kardan, et süda läheb pahaks! 19.06.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Lugesin siit palju küsimusi nii paanikahoogudest ja foobiatest kuid seda õiget ei leidnud.
Minu mure on minu jaoks suur. 2aastat tagasi bussiga sõites hakkas mul paha (pole kunagi varem juhtunud). Pärast seda olin voodis 3 päeva, pidevalt maa ja taeva vahel kõikudes. Kuna käisin koolis ja koju sai ainult bussiga, siis pidin tahest tahtmata bussiga sõitma. Ostsin mitut erinevat sorti tablette (merehaiguse vastu, mustikaekstraktiga, palderjani jne.....) Mitte midagi ei aidanud. Pärast igat bussisõitu olin voodis paar päeva. Pidevalt öökisin (nagu okserefleks, aga välja ei tule midagi). Kool jäi pooleli, sest võimatu oli käia!
Bussiga ma enam ei sõida, isegi bussi kõrval ei saa seista- hakkab paha!
Aga nagu sellest oleks veel vähe, hakkasin ma kartma, et mul hakkab paha. Paljast mõttest, et mul hakkab paha oksendasin välja kõik söögid-joogid. Käisin perearsti juures, rääkisin mure ära, et süda paha ja süda klopib ja üldiselt halb olla. Arst saatis mind kilpnäärme uuringutele-ei leitud midagi! Järgmisena soovitas günekoloogi juures käia kontrollimas, et äkki...-ka see negatiivne. Siis teatas arst et läheb puhkusele ja arvatavasti on mul (võin ka eksida) labiilne või midagi sellist närvisüsteem ja küll see läheb üle!
Nüüd on aga asjad võtnud veel hullema pöörde! Pidevalt kardan, et süda läheb pahaks, paljast mõttest tunnen kuidas: süda taob, pilt hakkab virvendama, üle keha hakkavad käima vaheldumisi kuuma ja külmalained!
Perearstile, kes mind günekoloogi juurde arvatavasti uuesti saadab ma enam pöörduda ei taha. Olen oma kehakaalust selle ajaga kaotanud enam kui 10kilo.
Siit küsimus- kas mul on foobia või on mingid paanikahäired, või midagi muud?
Ma ei jaksa enam nii elada! Kõige kergem ja enesekindel tunne on siis, kui ma ei ole midagi söönud ega joonud, sest siis tean, et kui süda pahaks läheb siis pole lihtsalt midagi välja tulla! Olen proovinud korrutada endale, et see on kõigest lihtsalt paha mõte ja tegelikult ei ole mul viga mitte midagi, aga see ei aita. Viimane piisk karikasse oli täna, kui pidin minema oma tööd kooli kaitsma, kuid vara hommiku paljast mõttest et äkki ma ei saa hakkama ja (lihtsalt kardan võõraste seas olla) läks süda pahaks, nõrkus, süda tagus nagu meeletu! Võtsin südametilku, kuid ei aidanud! Nüüd jälle kursus pooleli ja eluisu otsas!
Mida teha? Kelle poole pöörduda? Kuna ei ela suurlinnas, vaid väikeses maakohas, siis ei ole siin ei psühholooge, ega psühhiaatreid? Kui palju vastuvõtt ja ravi üldse maksab?

Nüüd sai küll pikk kiri, aga loodan, et saan lootustandvat abi ja ehk leian ka kunagi lahenduse!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Hoolsatel ja hingelistel inimestel on selliseid häireid - paanika, depressiooni, stressi, vegetatiivsete kaebuste "assortii" - tunduvalt sagedasem kui "külmkõhtudel". Need häired on kõrvaldatavad. Pöörduge Teile lähima psühhiaatriaasutuse poole ja saate spetsialistilt abi. Haigekassa kaart Teil ju on.
Organismi "häälestamine" tervise lainele võtab veidi aega. KÕIK tervislik ja sportlik on kasulik. Alustage õigest puhkerežiimist, siis piisav ja jõukohane kehaline aktiivsus. Siis psühhoregulatsiooni harjutused (vt. soovitused eelnevale küsijale).
Varasematest soovitustest noppige välja need, mis Teile sobilikud, mida rakentada saate-suudate.
Alustuseks ikkagi - tervitage psühhiaatrit. Siis saab Teie seisundist täpsema ülevaate, saate osa muret arstile pihtida.
Peretohtriga hoitke ka häid suhteid.
Sellest murest saate lahti!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

ärevushäire, paanikahoog, depression?

Tere, mure selline et umbes 2 kuud tagasi hakkas mul väga paha (süda puperdas ja väga paha oli olla, surmatunne,kutsusin omale kiirabi ja kõik südamega oli korras. ) Peale seda ka väga kehv enesetunne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire paanikaga.
Seda paljudel. Psüühilisi pingeid tekib rohkem kui neist vabaned ja siis organism läbi kehalise kanali püüabki märku anda ja vabaneda üleliigsest stressist.
Pingete ...

Loe edasi

Valetamine

Tere,

Ma olen juba mitu aastat lihtsalt valetanud. Isegi oma parimale sõbrale ja koolikaaslastele. Olen lugenud kompulsiivsetest valetajatest ja see tundub kõige lähemal olevat sellele mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Oled tubli, et analüüsid ja lahendusi otsid.
2) Eilset päeva enam kinni ei püüa - muutumine algab tänasest ja jätkub tuleviku suuna.
3) Kiida kaaslasi ja enda suhtes ole tagaplaanil. Kui ...

Loe edasi

Probleem käitumisnormidega

Minu probleem on, et ma ei mõista käitumisnorme, ma ei saa nendest aru. Samuti on mul suhelda teiste inimestega viisakalt ja rahulikult raske. Tihti segan ma juttu vahele või ei lase teistelt rääkida, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psüühika kontrolli ja juhtimise saab kontrolli alla Kehaliste harjutustega, treeninguga, jalutuskäikude või jooksmisega (mis sulle sobilik ja meeldib).
2) Päevik (nagu sportlastel), et oma positiivseid ...

Loe edasi

Närvid hakanud mõjuma südamele

Tere! Minul on probleem enda tervisega. 2018 aasta oktoobris tekkisid mul ärevus- ja paanikahäired. Olen üritanud sellest pigem üle olla ja olen siiamaani päris hästi hakkama saanud. Mingi 2-3 nädalat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Südame rütm sõltub ka hingamisest - kutsutakse respiratoorne arütmia. Seline arütmia on kõigil, aga tundelisema hingeeluga inimesed seda tunnevad, teised seda ei pane tähele.
Kui teha regulaarselt ...

Loe edasi

Pilt tõmbab häguseks

Tere, selline jama, et vähemalt mitu korda nädalas järsult toolilt püsti tõustes või kükk-asendist püsti tõustes hakkab pilt ujuma, läheb hallimaks, maailmataju kaob u. 5 sekundiks, vahepeal on see kestnud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kiirelt kehaasendit muutes organism ei reageeri piisava kiirusega ja aju verevarustus jääb hetkeks veidi vähemaks, veidi verd jääb vajaka. Kui lapsed Lauluväljakul kuumaga kaua ühel kohal seisma peavad, ...

Loe edasi

Naasnud ärevushood ja hirmud

Tere.
Sooviksin ka Teie nõuannet: minu "närvihäired" on kestnud juba 30 aastat. Esimesed AD sain pale 10 aastat tagasi-Paroxetin. Alustasin raviga 20mg, ja tulemus oli väga hea, sain uuesti inimeseks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis hästi mõjunud, seda kasutada - Paroksetiin seega.
Ravimi annusega nö mängida ja leida endale sobilik annus. Päevik aitab siin asjadele selgust tuua.
Xanax (rahusti) on petekas ja sellest ...

Loe edasi

Motivatsioon, keskendumine, ärevus

Tere

Olen 32-aastane meesterahvas. Probleemiks on mul olnud krooniline ärevus erinevates sotsiaalsetes situatsioonides (diagnoos generaliseerunud ärevushäire). Käisin psühhiaatri juures vastuvõtul ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Õige ravim ja õiged annused teie jaoks. Ravimid on head, annusega võite "mängida. Need Ritaliinid jms - unustage ära.
2) ravim on abivahend, muud tegemised-harjutused on põhivahend. Siin kaks ...

Loe edasi

Närvid,viha&enesetappu mõtted

olen muutunud agresiivseks lõhun asju teen endale haiget.ägestun väga ruttu.ja väga närviline olen.Alles hiljuti provotseeriti mind olin ka tarbinud alkohooli ja viskas silme eest mustaks ja viskasin inimesel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Tänapäeva inimestel ongi paljudel juhtudel nii, et pingeid tekib palju-palju rohkem kui neid maandada jõuame.
Vaja neid stressis-pingest vabanemise võtteid siis muutma või "teise nurga alt" tegema. ...

Loe edasi

Xanax-ist tingitud võõrutused kestavad 3 aastat ?

Tere! Olen mures poega pärast. Ülikoolis tekkis ärevusehäire. Läks psühhiatri juurde Tartus, sealt uuringud ja diagnoos : ärevusehäire ja migreeni aura. Ja kohe rohud Xanax. Õpis nii palju kui suutis, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Selle informatsiooni põhjal:
a) ärevushäirega vaja veel tegeleda: harjutused, ravimid. Raviks mitte rahusteid (xanax jt), aga neuroleptikumid (näiteks väikesed annused kvetiapiini või rispolepti ...

Loe edasi

Ebareaalne

Tere!
Mul on juba väga kaua (umbes 2/3 aastat) olnud iga päevaselt tunne, nagu kõik on nii ebareaalne, nagu ma vaataksin enda liikumist ning tegemist pealt, väga jube on kõndida ning rääkida, kuna ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nõu on selline:
1) räägi oma probleemist Kodustele ja ühiselt teete juba järgmised sammud;
2) psühhiaatri jutule - seal nii psühhiaater ja ka vajadusel psühholoog - uurivad ja annavad soovitusi; ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: