- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Keha läheb külmaks” leiti 9 094 vastet
Lapse tervisepäevik – iga lapsevanema abimees
"Lapse tervisepäevik" aitab meeles pidada kõiki vajalikke tervisekontrolle, analüüse ja vaktsineerimisi, aga annab nõu ka näiteks toitumise kohta. Küsisime tervisepäeviku ühelt koostajalt Le Vallikivilt, ...
Paks laps. Mida ette võtta?
Toimetusele kirjutas teismeline poiss: söön enda arvates vähe, kuigi ma just taimetoitlane ei ole. Teen ka sporti. Aga ma olen priske, eriti on rasvakiht kogunenud ...
Kõhnuda on kergem kui juurde võtta
A Küsimus Terviselehele: "Olen 21aastase lapse ema, kaalun 45 kg ja olen väga peenike. Häbenen ennast, sest pidevalt öeldakse, et sind pole ollagi. Ma ei julge ...
Elu tasub kindlustada – kasulikum on seda teha noore ja tervena
“Kuigi oma elu võiksid kindlustada kõik, kellel on ülalpeetavaid, annab inimestele selleks tavaliselt tõuke lähedase või tuttavaga toimunud traagiline sündmus,” ütleb Compensa Life Vienna Insurance Group ...
Mis on eesnäärme pahaloomuline kasvaja?
Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine tõuseb kiires tempos. Paljudes arenenud maades ...
Eesnäärme pahaloomuline kasvaja
Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades ...
Põhjalik ülevaade: Azheimeri tõbi, selle staadiumid ja ravi
21. septembril on ülemaailmne Alzheimeri tõve päev. Alzheimer on levinuim dementsuse vorm, mille põhjused on tänapäevani jäänud ebaselgeks. Confido sisekliiniku juht ja neuroloog prof Toomas Toomsoo annab ...
Kristjan Port: me kontrollime oma toitumisotsustest vaid väga väikest osa
Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port rääkis, et inimene teeb päeva jooksul ligi 250 toitumisega seotud otsust, millest ta ise teadvustab vaid 10-20. Kristjan ...
Perearst avab tausta: kes koroonaviiruse tõttu haigestuvad ja surevad?
Kes praeguste teadusuuringute kohaselt uue koroonaviiruse tõttu haigestuvad ja kes surevad, selgitab perearst Piret Rospu blogis «Sinu terve laps». SARS-CoV-2 on uue koroonaviiruse ametlik nimi ja COVID-19 ...
Troika, mis kisub elu kiiva
Inimese täisväärtuslikule ja õnnelikule elule võivad lõpu teha madal enesehinnang, sagedased depressioonid ja seksuaalprobleemid. Neile kõigile kolmele on iseloomulik, et ühe tekkides ilmnevad varem või ...
Kristjan Port: me kontrollime oma toitumisotsustest vaid väga väikest osa
Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port rääkis, et inimene teeb päeva jooksul ligi 250 toitumisega seotud otsust, millest ta ise teadvustab vaid 10-20. Kristjan ...
Allergia: 20 selgitust, mis on allergia ning miks see võib tekkida
Allergia tähendab organismi immuunsüsteemi reaktiivsuse muutust mingi teguri suhtes, millele immuunsüsteem esimesel kokkupuutel ei reageerinud. Tegemist on nö “teisiti” reageerimisega, tavalisest suurema ...
Allergia: 20 selgitust, mis on allergia ning miks see võib tekkida
Allergia tähendab organismi immuunsüsteemi reaktiivsuse muutust mingi teguri suhtes, millele immuunsüsteem esimesel kokkupuutel ei reageerinud. Tegemist on nö “teisiti” reageerimisega, tavalisest suurema ...