- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 632)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 658)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 270)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “suur väsimus, jõuetus ja unisus” leiti 9 300 vastet
Viirushaigus
Viirushaigus ehk viroos on inimese, loomade või taimede haigus, mida põhjustab mingi viirus. Inimestel on viirushaigused kõige sagedasemad haigused, neisse haigestutakse palju kordi enam kui bakterhaigustesse. ...
Munasarjavähk
Munasarjavähk. Haigestumus munasarjavähki on lääne tööstusriikides suur. Eestis haigestus 2006. aastal munasarjavähki 189 naist, mis moodustab umbes 5% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest naistel. ...
Gaasgangreen
Gaasgangreen ehk gaasroiskkärbus (ka gaasödeem, gaasflegmoon, anaeroobne gangreen) on haavadega kaasnev eluohtlik tüsistus. Infektsiooni esilekutsujad on anaeroobsed, st hapnikuta elavad mikroobid. Anaeroobse ...
Munandivähk
Munandivähk on harva esinev kasvaja, moodustades meeste pahaloomulistest kasvajatest kõigest 1%. Samas on just munandivähk noorte, 20–35-aastaste meeste hulgas kõige levinum. 2006. aastal diagnoositi ...
Reumatoidartriit
Reumatoidartriit ehk reumatoidne liigesepõletik on krooniline haigus, mis võib alata igas elueas, esinedes enam naistel. Kõige harvem haigestuvad noored mehed. Haigus on laialt levinud kogu maailmas (põeb ...
Koolivalmidus
Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. ...
Kopsuvähk
Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed. Rahvusvahelise prognoosi kohaselt võib see ...
Listerioos
Listerioos on kariloomadel esinev nakkushaigus, mis on levinud kogu maailmas. Nakkusallikaks on haiged loomad (veised, sead, lambad, kassid jt). Inimene nakatub otsesel kokkupuutel haigete loomadega, ...
Margariin
Margariin. Margariini valmistatakse erinevatest rasvadest. Selle põhikomponendid on tahkestatud taimeõli, taimerasv või loomne rasv, enamasti piimarasv. Õlidest kasutatakse enim rapsi- ja rüpsiõli. Toodetakse ...
Näljatunne ja toitekäitumise regulatsioon
Näljatunne ja toitekäitumise regulatsioon. Organism on ainevahetuslikult avatud süsteem ning homöostaasi tagamiseks vajab ta pidevat toitainete juurdevoolu. Samas peab see süsteem normaalseks eksisteerimiseks ...
Ravimimürgistus
Ravimimürgistus on seisund, mis nõuab viivitamatut ravimi manustamise katkestamist ja vastumeetmete rakendamist. Ravimimürgistusi võivad põhjustada kõik ravimid, sõltumata oma terapeutilisest ulatusest ...
Struuma
Struuma ehk hõõtsik on suurenenud kilpnääre. Kilpnäärme suurust määratakse komplemise teel või ultraheliuuringu abil. Viimase käigus on võimalik kilpnääret täpselt mõõta ning arvutada selle maht. Täiskasvanud ...
Buliimia
Buliimia ehk liigsöömine on kergemat laadi psüühikahäire, millele on iseloomulikud märkimisväärselt suurenenud kehakaal ja päeviti korduvad liigsöömissööstud. Samal ajal püüab inimene oma kehakaalu kontrolli ...
Kiirguskaitse
Kiirguskaitse eesmärgiks on kaitsta inimest ja keskkonda ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. Selle saavutamiseks sätestatakse õigusaktides, standardites ja kiirgusohutuskavades ...
Kusejuhakivitõbi
Kusejuhakivitõbi ehk ureterolitiaas on kivi(de) leidumine kusejuhas. Väga suur osa neerukarikates tekkinud kividest läbib kusejuha koos uriiniga märkamatult või põhjustab vaid kergeid häireid. 3–4 mm ...
Kõhulahtisus
Viited: mikrofloora taastamineKõhulahtisus on sümptom, mille puhul roojamissagedus on üle kolme korra ööpäevas ja/või on suurenenud rooja kogus. Öine kõhulahtisus on alati haiguslik. Kõhulahtisuse põhjusi ...
Kõhupuhitus
Viited: kõhupuhitusKõhupuhitus ehk meteorism on sage vaevus. Pärasoole kaudu väljub päevas keskmiselt
600 ml soolegaasi, kusjuures individuaalne kõikumine on suur (200–2000 ml). 20–60% soolegaasist ...
Sünnitrauma
Sünnitrauma on vastsündinul sünnituse käigus tekkinud mehaaniline vigastus. Tänapäeval esineb sünnitraumasid harva. Sünnitraumadest tuleb eristada vastsündinute hapnikuvaeguse ning verevooluhäirega seotud ...
Valuvaigisti
Valuvaigisti ehk analgeetikum on valu vähendav või kõrvaldav ravim. Kõige tugevama analgeetilise (valuvaigistava) toimega on oopiumialkaloidid ja nende sünteetilised tuletised, nagu morfiin, hüdromorfiin, ...
Avitaminoos
Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. Konkreetse vitamiini puuduse tagajärjel tekib kindla haiguspildiga ainevahetushaigus, ...