- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 624)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 262)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Väga kiire pulss puhkeasendis” leiti 24 966 vastet
Valgusravi
Valgusravi rakendatakse paljude haiguste puhul. Nahahaiguste ravis kasutatakse ultraviolettravi. Liigesehaiguste taastusravis on väga hinnatud infrapunakiirgusega (lainepikkus 890 nm) raviv laseraparaat, ...
Allergeen
Allergeen on kehavõõras valk või keemiline ühend, mis kutsub organismis esile ülitundlikkuse. Allergeenid pärinevad väliskeskkonnast (nt kemikaalid) või tekivad organismis endas (muutunud kehavalgud, ...
Amfetamiin
Amfetamiin on tugeva kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega narkootiline aine, mis sünteesiti 1887. aastal. See valge kristalne vees lahustuv pulber imendub hästi seedetraktist ja ka limaskestadelt, tõstab ...
Amputatsioon
Amputatsioon ehk äralõikamine on jäseme või selle osa, kuid ka muu kehaosa eemaldamine operatsioonil või kaotus õnnetusjuhtumi tagajärjel. Amputatsiooni raviotstarbeline eesmärk on kahjustatud kudede ...
Angioödeem
Angioödeem ehk Quincke ödeem on äge piiristunud turse nahas, limaskestades või siseelundites. Angioödeemil on nõgestõvega sarnane põhjus: nuumrakkude aktiveerumisel vabanevad neist histamiin jt mediaatorid ...
Biorütmid
Biorütmid. Rütmilised muutused iseloomustavad praktiliselt kõiki bioloogilisi süsteeme ning on seega kõige elusa põhiomadusi. Osa elutalitlusi kordubki teatud tsüklitena. Selliste talitluste hulka kuulub ...
Botulism
Botulism on raske toidumürgistus, mille tekitajaks on botulismibakter. Haigustekitaja eosed on väga vastupidavad väliskeskkonna mõjudele, neid leidub mullas, loomade ja mõnede kalade sooles. Sattudes ...
Gastroskoopia
Gastroskoopia on seedekulgla ülaosa vaatlus, mis võimaldab arstil uurida söögitoru, magu ja kaksteistsõrmikut videosüsteemiga varustatud painduva torukujulise instrumendi – endoskoobi abil. Uuring võimaldab ...
Hamba juuretipupõletik
Hamba juuretipupõletik ehk apikaalne periodontiit tekib siis, kui ravimata, karioossest hambakoest pärit mikroobid jõuavad läbi juurekanali hammast ümbritsevasse lõualuusse. Hamba juuretipupõletik võib ...
Higinäärmepõletik
Higinäärmepõletik ehk hidradeniit tekib tavaliselt kaenlaalustes, harvem kubeme- või lahklihapiirkonna higinäärmetes ja seda esineb sagedamini noortel naistel. Higinäärmepõletiku teket soodustavad tugev ...
Hüpospaadia
Hüpospaadia on kaasasündinud haigus, mille korral kusiti ei avane peenisepea tipus, vaid peenise alumisel pinnal. Raskematel juhtudel avaneb kusiti peenise alumise pinna nahal või lausa munandi ja pärasoole ...
Kannakõõluserebend
Kannakõõluserebend ehk Achilleuse kõõluse rebend (ruptuur) on üks sagedamini esinevaid kõõluserebendeid. 75% neist rebenditest juhtub sportimisel ja põhiliselt hüppamisel või kiirjooksul. Vigastuse tekke ...
Karbunkul
Karbunkul ehk mädamuhk sarnaneb suurel määral furunkuliga, kuid infektsioon on laialdasem ja sügavam, haarates paljusid karvanääpse ja rasunäärmeid. Tekitajaks on kõige sagedamini kobarkokk (stafülokokk). ...
Keedusool
Keedusool ehk naatriumkloriid koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist, mis mõlemad väikestes kogustes on inimorganismile vajalikud. Rääkides keedusoola kahjulikust toimest, peetakse silmas just naatriumi ...
Komppöid
Komppöid on üks kõige sagedamini esinev kaasasündinud jaladeformatsioon (moondumine), mida täheldatakse ühel vastsündinul 1000 beebi kohta. Komppöia puhul on labajalg sissepoole pöördunud ja püstpöidasendis, ...
Kopsuinfarkt
Kopsuinfarkt on kopsukoe kärbus ehk nekroos, mis tekib vastava kopsuveresoone ummistuse tagajärjel. Kõige sagedasemaks kopsuinfarkti põhjuseks on trombemboolia, mis pärineb alajäsemete veenipõletikest, ...
Lame sammaspool
Lame sammaspool ehk lame lihhen on krooniline naha- ja limaskestade haigus, millele on iseloomulik violetsetest läikivatest sõlmekestest (paapulitest) koosnev lööve. Lööve võib tekkida igale kehaosale, ...
Linnugripp
Linnugripp on lindudel esinev viirushaigus. Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändlinnud. Kodulindude (kanad, haned, pardid) nakatumisel sõltub haigestumine ja surm viirusetüübist. Üldjuhul ei ole ...
Luul
Luul on ekslik veendumus, mille põhjuseks on psüühikahäirega isiku poolt vääralt tõlgendatud aistingud või tunded. Luulu esinemine näitab, et isikul on raske psüühikahäire (nt skisofreenia). Sellise psüühikahäirega ...
Lümfangiit
Lümfangiit ehk lümfisoone seina põletik tekib tüsistusena raskekujuliste mädapõletike või mädaste haavade puhul, kui infektsioon levib mädakoldest lümfiteedesse. Lümfangiiti võib esineda ka mittemädase ...