Kõhnuda on kergem kui juurde võtta

A

Küsimus Terviselehele: "Olen 21aastase lapse ema, kaalun 45 kg ja olen väga peenike. Häbenen ennast, sest pidevalt öeldakse, et sind pole ollagi. Ma ei julge enam lühikesi riideid kanda jne. Kas on olemas toite või ravimeid, mis kaalu tõstaksid? Oleksin väga tänulik info eest!"

Inimesel paistab suur mure olevat, kuigi oh kui paljud meist õhkaksid: oleks endal niisugune probleem, küll siis alles sööks head-paremat! Aga Tallinna Keskhaigla dieediõde Aili Oinus ütleb, et rasvumisest jagu saada on kergem kui liigsest kõhnusest. Kui on esivanemadki kuivetud, siis on kõhnal järeltulijal ümarate vormide taotlemine peaaegu et tühi töö. Niisugustel inimestel on väga kiire ainevahetus ja kaalus juurdevõtmine edeneb vaevaliselt. Kõhnukesed võiks lohutada end sellega, et alati on maailma mood suunatud just neile. Kunagine noorsoo iidol Twiggy oli 1,67m pikk ja kaalus 36 kilo...


Õde Aili Oinus, mis on sagedasemad kõhnumise põhjused?

Põhjusi võib olla mitmeid. Haigused, mis põhjustavad isutuse (vähk, suhkruhaigus, nakkushaigused, kilpnäärme haiguslik ületalitlus); psüühilised tegurid (tugev vaimne pinge, psüühikast tingitud söömishäire, ärevushäired, lein jm); elurütmi järsk muutus - inimene hakkab intensiivselt sporti või füüsilist tööd tegema; iselaadne psüühiline häire anorexia nervosa. Viimasel puhul võib täiesti normaalse kehakaaluga nooruk (enamasti tütarlapsed) alustada kõhnumist, selle ka saavutanud, aga endiselt oma paksuses veendunult, jätkab nüüd juba haiguslikku näljutamist. Tavaliselt on keegi talle kunagi maininud, et "sa oled ka natuke juurde võtnud," millest mõnele piisab, et ennast paksude hulka lugeda.


Millest teada, kas näljutamine on haiguslik, õigemini - kas inimene on liiga kõhn?

Seda saab kontrollida kehamassiindeksi abil. Kehakaal kilodes tuleb jagada pikkuse ruuduga meetrites (2 X pikkus). Kui tulemus on alla 20, on inimene tõesti alakaaluline, 20 - 25 - normaalne, 25 - 30 - ülekaaluline, 30 - 40 - rasvunud ja üle 40 - äärmiselt rasvunud.


Kui sage on meil Rootsi kroonprintsessigi kummitanud psüühikahäire anorexia nervosa?

Täpsed andmed puuduvad, sest kindlasti ei pöördu paljud äärmise kõhnuse pärast arsti poole. Kõige enam esineb häiret 15-18aastaste koolitüdrukute seas ja sageli on oma tütre tervise pärast arsti poole pöördujad nende emad. Anorektikute arv on tasapisi kasvanud ja ka meie kabinetti saadavad tohtrid paar tütarlast nädalas. Laseme kõhnukestel kõigepealt koostada oma senise toitumise päeviku hommikust õhtuni. Sellest on tihtipeale välja tulnud, et süüakse kangelaslikult vaid juur- ja puuvilja, lahjasid jogurteid, rasvata piima, mille kaloraaz kokku jääb päevas sageli isegi alla 1500. Kui sellest veel füüsilisele treeningule kulutatud 300- 500 kcal maha arvestada, saab organism vaid 1000-1200 kcal. Aga noor inimene, kes käib koolis või töötab, peaks saama päevas toidust 2200-2300 kcal. Mõnikord on teatud toiduainete vältimine kujunenud juba sügavaks psüühiliseks häireks, patsient ütleb, et keegi justkui käsiks, mida tohib ja mida ei tohi süüa. Meie kabinetti on tulnud ka neid, kelle reziim on segi läinud võõras keskkonnas, näiteks välismaal õppinud koolilapsi.


Päev päeva kõrval 1000 kcal - nii napi energiakogusega võib ainult logelda.

Valdavalt on aga anorektilised neiud just maksimalistid. Nad püüavad silma paista kõiges: käivad trennides, muusikakoolis või kunstiringis, õpivad ainult "viitele" ja taotlevad ülisaledat joont. Nii mõnigi on öelnud, et "ma ei jäta enne, kuni saan 40kiloseks." Sest peale muu tahavad nad olla ka kõige kaunimad ilma peal. Kui ihaldatud kilod käes, leitakse ikka, et veel siin ja seal on liiga palju liha luude peal ja ponnistatakse edasi. Lõpuks ilmnevad tervisehäired, mis tütarlastel väljenduvad kõige sagedamini mensese ärajäämises. Kui günekoloog või endokrinoloog haigust ei leia, suunavad nad patsiendi minu juurde toidukonsultatsioonile.Tavaliselt peab terveneda aitama ka psühhiaater.


Kuidas peaks nooruk päevas toituma?

Tingimata peab olema päevas vähemalt kolm toidukorda. Kui lisandub ka kehaline treening, tuleb vahepeal süüa ka oodet: puuvilja, totsiku jogurtit või võileiva. Õhtusöök peaks olema kella 6-7 ajal, aga kui ülevalolek pikale venib, tuleks ka paar tundi enne magamaheitmist kerge eine võtta. Aga need on lihtsad ja kõigile ammu teada tõed.


Teie juurde toidukonsultatsioonile tulevad ka ülekaalulised inimesed. Keda rohkem, liigkõhnu või priskeid?

Ikka priskeid. Ja kordan veel: kergem on tüsedal inimesel alla kui kõhnal juurde võtta. Minu juures on käinud nõu saamas ka üle 150kiloseid noori, kes on ennast kaalunud mujal, sest meie kaal neid enam üles ei võtagi.


Sel puhul ei tarvitseks ju muud kui liituda kaalujälgijatega.

Aga ka väga prisketel inimestel võivad olla lisandunud tervisehäired. Näiteks võib neil olla kõrge vererõhk, tõusnud veresuhkur, mispuhul tuleb arsti käest abi otsida. Aga paljudel ei ole rahagi kaalujälgijate rühmas kõhnuda, arstiabi maksab aga kinni haigekassa. Tüsedatele inimestele koostan samuti korrapäraste toiduaegadega menüü, sest sageli kipuvad nemadki kõhtu täitma vaid paar korda päevas, millest suurim toidukogus kipub hilisõhtusse jääma. Prisked inimesed eelistavad alati liiga rasvaseid või magusaid roogi. Liigsööminegi on teinekord põhjustatud psüühilistest teguritest, mis võib üle minna liigsöömishäireks nimega bulimia nervosa. Nii tavalise liigsöömisega kui liigsöömishäirega bulimia nervosa kaasnevad ängistus ja enesepõlgus, millest võib omakorda tekkida tohutu õgimine vaheldumisi paastumisega. Niisugusele häirele püüavad psühhiaatrid või dietoloogid lahendust leida. Aga buliimia diagnoosiga inimesi on meil vähem kui anorektikuid, peamiselt on nad lihtsalt ülesööjad.


Kas on ka ravimeid juhuks, kui patsient ise ei jaksa oma toiduharjumustega toime tulla?

Närvisüsteemi häirena väljenduva liigse kõhnumise korral kirjutab arst ravimeid, mis nö söömispidurid pealt võtab. Liigsööjate jaoks kirjutatakse vahel aga ravim - xenical - mis ei võta isu, kuid ei lase rasval imenduda. Söödud rasv väljub organismist väljaheitega, tekitades sageli kõhulahtisuse, mistõttu ülekaaluline hakkab juba ise rasvaseid toite piirama. Parim kaalu langetamise viis on aga õige toitumine.


Mida ütleksite siiski sellele 21aastasele prouale, kes häbeneb oma 45 kilo?

Kui ei ole diagnoositud ühtegi haigust, tuleks tal pöörduda dietoloogi poole. Spetsialistiga üheskoos välja töötatud toidusedeli järgimine võib anda soovitud tulemusi. Ainult et tavaliselt läheb selleks vaja aega (isegi mitu kuud) ja kannatlikkust.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada