õgardlus? 09.02.05 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere,
Ei teagi kust alustada... Tundub, et mingi söömishäire kimpus ja abi oleks vaja. Ok, Olen 24 aastane (1,73m: 97 kg). Teadlikult dieete pidanud kuskil 8-9 klasist alates. Probleem seisneb selles, et see ei ole enam ammu mul kontrolli all. Ma ei suuda ennast selles liinis kontrollida. Ma kas olen dieedil, mis ei ole mitte tervisele kasulik (üks päev söön, teine päev mitte v. vähendades kaloraazi sinnamaani, et lõpuks jälle näljutan, kõhulahtistid ka ära proovitud) või tegelen sellise ülesöömisega, et enne ei peatu kui kõik on otsas. Isegi kui kõht valutab, enne ikkagi ei lõpeta kui kõik on otsas. See kestab paar päeva kuni nädal, siis uuesti dieet, ülesöömine, dieet, ülesöömine, dieet …. Vahepealne variant puudub.Ühest äärmusest teise. Asi ei ole selles, nagu ma ei teaks, mis on tervislik… tean, kuid endama hakkama ikkagi ei saa (Kogused on lihtsalt nii suured ja piiri pidada ei suuda… vahet ei ole mida ma söön). Mõtlemine on nii korrast ära, aga midagi teha ka ei oska. Toidu vastu olen samas hakanud vastikust tundma, isegi kui õgin.. Võõraste nähes söön vähe, väljas söömine on hakanud probleemiks muutuma. Isoleerin ennast maailmast, et ainult keegi aru ei saaks kui haige(nõrk) ma tegelikult olen. Töös olen hea kuid inimesi endale ligi ei lase. Oma kaalust ma eriti rääkida ei saa (kui siis ainult naljaga ja jumala pärast, et keegi aru ei saaks, et see nii hell teema tegelikult on) Tõsiselt rääkides hakkan lihtsalt nutma... Masendav... Ei pea ennast nõrgaks inimeseks, kuid toidu koha pealt olen nõrk, midagi on kohutavalt vale… Ma kardan iseennast… Ja samas olen sellisest olukorrast nii väsinud. Miks ma ei suuda ennast aksepteerida sellisena nagu ma olen..? Unistus oleks süüa normaalselt, nagu iga teine. Vastik nutukiri tuli, kuid paistab, et üksi ma sellega toime ei tule. Palun mingisugust informatsiooni, mida praegusel puhul teha….
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Tallinnas ja Tartus ravitakse buliimiat ka haiglas. Ravida võib ka ambulatoorselt.
Vajate psühhiaatri abi.
Muutke end samm-haaval - korrage ei suuda.
1. Õppige sööma-mäluma aeglaselt. Mäluge igat suutäit 20-25 korda.
2. Mõelge iga suutäie juures, kuidas Te selle suutäiega paremaks muutute.
3. Jõukohane kehaline aktiivsus. Iga päev.
4. Õppida selgeks mõni psühhoregulatsiooni harjutus ja seda siis teha.
Alustage sellest, iga "samm" üks nädal. Seega - teisel nädalal teete juba kahte asja ja kolmandal kolme jne. Järgnevad sammud mõtlete juba ise välja.
Kui vaim on valmis, siis alustage psühhiaatrist ja saate veidi ka antidepressante.
Tegutsege, andke aega atra seada.
vt. ka varasemaid soovitusi.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Närvilisus
Tere!
Olen kahe väikese lapse ema. Vanem laps on 5-aastane ja väiksem on 3-aastaseks saamas.
Käin graafiku alusel tööl ning tööpäevad on 13h pikad. Lisaks tööle on mul palju ...
Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon ja väsimus - nagu ühemunakaksikud. Siit siis nn ajaneuroos - kiire,kiire, ei tule toime, Enda alaväärtustamine, süüdistamine, tülid,
Psühhiaatrias ei ole ainult üks põhjus ja üks tagajärg! ...
Ärevus ATH ravimitega
Tervist
Olen olnud kimpus ATH raviga. Nimelt kirjutati välja esmalt Concerta 18mg ja sealt nädala pärast 36mg peale ja siis 54mg peale, sest eelnevad doosid ei aidanud. Mõju polnud ja tekkis füüsiline ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatrina on minu inimeste aitamise kuldreegel – arstirohu osakaal tervenemisel, enda tugevdamisel on 1/10, muud soovitused, õpetussõnad, harjutused, meeleparandustegevused jms on 9/10 tähtsusega. ...
Loe edasiRhodiola ja ashwagandha sümptomite raviks
Tere, Jüri!
Mul on depressioon ja ärevushäired, hiljuti lisandus ATH diagnoosi kinnitus. Esimese kahe “eripära” raviks olen proovinud estsitalopraami, fluoksetiini ning duloksetiini. Ainsana ...
Vastas dr Jüri Ennet
Arstirohi (ka antidepressandid) on ravi algetapil oluliseks abiliseks, aga
see on vaid osa suurest tervendamise võimaluste teest. Soovitan rakendada
järgmisi minu raviprintsiipe.
1. Diagonaaliga ...
Ärevus ja edcitalopram
Tere. Oktoobri 2024a kuus perearst kirjutas escitaloprami 10 mg ärevuse raviks. (dgn. Depressiooniga ärevus (segstüüpi) EEK järgi DEP 13,ÜAR 20,AST 12, INS 4 Ärevus veel ikka püsib. Ilma mingi põhjuseta ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimist üksi ei piisa. Üks ravim mitme häire vastu
Arstirohi on vaid üks samm tervenemise teel. Alates tänasest olgu Teil
uus eluviis – tervise tugevdamine. Sinna kuuluvad:
a) kehalised ...
Lõikumine
Olen 11 aastaselt ennast lõikunud. Olen nüüd 17. Ma ise saan aru, et ma ei taha neid haavu endale. Ma ei suuda lõpetada, proovisin erinevaid meetodeid, käisin arstide juures ja olen võtnud ravimeid nagu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ketipinor hea ravim, vaja annusega proovida, et milline neist kõige sobiliku, ja nüüd Harjutused - kehalised, sotsiaalsed. Sundmõtted tulevad vastu inimese tahet. Ta küll suhtub nendesse
kriitiliselt, ...
Surmahirm
Tere! Olen pikka aega, võib öelda, et isegi lapsest saati maadelnud surmahirmuga. See pole see, et ma ei julge midagi teha või kuskile minna, sest kardan, et midagi juhtub, vaid mul on paanikahood sellest, ...
Vastas dr Jüri Ennet
a) maandada kehalised pinged kehaliste harjutuste abil; Terves kehas tervem psüühika,
b) maandada vaimne pinge ja tugevdada vaimset tervist; Vaimne tervis,
c) seada korda töö- ja puhkerežiim.
Loe edasi
Ärevushäire
Põdesin Koroona ajal seda moehaigust kolmel korral. Peale viimast korda ,kaks päeva hiljem. Algas ärevushäire ja üsna raskel kujul. Kukkusin kokku, vererõhu tõstis kõrgele,süda iiveldab,kehas meeletu nõrkus.
Vastas dr Jüri Ennet
1. Ravimid - 1/10, harjutused 9/10 tervenemist. Seega see 9/10 on väga tähtis.
Enne sõda küüditati palju inimesi Siberisse, paljud pidid üle elama
sõjakoledused. Ka pärast sõda, 1949. aastal, ...
Uus elukaaslane
Tere!
Olen varsti 4-aastaseks saava poisi ema. Läksin lapse isast umbes 1,5 aastat tagasi lahku. Kohtasin uut inimest ja oleme koos olnud varsti 5 kuud. Nädal tagasi kohtusid laps ja uus kaaslane ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. Aasta-aastalt suureneb lahutuste arv, rääkimata üksikemadest. Palgavaesus
ei võimalda rahulikult koduelu elada. Moraalinormid on ka väga
imelikuks muutunud, Eesti riigis ja eesti rahva jaoks ...
Dementne ja üksik ema
Meie pere emigreerus väljaspoole EL üle 30a. tagasi. Kui lapsed siin sündisid liitus meiega minu ema, kes aitas neid hoida. Möödunud aastal diagnoositi emal, 78a. dementsus seonduvalt Alzheimeri tõvega. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus on krooniline, süvenev peaaju funktsiooni häire. Ravim on hea, vaja trenn - mõne kauni laulu sõnu pähe õppida, õhtul meenutada päevasündmusi.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Lapse häälitsused
Tere
5 aastane laps on viimased pool aastat hakanud pisut häälitsema, nagu justkui kurku puhastama/kõhatama. Olen tähelepannud et see on nagu muster, kui laps pisut rohkem ärev siis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Võivad ka tikid olla. Last kallistada, kehaline kontakt, kiitmine. Koos mängimine, rõõmsameelsus. Soojad jalavannid rahustavad, Ümisemine - väga hea rahustaja. Ümisege koos,
Jüri O.-M, Ennet
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: