Kaaluprobleem 28.11.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Mida teha?
Kirjeldan olukorda: kolm aastat tagasi 62 kg-na (162 cm) hakkasin kaalujälgijaks, kaotasin 10 kg, algas minu elu kõige rõõmsam ja energilisem aeg. Kultuuriprogramm viis mind aastaks Inglismaale, kus püüdsin kaalujälgimist jätkata, ent kuna ma ei saanud kuidagi oma toitu valida, tulin tagasi siiski 56kg. Teadsin, et kui tulen valimatult rasvaselt toidult tagasi Eestisse, suudan taas need kolm-neli kilo kaotada ning oma endise meeldiva enesetunde kaalu tagasi. Läksingi taas rühma, kuid suureks imestuseks ei läinud kaal sugugi enam alla. Arusaamatus, et miks programm sedakorda ei toimi, on suur, sest käitun täpselt samal moel kui varemal korral. Otsustasin, et mingid muud tingimused on muutunud, kuid ei saa aru, et mis.
Olukord, kus neli kuud järjest kaalujälgimise programmist korralikult ilma mööndusteta kinnipidamist, pole toonud mingit tulemust, on lõpuks praeguseks tekitanud olukorra, kus ma tunnen tohutut ebaõigluse tunnet, pettumust, ahastust ja ma olen väga õnnetu. Ma tean, et 56 kg ei ole mingi hull kaal, et nii mõnigi oleks rahul sellega, siiski mäletan veel üsna selgelt, kui palju muutsid mu kogu olekut ning enesekindlust need neli kilo, mille langetamine tundub olevat sel korral võimatu. Ma ei mõista, et mida ma teen valesti. tundub, et olen igasuguseid erinevaid soovitusi proovinud - juua palju vett, süüa alati korralik hommikusöök, teha võimlemist, hommikust massazi, karastamist, süüa palju köögivilju, normi piires magusat ja alkoholi jne. Erilise probleemi on toonud minu psüühika jaoks mingi seletamatu anomaali, mis algas märkamatult juba kunagi paari aasta eest - nimelt tursuvad mu jalad, viimasel ajal ka käed ning silmad üles. Jalad hakkavad tursuma õhtupoolikul, järgmiseks hommikuks on tavaliselt normaalsed. Vahel on aga juba hommikul silmad-jalad tursunud ning päeva arenedes tegevus progresseerub. Läksin arsti juurde. Vere- ning uriiniproovid, vererõhk, temperatuur - kõik on normis ning tursumisejutte kuulates muutus perearsti nägu umbusklikuks, jalgades ei pidavat ka mingeid põletikke olema. Paraku ei teki tursed vastuvõtu aegadest lähtuvalt, seega ei õnnestunudki mul oma paistetust demonstreerida.
See pidev mõistatuslik jalgade paksenemine sel ajal, kui ise korralikult toitun ning igatsen paari kilo langetada, on viinud mu meeleheitele. Hommikutel, mil jalad taas seletamatult ja teenimatult paksuks on läinud, olen juba algusest peale väga halvas tujus, tunnen, et see on ebaõiglane, et minuga nii juhtub. Oma abikaasaga olen teenimatult tõre, endalgi tuleb hirm peale, kui tühised asjad närvi ajavad.
Endamisi arutan, et küllap mul on sellisest pikast lootusetust ning mõttetust arusaamatust olukorrast depressioon, millest ei suuda kuidagi enam välja tulla. Psühhooloog, kelle poole pöördusin, ütles, et leppigu ma oma 56kg ja kogu probleem ongi lahendatud... On väga kerge öelda sellist asja, ometi kui peaks ju teadma, et kui inimese mõistus käib rada mööda, kus ta arvab, et 56 on liiga palju, siis lihtsalt 56kg ei too hingele rahu. Ma oleksin nõus olema 4 kilo raskem, kuid mu aju produtseerib minule pildi ning arusaama, mille kohaselt minu lühikesest kasvust tulenevalt nimetatud kaalus ei ole ma endaga rahul. Ma ei taha end anorektikuks ka tunnistada, sest arvan end erinevat selle poolest, et 52 kg korral tunnen end endaga rahul olevat, anorektik pidavat end mistahes kaalu korral liiga paksuks arvama. Aga kui see aitaks, võiksin end ükskõik kelleks tunnistada.
Nüüd olen suure ja tõsise probleemi ees - olen üdini närviline ning õnnetu, pidevalt laiutan arusaamatusest käsi ning küsin endalt, mehelt, arstilt ja rühmajuhilt, et mida teen ma valesti, et mu jalad lähevad paksuks? Kõik kordavad kui ühest suust, et mul ei olevat häda nii ka midagi, et jäägu ma rahule. Aga mu psüühika jaoks on olukord vastuvõetamatu. Kuidas muuta on mõttemaailma, et ma saaks rahus elada? Psühholoogi pidevad jutud, kuidas maailmas on palju hoopis olulisemaid asju, ei mõju mulle, sest et ma tean seda kõike juba isegi. Ma tean rahulikul hetkel, et ei vaagu elu ja surma vahel, et teoreetiliselt pole mul midagi viga kui võrrelda end nt. Somaalia näljahädalistega vms. Kuid praktikas olen praegu väga õnnetu ning ma ise oletan, et kõik tuleneb rahulolematusest oma kehaga. Õpingutes, mis on minu praegune põhitegevus, mingeid probleeme ei ole, üldse pole muu elu pingutav ega stressi pakkuv. Natuke igav on, aga see tuleneb mu enda kummalistest valikutest lihtsalt mitte minna kuhugi.
Mul oleks vaja mingit abi, sest et lisaks pidevale närvilisusele ning õnnetule mõttetule enesetundele, olen oma mehe vastu teenimatult halb ning ära on kadunud igasugune seksuaalsus. Kardan, et ka see võib kuidagi tuleneda enese kehaga rahulolematusest. Tuleb öelda, et minu mees pidas mind ilusaks ka 62kg-na ning ei saa minu kilode kaotuse foobiast kuidagi aru.
Ma tahaksin väga mahtuda oma garderoobis olevatesse riietesse, mulle ei ole probleemiks elada kaalujälgijate tavade järgi, mul pole probleemiks vähendada maiustuste hulka ning mulle maitsevad köögiviljatoidud, ma tunnen, et selle programmi põhimõte ei ahista mind ning kõik on töötanud seni kuni on olnud motivatsioon ning tulemused. Kuna rahaga on võrdlemisi kitsas käes, siis ei saa enam rühma ka minna, samuti ei saa tõenäoliselt kuhugi erakliinikusse ravile pöörduda.
Täna tunnen, et ma ei jaksa enam pidevalt ilma asjata pingutada. Närvid on krussis, sõpradega välja minna ei taha, miski ei paku huvi. Ma ei leia endaga rahu, ometi väidavad kõik, kelle poole pöördunud olen, et mul pole viga midagi. Ma arvan, et midagi mul siiski on viga, kui elada enam ei taha. Kui ma saaks iseennast läbi petta, et just sellisena nagu ma olen, on hea...
Mida teha?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Vajate antidepressanti, närvide korrastamist. Vajate juhiseid eluhoiakute muutmisel. Seewaldi Haigemajas on osakond nn söömishäiretega inimeste haiglaraviks. Juhiseid ja abi saate ka ambulatoorselt.
Kaalu ei ole tarvis jälgida, tervist ja enesetunnet tuleb jälgida! Tera-tera haaval tulebki nüüd tervist edendada ja tugevdada - kõik, mida selles valdkonnas oluliseks peate, võtke kasutusele.
Pöörduge psühhiaatri poole.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kõne- ja keele arenguhäire F80.8

Tere!

12 aastasel tüdrukul diagnoositi kõne- ja keele arenguhäire F80.8. Kool suunas meid õppenõustamiskomisjoni ja koolis saame hakkama. Arstilt me edasisi juhiseid ei saanud. Kas peaksime/saame ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Lastehaigla juures töötab laste ja noorte vaimse arengu küsimustega tegelev keskus. Seal laste-psühhiaatrid, psühholoogid ja info selliste laste abistamiseks - ka kõneravi küsimustes.
Sealt ...

Loe edasi

Alkohooli probleem

Tere selline mure.Et minu elukaaslasel alkohooli probleem juba pikkalt.Ùkski òhtu ilma òlleta ei sa hakkama.Iga páev vàhemalt 4 pudrlit õlut vaja osta.
Ja vàhe sellest kui iga nàdala lòpp raha saab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Alustage perearstist - alul rääkige perearstile sellest probleemist ja siis minge koos Õlle/Viinasõbraga perearsti juurde tervist kontrollima.
2) Küll perearst siis selgitab: millised organid ...

Loe edasi

autism - kas pärilik?

Mu lapse isal ja vanaemal on tugevad autistlikud jooned (empaatiavõime puudumine, valikuline kuulmine, ärrituvad, kui asju ümber paigutatakse, suhtlemisraskused, kitsas huvide ring jne. Pole kursis, kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Haiguste -häirete osas on igal inimesel mingis valdkonnas eelsoodumus. See eelsoodumus peab saama igapäevaelus siis mõjutusi - siis see eelsoodumus võib avaneda, aga võib ka mitte (kui need mõjutused ...

Loe edasi

Ärevushäire

Keskealine mees, 56 a. Tunneb
suurt ärevust ja ei julge arsti
juurde minna. Ei, tegemist pole
hambaarstiga, vaid meestearstiga,
et teha PSA-analüüs. Analüüsid
viimati tehtud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja vere analüüs, ka PSA näitaja. Vastus teada ja ebalev olukord PSA aspektist kõrvaldatud.
2) Kui PSA korras, siis ikkagi võivad prostata põletikud olla (ka mikroobivabad).
Siin ...

Loe edasi

enese lõikumine

Tere olen 16a. tütre isa ja nägin,et tütar on ennast lõikunud käsivarte jajalgade pealt.Peale selle lõhub ta oma sõrmi küünte ümbrusest nii,et veri taga.Ma küsisin,miks sa seda teed ja ta ütles,et tal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö psühhiaatriga ja julgelt tohtrile lisaküsimusi esitada, peale arstirohu ka teisi soovitusi küsida (psühholoog jne)
2) Laps vajab tähelepanu ja tunnustust ja ka iseseisvust (et ei oleks ...

Loe edasi

Tourettei sündroom.

Tere!
Lugesin selle kohta eelneva läbi, kuid tekkis küsimusi. Nimelt, psühhiaater soovitas Tourettei-ga pöörduda perearstile, võtta saatekiri neuroloogile. Käisin perearstil ja neuroloogii. Et kuulda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Uneperioodil neid tikke ei esine - seega probleem funktsionaalne ja seetõttu annab mõjutada, parandada.
2) Korralik töö- ja puhkerežiim, piisav uneaaeg. Õppida ka päeval 15...30 min. tukastamist. ...

Loe edasi

Unetus

Tere,

olen kannatanud viimased 5 kuud unehäirete käes. Mul ei ole liigset stressi ega muresid, ei kannata depressiooni all. Unehäired tekkisid ca 4 kuud peale üldnarkoosiga operatsiooni. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui raviskeem ei aita, siis tuleb seda muuta - loogiline. Ravimi(te) toimet peab subjektiivselt peatselt tundma, tulemust ei pea pikalt-kaua ootama - siililegi selge.
Minu soovitused:
1) ...

Loe edasi

Imelik tunne vahetevahel

Mul on selline mure et vahetevahel (see tähendabum umbes kaks korda päevas) on selline imelik tunne nagu oleks pilves. Pea on kuidagi paks ja kõrvad on natukene lukus. Reaalsustaju on nagu natukene kadunud. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oskan.
1) Räägi oma murest kodustele ja siis on mitu pead sinu probleemile lahendust otsimas ja leidmas.
2) noortel on vererõhk mäda ja kui ta veelgi madalamaks läheb, siis tuleb ka selliseid ...

Loe edasi

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Mul on obsessiiv-kompulsiivne häire ja olen 1,8 aastat võtnud Cipralex tablette.Algul kangemaid,siis nõrgemaid ja nüüd jälle kangemaid.Viimastel kuudel on häire muutunud aga minu elu tõeliselt häirivaks,sest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Ainult arstirohtu võttes kasutame vaid 1/10 ravivõimalustest. Vajalikud on ka harjutused (millest siin varem sadu kordi juba kirjutanud - vt varasemaid), sealt siis 9/10 raviväge.
2) Peale Cipralexi ...

Loe edasi

Depressioon? Bipolaarsus? Mõni muu häire/haigus? Appi!

Tere, tahaksin teada kas depressiooni ja bipolaarsuse (või mõne muu sarnase haiguse jaoks) on olemas ka mingit nö testi? kuhu peaksin pöörduma, kelle juurde? mida küsima, mis testi? mis rohtu? Kust ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Testi teeb ja diagnoosi paneb arst, seega:
a) perearsti jutule,
b) tema nõuandel siis psühhiaater või mõni teine lisaks,
c) omapoolne tervise tugevdamine juba alates tänasest.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: