Suitsetamine Autor: Andrus Lipand

Suitsetamine on tervise teaduslikult tõestatud riskifaktor. Samas on suitsetamine tänapäevalgi Eestis laialt levinud pahe. Võrreldes sigari, sigarillo ja piibutubaka suitsetamisega või tubakatoodete muul viisil tarvitamisega, on kõige rohkem levinud sigaretisuitsetamine. Suitsetamise risk tervisele on suur – see tapab pooled sigarettide regulaarsetest tarvitajatest, neist neljandiku juba keskeas. Arvestuslikult sureb tänapäeval maailmas nn tubakasurma ligi 5 miljonit suitsetajat aastas, prognoos aastaks 2020 on eksperthinnangute kohaselt 10 miljonit tubakaohvrit.

Esimesi paberümbrisega sigarette hakati Euroopas valmistama 16. sajandil. Suitsetamistava levis peamiselt tubakasuitsuga organismi sattuva nauteaine – nikotiini tõttu. Suitsetamise massiline levik maailmas sai alguse sigarettide tööstusliku tootmise kiire arenguga möödunud sajandi algusaastail. Tootmine hoogustus eriti pärast filtriga sigarettide müügiletulekut 1950. aastate algul. Sellise populaarsuse tingis asjaolu, et sigaretisuits on mahedam ja happelise reaktsiooniga ning seda on võimalik sügavamale kopsu tõmmata kui ärritava ja leeliselise reaktsiooniga sigari- või piibutubakasuitsu. 

Tänapäeval tuleb sigaretti suhtuda kui kõrgtehnoloogilisse inseneritootesse, milles on peale tubaka mitmesuguseid maitseaineid ja lisandeid ning mis on varustatud spetsiaalse filtriga, et osaliselt kinni püüda tõrvaineid ja nendes leiduvaid aineosakesi. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt sõltuvust tekitavat puhast nikotiini.

Meditsiini seisukohalt on tubakasuitsetamine krooniline haigus, mis vajab ravi. Tubakasõltuvuse all mõistetakse nii käitumuslikku kui farmakoloogilist sõltuvust ning 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.

Täiskasvanud igapäevasuitsetajate (vanuses 16–64) osakaal Eestis kasvas ajavahemikul 1980–90 üsna vähe, vaid 1,2%, kuid hakkas kiiresti suurenema riigi taasiseseisvumise järel ühenduses Lääne tubakaturu avanemisega. Igapäevasuitsetajate arv saavutas maksimumi (mehi 52% ja naisi 23%) 1994. aastaks, mille järel see hakkas eeskätt kõrgharidusega inimeste seas vähenema. 2008. aastal tehtud tervisekäitumise uuringu järgi, mis haaras 16–64-aastasi inimesi, oli igapäevasuitsetajaid Eestis meeste hulgas 38,6% ja naiste hulgas 17,1%. Kokku suitsetab täiskasvanutest 26,2%. Kahjuks on viimasel kümnendil kasvanud suitsetajate osakaal kooliõpilaste, eriti tütarlaste seas. 2007. aastal läbiviidud rahvusvahelise uuringu andmetel suitsetab Eestis 13–15-aastastest koolinoortest 31,1%.

Tubakasuitsetaja ohustab nii ennast, riskides haigestuda, kui ka mittesuitsetajat, kui too viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Tubakasuitsuse õhu sissehingamist mittesuitsetaja poolt nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, ärritusköha, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti on ohustatud astmat, bronhiiti ja südame-veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad, samuti ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed. Passiivsel suitsetamisel on tervist kahjustav toime ka pikemas perspektiivis. Nii võib suureneda suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%. Keskmiselt saab mittesuitsetaja, kes viibib paki sigarette päevas suitsetava inimesega samas ruumis, nikotiiniannuse, mis vastab 7–8 sigaretile. 

Tubakasuitsust satub vaid 15% läbi sigareti nn otsevooga suitsetaja kopsudesse. Ülejäänud 85% lendub põlevast sigaretist ümbrusse. See nn kõrvalvoog on mittesuitsetajale suuremaks ohuallikaks kui suitsetajale endale. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsu tõttu teatud ärritusseisundis, mis ei lase “sigaretikeemial” väga sügavale kopsudesse tungida. Sigaretifiltri tõttu satub suitsetaja organismi kahjulikke aineid ka teatud määral vähem. Suitsuses ruumis viibival mittesuitsetajal säärast filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ning kõik õhus olevad mürkained ründavad takistamatult tema organismi.

Turismi ja kaubanduse üleilmastumine on endaga kaasa toonud tubakatarvitamise uusi vorme, mida reklaamitakse kui ohutumaid, võrreldes sigaretisuitsetamisega. Eestisse on nendest jõudnud peamiselt vesipiibu suitsetamine ehk kõnekeeles piibutamine. See arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et vesipiibu veefiltrit läbiv mahe ja aromaatne tubakasuits ei saa ju olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Olenemata vesipiibutubaka erinevast koostisest, satub piibutaja organismi tegelikult suuremal hulgal sõltuvust tekitavat nikotiini, vingugaasi ning raskmetalliühendeid kui sigarette suitsetades. Väited, et vesipiibu suits on puhastunud, et vesipiibu suitsetamine hõlbustab sigarettidest loobumist, et vesipiibu peolauas olles kulub vähem alkoholi, ei ole põhjendatud. Sageli asendatakse vesipiibus vesi hoopis alkoholiga või suitsetatakse tubaka asemel kanepit. Vesipiibu tõmbamine ei ole sigareti suitsetamise ohutu alternatiiv. Samuti nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine, nii kahjustab ka vesipiibu tõmbamine just samas ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist. Vesipiibu puhul paiskub juba poole tunni jooksul õhku vingugaasi sellises koguses, mis tekib kahe sigaretipaki suitsetamisel. Eriti ohustatud on mittesuitsetavad noored: vesipiibuga eksperimenteerides saavad nad nii suure nikotiinidoosi, et tekib sõltuvus, millest on hiljem raske, kui mitte võimatu vabaneda.

Vt ka nikotiin.

Suitsetamine Suitsetajaid ohustavad haigused.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Õhu puudus, istudes halb enesetunne, tuhara piirkonnas valu.

Mis võiks põhjuseks olla? Ärevus tunne millega kaasneb õhu puudus, vasaku rinna all rõhuv tunne eriti istudes. Tuhara piirkonnas valu tekitav punkt. Hullemal korral isegi minestus piiril olek. Liikudes ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põhjuseks ilmselt krooniline ärevus ja/või depressioon. Kui probleem püsib, tuleb kaaluda ravi.

Dr. Ain Pajos
6 748 591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Psühhiaatri diagnoos

Tere, kas orgaaniline isiksushäire tähendab, et inimene on kindlasti agressiivne, kahtlustatav, jne., Rakveres psühhiaater pani selline diagnoos ilma aega, vastuvõtt kestas mitu minutit, esimene oli selle ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tourette´isündroom - motoorsed/vokaalsed tikid on väga-väga laia sagedus-/raskuseastmega ja ravimitega ka laias ulatuses mõjutatav. Kas teie puhul on see autosõidu ohutuse aspektist oluline või ei, seda ...

Loe edasi

Torpeedo süst ja alkohool

Süst on olnud sees 1.5 kuud siis jõin alkhooli mis siis juhtub kui jood

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Juues selgub, et milline organ või funktsioon korralikult enam ei tööta.
Inimestel võib tervis ka ilma alkoholita (narkootikumita) korrast ära minna, aga alko-narkoga leitakse need organismi nõrgad ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere,

Viimasel aastal olen hädas üleliigse ärevusega, algas 2 aastat tagasi pingelise perioodi järel, mil mõlemad vanavanemad olid raskes seisundis haiglas. Sümptomid: Kerge ehmumine tühistel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushood
1) ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega („ei saa põhjusele näpuga näidata“);
2) ärevushoog tuleb ettearvamatult (tueb nagu „lambist“);
3) sümptomid ...

Loe edasi

Jubedad unenäod

Tere!

Mis võib olla põhjus et näen pidevalt halbu unenägusi(varem pole näinud).
Kas see võib olla närvi pingest?

Lugupidamisega.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päevapinged kanduvad une-maailma. Päevategvusi rahulikumalt võtta ja õppida rahustamist-lõõgastumist, siis saab kõik korda.
1) Psühhiaatri jutule ja saad rahustava-uinutava toimega antidepressanti. ...

Loe edasi

Silm tõmbleb juba 6 kuud

Tere, mul vasau silma ülemine laug tõmbleb juba vähemalt 5 kuud. Ja seda pea igapäevaselt. Sügisel ja talvel oli ka stressiperiood, muidu töötan arvutiga, googledasin, et see võib olla stressist. Aga kuna ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Silmalau tõmblemine on enamasti seoses kroonilise ärevusega ja taandub iseeneslikult või raviga. Kui asi teeb muret - helistage.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Aspergeri sündroom

Tere!

Kes on Tallinnas kõige pädevam psühhiaater diagnoosimaks täiskasvanul Aspergeri sündroomi?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatrid, kes ka lastega tegelevad. Kui seda häiret lapseeas ja nooruses täheldatud ei ole, siis:
a) kas seda ei olegi või
b) on sedavõrd tagasihoidlikult, et pole sekkumist vajanud; ...

Loe edasi

Vaimne häire

Kas saab olla probleem ärevushäires kui ma otsest ärevust ise ei tunne. Küll on hooti paanikahoog ja surmahirm. Olen käinud perearsti juures selle murega viimase paarikuuga korduvalt.
Sümptomid täpsemalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäireid (ka paanikat sealhulgas) on elanike hulgas rohkelt.
Selle kohta eelnevalt soovitusi hulgi.
vt varasemaid soovitusi ja harjuta.
1) Pingete maandamine,
2) Organismi ...

Loe edasi

Jalgade ja käte surin

Tere,

Viibisin soojamaa reisil 24.03-31.03.2018. 26,03 kui lamamistoolilt püsti hakkasin tõusma, tundsin, et jalad on nö surnud. Lõdvestasin neid ja tõusin püsti. Jalgades oli meeletu surin ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kaebused on üsna laialivalguvad ja ühe haigusega neid ei põhjenda. Võiks perearsti kaudu teha rö ülesvõtted kaela ja nimmelülidest ja kaebuste püsimisel tulla vastuvõtule.

Tel. 6 748 591
Loe edasi

Antidepressant ja rahusti

Tere !
Peaksin alustama Duloxetine krka 30 mg + Opamox 15 mg ( kõrvale ravi alguses ) kasutamist, aga olen alati skeptiline olnud ravimite suhtes. Mida oskate Duloxetine ravimi kohta täpselt öelda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Retsept on Enneti ristkülik (Enneti, et teile paremini meelde jääks, et tegutsema hakkaksite, kodus panete oma nime) diagonaaliga ja “uued prillid”.
Ristkülik diagonaaliga annab mõttemudeli ja ka ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi