Haistmismeel Autor: Andres Soosaar

Haistmismeel kuulub organismi nn keemiliste meelte hulka, mis on võimeline ära tundma ja eristama tuhandeid lenduvaid aineid, mis satuvad sissehingamisel ninaõõnde. Vähemal määral jõuavad lõhnaained ninaõõnde ka suuõõnest tagasõõrmete kaudu. Lõhnaretseptoritega haistmisrakud (haistmisepiteel) paiknevad peamiselt ülemistel ninakarbikutel. Nende rakkude jätked suubuvad kimpudena (haistmisnärv) peaaju haistmissibulasse ning sealt pärast ümberlülitusi aju limbilise süsteemi (autonoomselt toimiv motivatsiooni ja meeleolu reguleerimise piirkond ajus) struktuuridesse. Et need struktuurid on tihedasti seotud emotsioonide esilekutsumisega, iseloomustab haistmismeele talitlust tugev emotsionaalne komponent ja võime vallandada mitmesuguseid reaktsioone. Uuringutega on tuvastatud, et haistmisrakkudel on ligikaudu 1000 erinevat lõhnaretseptorit, mille aktiveerumine vastusena eri ainetele ongi aluseks võimele eristada väga suurt arvu lõhnu. 

Haistmisvõime langust nimetatakse hüposmiaks ning puudumist anosmiaks. Kui on kadunud vaid mõnede lõhnade tundmine, nimetatakse seda osaliseks anosmiaks. Lõhnatundlikkus nõrgeneb või kaob nina limaskesta haiguste korral (nt nohu), kuid see on tavaliselt mööduv. Hüposmia põhjusteks võivad olla haistmisepiteeli, närvikiudude ja/või haistmissibula kahjustused või taandareng traumade (nt eesmise koljuaugu põhimiku murrud), põletike, kasvajate jms tõttu. Eristatakse veel lõhnade ebaõiget tajumist (parosmiat) ja haistmishallutsinatsioone (fantosmiaid), mis võivad olla erinevate haiguste tagajärjeks. Füsioloogilised muutused sisenõrenäärmete talitluses ja vegetatiivses närvisüsteemis (nt raseduse korral) võivad lõhnatundlikkust teravdada. Viimasel ajal on üha enam saadud andmeid haistmismeelega paralleelselt toimivast vomeronasaalsest süsteemist, mis algab samuti ninaõõnest, kuid milles edasine infotöötlus toimub suurel määral teadvusväliselt. Sellele süsteemile avaldavad mõju feromoonid, mis mõjutavad oluliselt organismi emotsionaalset seisundit ning mitmeid käitumisvorme, näiteks seksuaal- ja kaitsekäitumist.

Vt ka ajukasvaja, ajutrauma, autonoomne närvisüsteem, feromoon, rasedus.

Nina ehitus.