Suitsetamine Autor: Andrus Lipand

Suitsetamine on tervise teaduslikult tõestatud riskifaktor. Samas on suitsetamine tänapäevalgi Eestis laialt levinud pahe. Võrreldes sigari, sigarillo ja piibutubaka suitsetamisega või tubakatoodete muul viisil tarvitamisega, on kõige rohkem levinud sigaretisuitsetamine. Suitsetamise risk tervisele on suur – see tapab pooled sigarettide regulaarsetest tarvitajatest, neist neljandiku juba keskeas. Arvestuslikult sureb tänapäeval maailmas nn tubakasurma ligi 5 miljonit suitsetajat aastas, prognoos aastaks 2020 on eksperthinnangute kohaselt 10 miljonit tubakaohvrit.

Esimesi paberümbrisega sigarette hakati Euroopas valmistama 16. sajandil. Suitsetamistava levis peamiselt tubakasuitsuga organismi sattuva nauteaine – nikotiini tõttu. Suitsetamise massiline levik maailmas sai alguse sigarettide tööstusliku tootmise kiire arenguga möödunud sajandi algusaastail. Tootmine hoogustus eriti pärast filtriga sigarettide müügiletulekut 1950. aastate algul. Sellise populaarsuse tingis asjaolu, et sigaretisuits on mahedam ja happelise reaktsiooniga ning seda on võimalik sügavamale kopsu tõmmata kui ärritava ja leeliselise reaktsiooniga sigari- või piibutubakasuitsu. 

Tänapäeval tuleb sigaretti suhtuda kui kõrgtehnoloogilisse inseneritootesse, milles on peale tubaka mitmesuguseid maitseaineid ja lisandeid ning mis on varustatud spetsiaalse filtriga, et osaliselt kinni püüda tõrvaineid ja nendes leiduvaid aineosakesi. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt sõltuvust tekitavat puhast nikotiini.

Meditsiini seisukohalt on tubakasuitsetamine krooniline haigus, mis vajab ravi. Tubakasõltuvuse all mõistetakse nii käitumuslikku kui farmakoloogilist sõltuvust ning 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.

Täiskasvanud igapäevasuitsetajate (vanuses 16–64) osakaal Eestis kasvas ajavahemikul 1980–90 üsna vähe, vaid 1,2%, kuid hakkas kiiresti suurenema riigi taasiseseisvumise järel ühenduses Lääne tubakaturu avanemisega. Igapäevasuitsetajate arv saavutas maksimumi (mehi 52% ja naisi 23%) 1994. aastaks, mille järel see hakkas eeskätt kõrgharidusega inimeste seas vähenema. 2008. aastal tehtud tervisekäitumise uuringu järgi, mis haaras 16–64-aastasi inimesi, oli igapäevasuitsetajaid Eestis meeste hulgas 38,6% ja naiste hulgas 17,1%. Kokku suitsetab täiskasvanutest 26,2%. Kahjuks on viimasel kümnendil kasvanud suitsetajate osakaal kooliõpilaste, eriti tütarlaste seas. 2007. aastal läbiviidud rahvusvahelise uuringu andmetel suitsetab Eestis 13–15-aastastest koolinoortest 31,1%.

Tubakasuitsetaja ohustab nii ennast, riskides haigestuda, kui ka mittesuitsetajat, kui too viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Tubakasuitsuse õhu sissehingamist mittesuitsetaja poolt nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, ärritusköha, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti on ohustatud astmat, bronhiiti ja südame-veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad, samuti ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed. Passiivsel suitsetamisel on tervist kahjustav toime ka pikemas perspektiivis. Nii võib suureneda suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%. Keskmiselt saab mittesuitsetaja, kes viibib paki sigarette päevas suitsetava inimesega samas ruumis, nikotiiniannuse, mis vastab 7–8 sigaretile. 

Tubakasuitsust satub vaid 15% läbi sigareti nn otsevooga suitsetaja kopsudesse. Ülejäänud 85% lendub põlevast sigaretist ümbrusse. See nn kõrvalvoog on mittesuitsetajale suuremaks ohuallikaks kui suitsetajale endale. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsu tõttu teatud ärritusseisundis, mis ei lase “sigaretikeemial” väga sügavale kopsudesse tungida. Sigaretifiltri tõttu satub suitsetaja organismi kahjulikke aineid ka teatud määral vähem. Suitsuses ruumis viibival mittesuitsetajal säärast filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ning kõik õhus olevad mürkained ründavad takistamatult tema organismi.

Turismi ja kaubanduse üleilmastumine on endaga kaasa toonud tubakatarvitamise uusi vorme, mida reklaamitakse kui ohutumaid, võrreldes sigaretisuitsetamisega. Eestisse on nendest jõudnud peamiselt vesipiibu suitsetamine ehk kõnekeeles piibutamine. See arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et vesipiibu veefiltrit läbiv mahe ja aromaatne tubakasuits ei saa ju olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Olenemata vesipiibutubaka erinevast koostisest, satub piibutaja organismi tegelikult suuremal hulgal sõltuvust tekitavat nikotiini, vingugaasi ning raskmetalliühendeid kui sigarette suitsetades. Väited, et vesipiibu suits on puhastunud, et vesipiibu suitsetamine hõlbustab sigarettidest loobumist, et vesipiibu peolauas olles kulub vähem alkoholi, ei ole põhjendatud. Sageli asendatakse vesipiibus vesi hoopis alkoholiga või suitsetatakse tubaka asemel kanepit. Vesipiibu tõmbamine ei ole sigareti suitsetamise ohutu alternatiiv. Samuti nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine, nii kahjustab ka vesipiibu tõmbamine just samas ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist. Vesipiibu puhul paiskub juba poole tunni jooksul õhku vingugaasi sellises koguses, mis tekib kahe sigaretipaki suitsetamisel. Eriti ohustatud on mittesuitsetavad noored: vesipiibuga eksperimenteerides saavad nad nii suure nikotiinidoosi, et tekib sõltuvus, millest on hiljem raske, kui mitte võimatu vabaneda.

Vt ka nikotiin.

Suitsetamine Suitsetajaid ohustavad haigused.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Värin

Mul on sama probleem kui ma olen rahulik siis käed värisevad natuke aga teatud pinge olukorras või kui on närviline õhkkond hakkavad käed rohkem värisema

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võimalikke põhjuseid on mitu. Kui ka lähisugulastel esineb käte või pea värinat on tõenäoline healoomuline perekondlik (idiopaatiline) treemor. Kui hakkab segama, siis ravi määrb peale läbivaatust neuroloog.
Loe edasi

Peatrauma

Tere.

Kui olin 6-aastane, juhtus mul peatrauma. Nimelt sain ma endale kuuli pähe, mis asetseb taga kuklas. See on ilusti ära kapseldunud.
Minu küsimus on see, et kas ma tohin lennukiga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Oluline on võõrkeha asukoht ajus. Kui ta on poolkera sees siis tõenäoliselt ohtu ei ole, kui ta asub aga aju vatsakestesüsteemi keskel veejuhtme lähedal on oht olemas ja tuleb rõhukõikumisi vältida.
Loe edasi

Surinad jne

Tere minu probleemiks on surinad jalgades just pikali olles jalad surisevad ,sipelga tunne jne ,eriti häriv ongi jalatalla alt jne olen ka pikali rohkem kas see võib sellest olla? Samuti on mul ka POTS ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui piltuuringud ja ENMG uuring olid korras, on võimalik ka ärevushäire. Asja selgitamiseks tuleb uuesti minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Artroosi kulg ja sellega elamise soovitused

Poolteist aastat tagasi käis minust läbi mingi elektriline klõks ja jalad muutusid päevapealt raskeks ja tundetuks. Alates sellest on tasapisi pigem halvemaks läinud. Ma ei saa küll kükkasendist või istuli ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Artroos on väga levinud liigeste liigeskõhrede ja liigestuppede moondumine ja allakäik enamasti seoses vanusega. Glükoosamiid on toidulisand mille raviva toime kohta tõestused kliiniliste uuringute kaudu ...

Loe edasi

Повышенная чувствительность

С рождения высокая чувствительность головки в связи с чем прикосновения и половой акт вызывают дискомфорт. Так же проблема с преждевременной эякуляцией - буквально несколько фрикций может хватить.

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Dobryj denj! Prezdevremennoe semjaizverzenie rasprostranennaja problema- pritshin mozet bytj mnogo. Ne vsegda obrezanie pomogaet (posle obrezanija koža golovki grubeet i tsuvstvitelnostj umenshaetsja_ ...

Loe edasi

Kuklas ja silmas lihaspinge ning valu

Tere!


5.aprillil tekkis keset ööd silmi avades tugev pearinglus, pead pikali olles uuesti vasakule keerates tekkis pearinglus uuesti. Järgmisel päeval arstil pandi diagnoosiks asendivertiigo, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Aprilli algul võis tõesti olla asendivertigo periood, kuigi see haigus esineb tavaliselt palju vanematel. Hilisemad kaebused viitavad siiski kroonilisele ärevushäirele, mis toodab lihaspinget kaelas, seljas, ...

Loe edasi

Erektsiooniga probleem

Olen 34-aastane noormees.

Tunnen, et mul on tekkinud erektsiooniprobleem mis on tingitud närvisüsteemi probleemist/haigusest, mille on tekitanud arvan, et järgnev - ei saavuta kooli- ja tööasjades ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Mulle tundub, et esiteks on teil psühholoogilised probleemid, fakt on see, et ideaalseid naisi ja mehi ei ole. Alati on igas inimeses mõni omadus, mis ärritab - nuusutab ninaga, sööb koledat, naerab ...

Loe edasi

Tinnitus, MRT vastus

Tere

Pöördusin LOR arsti juurde probleemiga, et vasakus kõrvas on vilin. Vilin on kestnud ca pool aastat. Esineb ka olukorda, kus mõlemad kõrvad lähevad korraks lukku ja siis lähevad lukust ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Reeglina ja nii ka nüüd MRT uuring tinnituse põhjust ei selgita. Tuleb loota LOR arsti kogemustele.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Seljavalu.

Lülisamba nimmeosas on jälgitavad postop. muutused L5-S1 paremal ning L4-5 diski parem-tsentraalne protrusioon. Spinaalkanal ja intervert. foraamenid oluliselt ahenenud ei ole; otsest närvijuurte kompressiooni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tueb kontakteeruda opereerinud arstiga ja minna uuesti tema vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Diski prolaps

Tere!

Aprillis avastati mul kaela diki prolaps,mille tulemusel valutas käsi õlast kuni näppudeni.Valuvaigistid ei aidanud,lõpuks kirjutas neurokirurg mulle tabletid närvi valu ravi jaoks.Käisin ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui pea painutus ette või ka taha põhjustab valu õlas ja käes tuleb püüda seda liigutust ja asendit vältida. Sageli on selleks vaja kanda fikseerivat kraed. Valutegeva asendi vältimine võimaldab närvil ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi