Mida teha? 15.10.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

olen 20 aastane noor neiu ja juba mitmendat aastat kannatan depressiooni all. Samas on ka selline rahutustunne, nagu midagi tahaks seest välja murda, tahaks röökida ja märatseda. Ka olen väga kergelt ärrituv, selletõttu üritan vältida enamus inimesi, sest tean et mingi hetk ajavad nad mind nii närvi, et plahvatan.
Veel olen märganud (eriti viimasel ajal, u pool aastat või rohkem) et on hetkeid kus mu tuju on super, ma jooksen mööda linna vms iganes ringi, olen ülimalt enesekindel ja ka ülbe. Mõtteid on nii palju et ei tea mida nendega teha ja kui keegi ei taha minuga kaasa minna siis vihastan ja solvun. Räägin kiiresti ja lõpuks hakkab see kõik ka endale veider tunduma, sõbrad-tuttavad tavaliselt lihtsalt naeravad või arvavad et ma olen jälle imelik. See hea-tuju ja aktiivsuse periood on üsna tore, aga kõik see kokku ei ole üldse nii tore, põhiliselt kannatab kool ja õppimine, aga ka suhted. Peale selle ma ka vigastan ennast tahtlikult, et maandada emotsioone ja joon, võtan tablette jne, hävitan ennast.. No ja on ka muid väiksemaid probleeme.
Olen ka paar korda psühholoogile seda rääkinud, aga nad ei ole eriti huvitatud olnud minust, kord öeldi lihtsalt et tuleb elada nii ja hakkama saada.
Midagi aga tahaks ette võtta, ei jaksa varsti enam.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Aeg-ajalt on Teil tore olla - järelikult need heaolu noodid on organismis olemas. Neid vaja edendada, treenida, suunata.
Soovitused: 1) korralik puhkus, siis tuleb eneseregulatsioon ning endaga toimetulek kümneid kordi paremini välja. Head puhkust on ka heaks suhtlemiseks vaja. 2) Kehalised harjutused maandavad liigseid pingeid, annavad hea kehalise ja vaimse toonuse, tõstavad enesetunnet ja -hinnangut. Kehaline tegevus annab tegevusmudeli ka vaimseks tegemiseks, vaimseks arendamiseks. 3) psühhoregulatsiooni harjutused.
Vahetevahel võib ka rahustavat teed juua.
Reaalse elu sihid endale selgeks teha ja siis selles sihis liikuda. Ja üheks sihiks olgu ka õnnelik olemine!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Pikaaegne diasepaami turvaline kasutus

Tere

Pöördun teie kui oma ala spetsialisti poole järgmise teemaga. 
Seostub see ravivõtetega, mida harrastatakse. Nimelt olen saanud diagnoosi sotsiaalärevuse osas. Olen 35-aastane, vähemal või suuremal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Rispen on hea väikeses annuses - nagu katalüsaator tervise rajal.
1) Alustuseks 0,5 mg (tabletid on 1mg, sellest siis 1/2) õhtul. Endale sobilik kellaaeg selgub paari-kolme päeva jooksul.
2) ...

Loe edasi

mida teha..

mida teha kui mul on ravimisõltuvus..ma ei suuda võtta rohte normaalses koguses, sest need ei aita...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga. Peale rohtude ju ka miljon muud mõjutusvahendit.
Parimat,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: