- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 627)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kipsi teist korda panemine” leiti 11 551 vastet
Kannakõõluserebend
Kannakõõluserebend ehk Achilleuse kõõluse rebend (ruptuur) on üks sagedamini esinevaid kõõluserebendeid. 75% neist rebenditest juhtub sportimisel ja põhiliselt hüppamisel või kiirjooksul. Vigastuse tekke ...
Mürgistus
Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ...
Elektrokardiograafia
Elektrokardiograafia on südamelihase talitluse puhul tekkiva elektrivälja pinge kõikumiste graafiline registreerimine kehapinnalt. Elektrokardiogrammil (EKG) on võimalik jälgida järgmisi laineid: P-laine ...
Kahelinägemine
Kahelinägemine ehk diploopia, kõnekeeles ka kahekordne või topeltnägemine, tekib siis, kui kahe silma koostöö on mingil põhjusel häiritud ning kumbki silm näeb esemeid erineva nurga alt, n-ö teineteisest ...
Kusepõie kateteriseerimine
Kusepõie kateteriseerimine. Kateeter on õõnessond – elastne või jäik toru, mille abil viiakse vedelikke kehaõõnde sisse või kehaõõnest välja. Kateteriseerimise ülesanne on tühjendada kusepõis kas ühekordselt ...
Nägemisväli
Nägemisväli ehk vaateväli on liikumatu silma (silmade) hetkel vahendatav nägemispiirkond. Nägemisvälja suuruse põhjal saab otsustada inimese perifeerse nägemise seisundi üle. Perifeerne nägemine täiendab ...
Paranoia
Paranoia. See mõiste on saja aasta kestel oma sisult ja ulatuselt korduvalt muutunud. Tänapäeval mõistetakse paranoia all psüühikaseisundeid, mille puhul kujuneb üksik luulumõte või omavahel seotud luulumõtete ...
Mitmikrasedus
Mitmikrasedus. Mitmikraseduse puhul areneb naise emakas korraga kaks või enam loodet. Selline rasedus on seotud kõrgendatud riskiga – nii emal kui loodetel võivad esineda mitmed sünnieelsed ja -järgsed ...
Toiduallergia
Toiduallergia. Toit võib põhjustada toksilisi (mikroobid, mürgid) ja mittetoksilisi (toiduallergia, toidutalumatus) reaktsioone. Toiduallergiat eristab toidutalumatusest põhiliselt see, et allergia korral ...
Alkoholism
Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi ...
Rähmasus
Rähmasus on silmade sidekestapõletikule kaasuv nähtus, mille korral silmas tekib erinevas koguses seroosset, limast või mädast eritist. Tavaliselt koguneb rähm silma sisenurka, kergematel juhtudel kollaka ...
Gripp
Gripp ehk influentsa on hingamisteede äge viirusnakkus. Gripiviirusel eristatakse kolme alatüüpi – A, B, C – ning vastavalt ka A-, B- ja C-grippi. Ohtlikem on A-gripiviirus. A-gripp levib kõige kergemini ...
Viirushepatiit
Viirushepatiit. Viirushepatiiti ehk viiruslikku maksapõletikku tekitavaid viirusi on arvukalt, neist kliiniliselt kõige olulisemad on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. Hepatiidiviirused on levinud kogu ...
Elektroentsefalograafia
Elektroentsefalograafia on peaaju bioelektrilise aktiivsuse registreerimine läbi naha, kolju ja ajukestade vastava aparaadi – entsefalograafi abil. Saadud elektroentsefalogramm (EEG) on tähtis mitmete ...
Lapsevoodipalavik
Lapsevoodipalavik ehk sünnitusjärgne sepsis on äsja sünnitanud naise emaka limaskesta bakteriaalne põletik. Bakterid võivad emakast levida ka mujale ning tekitada kogu keha haarava infektsiooni ehk sepsise, ...
Parafiinravi
Parafiinravi on soojusraviviis, mille puhul soojuse talletajaks on parafiin. Parafiin muutub kuumutamisel vedelaks (temperatuuril 48–54 °C). Parafiinravi kasutatakse näiteks liigesepõletike ja reumaatiliste ...
Suitsidaalsus
Suitsidaalsus hõlmab suitsidaalset käitumist (enesetappe, enesetapukatseid) ja suitsidaalset mõtlemist (enesetapumõtteid, enesetapuplaani). Enesetapumõtted keerlevad üldisemalt elust lahkumise ümber, ...
Kopsutuberkuloos
Kopsutuberkuloos moodustab Eestis 85–90% kõigist arvelevõetud tuberkuloosijuhtudest, kaks kolmandikku haigestunutest on bakterieritajad.
Esmane nakatumine võib toimuda juba lapseeas. Nakatunul tekib primaarkompleks ...
Tolm
Tolm kujutab endast aineosakesi, mis on piisavalt väikesed, et lühemat või pikemat aega õhus heljuda. Olemuselt on tolm aerosool, kus tahked osakesed võivad olla seotud ka vedelikupiiskadega. Tolmuosakeste ...
Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha hingamisteedes. Võõrkehad satuvad hingamisteedesse sagedamini lastel, vanematel ja nõrkadel ning alkoholijoobes inimestel. Hingamisteid sulgevateks võõrkehadeks on enamasti halvasti läbimälutud ...