Suitsetamine Autor: Andrus Lipand

Suitsetamine on tervise teaduslikult tõestatud riskifaktor. Samas on suitsetamine tänapäevalgi Eestis laialt levinud pahe. Võrreldes sigari, sigarillo ja piibutubaka suitsetamisega või tubakatoodete muul viisil tarvitamisega, on kõige rohkem levinud sigaretisuitsetamine. Suitsetamise risk tervisele on suur – see tapab pooled sigarettide regulaarsetest tarvitajatest, neist neljandiku juba keskeas. Arvestuslikult sureb tänapäeval maailmas nn tubakasurma ligi 5 miljonit suitsetajat aastas, prognoos aastaks 2020 on eksperthinnangute kohaselt 10 miljonit tubakaohvrit.

Esimesi paberümbrisega sigarette hakati Euroopas valmistama 16. sajandil. Suitsetamistava levis peamiselt tubakasuitsuga organismi sattuva nauteaine – nikotiini tõttu. Suitsetamise massiline levik maailmas sai alguse sigarettide tööstusliku tootmise kiire arenguga möödunud sajandi algusaastail. Tootmine hoogustus eriti pärast filtriga sigarettide müügiletulekut 1950. aastate algul. Sellise populaarsuse tingis asjaolu, et sigaretisuits on mahedam ja happelise reaktsiooniga ning seda on võimalik sügavamale kopsu tõmmata kui ärritava ja leeliselise reaktsiooniga sigari- või piibutubakasuitsu. 

Tänapäeval tuleb sigaretti suhtuda kui kõrgtehnoloogilisse inseneritootesse, milles on peale tubaka mitmesuguseid maitseaineid ja lisandeid ning mis on varustatud spetsiaalse filtriga, et osaliselt kinni püüda tõrvaineid ja nendes leiduvaid aineosakesi. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt sõltuvust tekitavat puhast nikotiini.

Meditsiini seisukohalt on tubakasuitsetamine krooniline haigus, mis vajab ravi. Tubakasõltuvuse all mõistetakse nii käitumuslikku kui farmakoloogilist sõltuvust ning 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.

Täiskasvanud igapäevasuitsetajate (vanuses 16–64) osakaal Eestis kasvas ajavahemikul 1980–90 üsna vähe, vaid 1,2%, kuid hakkas kiiresti suurenema riigi taasiseseisvumise järel ühenduses Lääne tubakaturu avanemisega. Igapäevasuitsetajate arv saavutas maksimumi (mehi 52% ja naisi 23%) 1994. aastaks, mille järel see hakkas eeskätt kõrgharidusega inimeste seas vähenema. 2008. aastal tehtud tervisekäitumise uuringu järgi, mis haaras 16–64-aastasi inimesi, oli igapäevasuitsetajaid Eestis meeste hulgas 38,6% ja naiste hulgas 17,1%. Kokku suitsetab täiskasvanutest 26,2%. Kahjuks on viimasel kümnendil kasvanud suitsetajate osakaal kooliõpilaste, eriti tütarlaste seas. 2007. aastal läbiviidud rahvusvahelise uuringu andmetel suitsetab Eestis 13–15-aastastest koolinoortest 31,1%.

Tubakasuitsetaja ohustab nii ennast, riskides haigestuda, kui ka mittesuitsetajat, kui too viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Tubakasuitsuse õhu sissehingamist mittesuitsetaja poolt nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, ärritusköha, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti on ohustatud astmat, bronhiiti ja südame-veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad, samuti ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed. Passiivsel suitsetamisel on tervist kahjustav toime ka pikemas perspektiivis. Nii võib suureneda suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%. Keskmiselt saab mittesuitsetaja, kes viibib paki sigarette päevas suitsetava inimesega samas ruumis, nikotiiniannuse, mis vastab 7–8 sigaretile. 

Tubakasuitsust satub vaid 15% läbi sigareti nn otsevooga suitsetaja kopsudesse. Ülejäänud 85% lendub põlevast sigaretist ümbrusse. See nn kõrvalvoog on mittesuitsetajale suuremaks ohuallikaks kui suitsetajale endale. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsu tõttu teatud ärritusseisundis, mis ei lase “sigaretikeemial” väga sügavale kopsudesse tungida. Sigaretifiltri tõttu satub suitsetaja organismi kahjulikke aineid ka teatud määral vähem. Suitsuses ruumis viibival mittesuitsetajal säärast filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ning kõik õhus olevad mürkained ründavad takistamatult tema organismi.

Turismi ja kaubanduse üleilmastumine on endaga kaasa toonud tubakatarvitamise uusi vorme, mida reklaamitakse kui ohutumaid, võrreldes sigaretisuitsetamisega. Eestisse on nendest jõudnud peamiselt vesipiibu suitsetamine ehk kõnekeeles piibutamine. See arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et vesipiibu veefiltrit läbiv mahe ja aromaatne tubakasuits ei saa ju olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Olenemata vesipiibutubaka erinevast koostisest, satub piibutaja organismi tegelikult suuremal hulgal sõltuvust tekitavat nikotiini, vingugaasi ning raskmetalliühendeid kui sigarette suitsetades. Väited, et vesipiibu suits on puhastunud, et vesipiibu suitsetamine hõlbustab sigarettidest loobumist, et vesipiibu peolauas olles kulub vähem alkoholi, ei ole põhjendatud. Sageli asendatakse vesipiibus vesi hoopis alkoholiga või suitsetatakse tubaka asemel kanepit. Vesipiibu tõmbamine ei ole sigareti suitsetamise ohutu alternatiiv. Samuti nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine, nii kahjustab ka vesipiibu tõmbamine just samas ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist. Vesipiibu puhul paiskub juba poole tunni jooksul õhku vingugaasi sellises koguses, mis tekib kahe sigaretipaki suitsetamisel. Eriti ohustatud on mittesuitsetavad noored: vesipiibuga eksperimenteerides saavad nad nii suure nikotiinidoosi, et tekib sõltuvus, millest on hiljem raske, kui mitte võimatu vabaneda.

Vt ka nikotiin.

Suitsetamine Suitsetajaid ohustavad haigused.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Posttraumaatiline stresshäire

Tervist!

Juhtus selline asi, et sõbranna langes vägistamise ohvriks. Peale seda õhtut on ilmselgelt ta shokis ja traumatiseeritud ja hirmul ja lihtsalt katki vaimselt. Nüüdseks on 2 kuud möödas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Teata tema vanematele - kodune tugi on vajalik.
Psühhiaatri vastuvõtule - valvearst võtab igal tööpäeval vastu, vastuvõtuosakond aga ööpäevaringselt. Head rohud pingete vähendamiseks ja maandamiseks ...

Loe edasi

Depression!?

Tere, olen 15 aasatne tüdruk, kõik algas kui olin 12 ma leidsin et on parem kui mind ei ole, arvan ka praegu nii. Olen käinud u 1,5 aastat koolis psüholoogi juures aga tundub et see ikka ei aita. Ma olen ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole koosmeeles ja koostöös oma lähedastega, kuula nende elutarkusi.
1) Ma tean, et iga inimene on mingis valdkonnas väga heade eeldustega, talent.
Tuleb endas see leida ja seda valdkonda ...

Loe edasi

Tere

Tere mul ka mingi vastik ujmasus on ka selline tunnel et.oleksin nagu purjus aga ma pole purjus ja vahest tulevad ka mingid kahtlased mottled pahe

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Terves kehas terve vaim!
Jalutuskäigud ja muu kehaline aktiivsus, piisavalt und, vältida uimaisteid ja alkoholi.
Perearsti juures kontrollida tervise üldnäitajaid.
Siis selgub edaspidine ...

Loe edasi

alkosüsti mõju seksuaalvõimekusele

Austatud Jüri Ennet, kurtsin mõni päev tagasi, Mati nime all, saadud alkosüsti võimaliku mõju kohta minu seksuaalvõimekuse languse kohta. Unustasin aga lisada, et arst määras ka depressioonravi. Kas seegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui depressioon taandub (vt minu varasemaid soovitusi), siis asjad laabuvad ka jõulisemalt.
vt teile saadetud varasemat vastust.
Need asjad saab korda!
Parimate soovidega,
Jüri ...

Loe edasi

Ärevushäire

Mul on mure, mis ma arvan, et on seotud ärevusega, aga ma pole kindel, kuna ma pole ju siiski arst. Aga milles siis seisneb mu mure?
Ma ei suuda mõndades olukordades inimestega rääkida. Need on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igal inimesel tekib pingeid ja iga inimene peab ka üleliigsetest pingetest vabanema.
Pingete puhul on mõnedel kõnetakistusi, kõnelemise kartust. Seda ka sinul.
Seega:
1) üleliigsetest ...

Loe edasi

Ärevushäire

Diagnoositud ärevushäire. Teostatud koormustest, rinna ja kõhu pilt, vereanalüüsid-OK. Vererõhk normaalne, koormustesti tulemus väidetavalt ideaalne. Ei suitseta, ei tarbi alkoholi, füüsiliselt aktiivne. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire käib teatud "hoogudena" s.o. vahepeal on kõik korras. On vaid eelkartus, et millal ja kuidas ta nüüd jälle tuleb.
Millist AD-d võtate, mõned neist ja suuremas annuses teevad ka "keha ...

Loe edasi

alkoholivastane süst ja potensi langus

Peale depoopreparaadi süsti ( nime ei tea ) 27.01.17 kliinikus Kordamed AS tunnen potentsi praktiliselt puudumist. Varem sain vajadusel lisapotentsi apteegis ( Clavin Ultra ) ja sexpoodides müüdavatest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Potentsiravimeid mitmeid.
Perearst või teie raviarst või psühhiaater võivad kirjutada.
Näiteks Cialis, on nii raviva toimega kui ka "instrumendi kergitaja" - kella ei pea vaatama, toimeaeg ...

Loe edasi

Pikaajaline peavalu ja väsimus

Paar aastat tagasi oli tugev valu kuklas, vahekorra ajal(lõpus), kestis kuni 5 min, peale seda jäi selline pea paks tunne, peavalud ei ole tugevad, aga siiski häirivad. Tunnen et ei ole seda energiat ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringud määratakse, kui läbivaatusel jääb kahtlus ajukahjustusele - vaid siis on nendest ka kasu.
Probleemi lahendus sõltub arsti kogemusest ja kompetentsuset.

Dr Ain Pajos
6 ...

Loe edasi

Endast ja eksnaistest filmitud seksi videote vaatamine masturbeerides

Tere

Küsimus on seotud minu mehega, kellega olen üle kümne aasta koos olnud ja kellega on meil ühine paariaastane laps. Nimelt sain hiljuti teada, et mehel on alles seksivideod ja -fotod, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja on palju laiem intiimsest suhtest ja suhtlemisest.
Kooselus-abielu on inimestevaheline suhe ja sellel on ka sotsiaalne taust - sissetulekud, väljaminekud, materiaalsed ...

Loe edasi

Luupainaja

Mind kylastas luupainaja, ma ei saanud ennast liigutada ega silmi avada.. löpuks yles ärgates hakkasin nutma.
Millest see tuleneb? kas peaksin otsima kuskilt abi?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil noortel on seda kord või mitu olnud. Suuremal või vähemal määral - kõigil.
Tee endale korralik päevaplaan, et kehalisele tegevusele ja uneajale õige ja piisav koht tuleb. Tervislikud elukombed ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi