Suitsetamine Autor: Andrus Lipand

Suitsetamine on tervise teaduslikult tõestatud riskifaktor. Samas on suitsetamine tänapäevalgi Eestis laialt levinud pahe. Võrreldes sigari, sigarillo ja piibutubaka suitsetamisega või tubakatoodete muul viisil tarvitamisega, on kõige rohkem levinud sigaretisuitsetamine. Suitsetamise risk tervisele on suur – see tapab pooled sigarettide regulaarsetest tarvitajatest, neist neljandiku juba keskeas. Arvestuslikult sureb tänapäeval maailmas nn tubakasurma ligi 5 miljonit suitsetajat aastas, prognoos aastaks 2020 on eksperthinnangute kohaselt 10 miljonit tubakaohvrit.

Esimesi paberümbrisega sigarette hakati Euroopas valmistama 16. sajandil. Suitsetamistava levis peamiselt tubakasuitsuga organismi sattuva nauteaine – nikotiini tõttu. Suitsetamise massiline levik maailmas sai alguse sigarettide tööstusliku tootmise kiire arenguga möödunud sajandi algusaastail. Tootmine hoogustus eriti pärast filtriga sigarettide müügiletulekut 1950. aastate algul. Sellise populaarsuse tingis asjaolu, et sigaretisuits on mahedam ja happelise reaktsiooniga ning seda on võimalik sügavamale kopsu tõmmata kui ärritava ja leeliselise reaktsiooniga sigari- või piibutubakasuitsu. 

Tänapäeval tuleb sigaretti suhtuda kui kõrgtehnoloogilisse inseneritootesse, milles on peale tubaka mitmesuguseid maitseaineid ja lisandeid ning mis on varustatud spetsiaalse filtriga, et osaliselt kinni püüda tõrvaineid ja nendes leiduvaid aineosakesi. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt sõltuvust tekitavat puhast nikotiini.

Meditsiini seisukohalt on tubakasuitsetamine krooniline haigus, mis vajab ravi. Tubakasõltuvuse all mõistetakse nii käitumuslikku kui farmakoloogilist sõltuvust ning 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.

Täiskasvanud igapäevasuitsetajate (vanuses 16–64) osakaal Eestis kasvas ajavahemikul 1980–90 üsna vähe, vaid 1,2%, kuid hakkas kiiresti suurenema riigi taasiseseisvumise järel ühenduses Lääne tubakaturu avanemisega. Igapäevasuitsetajate arv saavutas maksimumi (mehi 52% ja naisi 23%) 1994. aastaks, mille järel see hakkas eeskätt kõrgharidusega inimeste seas vähenema. 2008. aastal tehtud tervisekäitumise uuringu järgi, mis haaras 16–64-aastasi inimesi, oli igapäevasuitsetajaid Eestis meeste hulgas 38,6% ja naiste hulgas 17,1%. Kokku suitsetab täiskasvanutest 26,2%. Kahjuks on viimasel kümnendil kasvanud suitsetajate osakaal kooliõpilaste, eriti tütarlaste seas. 2007. aastal läbiviidud rahvusvahelise uuringu andmetel suitsetab Eestis 13–15-aastastest koolinoortest 31,1%.

Tubakasuitsetaja ohustab nii ennast, riskides haigestuda, kui ka mittesuitsetajat, kui too viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Tubakasuitsuse õhu sissehingamist mittesuitsetaja poolt nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, ärritusköha, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti on ohustatud astmat, bronhiiti ja südame-veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad, samuti ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed. Passiivsel suitsetamisel on tervist kahjustav toime ka pikemas perspektiivis. Nii võib suureneda suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%. Keskmiselt saab mittesuitsetaja, kes viibib paki sigarette päevas suitsetava inimesega samas ruumis, nikotiiniannuse, mis vastab 7–8 sigaretile. 

Tubakasuitsust satub vaid 15% läbi sigareti nn otsevooga suitsetaja kopsudesse. Ülejäänud 85% lendub põlevast sigaretist ümbrusse. See nn kõrvalvoog on mittesuitsetajale suuremaks ohuallikaks kui suitsetajale endale. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsu tõttu teatud ärritusseisundis, mis ei lase “sigaretikeemial” väga sügavale kopsudesse tungida. Sigaretifiltri tõttu satub suitsetaja organismi kahjulikke aineid ka teatud määral vähem. Suitsuses ruumis viibival mittesuitsetajal säärast filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ning kõik õhus olevad mürkained ründavad takistamatult tema organismi.

Turismi ja kaubanduse üleilmastumine on endaga kaasa toonud tubakatarvitamise uusi vorme, mida reklaamitakse kui ohutumaid, võrreldes sigaretisuitsetamisega. Eestisse on nendest jõudnud peamiselt vesipiibu suitsetamine ehk kõnekeeles piibutamine. See arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et vesipiibu veefiltrit läbiv mahe ja aromaatne tubakasuits ei saa ju olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Olenemata vesipiibutubaka erinevast koostisest, satub piibutaja organismi tegelikult suuremal hulgal sõltuvust tekitavat nikotiini, vingugaasi ning raskmetalliühendeid kui sigarette suitsetades. Väited, et vesipiibu suits on puhastunud, et vesipiibu suitsetamine hõlbustab sigarettidest loobumist, et vesipiibu peolauas olles kulub vähem alkoholi, ei ole põhjendatud. Sageli asendatakse vesipiibus vesi hoopis alkoholiga või suitsetatakse tubaka asemel kanepit. Vesipiibu tõmbamine ei ole sigareti suitsetamise ohutu alternatiiv. Samuti nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine, nii kahjustab ka vesipiibu tõmbamine just samas ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist. Vesipiibu puhul paiskub juba poole tunni jooksul õhku vingugaasi sellises koguses, mis tekib kahe sigaretipaki suitsetamisel. Eriti ohustatud on mittesuitsetavad noored: vesipiibuga eksperimenteerides saavad nad nii suure nikotiinidoosi, et tekib sõltuvus, millest on hiljem raske, kui mitte võimatu vabaneda.

Vt ka nikotiin.

Suitsetamine Suitsetajaid ohustavad haigused.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Peavalu paremal pool

Eelmine nädal hakkas paremalt poolt meele kohas pea valutama,võtsin valuvaigistit. Natukene valu nagu kadus aga siis tuli uuesti tagasi. Võtsin õhtul uue valuvaigisti. Siis see valu jäi ikka alles. Mõtlesin,et ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas olid ka punased villikesed, kas lööve laienes? Võimalik on kolmiknärvi haru kahjustus herpesviiruse poolt, mis võib kaasa tuua pikaajalise valusündroomi. Kui probleem püsib tuleks kindlasti külastada ...

Loe edasi

Käe liigesed "surevad" ära.

Teen füüsilist tööd kätega. Käed on hakanud viimasel ajal nn surema ja on suht valusad. Eriti just parem käsi. Käte suremine on nii päeval kui õhtul. Hommikul on raske sõrmi rusikasse suruda. Sõrme lülid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Käte suremise, eriti öise, põhjuseks on tõenäoliselt nn. karpaalkanali sündroom -kitsasa randmekanal mida läbivad nii labakäe närvid kui vastavate sõrmelihaste kõõlused ja veresooned. Tuleks vältida randmete ...

Loe edasi

pearinglus, ei taha jalgel püsida

Enam ei tea, kelle poole pöörduda.
Olla on paha, pearinglus, ei taha jalgel püsida, parema poole poolhalvatus, käsi ei tõuse - insult?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Madopar ära - selgub seedetrakti reaktsioon.
Pearinglused-tasakaal - keskkõrva "valitsemisala".
Seda tasakaalu-keskust vaaja kergelt ergutada-treenida.
1) Istudes pearinglused (väga ...

Loe edasi

Tere, sooviks aega kirja panna, kuna olen sõltlane!

Tere! Sooviks paigaldada ampulli ja aega kirja panna, hea ole kui saaks järgmine nädal!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minul käesolevalt vaid haiglatöö ja ekspertiisid - ambulatoorseid vastuvõtte ei ole.
Sõltuvusprobleemid - Wismari Haigla Tallinnas
Hakake sporti tegema, tervist tugevdama, tervislikke eluviise ...

Loe edasi

Erektsiooni ja seemnepurske häired

Tere ,olen 40a mees olen suhtes regulaarne seks 1x nädalas ja mul on varajane seemnepurse, mis on hakkanud juba häirima seksuaalelu.. kunagi kasutasin ma kondoome, mis sisaldasid bensokaiini 5% ja see ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Tavaliselt kui on varajane seemnepurse kasutakse nn anesteetikud (spray-d) mis sisaldavad bensocaiin, xylocaiin, sovcaiin jne. Millegi pärast need Eestis müügil enam ei ole (väikses koguses ikka ...

Loe edasi

Tere,olen 59 aastane treener , aasta otsa valutab vasak õlg , kael,kukal,kätt ei saa tõsta kõrgele, lasin teha röntgenpildi - ostoekondroos ,perearst ütles et oled vana ja kulunud ,edasi kuhugi ei saatnud ,mida ikkagi teha+

Tere, kirjutan uuesti - aasta otsa valutab vasaku käe õlg ,valupunkt on ka õla keskel külje peal ,vasakul kaelas , kuklas, perearst tegi röntgenpildi -osteokondroos -ütles et olen vana ja kulunud ,rohkem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist õlavart tõstva lihase kõõluse otsa kroonilise põletikuga. Valu kestabki kaua. Aitab hormoonisüst kõõlusesse. Vajalik on pidev võimlemine - lamades haarata terve käega haige käe randmest ...

Loe edasi

Närvid, ebareaalsustunne ja paanikahood

Tere,
Olen 14 aastane tüdruk. Umbes aasta tagasi esines mul paanikahäire ning sellest on asi edasi ainult hullemaks läinud. Paanikahäirega hakkasid kaasas käima ka hullemad närvid, paanikahood ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled tubli - oskad oma tundeid hästi kirjeldada.
Tubli, et probleeme koos emaga arutada ja lehendeid otsid. Rahustav tee ja ema poolt antud rahusti tunduvad ka õiged olema.
Korralik uni ja ...

Loe edasi

Paanikahoog?

Tere. Kõik algas augusti viimasel nädalavahetusel väikse sõrme surinast. Sõrm oli ka natukene aega tuim (sel hetkel tundus nii), hiljem mõeldes tundus pigem et oli ülitundlik. Olen käinud neuroloogi läbivaatusel, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tundehell, reageerite liigse sisemise emotsiooniga - ei ole "tuim puunukk". Sellest tulebki ahelreaktsioon: emotsionaalne reageerimine (põhjust nagu polegi), siis kehaline (eriarstid üht-teist leiavad, ...

Loe edasi

Seljavalu

Tere! Sünnitasin nädal tagasi ja kasutasin valu vaigistamiseks epiduraali. Hiljem oli vaja teha keiser, kus sain taas veeni alakeha tuimestuse. Hetkel on välja löönud imelikud närvivalud. Vasak käsi suriseb ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui vasakus käes oli tilk, võis käenärv saada vigastatud nõelast - paranemine võtab aega. Samas alaselja ja peavalud on tõenäoliselt seoses epiduraalanesteesiaks vajaliku nõelatorkega. Soovitan esialgu ...

Loe edasi

Kolmiknärvi põletik?

Tere

Hakkan algusest pihta. Alguses hakkasid silmalauad sügelema ja õhtuti läksid silmamunad punaseks ja tekkis valu ja silmi paremale vasakule pöörates lõi imeliku tunde pähe. Paar päeva ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Hammaste närvid on ühenduses kolmiknärvi harudega, seetõttu on oluline ravida välja kõik põletikuseisundid. Valude kirjeldus viitab siiski kolmiknärvi haru ärritusseisundile, mitta klassikalisele neuralgiale. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi