Kui PSA korras, siis ikkagi võivad prostata põletikud olla (ka mikroobivabad).
Siin ...

Loe edasi

enese lõikumine

Tere olen 16a. tütre isa ja nägin,et tütar on ennast lõikunud käsivarte jajalgade pealt.Peale selle lõhub ta oma sõrmi küünte ümbrusest nii,et veri taga.Ma küsisin,miks sa seda teed ja ta ütles,et tal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö psühhiaatriga ja julgelt tohtrile lisaküsimusi esitada, peale arstirohu ka teisi soovitusi küsida (psühholoog jne)
2) Laps vajab tähelepanu ja tunnustust ja ka iseseisvust (et ei oleks ...

Loe edasi

Tourettei sündroom.

Tere!
Lugesin selle kohta eelneva läbi, kuid tekkis küsimusi. Nimelt, psühhiaater soovitas Tourettei-ga pöörduda perearstile, võtta saatekiri neuroloogile. Käisin perearstil ja neuroloogii. Et kuulda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Uneperioodil neid tikke ei esine - seega probleem funktsionaalne ja seetõttu annab mõjutada, parandada.
2) Korralik töö- ja puhkerežiim, piisav uneaaeg. Õppida ka päeval 15...30 min. tukastamist. ...

Loe edasi

Unetus

Tere,

olen kannatanud viimased 5 kuud unehäirete käes. Mul ei ole liigset stressi ega muresid, ei kannata depressiooni all. Unehäired tekkisid ca 4 kuud peale üldnarkoosiga operatsiooni. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui raviskeem ei aita, siis tuleb seda muuta - loogiline. Ravimi(te) toimet peab subjektiivselt peatselt tundma, tulemust ei pea pikalt-kaua ootama - siililegi selge.
Minu soovitused:
1) ...

Loe edasi

Imelik tunne vahetevahel

Mul on selline mure et vahetevahel (see tähendabum umbes kaks korda päevas) on selline imelik tunne nagu oleks pilves. Pea on kuidagi paks ja kõrvad on natukene lukus. Reaalsustaju on nagu natukene kadunud. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oskan.
1) Räägi oma murest kodustele ja siis on mitu pead sinu probleemile lahendust otsimas ja leidmas.
2) noortel on vererõhk mäda ja kui ta veelgi madalamaks läheb, siis tuleb ka selliseid ...

Loe edasi

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Mul on obsessiiv-kompulsiivne häire ja olen 1,8 aastat võtnud Cipralex tablette.Algul kangemaid,siis nõrgemaid ja nüüd jälle kangemaid.Viimastel kuudel on häire muutunud aga minu elu tõeliselt häirivaks,sest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Ainult arstirohtu võttes kasutame vaid 1/10 ravivõimalustest. Vajalikud on ka harjutused (millest siin varem sadu kordi juba kirjutanud - vt varasemaid), sealt siis 9/10 raviväge.
2) Peale Cipralexi ...

Loe edasi

Depressioon? Bipolaarsus? Mõni muu häire/haigus? Appi!

Tere, tahaksin teada kas depressiooni ja bipolaarsuse (või mõne muu sarnase haiguse jaoks) on olemas ka mingit nö testi? kuhu peaksin pöörduma, kelle juurde? mida küsima, mis testi? mis rohtu? Kust ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Testi teeb ja diagnoosi paneb arst, seega:
a) perearsti jutule,
b) tema nõuandel siis psühhiaater või mõni teine lisaks,
c) omapoolne tervise tugevdamine juba alates tänasest.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: