- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 897)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 261)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “milliseid verevedeldajaid kasutada mis ei tekitaks veritsust just tuppest.” leiti 39 545 vastet
Alkoholi harjumuslik liigtarvitamine
Alkoholi harjumuslik liigtarvitamine on alkoholi tarvitamise viis, mis kahjustab isiku psüühilist või somaatilist (kehalist) tervist, halvendab tema sotsiaalset toimetulekut, tekitab konfliktsituatsioone ...
Atakk
Atakk tähendab järsku alanud haigus- või valuhoogu. Südameataki all mõistetakse näiteks äkilist valuhoogu rinnus, mis on kõige sagedamini tingitud südame isheemiatõvest. Kui valu rinnus möödub mõne aja ...
Tokseemia
Tokseemia ehk mürkveresus tähendab pisikute eritatud või ainevahetushäirete tõttu tekkinud mürgiste ühendite (toksiinide) ringlemist veres. Veres ringleb alati teatud toksiine, mis enamasti kiiresti maksa ...
Ureemia
Ureemia ehk kusiveresus põhjustab mitmesuguseid vaevusi sõltuvalt mürgistest jääkainetest (kreatiniin, uurea), mis on kogunenud organismi ning mõjutavad erinevaid elundeid. Ureemia tekib raskete neerutalitluse ...
Munarakk
Munarakk. Munarakud on naise sugurakud, mis asuvad kahes munasarjas, ümbritsetuna toetavatest rakkudest ehk folliikuliepiteelist. Munarakud tekivad naisel juba embrüonaalse arengu käigus esimese 8 elunädala ...
Asendipeapööritus
Healoomuline hootine asendipeapööritus on peapööritus, mis kestab sekundeid ja tekib pea asendi muutmisel. Peapööritust põhjustab sisekõrvas oleva tasakaaluelundi poolringkanalisse tekkinud sade, mis ...
Geen
Geen on valku või ribonukleiinhappe ehk RNA molekuli kodeeriv teatav kindel DNA nukleotiidide (nukleiinhappe struktuuriüksuste) järjestus mingi konkreetse kromosoomi mingis kindlas kohas ehk lookuses. ...
Kuklanärvineuralgia
Kuklanärvineuralgia ehk oktsipitaalneuralgia on krooniline valu, mis tekib kaela ülaosas ja kiirgub kuklasse kõrvadevahelisele alale. See on suurte ning väikeste kuklanärvide innervatsiooniala. Kuklanärvid ...
Kuulmine
Kuulmine. Inimese kõrv koosneb kolmest osast. Väliskõrv, mille moodustavad kõrvalest ja välimine kuulmekäik, keskkõrv ehk trummiõõs, kus paiknevad kuulmeluukesed, ja sisekõrv, kus asub kuulmis- ja tasakaaluelund. ...
Äge stressreaktsioon
Äge stressreaktsioon on mööduv häire, mis vallandub vastusena erakordselt tugevale (ja tavaliselt ootamatule) füüsilisele ja/või psüühilisele stressile (nt autoõnnetusse sattumine, äikesetormi kätte jäämine, ...
Haistmismeel
Haistmismeel kuulub organismi nn keemiliste meelte hulka, mis on võimeline ära tundma ja eristama tuhandeid lenduvaid aineid, mis satuvad sissehingamisel ninaõõnde. Vähemal määral jõuavad lõhnaained ninaõõnde ...
Hormoonipreparaat
Hormoonipreparaat on ravim, mis sisaldab organismile omast bioloogilist hormooni või selle sünteetilist asendajat (struktuurilt lähedast ühendit), mis tavaliselt on bioloogilisest hormoonist tugevama ...
Vaktsiin
Vaktsiin on haigust tekitava bakteri või viiruse antigeene sisaldav ravimpreparaat, mille toimel inimene muutub nakkushaiguse suhtes immuunseks ehk tõvekindlaks ilma seda haigust läbi põdemata. Antigeenid ...
Vähi profülaktika
Vähi profülaktika. Vähktõve põhjusteks võivad olla paljud tegurid, mis mõjuvad inimesele kogu tema elu jooksul ja lõppkokkuvõttes viivad haiguse tekkeni. Osa riskitegureid on kontrollitavad, st valides ...
Emakakaelavähk
Emakakaelavähk. Enamasti esineb emakakaelavähki naistel 45–55 aasta vanuses, aga seda on diagnoositud ka 20-aastastel noortel naistel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi
2006. aastal Eestis 159 ...
Sapipõiepõletik
Sapipõiepõletik ehk koletsüstiit on sapipõieseina põletik, mis enamasti tekib sapipõiejuha ummistumisel sapikiviga. Lisanduda võib infektsioon. Tüsistusena võib sapipõis mulgustuda, tekitades kõhukelmepõletiku. ...
Ajuturse
Ajuturse. Haigestunud või kahjustatud koe turset võib esineda kõikjal inimese kehas. Aju paikneb koljuõõnes, kus lisaks ajukoele leidub aju-seljaajuvedelikku ja veresoontes tsirkuleerivat verd. “Tühja” ...
Allergeen
Allergeen on kehavõõras valk või keemiline ühend, mis kutsub organismis esile ülitundlikkuse. Allergeenid pärinevad väliskeskkonnast (nt kemikaalid) või tekivad organismis endas (muutunud kehavalgud, ...
Funktsionaalne düspepsia
Funktsionaalne düspepsia tähendab pidevaid või episoodilisi seedehäireid, mis lähtuvad seedekulgla ülaosast ja millel puuduvad orgaanilise haiguse (nt haavandi, kasvaja) tunnused. Eristatakse haavandisarnast ...
Kawasaki tõbi
Kawasaki tõbi on äge süsteemne (kogu organismi haarav) veresoonte põletik, mis esineb peamiselt alla 5-aastastel lastel. Kõige sagedamini on Kawasaki tõbe diagnoositud Jaapanis, kuid ka teistes maades ...