Suitsetamine Autor: Andrus Lipand

Suitsetamine on tervise teaduslikult tõestatud riskifaktor. Samas on suitsetamine tänapäevalgi Eestis laialt levinud pahe. Võrreldes sigari, sigarillo ja piibutubaka suitsetamisega või tubakatoodete muul viisil tarvitamisega, on kõige rohkem levinud sigaretisuitsetamine. Suitsetamise risk tervisele on suur – see tapab pooled sigarettide regulaarsetest tarvitajatest, neist neljandiku juba keskeas. Arvestuslikult sureb tänapäeval maailmas nn tubakasurma ligi 5 miljonit suitsetajat aastas, prognoos aastaks 2020 on eksperthinnangute kohaselt 10 miljonit tubakaohvrit.

Esimesi paberümbrisega sigarette hakati Euroopas valmistama 16. sajandil. Suitsetamistava levis peamiselt tubakasuitsuga organismi sattuva nauteaine – nikotiini tõttu. Suitsetamise massiline levik maailmas sai alguse sigarettide tööstusliku tootmise kiire arenguga möödunud sajandi algusaastail. Tootmine hoogustus eriti pärast filtriga sigarettide müügiletulekut 1950. aastate algul. Sellise populaarsuse tingis asjaolu, et sigaretisuits on mahedam ja happelise reaktsiooniga ning seda on võimalik sügavamale kopsu tõmmata kui ärritava ja leeliselise reaktsiooniga sigari- või piibutubakasuitsu. 

Tänapäeval tuleb sigaretti suhtuda kui kõrgtehnoloogilisse inseneritootesse, milles on peale tubaka mitmesuguseid maitseaineid ja lisandeid ning mis on varustatud spetsiaalse filtriga, et osaliselt kinni püüda tõrvaineid ja nendes leiduvaid aineosakesi. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt sõltuvust tekitavat puhast nikotiini.

Meditsiini seisukohalt on tubakasuitsetamine krooniline haigus, mis vajab ravi. Tubakasõltuvuse all mõistetakse nii käitumuslikku kui farmakoloogilist sõltuvust ning 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.

Täiskasvanud igapäevasuitsetajate (vanuses 16–64) osakaal Eestis kasvas ajavahemikul 1980–90 üsna vähe, vaid 1,2%, kuid hakkas kiiresti suurenema riigi taasiseseisvumise järel ühenduses Lääne tubakaturu avanemisega. Igapäevasuitsetajate arv saavutas maksimumi (mehi 52% ja naisi 23%) 1994. aastaks, mille järel see hakkas eeskätt kõrgharidusega inimeste seas vähenema. 2008. aastal tehtud tervisekäitumise uuringu järgi, mis haaras 16–64-aastasi inimesi, oli igapäevasuitsetajaid Eestis meeste hulgas 38,6% ja naiste hulgas 17,1%. Kokku suitsetab täiskasvanutest 26,2%. Kahjuks on viimasel kümnendil kasvanud suitsetajate osakaal kooliõpilaste, eriti tütarlaste seas. 2007. aastal läbiviidud rahvusvahelise uuringu andmetel suitsetab Eestis 13–15-aastastest koolinoortest 31,1%.

Tubakasuitsetaja ohustab nii ennast, riskides haigestuda, kui ka mittesuitsetajat, kui too viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Tubakasuitsuse õhu sissehingamist mittesuitsetaja poolt nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, ärritusköha, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti on ohustatud astmat, bronhiiti ja südame-veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad, samuti ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed. Passiivsel suitsetamisel on tervist kahjustav toime ka pikemas perspektiivis. Nii võib suureneda suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%. Keskmiselt saab mittesuitsetaja, kes viibib paki sigarette päevas suitsetava inimesega samas ruumis, nikotiiniannuse, mis vastab 7–8 sigaretile. 

Tubakasuitsust satub vaid 15% läbi sigareti nn otsevooga suitsetaja kopsudesse. Ülejäänud 85% lendub põlevast sigaretist ümbrusse. See nn kõrvalvoog on mittesuitsetajale suuremaks ohuallikaks kui suitsetajale endale. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsu tõttu teatud ärritusseisundis, mis ei lase “sigaretikeemial” väga sügavale kopsudesse tungida. Sigaretifiltri tõttu satub suitsetaja organismi kahjulikke aineid ka teatud määral vähem. Suitsuses ruumis viibival mittesuitsetajal säärast filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ning kõik õhus olevad mürkained ründavad takistamatult tema organismi.

Turismi ja kaubanduse üleilmastumine on endaga kaasa toonud tubakatarvitamise uusi vorme, mida reklaamitakse kui ohutumaid, võrreldes sigaretisuitsetamisega. Eestisse on nendest jõudnud peamiselt vesipiibu suitsetamine ehk kõnekeeles piibutamine. See arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et vesipiibu veefiltrit läbiv mahe ja aromaatne tubakasuits ei saa ju olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Olenemata vesipiibutubaka erinevast koostisest, satub piibutaja organismi tegelikult suuremal hulgal sõltuvust tekitavat nikotiini, vingugaasi ning raskmetalliühendeid kui sigarette suitsetades. Väited, et vesipiibu suits on puhastunud, et vesipiibu suitsetamine hõlbustab sigarettidest loobumist, et vesipiibu peolauas olles kulub vähem alkoholi, ei ole põhjendatud. Sageli asendatakse vesipiibus vesi hoopis alkoholiga või suitsetatakse tubaka asemel kanepit. Vesipiibu tõmbamine ei ole sigareti suitsetamise ohutu alternatiiv. Samuti nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine, nii kahjustab ka vesipiibu tõmbamine just samas ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist. Vesipiibu puhul paiskub juba poole tunni jooksul õhku vingugaasi sellises koguses, mis tekib kahe sigaretipaki suitsetamisel. Eriti ohustatud on mittesuitsetavad noored: vesipiibuga eksperimenteerides saavad nad nii suure nikotiinidoosi, et tekib sõltuvus, millest on hiljem raske, kui mitte võimatu vabaneda.

Vt ka nikotiin.

Suitsetamine Suitsetajaid ohustavad haigused.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Seksisoovi puudumine

Tere! Oleme olnud abielus 22 aastat ja nüüd väidab naine,et igasugune seksisoov on jäädavalt kadunud - põhjuseks üleminekuaastad (abikaasa vanus 52 a.)Kas see ongi lõplik tõde või on veel võimalik midagi ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Üleminekuaastaid tajub iga naine erinevalt. Kui teie partneril on tugevad kuumahood, higistamine, depressioon või meeleolu kõikumised, siis mõjutab see ka seksisoovi. Nimetatud nähtude puhul ...

Loe edasi

Ravimid

Tere, küsimus on seoses sõbraga, kes on 27-aastane. Ta läks arsti juurde ning kirjutati välja antidepressant Coaxil. Algul ta võttis kolm korda päevas, kuid paar päeva hiljem võttis kolm tükki korraga. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Täiskasvanutele on soovitatavaks annuseks üks tablett (12,5 mg) 3 korda ööpäevas (hommikul, lõunal ja õhtul) enne sööki või selle ajal.
Olenevalt inimesest (kehakaal, probleemi olemus, tundlikkus ...

Loe edasi

Kas 3 kuuline AD kuur võib olla piisav?

Kas alati peab AD kuur olema just min 6 kuud? Millest see oleneb? Minu jaoks tähendab see, et aju saab liiga kaua aseainet ja saab sellest liiga sõltuvaks? Kui min 6 kuud aitab, siis miks inimesed ikka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelnevatest otsinguga minu ristkülik diagonaaliga raviprintsiip, s.o. arstirohu tähtsus ajateljel väheneb (üks ristküliku see tekkiv kolmnurk ju väheneb) kui harjutuste osakaal suureneb ja saavutab ...

Loe edasi

Närvilisus.

Tere,


Olen 42 a.naine.Kasvatan üksi 13 aastast poega.Umbes viimased 2 aastat olen väga närviline.Toon mõned näited,kui keegi tuleb mulle liiga lähedale,söömise hääled.Lahkusin isegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegelege Lapsega - suur rõõm mõlemale.
Tehke koos pojaga ja ka üksi minu Palve esimest sammu (vt otsinguga eelnevast).
Võtke tööl asja Mänguliselt - nende roll Näitemängus on olla Luristaja, ...

Loe edasi

Alkoholism

Olen suures mures oma täiskasvanud poja alkoholilembuse pärast.Ta ei suuda enam aastaid kaine olla üle 1-2 päeva.Palga mis ta mõnest töökohast saab vahetab kõik viinavastu.Tal on ka elukaaslane ja 5 aastane ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimese tahtest olenematut ravi saab taotleda perearst või/ja psühhiaater
- kui on tõsine oht tema enda või lähedaste julgeolekule, tervisele või elule.
Kolmandik alkoholihaigeid soovib ise ...

Loe edasi

Voiko Virosta tilata nukahtamis/uni lääkkeitä Suomeen ilman reseptiä?

Olen kärsinyt unettomuudesta jo yli 20 vuotta.Suomen lääkärit eivät osaa auttaa asiaan.Nukanhtamilääkkeitäkin on hankala saada enää vaikka niiden avulla pystyn nukkumaan paljon paremmin.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga hea on Esprital (Mirtazapin) 15 mg õhtul. Vajadusel võib võtta ka 30 mg õhtul üks tund enne und.
See rohi on ka hea antidepressant, on hea stressi maandaja ja annab kehalist ja vaimset voima. ...

Loe edasi

kas Eestis on legaalsed ja võimalik saada nö ajutöö efektiivsust tõstvaid preparaate nagu "modafinil"

Tere!

Minul on hetkel elus selline periood, kus on vaja väga produktiivne olla ja kiiresti ja palju ajutööd teha. Töötan ülesse uut ettevõtet.

Ma olen ka väga depressiivne inimene ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Piirid valla, kõike liigub või saab liigutada. Need rohud aga on kergesti sõltuvust tekitavad. Ei soovita.
Aju tegevus: a) õige töö ja puhkerežiim, b) aju verevarustuse edendamine ja siin kaks rada.
Loe edasi

kaela osteokondroos, müotooniline sündroom, C5-C6, C6-C7 song, seljanärvi kontuuri deformatsioon

Tere. Sain eeltoodud diagnoosi Eestist väljaspool ja pole 100% tõlke õigsuses kindel, aga diagnoos on hirmutav ja ei tea, kas broneerida esimene lend Eestisse või on see midagi, millega annab elada. Tehtud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on kaelalülide ealiste muutustega, kahe lülidevahelise ketta väljasopistusega ja kaelalihaste toonuse tõusuga. Ka kõik muutused eraldi põhjustavad kaelavalu. Kui ei kiirgu valu kätte ei pea asjaga ...

Loe edasi

Küsimusi tekitav enesetunne

Tere.
Pöördun murega. Kuu aja jooksul esineb mul peauimasust. Hommikul peale ärkamist on kõik korras ja siis mõnede tundide pärast tunnen, et pea on uimane, on nõrkustunne või selline lainetav tunne. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kavernoom on tõenäoliselt olemas juba sünnist alates ega ole halva enesetunde põhjuseks.
Üritage vältida vererõhu kõikumisi pideva ravimi võtmisega (perearst). Kui enesetunne ei parane, tulge vastuvõtule. ...

Loe edasi

Pidev väsimus nõrkus energiapuudus

Mul on viimased pool aastat vaevanud väsimus,nõrkustunne ja energiapuudus.olen proovinud kõiksugu vitamiine,aga abi pole old.mingi aeg tundsin,et miski ei aita.kuni ühel õhtul võtsin 4 õlut.järgmine päev ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väsimus, nõrkus, energiapuudus jne - see tingitud: kas üleväsimusest (valest puhkamisest), stressist-depressioonist (mida õllega maandasite), või muudest teguritest (probleemid endas, kodus või siis tööl). ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi