- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 627)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas see ongi depressioon?” leiti 62 482 vastet
Mõtlemishäired
Mõtlemishäired. Mõtlemine on inimesele iseloomulik ja hädavajalik tegevus. Üldiselt eristatakse kaht tüüpi mõtlemishäireid: vormilisi ja sisulisi. Mõtlemine on sisuliselt häiritud, kui ta ei peegelda ...
Reaktiivsed seisundid
Reaktiivsed seisundid. Meeleolu muutuste (kõrgenemine – maniakaalsed seisundid, eufooria, ekstaas; alanemine – depressioon, ärevus, hirm, pahurus, tujutus) kõrval esineb ka emotsionaalse reaktiivsuse ...
Antidepressandid
Antidepressandid on psühhotroopse (vaimset tervist mõjutava) toimega ravimid, mis on võimelised kõrvaldama haiguslikku meeleolu langust jt depressiooninähte, nagu masendus, kurvameelsus, alaväärsustunne. ...
Antihistamiinikumid
Antihistamiinikumid on ravimid, mis vähendavad histamiini vabanemist kudedest, sh neuronitest (närvirakk koos jätketega), või pärsivad histamiiniretseptoreid mitmetes kudedes ja närvirakkudes. Histamiin ...
Buliimia
Buliimia ehk liigsöömine on kergemat laadi psüühikahäire, millele on iseloomulikud märkimisväärselt suurenenud kehakaal ja päeviti korduvad liigsöömissööstud. Samal ajal püüab inimene oma kehakaalu kontrolli ...
Hüpogonadism
Hüpogonadism on munandi toimimise häire. Tänapäeval kasutatakse seda terminit siiski peamiselt sääraste haigusseisundite kohta, mis tekivad meessuguhormoonide (neist olulisim testosteroon) vaegnõristuse ...
Valgusravi
Valgusravi rakendatakse paljude haiguste puhul. Nahahaiguste ravis kasutatakse ultraviolettravi. Liigesehaiguste taastusravis on väga hinnatud infrapunakiirgusega (lainepikkus 890 nm) raviv laseraparaat, ...
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul ...
Värin
Värin ehk treemor on tahtele allumatu, suhteliselt rütmiline väikeseamplituudiline lihaste liikumine, mis põhjustab kehaosa võnkumise. Värin on küllaltki sage sümptom, see võib ilmneda kätes, peas, näos, ...
Lahastamine
Lahastamine aitab kaitsta vigastatud skeletiosi transportimise ajal. Lahastamise eesmärk on muuta vigastatud luul liikumatuks liiges nii peal- kui allpool murdu. Lahastada võib kogu keha (vaakummadratsi ...
Pidalitõbi
Pidalitõbi ehk leepra on nahka ja närvisüsteemi kahjustav kroonilise kuluga nakkushaigus, mida tekitab leeprabakter (Mycobacterium leprae). See on perekonniti esinev haigus, mille peiteaeg ulatub 40 aastani. ...
Põletikuline soolehaigus
Põletikuline soolehaigus. See mõiste tähistab samaaegselt nii haavandilist jämesoolepõletikku ehk koliiti kui ka Crohni tõbe. Mõiste kasutuselevõtmise põhjuseks on nende haiguste sarnasus nii sümptomite, ...
Roojapidamatus
Roojapidamatus on võimetus takistada roojamist. Täiskasvanutel võib see tekkida mitmetel põhjustel. Sagedasim on pärakuava sulgurlihase rebend näiteks sünnituse või kirurgiliste protseduuride tagajärjel. ...
Röga
Röga on hingamisteedest väljaköhitav sekreet (nõre), millele on lisandunud suust ka sülge. Sekreet koosneb limast, mida toodavad bronhide limaskesta limarakud, ning põletikurakkudest, põletikutekitajatest ...
Suu- ja sõrataud
Suu- ja sõrataud on eriti nakkav sõraliste viirushaigus, mille tekitajaks on RNAviiruste hulka kuuluv Aphthovirus. See võib põhjustada kergekujulisi haigusnähte (loidust, palavikku) ka inimesel, peamisteks ...
Bronhoskoopia
Bronhoskoopia on bronhide sisepinna uuring bronhoskoobi abil. Viimane kujutab endast painduvat valgusallikaga varustatud klaaskiudoptikal põhinevat vaatlusriista. Tänapäeval tehakse bronhoskoopiat kohaliku ...
Hirmuhoog
Hirmuhoog. Võime tunda hirmu on inimesel välja kujunenud evolutsiooni käigus. See on aidanud tal sadade põlvkondade vältel sisemist jõudu mobiliseerida ja eluohtlikes olukordades ellu jääda. Tsiviliseeritud ...
Kusepõiekivitõbi
Kusepõiekivitõbi on sagedasem probleem näiteks kõrbemaades, kus põiekive leidub isegi lastel. Meil leitakse põiekive oluliselt harvem ja see on üks kusekivitõve erivorm. Eriti tuleb seda ette meestel, ...
Tsüstoskoopia
Tsüstoskoopia on kusepõie sisemuse vaatlus kusiti kaudu spetsiaalse valgusallikaga varustatud instrumendi – tsüstoskoobiga. See instrument võeti kasutusele juba 19. sajandil ning kogu nüüdisaegne meditsiinilise ...
Lastehalvatustõbi
Lastehalvatustõbi ehk poliomüeliit on neuroviirusinfektsioon, mida tekitav viirus paljuneb inimese sooles (enteroviirus) ja eritub roojaga. Seedetraktis paljunenud viirus kandub verega pea- ja seljaajju, ...