Kardan munasarjakasvajat 19.10.14 / Naistehaigused

Külastaja küsib:

Olen tundnud end viimastel aastatel järjest kehvemini. Olen läinud tüsedaks, eriti palju ja kiiresti võtnud juurde kõhu piirkonnas, mis ei peatu ega peatu... Näib, et ka kõige suuremad riided, mis poes müügil, lähevad muidu igapidi selga, aga eest ei anna lukk või kõhu pealt nööbid kinni. Ma ei oska sellist asja kuidagi seletada, sest muidu nagu oleks mõned kilod isegi alla läinud. Olen hädas ka kõhupuhituse, rohkete gaaside jm seedehäirete ja aeg-ajalt tekkivate valudega küll kõhu keskel, küll alakõhus, mis samas ei ole ka nii tugevad, et ärgitaks pöörduma kiiresti arsti juurde.
Umbes kaks aastat tagasi hakkasid mind tabama tursed, mida ei saa seostada PMSiga (enne "päevi" lähen nagunii tursesse). Üles paistetab kogu alakeha, eriti jalad, sageli üks jalg rohkem kui teine. Sellistel perioodidel ei saa ma hästi jalgu põlvest painutada, sest need on nii turses. Rääkimata, et mulle ükski king jalga läheks. Viimati oli see mul möödunud suvel. Liikuda on siis väga vaevarikas. Samuti panin tähele, et mul muutuvad sellistel perioodidel sõrmeküüned veidralt põikitriibuliseks (roosa-valged selged triibud, mis kaovad koos paistetusega).
Need perioodid kestavad nädal või paar ja lähevad siis üle.

Käisin kord suurema turse perioodil ka perearsti vastuvõtul, see oli umbes poolteist aastat tagasi. Ta ei osanud sellest arvata muud, kui et miskipärast on mu keha hakanud vett kinni pidama. Tegi vettväljutava süsti ja määras vettväljutavad ravimid, mis leevendasid olukorda (samas viimasel ajal need tabletid eriti enam ei mõju, turse tuleb peagi tagasi)
Ei ole vahepeal enam arsti juures sellega käinud, sest kaotasin lootuse mingit vastust saada ja mulle tekkis polkovniku lese tunne. Analüüside vastused (tehtud aasta tagasi) olid mul kõik korras, nii maks kui ka neerud ja muud olulisemad verenäitajad. Ka kilpnäärme näit oli normi piires, ehkki neli aastat tagasi diagnoosis naistearst mul kerge alatalitluse ja määras ravi. Ravi käigus tekkisid ületalitluse nähud (vererõhk kerkis palju, ärevus) ja tablette jõudsin võtta vaid kolm-neli kuud enne, kui ravi katkestati. Sellest ajast on näit olnud normis ja perearst kahtlustas, et Tallinna labor võis tookord eksida.

Sel suvel lisandusid mul tervisehäirete "pagasisse" astmalaadne kähisev hingamine, mis pole alati, aga on suuremate tursete ajal. Nüüdki on seda vahel ja tunnen ka aeg-ajalt, et on vaja sügavamalt hingata ning seejärel tunnen kohe suurt roidumust ja väsimust. Siiski ei nimetaks ma seda hingamisraskuseks, otsest õhupuudust ei ole tajunud. Aga sellist kähinat ei ole varem olnud.

Kaalutõusu pärast perearsti poole pöördudes (u 1,5 aastat tagasi), määras ta mulle spordi ja toitumise režiimi ning võtsin u kümmekond kilo ka alla, samas tekkis liikumise käigus parema pahkluu valu (ilma paistetuse ja põletikuta), mis ei ole tänase päevani ära läinud. Olen küll andnud jalale rahu, aga ta valutab ikka ja on ka jäik.

Püüdes kogu seda "ajalugu" kirja panna, olen rääkinud ilmselt liiga palju ja segast juttu, tunnen end abitu ja jõuetuna, et perearst justkui ei võta mind tõsiselt või olen ma ise kahtlustanud valesid asju ega ole osanud tema tähelepanu juhtida õigetele sümptomitele.

Nüüd, kui olen juba paar kuud tundnud suurt roidumust ja seedehäireid ning valulikkust ribide all, samuti on ebamugav kõhuli magada ning kõht oleks justkui raske kivi (ka liikudes "rapub" see väga ebamugavalt), siis ei tahtnudki ma enam perearsti juurde minna, et mitte tunda endal jälle seda pilklikku pilku - mida hüpohondrik seekord tahab?
Nii et läksin oma raha eest tasulisse kliinikusse "mõõka neelama", mõeldes, et kui mu seedimisel on midagi viga, siis tuleb see seal välja. See protseduur ei näidanud midagi peale kerge ärrituse maos, mis võis tulla protseduurist endast, mida talusin väga halvasti. Maohaavu ega midagi tähelepanuväärset seedeorganites ei leitud ka ei gastroskoopial ega ultrahelis.

Küll avastas arst ultrahelis munasarjatsüsti, mis on mulle täiesti uus teema. Viimati käisin, piinlik tunnistada, naistearsti juures kolm ja pool aastat tagasi ning seal ei leitud midagi kahtlast, munasarjad olid väikesed ja kõik korras. Ma ei mäleta peast, kui suur see tsüst oli, kuid arst juhtis sellele eraldi tähelepanu ning hoiatas, et see võib lõhkeda ning siis tunnen arvatavasti teravat kõhuvalu.
Selle ultrahelipildiga suunas ta mind kõrvalasuvasse naistearsti kabinetti. Kuuldes mu menstruatsioonitsüklist, arvas arst, et see tsüst peaks ise ära lahenema, vähemalt peaks ootama. Kuid arvas, et mul on midagi hormoonidega korrast ära, sest ka mu näonahk olevat liiga rasune ja nahapõletikus. Ütles, et see on testosteroonist.
Sellele hiljem mõeldes meenus mulle ka, et mul on viimasel ajal juuksed väga lahti ning lõual ei kasva otseselt tumedat "meestehabet", aga heledad karvad, mis seal on, on kuidagi jõulisemad ja pikemad, et olen neid välja katkunud nii lõualt kui ka ülahuulelt. Midagi väga hullu siiski pole.

Kuna tegemist oli eraarstiga ja olin oma eelarve juba kulutanud teistele protseduuridele, tulin sealt sama "targalt" tulema ja olen nüüd haigekassa rahastatud visiidi järjekorras, mida pean veel poolteist kuud ootama. Homme lähen perearsti juurde, kuid kuna ta pole seni osanud midagi öelda, siis arvatavasti saan sealt ainult saatekirja vereanalüüsile, võib-olla ka uuele ultrahelile.

Seni aga tahavad närvid mind ära süüa, sest kuuldes tsüstist, mõtlen munasarjavähile, mille risk on mul ka veidi kõrgem. Olen 37, pole kordagi sünnitanud ja pole ka kordagi võtnud rasestumisvastaseid tablette (olen kartnud trombe, sest mul olevat nn "paks veri"). Küll on mulle kord hormoonravi soovitatud, sest mul on raske PMS ja väga vaevarohke menstruatsioon. Enne "päevi" lähen alati nädalakeseks tursesse, olen nulltujus või lausa pisarais, vahetult enne verejooksu algust tuleb kogu vedelik minust ühe kempsuskorraga välja ja siis on maailm jälle kerge ja helge koht. Seejärel on natuke veritsust ning siis tabab mind mõneks tunniks meeletu valu kogu alakehas, krambid nii kõhus kui ka seljas ja valu ulatub sääreluudesse. Kui valu lõpeb, algab nii suur verejooks, et tavalistest sidemetest on vähe ja veres sisalduvad ka kuni 4 cm suurused tumedad klombid. Äge verejooks kestab paar päeva (suurim on voolus teisel päeval), siis paar päeva on normaalne. Selline tsükkel on mulle väga tavaline ja teismelisest peale nii olnud, nii et ma ei ole sellest suurt numbrit teinud, arvates aastaid, et ka teistel on nii. Olen võtnud "päevade" ajal küll vabu päevi, sest ringi liikuda on siis tõesti võimatu. Ka mu emal olid üsna rasked menstruatsioonid, aga ta on sünnitanud neli last ja laste sünniga olevat kõik paranenud.

Kallis doktor, andke andeks, et kirjutasin Teile pikalt ja võib-olla segaselt, kuid olen väga mures ja hirmul ning ka mu keha moondumine mingiks tünjaks monstrumiks, need paistetused ja muutuv välimus on mind niigi ajanud meeleheitele, samas ei ole sellele kõigele leitud seletust. Naistearsti juurest ei olnud ma taibanud seda seletust senimaani otsida. Aga kas kõik see, mis ma enne kirjeldasin, võib olla tõesti hormoonide kõikumisest? Või pean ma kartma midagi halvemat? Oleksin tänulik, kui leiaksin lõpuks leevendust, samas tahaksin vabaneda kiiresti oma vähihirmust...

Arst vastas:

dr Maie Väli

Günekoloog

Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliinik,Tähe ja Elite Erakliinik

Tere! Kaebusi on Teil tõesti väga palju,aga ükski kaebus ei ole iseloomulik munasarjakasvajale.Suure tõenäosusega nägi arst gün.sonograafial munasarjas follikulaartsüsti,mis tekib siis kui küps folliikel ei lõhke.Need on alati healoomulised.Kui tsüst keerdub ümber oma varre võib sellesse tekkida verejooks,mis põhjustab äkilist kõhuvalu.
Suur verejooks menstruatsiooni ajal ja tugevad alakõhuvalud võiks viitada endometrioosile.
Seega soovitan Teil minna naistearsti vastuvõtule,kus tehakse uus ultraheliuuring,kontrollitakse hormoonide sisaldus ning koos teiste hormoonide määramisega võiks kontrollida kilpnäärme hormoonid ( TSH,Ft4 ja TPoAB).
Vajadusel võiks teha ka diagnostiline laparoskoopia.
Edu soovides,Maie Väli

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.