- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 627)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Pidev valu alakõhus” leiti 14 111 vastet
Kusepõiepõletik
Kusepõiepõletik ehk tsüstiit on sagedane kuseteedeinfektsioon just naistel ja põhjustab tugevaid urineerimishäireid, mõnikord ka valu põie piirkonnas ning vere eritumist uriiniga. Tulenevalt naise kuseteede ...
Kõõrkael
Kõõrkael. Tegemist on teadmata põhjusel tekkinud kesknärvisüsteemi haigusega, mis avaldub kaela- ja õlavöötmelihaste düstoonias (lihasetoonuse häires). Tavaliselt ilmneb düstoonia algul vahelduvalt, muutudes ...
Limakõrv
Limakõrv on sekretoorse keskkõrvapõletiku vorm, mille puhul trummiõõs on täidetud limaja sekreediga, kuid äge põletik puudub. Limakõrva põhjusteks võivad olla korduv äge keskkõrvapõletik, mida pole korralikult ...
Ninakõrvalurgete põletik
Viited: ninatilgad, -aerosoolNinakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ...
Pind
Pind nahas. Pinnuna mõistetakse tavaliselt väikest võõrkeha nahas või küüne all, enamasti on see puutükk või taime okas või kalaluu. Pind on võõrkeha ja sõltuvalt sellest, kui sügavale kudedesse ta on ...
Pisarakotipõletik
Pisarakotipõletik ehk dakrüotsüstiit tekib pisarateede ahenemise või sulgumise tagajärjel. Pisaravedeliku seiskumine pisarakotis soodustab infektsiooni. Pisarakoti sein muutub põletikuliseks ning seal ...
Polüneuriit
Polüneuriit ehk mitmenärvipõletik on infektsiooni järel tekkiv närvijuurte ja närvide immuunmehhanismide häirel põhinev kahjustus ehk infektsioosne polüradikuloneuriit, mille puhul kogu perifeerne ehk ...
Põlveturse
Põlveturse esinemine on iseloomulik põlveliigesepõletikule. Tursega kaasnebüldjuhul valu, punetus ja lokaalne temperatuuri tõus, põlveliigese liikuvus on piiratud. Turse põhjuseks võib olla põlveliigesesisene ...
Q-palavik
Q-palavik on kogu maailmas levinud pisiku Coxiella burneti põhjustatud haigus. Tekitajat levitavad lambad, kitsed ning veised. Pisik eritub nakatunud loomade piima, uriini ja väljaheitega, väga palju ...
Raynaud’ sündroom
Raynaud’ sündroom on haigus, mille korral sõrmede või varvaste väikesed arterid tõmbuvad hooti krampi, põhjustades üsna ebameeldivaid vaevusi. Nähtuse esilekutsujaks on enamasti madal temperatuur. Võimalikuks ...
Teetanus
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on ohtlik haavade tüsistus. Teetanust põhjustavad bakterid, mis pinnases on laialt levinud. Organismi satuvad haigustekitajad marrastuste, torkevigastuste, mullaga kokkupuutunud ...
Urineerimishäired
Urineerimishäired. Need on kusepõie ärritusnähud, sagenenud ja äkkurineerimine, mida kõige enam põhjustab bakteriaalne põletik kuseteedes, aga ka eesnäärmehaigused. Kipitus urineerimisel on kusiti ärrituse ...
Värin
Värin ehk treemor on tahtele allumatu, suhteliselt rütmiline väikeseamplituudiline lihaste liikumine, mis põhjustab kehaosa võnkumise. Värin on küllaltki sage sümptom, see võib ilmneda kätes, peas, näos, ...
Esmaabi silmavigastuste korral
Esmaabi silmavigastuste korral. Silmavigastused võivad olla nii kerged kui ka rasked, aga igasse silmadega juhtunud õnnetusse tuleb suhtuda tähelepanelikult, sest nende tagajärjeks võib olla nägemise ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Aneemia
Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus, arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse ...
Antidepressandid
Antidepressandid on psühhotroopse (vaimset tervist mõjutava) toimega ravimid, mis on võimelised kõrvaldama haiguslikku meeleolu langust jt depressiooninähte, nagu masendus, kurvameelsus, alaväärsustunne. ...
Eesnäärmevähk
Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid, millesse haigestub üle 15% meestest. Vanuse lisandudes haigestumus suureneb. Eestis avastati 2006. aastal 818 eesnäärmevähi esmasjuhtu. Enim on ohustatud ...
Furunkul
Furunkul ehk paise, kõnekeeles koeranael, on rasunäärme, higinäärme või karvajuuretupe bakteriaalsest põletikust tekkiv mädakolle, mille keskele moodustub surnud kudedest tuum ehk mädakork. Põletik haarab ...
Gaasgangreen
Gaasgangreen ehk gaasroiskkärbus (ka gaasödeem, gaasflegmoon, anaeroobne gangreen) on haavadega kaasnev eluohtlik tüsistus. Infektsiooni esilekutsujad on anaeroobsed, st hapnikuta elavad mikroobid. Anaeroobse ...