Uni 13.01.04 / Perearst
Külastaja küsib:
Mul on mure ja ma otsustasin sellega siia pöörduda. Nimelt ei jää ma absoluutselt magama. See on kestnud juba pikka aega - ei mäletagi, kuna see alguse sai. Õhtuti ma juba mõtlen hirmuga, et öö jälle läheneb ja kuidas ma täna saan magama jäädud. Kui lähen normaalsel ajal voodisse (ütleme näiteks kell 12 öösel), vähkren tunde uneta. Endalegi tundub imelik - mõned panevad pea padjale ja juba magavadki. Aga mitte mina, ma lihtsalt leban tunde voodis ja ootan und. Sellisel juhul õnnestub lõpuks umbes kella kolmeks magama jääda, kui veab. Enamasti aga ma ei lähegi nüüd enam nii vara magama, sest see on iseenda piinamine. Ei oska enam midagi proovida ka - lammaste lugemine ja muud sellised rahva nipid on ammu läbi proovitud ja kasutud. Kui kõik normaalsed inimesed magavad, vaatan mina telekat või loen näiteks raamatut. Ja siis satungi voodisse alles kella kolme ajal. Samas on mul hommikuti muidugi kohutavalt raske tõusta, võimalusel magan ka hommikul poole lõunani. Kõige veidram on see, et kui ma ka väga väsinud olen (on näiteks olnud väga väsitav päev ja tunnen, et tahaks magada), siis ikkagi ma ei uinu, uni lihtsalt ei tule... Millest see tingitud on? See hakkab elu juba tõsiselt segama, miks ei saa mina magada nagu normaalsed inimesed ja pean öösiti nagu öökull üleval passima? Vabadel päevadel saan ma oma unetunnid täis magatud (näiteks kella 3-st öösel kella 12-ni... kuigi ka see, nagu ma lugenud olen, ei ole õige, sest öine uni on tervisele parem kui päevane), kuid koolipäevadel jääb uneajast tõsiselt puudu. Silmaalused on järjekindlalt koguaeg paistes ja tumedad... Teised arvavad samuti, et see ei ole normaalne, soovitavad unerohtu. See aitaks kindlasti, kuid sellest jääb ju sõltuvusse ja see oleks viimane, mida ma tahan. Olen ju ise alles 15 aastane tüdruk... Ei saa väita ka seda, et see unetus oleks seotud mingi sisepinge või üldise ärevusega.
Olekski siit küsimus, et mida ma saaks teha, et ma ometi kord normaalselt magada saaks? Äkki oleks mingeid soovitusi uinumiseks?
Arst vastas:
dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere noor daam
Ma mõistan ja elan kaasa Sinu murele. Kirjatel on väga raske anda mingeid lõplike soovitusi aga ma püüan.
Unevajadus on igale inimesele ainuomane, mõnele piisab 5 tunnist, teiseleaga on vaja 10 tundi rahuliku und.
Unehäire võib olla paljude kehaliste ja vaimsete haiguste sümptomiks. Ainult kaebusest, et uni ei tule ja on kehva jääb väheks. Meenuvad siinkohal kilpnäärme ületalitlus, depressioon ja mitmed teised. Seetõttu ei ole ka õige määrata unerohtu haiget uurimata. Seetõttu soovitan võtta ühendust perearsti ja psühhiaatriga. Seda päris julgesti, sest arstid me olemegi selleks et aidata abivajajaid.
Kirjeldasid, et vaevus on seotud koolipäevaga. Siit soovituys muuta oma töö ja puhkeaeg nii soodsaks kui vähegi võimalik. Kui õppida siis täie pingega ja puhata samuti korralikult. Igati vajalik on füüsiline koormus meelepärasel alal vähemalt pool tundi päevas.
Arstina räägin igale unehäirega patsiendile nn unehügienist.
1. Minna magama iga päev ühel ja samal ajal
2. Mitte süüa peale kella 18-19.00
3. Soodsalt mõjub jahedam hästi tuulutatud tuba, t 18-20 C
4. Igasuguised meeli elevil hoidvad mõtted tuleb proovida lükata homseks
5. Ase peaks olema mugav, mitte väga kõva ega pehme
6. Enne uinumist on soovitav väike jalutuskäik õues
7. Uinumist soodustab mõni õhtune rutiin: hammaste pesu, head ööd musi, igavavõitu jutukas, natuke näputööd jm
8. Tähtis on järjepidevus, ei tasu meelt heita kui vaatamata 4-5 korrale uni ei tule. Uni võib muutuda paremaks 15-20 korral aga ta muutub kindlasti
9. Suitsetamine, must te, kohv, ka mõnuained, näiteks amfetamiin on unehäire põhjuseks. Seetõtu kindel ei nendele
10. Kui uni tõesti ei taha tulla 1 tunni jooksul, siis on targem tõusta üles ja teha midagi kasuliku, selle asemel et lesida ja ennast ahistada tüütute mõtetega.
Loodan, et sain olla veidigi kasulik. Sellel portaalil vastavad ka psühhiaatrid küsimustele. Soovitan Sinu kirja koos minu vastusega kopeerida ja saata see ka kolleegidele. Mitu pead on mitu pead.
Head tervist soovides Madis Veskimägi
Nõuanded teemal: Perearst
Lööve
Tere!
Lapsel tekkis jäsemetele lööve. Kehatüvi ja nägu on puhtad. Käelabade pealt kurdab aega-ajalt torkivat sügelust. Millega võib olla tegu?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Võimalikke põhjuseid on palju. Tõenäolisem on allergiline rekatsioon, põhjus ?? Kuidas Zyrtec mõjus ? Saan soovitada oma perearsti konsultatsiooni, tema korraldab edasise käsitluse.
Loe edasi
Lihasvalu, lihaspinged, väsimus, iiveldus, kõrge vererõhk
Tere
Alustan algusest siis…
Käisin ühel veebruarikuu päeval jooksmas (stabiilselt spordiga ei tegele) ja peale seda järgmisel päeval hakkas rinnus torkima, mis kestis kokku 3 päeva. Neljanda ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kahjuks ei saa ma midagi konkreetset diagnoosida ega raviks soovitada. Soovitan oma perearsti konsultatsiooni, uuringuid. Reumaatilised ja neuroloogilised haigused, puugitõved, kilpnäärmetalitlus ...
Sügelised
Tahan saada sügelistest lahti
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tasub haigus üle vaadata, kas see on ikka sügelised. Maksaproovid, veresuhkur, täisveretest, SR, dermatoskoopia jt.
Olen kogenud seda, et eesti sügelised on veidi vastupidavamad, kasutan ...
Refluksköha raseduse ajal
Tere! Olen 26-aastane naine ning esmakordselt lapseootel. Rasedust hetkel 22 nädalat. Viimasel nädalal on tekkinud selline mure, et pärast igat söögikorda (igapäevaselt) tekib mul kurku röga ning hakkan ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Rasedus on seisund, millega võib kaasneda väga erinevaid vaevusi, mis võivad olla "normaalsed e füsioloogilised" kui ka haiguslikud. Minu ainus soovitus on pöörduda arsti vastuvõtule ja seisund ...
Suvalisel hetkel okse reflex ja öökimine
Olen hetkel Austraalias ja on selline probleem tekkinud tervisega,et olen hakkanud suvalisel hetkel öökima ja koguaeg on tunne nagu oleks karv kurgus.Tihti esineb suitsetamise ajal ja peale suitsetamist ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Arst soovitab minna arsti vastuvõtule. Ka Austraalias on neid nähtud. Katsetada võib käsimüügiravimitega, nt omeprazol 20 mg 2 x päevas 30 min enne sööki. Ja muidugi loobumine suitsetamisest ...
hidradenitis suppurativa
Tervist, pöördun lõpuks selle murega. Esimest korda avastasin selle vanuses umbes 10. Tekkisid kannikate peale punnid, nagu akne inimestel näos, ravi ei leidnud ega otsinud. Viimastel aastatel on tekkinud ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ega muud, kui nahaarsti vastuvõtule, saatekirja pole vaja. Abiks võib olla perearsti poolt uuringud, põhianalüüsid, seejärel nahapiltidega e konsultatsioon. Mõnikord võib olla vaevuse taga ...
Raua tase madal
Tere!
Sain vereproovi vastused.
Ferritiin, Hemoglobiin, Hematokrit, MCH kõik näidud normis.
Aga eraldi Raud on alla normi.
Kõik teised näitajad olid ka korras.
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Üldiselt kui hemoglobiin jt on normis, siis ainult rauataseme langus ei tohiks väsimuse põhjus olla. Võib-olla on midagi muud, mida peabki koostöös arstiga uurima ja ravima.
Head ...
kõhu valud ja ebamugavsed
küsingi kas see on normaalne või mitte et mul on ebamugavused kõhus ja ülakõhus on valud
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Inimese tervisevaevused, sealhulgas ka kõhuvalud võivad olla tingitud haigusest või organi talitlushäirest. Selle korral on vaevused, kuid haigust ei ole. Tähtis on normaalne söömine 3 korda ...
Veider nähtus
Tere!
Hiljuti hakkas üks varvas mitu korda päevas valgeks, tuimaks ja valulikuks muutuma. Kestab kuni kaks tundi ja seejärel läheb siniseks ning lõpuks punaseks. Teised varbad ega sõrmed värvi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Paistab, et on Raynaud tõve üks avaldumistest. Minu pilgule päris tavatu. Kindlasti peab seda täpsustama, perearst, reumaproovid, autoantikehad, ANA jt. Jalaveresoonte uuringud. Veresoontekirurgi ...
Kõrge kolesterool
Olen hädas kõrge kolesterooliga.See ei saa otseselt toitumisest ja eluviisidest põhjusatud olla Olen liikuv, käin trennides ja toitumist jälgin ka. aga analüüsi näidud järgmised
Üldkolesterool 7,5, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kui teised riskifaktorid, suitsetamine, suhkruhaigus, kõrge perekondlik südamehaiguste risk jt puuduvad, siis ma ei muretseks. Vahest võiks toidus olla rohkem kala 2, päeva nädalas ja pihutäis ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: