Eesnäärmevähk Autor: Vahur Valvere

Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid, millesse haigestub üle 15% meestest. Vanuse lisandudes haigestumus suureneb. Eestis avastati 2006. aastal 818 eesnäärmevähi esmasjuhtu. Enim on ohustatud üle 60-aastased päriliku eelsoodumusega mehed. Võimalikud soodustavad tegurid on keskkonnasaaste mõju, normaalsed ealised (vananemine) ja haiguslikud hormonaalsed muutused, eesnäärmepõletikud ning rasvarikas toit.

Varajases arengujärgus eesnäärmevähi puhul iseloomulikud kaebused puuduvad. Urineerimisraskused avalduvad alles siis, kui kasvaja ahendab kusitit või kusepõiekaela. Kasvaja hilisemas arengustaadiumis võib esineda spermas verd ning püsivat valu vaagna ümbruses, mis on tingitud kasvaja sissekasvust vaagnaluudesse ja -närvidesse. Selliste haigusnähtude puhul tuleb kindlasti pöörduda oma perearsti poole, kes suunab patsiendi kontrollile uroloogi või onkoloogi juurde.

Eesnäärmevähi avastamine enne vaevuste ilmnemist on võimalik profülaktilisel kontrollil. Mõnedes riikides kasutatakse sel otstarbel edukalt sõeluuringuid. Kasvaja tuvastamiseks on võimalik rakendada mitut eesnäärme uurimise meetodit, nagu rektaalset läbivaatust (eesnäärme kompamine sõrmega läbi pärasoole, avastamaks tavalisest koest tihkemaid kasvajasõlmi), eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) määramist veres ja transrektaalset (pärasoole kaudu tehtavat) ultraheliuuringut. Diagnoosi kinnitab või eitab eesnäärmest võetud koeproovi mikroskoopiline uuring. Lisauuringuteks on vaagna ja kõhukoopa ultraheliuuring, kompuutertomograafia ja kopsude röntgenuuring, need võimaldavad täpsustada kasvaja leviku ulatust organismis. Siireteta ja naaberelundeid mittehaaravate kasvajate ravi põhiliseks meetodiks on operatsioon, mis seisneb eesnäärme täielikus eemaldamises koos seemnepõiekestega (nn radikaalne prostatektoomia). Kasvaja ulatuslikuma leviku või haige üldseisundi tõttu (tihti on tegemist eakate haigetega) pole operatsioon alati võimalik. Samas on eesnäärmekude hormoonitundlik ja seal arenev kasvaja allub hästi hormoonravile. Meessuguhormooni toime mahasurumisel organismis pidurdub eesnäärmevähi areng, võimalik on kasvaja taandareng. Meessuguhormooni hulga vähendamiseks kasutatakse erinevaid ravimeid või eemaldatakse munandite suguhormooni tootev säsikude. Mitteopereeritavate ja hormoonravi suhtes tundetute eesnäärmekasvajate korral rakendatakse ka kiiritus- ja keemiaravi. Viimase toime jääb aga tagasihoidlikuks. Kusitikaudne eesnäärme resektsioon (osaline eemaldamine) tagab mitteeemaldatava kasvaja korral uriini väljavoolu täielikult.