Suitsetamine Autor: Andrus Lipand

Suitsetamine on tervise teaduslikult tõestatud riskifaktor. Samas on suitsetamine tänapäevalgi Eestis laialt levinud pahe. Võrreldes sigari, sigarillo ja piibutubaka suitsetamisega või tubakatoodete muul viisil tarvitamisega, on kõige rohkem levinud sigaretisuitsetamine. Suitsetamise risk tervisele on suur – see tapab pooled sigarettide regulaarsetest tarvitajatest, neist neljandiku juba keskeas. Arvestuslikult sureb tänapäeval maailmas nn tubakasurma ligi 5 miljonit suitsetajat aastas, prognoos aastaks 2020 on eksperthinnangute kohaselt 10 miljonit tubakaohvrit.

Esimesi paberümbrisega sigarette hakati Euroopas valmistama 16. sajandil. Suitsetamistava levis peamiselt tubakasuitsuga organismi sattuva nauteaine – nikotiini tõttu. Suitsetamise massiline levik maailmas sai alguse sigarettide tööstusliku tootmise kiire arenguga möödunud sajandi algusaastail. Tootmine hoogustus eriti pärast filtriga sigarettide müügiletulekut 1950. aastate algul. Sellise populaarsuse tingis asjaolu, et sigaretisuits on mahedam ja happelise reaktsiooniga ning seda on võimalik sügavamale kopsu tõmmata kui ärritava ja leeliselise reaktsiooniga sigari- või piibutubakasuitsu. 

Tänapäeval tuleb sigaretti suhtuda kui kõrgtehnoloogilisse inseneritootesse, milles on peale tubaka mitmesuguseid maitseaineid ja lisandeid ning mis on varustatud spetsiaalse filtriga, et osaliselt kinni püüda tõrvaineid ja nendes leiduvaid aineosakesi. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt sõltuvust tekitavat puhast nikotiini.

Meditsiini seisukohalt on tubakasuitsetamine krooniline haigus, mis vajab ravi. Tubakasõltuvuse all mõistetakse nii käitumuslikku kui farmakoloogilist sõltuvust ning 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.

Täiskasvanud igapäevasuitsetajate (vanuses 16–64) osakaal Eestis kasvas ajavahemikul 1980–90 üsna vähe, vaid 1,2%, kuid hakkas kiiresti suurenema riigi taasiseseisvumise järel ühenduses Lääne tubakaturu avanemisega. Igapäevasuitsetajate arv saavutas maksimumi (mehi 52% ja naisi 23%) 1994. aastaks, mille järel see hakkas eeskätt kõrgharidusega inimeste seas vähenema. 2008. aastal tehtud tervisekäitumise uuringu järgi, mis haaras 16–64-aastasi inimesi, oli igapäevasuitsetajaid Eestis meeste hulgas 38,6% ja naiste hulgas 17,1%. Kokku suitsetab täiskasvanutest 26,2%. Kahjuks on viimasel kümnendil kasvanud suitsetajate osakaal kooliõpilaste, eriti tütarlaste seas. 2007. aastal läbiviidud rahvusvahelise uuringu andmetel suitsetab Eestis 13–15-aastastest koolinoortest 31,1%.

Tubakasuitsetaja ohustab nii ennast, riskides haigestuda, kui ka mittesuitsetajat, kui too viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Tubakasuitsuse õhu sissehingamist mittesuitsetaja poolt nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, ärritusköha, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti on ohustatud astmat, bronhiiti ja südame-veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad, samuti ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed. Passiivsel suitsetamisel on tervist kahjustav toime ka pikemas perspektiivis. Nii võib suureneda suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%. Keskmiselt saab mittesuitsetaja, kes viibib paki sigarette päevas suitsetava inimesega samas ruumis, nikotiiniannuse, mis vastab 7–8 sigaretile. 

Tubakasuitsust satub vaid 15% läbi sigareti nn otsevooga suitsetaja kopsudesse. Ülejäänud 85% lendub põlevast sigaretist ümbrusse. See nn kõrvalvoog on mittesuitsetajale suuremaks ohuallikaks kui suitsetajale endale. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsu tõttu teatud ärritusseisundis, mis ei lase “sigaretikeemial” väga sügavale kopsudesse tungida. Sigaretifiltri tõttu satub suitsetaja organismi kahjulikke aineid ka teatud määral vähem. Suitsuses ruumis viibival mittesuitsetajal säärast filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ning kõik õhus olevad mürkained ründavad takistamatult tema organismi.

Turismi ja kaubanduse üleilmastumine on endaga kaasa toonud tubakatarvitamise uusi vorme, mida reklaamitakse kui ohutumaid, võrreldes sigaretisuitsetamisega. Eestisse on nendest jõudnud peamiselt vesipiibu suitsetamine ehk kõnekeeles piibutamine. See arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et vesipiibu veefiltrit läbiv mahe ja aromaatne tubakasuits ei saa ju olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Olenemata vesipiibutubaka erinevast koostisest, satub piibutaja organismi tegelikult suuremal hulgal sõltuvust tekitavat nikotiini, vingugaasi ning raskmetalliühendeid kui sigarette suitsetades. Väited, et vesipiibu suits on puhastunud, et vesipiibu suitsetamine hõlbustab sigarettidest loobumist, et vesipiibu peolauas olles kulub vähem alkoholi, ei ole põhjendatud. Sageli asendatakse vesipiibus vesi hoopis alkoholiga või suitsetatakse tubaka asemel kanepit. Vesipiibu tõmbamine ei ole sigareti suitsetamise ohutu alternatiiv. Samuti nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine, nii kahjustab ka vesipiibu tõmbamine just samas ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist. Vesipiibu puhul paiskub juba poole tunni jooksul õhku vingugaasi sellises koguses, mis tekib kahe sigaretipaki suitsetamisel. Eriti ohustatud on mittesuitsetavad noored: vesipiibuga eksperimenteerides saavad nad nii suure nikotiinidoosi, et tekib sõltuvus, millest on hiljem raske, kui mitte võimatu vabaneda.

Vt ka nikotiin.

Suitsetamine Suitsetajaid ohustavad haigused.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Jala tuimuse tunne

Tere. Olen 33.a naine ja juba 2019.a kevadest vaevab mind vasaku jala ja käe tuimuse tunne. Olin 2a lapsehoolduspuhkusel ja kui 2019.a tagasi kontoritööle läksin, algasid need mured.
See tuimuse ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks pöörduda neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Diskid

Tere. Alustan kaugemalt natuke. Kuskil 3a tagasi oli õnnetus krossirattaga, kukkusin istmikule ja seljale, peale seda on mind vaevanud erinevad seljaprobleemid, enamasti rinnapiirkonnas kuid nüüd 4 kuud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist lülidevahelise diski kahjustusega - põhjuseks varasem trauma. Kui saate, tehke rö pildid nimmelülidest ja helistage tel. 6748591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu vasaku abaluu kohal

Tere! Pöördun teie poole murega - olen umbes nädalajagu kannatanud tugevat valu vasaku abaluu kohal. Siin on ka katsudes selline valus koht, mis justkui sõrmede all krõmpsub ja sealt kiirgab valu ka vasakusse ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline on 5-6 kaelalüli vahelise diski probleem. Tehke läbi perearsti rö. pildid kaelalülidest ja tulge vastuvõtule.
Tel 6748591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

peavalu

Tere,
Lgp.Doktor!

Umbes detsembri kuust saadik olen kimpus kummaliste peavaludega. Peavalu on lagipeas rohkem paremal poolel, vahest kuklas, sipelgate jooksmise tunne nagu nõeltega torgiks, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõde ja vajalikud uuringud selguvad neuroloogi vastuvõtul. Helistage tel. 6748591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Depressioon

Tere, sooviks küsida mis on depressiooni olulisemad sümptomid. Nimelt 3aastat tagasi suri isa traagiliselt ja pärast seda ei ole lihtne olnud. Käisid mõtted isegi enesetapust. Nüüd olen 4kuuse beebi ema ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Meeleolu alanemine, tegutsemisrõõmu-elurõõmu vähenemine, tavalisest kiirem väsimine, unehäired. Tegemiste tahe väheneb, alaväärsustunne (olen kehv ja saamatu - kogu elu näen tumedates värvides.
Väike ...

Loe edasi

Näo mõlemapoolne tuimus ja käte, jalgade surin

Tere!

Umbes 3 nädalat tagasi tundsin, et nägu on nagu tuim. Mõlemalt poolt, põskede juurest. Täpselt, nagu oleks hambaarstil käinud ja tuimestuse saanud. See kestis u 2 päeva.
Nüüd üleeile ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

See, et probleem esines korraga mõlemal pool teeb SM i vähetõenäoliseks.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu jalgades

Tere,

Olen 35 naisterahvas. Teen regulaarselt kodustes tingimustes sporti. Seda juba viimased 2 aastat. Treenin nädalas ca 3-4 korda. Kord teen harjutusi jalgadele, kätele, kõhulihastele jne. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla nimmelülidevahelise diski kahjustuse ja jalanärvide ärritusega. Andke seljale ja jalgadele nädal-paar puhkust ja tehke läbi perearsti rö pilt nimmelülidest. Ja siis vajadusel neuroloogi ...

Loe edasi

Mure

Tere. Mure.olen käinud küll psühhiaatri juures ja saanud diagnoosi korduv depressioon aga see selleks. Nimelt tahtsin teada kas perearst võib saatekirjake panna et olen psühhiaatri patsient, ma ei sa aru ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kehaline kaebus ja psühhiaatriline häire on omavahel olulises vastastikuses mõjuväljas, siis psühhiaatri mainimine tuleb kasuks.
Kui seda seost ei ole (depressioon ja kõrv, näiteks), siis seda ...

Loe edasi

Halb enesetunne, mis kestab aasta aega peale üledoosi

Võtsin aasta tagasi 800mg Sulpiriidi. Ja 100mg sertaliini. Koos purgi (1000mg) palderjaniga. 3 päeva peale seda hakkas peale rasvase toidu söömist väga halb. Tuli tunne, nagu oleksin mingi väga tugeva ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks läbi gastroenteroloogi teha maouuringud, ja kui kõik OK siis neuroloogi või psühhiaatri konsultatsioon.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Arstid ja autism

Tere


Mul on probleem. Nimelt, käisin vahepeal ühe „autismispetsialisti“ arsti juures, kes igal patsiendil autismispektrit diagnoosib; kusjuures ise on ta väga kuri oma „autistidega“. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi oma murest Emale v Isale - kellega parem teineteisemõistmine on.
Nende elamuste vastu on head arstimid olemas ja seda õiget-parimat ravimit saab leida ainult koos raviarstiga koostööd tehes. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi