|
Inimese täisväärtuslikule ja õnnelikule elule võivad lõpu teha madal enesehinnang, sagedased depressioonid ja seksuaalprobleemid. Neile kõigile kolmele on iseloomulik, et ühe tekkides ilmnevad varem või hiljem ka teised.
Täisväärtusliku ja õnneliku elu mõjurid on nagu doominokivid: kui lükata ümber üks, kukuvad teisedki. Näiteks:
- kõigepealt ilmneb seksuaalprobleem. Mehe impotentsus tekitab temas depressiooni, ta ei tunne ennast enam mehena ja tema enesehinnang alaneb;
- kõigepealt ilmneb depressioon. See muudab naise kõige (ka seksi) vastu huvituks, ta ei tunne end enam täisväärtuslikuna;
- kõigepealt ilmneb enesehinnangu langus. Mees tunneb end väärtusetuna, sest ei suuda leida tasuvat tööd. Naine ei ole endaga rahul, sest on ülekaaluline. Madal enesehinnang tekitab depressiooni, huvi seksi vastu langeb.
Voodimured ei kao iseenesest
Seksimured võivad kahe muidu hästi läbisaava partneri suhted täielikult ruineerida, kusjuures pole üldse oluline, milline seksuaalprobleem neil on. Probleem jääb, kui väga inimene ka end selle puudumises veenda püüab. Mure vaid kasvab, kuni purustab kõik ilusa, mille partnerid aastatega enda ümber ja vahel luua on suutnud.
Väga vähesed seksuaalprobleemid kaovad iseenesest - mida rohkem neid eirata, seda hullemaks nad muutuvad. Isegi teadvustamata seksuaalprobleem alandab meeleolu, tekitab masendust, muutes vastuvõtlikuks teistele enesehinnangut madaldavatele teguritele. Lõpuks seisab inimene lõhkise küna ees: ta peab tunnistama oma probleemi olemasolu ning võimetust sellega omal jõul toime tulla, kuid sageli on ta selleks ajaks juba armastatud inimese kaotanud.
Masendunul pole seksihuvi
Depressiooni seksuaalsed põhjused võivad esmapilgul jääda märkamatuks, kuigi seks on kõigist loomulikest funktsioonidest haavatavaim. Depressiivsel inimesel kaob esmalt huvi seksi vastu. Samas märgatakse suguelu muutusi alles siis, kui seksist on täielikult loobutud. Suguiha puudust põhjendatakse muuga: liigse väsimuse, raske töö, peavalu jms. Probleemi tunnistatakse alles siis, kui see on tinginud juba enesehinnangu languse ning sügava depressiooni.
Võib ka varjatult olla
Depressioon võib väljenduda ka varjatult. Esita endale järgmised küsimused:
- kas ma magan öösiti hästi?
- kas ma olen muutunud kergesti ärrituvaks?
- kas ma ärkan hommikuti tülpinult ja väsinult?
- kas ma tunnen end enamasti väsinult?
- kas ma joon liiga palju?
- kas mul on unerohi otsas?
- kas minu elust on kadunud eesmärgid, mille poole püüelda?
Mida rohkem jah-vastuseid tuli, seda suurem on tõenäosus, et kannatad depressiooni all.
Sellega kaasneb alati ka abitustunne. Kui naine adub, et ei suuda ränkadest püüdlustest hoolimata oma muredega toime tulle, muutub ta depressiivseks. Kui mees tunneb, et ei suuda peret ülal pidada ja naist õnnelikuks teha, tajub ta seda kui abitust, mis tekitab depressiooni.
Emotsioonid on kurnatud
Depressioon tähendab emotsionaalset kurnatust, mis sarnaneb füüsilise kurnatusega. Kui suudaksime suhtuda depressiooni samuti nagu füüsilisse kurnatusse, kaoksid hoobilt pooled mured.
Pärast ränki füüsilisi pingutusi on meie enesetunne enamasti sant: pärast pingutust tuleb end sundida vähimatki energiat nõudvale teole. Seejuures teame kõik, et puhkus taastab jõu - pärast rahulikku und on jälle kõik korras.
Samas kurname end märkamatult emotsionaalselt samavõrra kui füüsiliselt. Elu on täis stressi, mis võib iga keskmise indiviidi üle piiri tõugata. Siis tunneb inimene end nii halvasti, masendatult, väeti ning jõuetuna, et eluisu kipub kustuma.
Kahjuks keeldub enamik tunnistamast neid signaale kui emotsionaalse kurnatuse märke. Sellega kaotame ka võimaluse kurnatusest korraliku puhkusega lahti saada. Enamik tajub neid signaale kui viidet mingile hoopis tõsisemale veale, haigusele. See omakorda suurendab norutunnet. Me kannustame end üha rohkem lootuses, et raskuste võitmine toob kaasa võitjale omase enesetunde tõusu. Kahjuks süvendab selline käitumine depressiooni veelgi.
Depressioon toitub iseendast
Inimesed ei hinda oma norutunnet õigesti, mistõttu see süvenebki - depressioon toitub iseendast. Kui elu kulgeb ladusalt, esitame endale sageli küsimuse: kui kaua see õnn kestab? Kui aga midagi kiiva kiskuma kipub, valdab meid enamasti tunne, et sellesse auku vajume igavesti. Sellise suhtumisega võimenduvad probleemid veelgi.
Õiget suhtumist emotsionaalsesse kurnatusse kirjeldab umbes selline mõttekäik: lõpuks olengi emotsionaalselt tühjaks pumbatud; peaks end korralikult välja puhkama ja enda eest paremini hoolitsema - küllap siis ka enesetunne paraneb.
Naljakas mõelda, kuid depressioonid on ka nakkavad. Sünge, kurvameelse, õnnetu, ülemäära kriitilise ja negatiivse hoiakuga inimese kõrval on väga raske rõõmsameelsust ja positiivset suhtumist säilitada. Eriti kergesti nakatuvad need, kes on depressioonis inimesse armunud: tema seltskond mõjub meisse masendavalt, seda võimendab ka mure tema pärast.
Hirmuäratav "miks" ja kergendust toov "mida"
Depressioonis inimene küsib endalt aina: miks ma olen kurvameelne? Kahtlemata on see väga tähtis küsimus, ent sellest on masenduse leevendamisel vähe abi. Põhjuste otsimine paneb paratamatult möödaniku ebameeldivusi analüüsima - see teeb meeleolu veelgi sandimaks. Isegi kurvameelsuse põhjuste teadmine ei paranda alati meeleolu.
Elus võib ette tulla palju sündmusi, mis tekitavad kurvameelsust ja abitustunnet: kalli inimese surm, lahutus, vallandamine…
Depressioon nõuab kahtlemata asjatundjatega arutamist, kuid ka inimene ise saab oma olukorda leevendada. Põhjuste otsimise asemel tuleb keskenduda oma tunnete ja üleelamiste mõtestamisele. Küsimus "miks?" tuleb asendada küsimusega "mida?".
Mida ma tunnen? Mida saan ma selles suhtes ette võtta?
Esimese küsimuse vastus on lihtne: olen masenduses ja depressiivne. Teisele aga on hoopis keerukam vastata.
Mine teise keskkonda
Käsu korras meeleolu muuta ei saa. Parim viis tuju tõsta on minna teise keskkonda, lihtsalt sinna, kus sa end tavaliselt lõbusalt tunned (kinno, teatrisse, sõprade poole), või tegelda sellega, mis su meeleolu parandab (kudumine, tennis jm.).
Tee olevik paremaks
Minevikku enam muuta ei saa, ka tuleviku kujundamine ei allu alati meie tahtele; küll aga saab parandada olevikku. Kui muudad oleviku meeldivamaks, on alust loota ka paremat tulevikku. Tuleb meeles pidada sedagi: ehkki sa oma tunnete eest ei vastuta, kannad oma tegude eest siiski täit vastutust.
Liigu ja tegutse
Tegevus on üks parimaid antidepressante. Püüa sind haaranud ükskõiksusest võitu saada. Sunni end kodunt välja minema ja tuttavatega suhtlema. Ka tavalisest kohvikuskäigust on abi - kui alkohol kõrvale jätta.
Kogu naudingut varuks
Kurvameelsusse kalduvad inimesed võiksid päeval, mil nad end tõesti hästi tunnevad, panna kirja nauditavad toimingud, et kurvameelsusajal neist abi otsida. Depressioonis inimesele tunduvad kõik tegevused ühtviisi ebahuvitavad ja mõttetud.
Äbarik enesehinnang
Enesega täiesti rahul olevaid inimesi pole. Neid ei saagi olla, sest juba varasest lapsepõlvest kuuleme igasuguseid korraldusi, mida tajume kriitikana: tee seda, ära tee toda; istu sirgelt, õpi rohkem… Mida rohkem lapsele korraldusi-keelde jagada, seda suuremat alaväärsust ta tunneb. Käskude-keeldude kuhjudes võib juhtuda nii, et laps ei pööragi enam nendele tähelepanu, sest arvab end olevat kõlbmatu, halb, rumal ja võimetu.
Ka kujutlus oma kehast võib enesehinnangut tublisti alandada. Näiteks paksud inimesed ning hõredate juustega või kiilaspäised mehed ei pea end täisväärtuslikuks. Siin lasub üpris raske süü meedial, mis surub tahtlikult peale eduka mehe ja naise tüüpi, iluideaale, mille poole püüelda. Inimesed, kes ei suuda pakutavasse roosamannasse kriitiliselt suhtuda, on eriti haavatavad. Küll oleks õudne elada külas, linnas ja riigis, kus kõik naised on Marilyn Monroe nägu ja tegu, mehed aga Leonardo DiCaprio koopiad.
Kuidas enesehinnangut madalal hoida
- Ära tee teiste tunnustussõnadest välja, pööra need vastupidiseks.
- Kui midagi untsu läheb, siis hakka kohe ennast süüdistama. Kui elu paremuse poole pöördub, aja kõik õnne kaela.
- Kritiseeri ennast ja oma tegevust nii sageli kui võimalik lootuses, et keegi vestluskaaslastest sulle vastu vaidleb. Ärge karda, viimast ei juhtu peaaegu kunagi, sest inimesed arvavad, et sul on enda süüdistamiseks küllalt põhjusi.
- Jäta oma välimus täiesti hooletusse ning vaata peeglisse nii sageli kui võimalik.
- Otsi teistelt tunnustust, et siis neile vastu vaielda.
- Käitu teravalt ja eemaletõrjuvalt, et keegi su üksildusest aru ei saaks.
Lahendused
Usu teiste inimeste ütlusi
Igal inimesel on kindel arvamus oma välimuse, võimete ja väärtuse kohta. Kui mõni leiab sinus sulle teadmata väärtuse, püüa sellest rõõmu tunda, kuigi sa arvad, et ta eksib. Naudi komplimente, olgu need nii üle paisutatud kui tahes.
Leia oma mõõdupuu
Kui sul pole sisimas kindlat mõõdupuud, mille järgi oma elu hinnata, siis nende otsimine väljastpoolt on määratud nurjumisele. Kellele sa oma elu elad - sõbrannale, abikaasale, lastele, vanematele? Sinu elu kuulub sulle ja sa pead ka vastavalt käituma. Ole iseenda tohter
Hoolitse enda eest; järgi ka ise neid soovitusi, mida teistele jagad. Sa pead olema oma elu keskpunktiks. Käitumise muutudes muutuvad paratamatult ka sinu hoiakud ja suhtumised. Pööra tähelepanu oma välimusele
Tee uus soeng; osta endale uued riided; hakka dieeti pidama ning jõusaalis või aeroobikas käima. Leia endas peidetud anne
Tegele rohkem sellega, milles sa tõesti tubli oled: küpseta, koo, laula, mängi mõnd pilli jne. Tunnusta oma saavutusi
Veena ennast oma edusammudes. Enesekiitus ei haise sugugi nii väga, nagu arvatakse - Läänes ei saa selleta isegi prügivedaja kohta. Suhtu endasse kui lapsesse, kes kiitusi mangub, ja ära ise ole nendega kitsi. Sisevestlustes väldi enesekriitikat. Hakka riskima
Kaotada pole sul ju midagi. Alustada võiks üpris vähesest: sagedasemast seksist, üksi väljas käimisest, uutest tuttavatest, vestluse alustamisest võõrastega jne. Üsna pea märkad, et su enesehinnang hakkab tõusma. Ja lõpuks: PÜÜA OLLA OPTIMIST!
Väljatõsted
- Kurvameelse ja negatiivse hoiakuga inimese kõrval on väga raske rõõmsameelsust säilitada.
- Kui midagi kiiva kiskuma kipub, valdab meid enamasti tunne, et sellesse auku vajume igavesti.
- Tegevus on üks parimaid antidepressante.
|
Lisa kommentaar