- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 634)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 658)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 270)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Moondunud ribiosad, mida on näha” leiti 23 411 vastet
Mürgistus
Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ...
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul ...
Dermatoos
Dermatoos on nahahaiguste üldnimetus, mida kasutatakse eriti mittepõletikuliste nahahaiguste kohta.
Kõõluserebend
Kõõluserebend. Kõõlus on lihase sidekoeline algus- või kinnitusosa. Kõõlused kannavad lihasepingutuse üle luudele ja panevad liikuma liigesed. Kõõlused taluvad väga suuri venituskoormusi. Kõõluserebendid ...
Nägemisteravus
Nägemisteravus. Vaadeldava eseme kõik detailid ja värvid on selgelt näha siis, kui võrkkestale langevad valguskiired koonduvad kollatähnile, kus asuvad valgusärritusele reageerivad kolvikesed. Sellist ...
Fluoroos
Fluoroos on hambaemaili ja hambaluu haigus, mis kujuneb hammaste arengu perioodil neis piirkondades, kus fluoriide on joogivees üle 1,5 mg/l (nt Lääne-Eesti). Tavaliselt haigestuvad jäävhambad. Fluoroosi ...
Kahelinägemine
Kahelinägemine ehk diploopia, kõnekeeles ka kahekordne või topeltnägemine, tekib siis, kui kahe silma koostöö on mingil põhjusel häiritud ning kumbki silm näeb esemeid erineva nurga alt, n-ö teineteisest ...
Kanapimesus
Kanapimesus (kõnekeeles kanapimedus) ehk nüktaloopia on võimetus näha hämaruses: orienteerumine muutub ebakindlaks, esemete värvid tuhmuvad, pimeduse saabudes tekib täielik abitus. Kanapimesus on kas ...
Tsüstiline fibroos
Tsüstiline fibroos ehk mukovistsidoos on harva esinev geneetiliselt determineeritud haigus. Mukovistsidoosi puhul esineb bronhiaal- ja soolenäärmete ning kõhunäärme sekretoorse talitluse häire. Nimetatud ...
Värviline kliiketendustõbi
Värviline kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine nahaseenhaigus, mille tekitajaks on inimese normaalse mikrofloora hulka kuuluv Malassezia ovale. Haigestumist kliiketendustõppe soodustavad ümbritseva ...
X-kromosoom
X-kromosoom on üks kahest inimese sugu määravast kromosoomist. Ta sisaldab üle 1400 geeni. X-kromosoomi geenide mutatsioonidest (muutustest) on tingitud näiteks sellised haigused nagu veritsustõbi, Duchenne’i ...
Ekseem
Viited: ekseemEkseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes ...
Pind
Pind nahas. Pinnuna mõistetakse tavaliselt väikest võõrkeha nahas või küüne all, enamasti on see puutükk või taime okas või kalaluu. Pind on võõrkeha ja sõltuvalt sellest, kui sügavale kudedesse ta on ...
Angioödeem
Angioödeem ehk Quincke ödeem on äge piiristunud turse nahas, limaskestades või siseelundites. Angioödeemil on nõgestõvega sarnane põhjus: nuumrakkude aktiveerumisel vabanevad neist histamiin jt mediaatorid ...
Hamba juuretipupõletik
Hamba juuretipupõletik ehk apikaalne periodontiit tekib siis, kui ravimata, karioossest hambakoest pärit mikroobid jõuavad läbi juurekanali hammast ümbritsevasse lõualuusse. Hamba juuretipupõletik võib ...
Kopsuemfüseem
Kopsuemfüseem ehk kopsupuhitus on haigusseisund, millele on eelnenud alveoolide ehk kopsusompude vaheseinte hävimine, mistõttu alveoolide üldpind väheneb. Kopsuemfüseemi peamised tekkepõhjused on suitsetamisest ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Lihasevigastused
Viited: lihasevigastusLihasevigastused võivad olla põrutused, venitused, rebendid. Kõige sagedamini esineb põrutusi ja venitusi.
Lihasevenitus ehk distensioon on kergem lihasevigastuse tüüp, millele ...
Punetav silm
Viited: silmatilgadPunetav silm. Kui hommikul pärast ärkamist on silm punane, tuleks seda lähemalt uurida: tõmmata alumist silmalaugu pisut eemale ja vaadata silma heas valguses rahulikult peeglist või ...
Kopsukelmepõletik
Kopsukelmepõletik ehk pleuriit esineb harva iseseisva haigusena, sagedamini kaasneb teiste haigustega. Põhjuseks on haigustekitajate sattumine kopsukelmele kopsudest, läbi vahelihase või vere ja lümfi ...