Suitsetamine Autor: Andrus Lipand

Suitsetamine on tervise teaduslikult tõestatud riskifaktor. Samas on suitsetamine tänapäevalgi Eestis laialt levinud pahe. Võrreldes sigari, sigarillo ja piibutubaka suitsetamisega või tubakatoodete muul viisil tarvitamisega, on kõige rohkem levinud sigaretisuitsetamine. Suitsetamise risk tervisele on suur – see tapab pooled sigarettide regulaarsetest tarvitajatest, neist neljandiku juba keskeas. Arvestuslikult sureb tänapäeval maailmas nn tubakasurma ligi 5 miljonit suitsetajat aastas, prognoos aastaks 2020 on eksperthinnangute kohaselt 10 miljonit tubakaohvrit.

Esimesi paberümbrisega sigarette hakati Euroopas valmistama 16. sajandil. Suitsetamistava levis peamiselt tubakasuitsuga organismi sattuva nauteaine – nikotiini tõttu. Suitsetamise massiline levik maailmas sai alguse sigarettide tööstusliku tootmise kiire arenguga möödunud sajandi algusaastail. Tootmine hoogustus eriti pärast filtriga sigarettide müügiletulekut 1950. aastate algul. Sellise populaarsuse tingis asjaolu, et sigaretisuits on mahedam ja happelise reaktsiooniga ning seda on võimalik sügavamale kopsu tõmmata kui ärritava ja leeliselise reaktsiooniga sigari- või piibutubakasuitsu. 

Tänapäeval tuleb sigaretti suhtuda kui kõrgtehnoloogilisse inseneritootesse, milles on peale tubaka mitmesuguseid maitseaineid ja lisandeid ning mis on varustatud spetsiaalse filtriga, et osaliselt kinni püüda tõrvaineid ja nendes leiduvaid aineosakesi. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt sõltuvust tekitavat puhast nikotiini.

Meditsiini seisukohalt on tubakasuitsetamine krooniline haigus, mis vajab ravi. Tubakasõltuvuse all mõistetakse nii käitumuslikku kui farmakoloogilist sõltuvust ning 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.

Täiskasvanud igapäevasuitsetajate (vanuses 16–64) osakaal Eestis kasvas ajavahemikul 1980–90 üsna vähe, vaid 1,2%, kuid hakkas kiiresti suurenema riigi taasiseseisvumise järel ühenduses Lääne tubakaturu avanemisega. Igapäevasuitsetajate arv saavutas maksimumi (mehi 52% ja naisi 23%) 1994. aastaks, mille järel see hakkas eeskätt kõrgharidusega inimeste seas vähenema. 2008. aastal tehtud tervisekäitumise uuringu järgi, mis haaras 16–64-aastasi inimesi, oli igapäevasuitsetajaid Eestis meeste hulgas 38,6% ja naiste hulgas 17,1%. Kokku suitsetab täiskasvanutest 26,2%. Kahjuks on viimasel kümnendil kasvanud suitsetajate osakaal kooliõpilaste, eriti tütarlaste seas. 2007. aastal läbiviidud rahvusvahelise uuringu andmetel suitsetab Eestis 13–15-aastastest koolinoortest 31,1%.

Tubakasuitsetaja ohustab nii ennast, riskides haigestuda, kui ka mittesuitsetajat, kui too viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Tubakasuitsuse õhu sissehingamist mittesuitsetaja poolt nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, ärritusköha, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti on ohustatud astmat, bronhiiti ja südame-veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad, samuti ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed. Passiivsel suitsetamisel on tervist kahjustav toime ka pikemas perspektiivis. Nii võib suureneda suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%. Keskmiselt saab mittesuitsetaja, kes viibib paki sigarette päevas suitsetava inimesega samas ruumis, nikotiiniannuse, mis vastab 7–8 sigaretile. 

Tubakasuitsust satub vaid 15% läbi sigareti nn otsevooga suitsetaja kopsudesse. Ülejäänud 85% lendub põlevast sigaretist ümbrusse. See nn kõrvalvoog on mittesuitsetajale suuremaks ohuallikaks kui suitsetajale endale. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsu tõttu teatud ärritusseisundis, mis ei lase “sigaretikeemial” väga sügavale kopsudesse tungida. Sigaretifiltri tõttu satub suitsetaja organismi kahjulikke aineid ka teatud määral vähem. Suitsuses ruumis viibival mittesuitsetajal säärast filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ning kõik õhus olevad mürkained ründavad takistamatult tema organismi.

Turismi ja kaubanduse üleilmastumine on endaga kaasa toonud tubakatarvitamise uusi vorme, mida reklaamitakse kui ohutumaid, võrreldes sigaretisuitsetamisega. Eestisse on nendest jõudnud peamiselt vesipiibu suitsetamine ehk kõnekeeles piibutamine. See arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et vesipiibu veefiltrit läbiv mahe ja aromaatne tubakasuits ei saa ju olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Olenemata vesipiibutubaka erinevast koostisest, satub piibutaja organismi tegelikult suuremal hulgal sõltuvust tekitavat nikotiini, vingugaasi ning raskmetalliühendeid kui sigarette suitsetades. Väited, et vesipiibu suits on puhastunud, et vesipiibu suitsetamine hõlbustab sigarettidest loobumist, et vesipiibu peolauas olles kulub vähem alkoholi, ei ole põhjendatud. Sageli asendatakse vesipiibus vesi hoopis alkoholiga või suitsetatakse tubaka asemel kanepit. Vesipiibu tõmbamine ei ole sigareti suitsetamise ohutu alternatiiv. Samuti nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine, nii kahjustab ka vesipiibu tõmbamine just samas ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist. Vesipiibu puhul paiskub juba poole tunni jooksul õhku vingugaasi sellises koguses, mis tekib kahe sigaretipaki suitsetamisel. Eriti ohustatud on mittesuitsetavad noored: vesipiibuga eksperimenteerides saavad nad nii suure nikotiinidoosi, et tekib sõltuvus, millest on hiljem raske, kui mitte võimatu vabaneda.

Vt ka nikotiin.

Suitsetamine Suitsetajaid ohustavad haigused.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Isiksusehäire diagnoosimine

Tere! Olen endal juba mõnda aega kahtlustanud vältivat isiksusehäiret, kuna sotsiaalfoobia mul kindlasti olla ei saa ning sümptomid tunduvad kattuvat. Kuhugi pöörduda ma sellega ei julge, kuna olen vaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoose paneb peale uuringut ikka psühhiaater.
Mina käisin Ülikoolis ja siis ka üliõpilased ühte või teist haigust õppides arvasime, et ka minul selliseid sümptoome, ilmselt ka see või teine haigus. ...

Loe edasi

Alkoholism

Alkoholism
.Poeg 44 aastane on tarvitanud aastaid alkoholi.Pere lagunes,töökohti ei pea,kuna viin segab.Sattus talvel Tallinna Psühhoneuroloogia Haiglasse,kuna kuulis hääli,oli seal 3 nädalat ravil,siis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke kontakt Psühhiaatriakliiniku tohtriga - kes teda ravis.
Võib olla annab/vajab veelkordset haiglaravi. Kui see Mõistlikku käitumist tagasi ei too, siis suunata eri-hooldekodusse. Aga seda kõike ...

Loe edasi

herpesviirus

2 aastat uroinfektsioonid, ravitud korduvalt nii haiglas kui kodus iga kuu mitme antibiootikumiga, kuid ilma antibiootikumita kolibakter ja enterokokk nädalaga tagasi ja lõputu emo ja haiglaravi õudus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Herepesviirus kahjustab närvitüvesid mis võib tekitada põletavat valu veel kaua ka peale põletiku lõppemist.
Tavalised valuvaigistid siis ei aita. Helistage peale 5 septembrit.

Dr. ...

Loe edasi

MRT uuring?

Tere.Küsimus MRT uuringu diagnoos kohta.Mida see tähendab?

C6-C7-Th1 eesmine spondülodees,metalliartfaktide foonil näib spinaalkanal vaba.Seljaajus näha T2 hüperintensiivne,kohati tsüstjas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuring näitab operatsiooniga fikseeritud kaelalülisid ja seljaaju kahjustust.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

kael,käsi

tere. küsimus järgmine, kui pea kuklasse lükkan siis hakkab vasak käsi nagu surisema millest see võib olla ja mida sinna teha saaks. kael on ka vasakult poolt kange või valulik suht raske seletada.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla kaelast lähtuva käenärvi ärritusega mis on põhjustatud kaeladiski nihkumisest. Soovitan teha perearsti kaudu rö. ülesvõtted kaelalülidest ja tulla konsultatsioonile.


Loe edasi

depressioon

Üsna hiljuti enne tööle asumist tekkis järsku mul paanikahoog ning tohutu pitsitus peas- eriti otsmiku piirkonnas. Tekkis täielik jõuetus ning apaatia. Perearst pani mind kohe haiguslehele ning võtma ühendust ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt eelnevast - ristkülik diagonaaliga, tekib kaks kolmnurka - raviprintsiip s.o. üks ristküliku kolmnurkadest väheneb (ravimi hulk ja vajadus) ja seda vaid siis kui harjutusi teeme (suurenev kolmnurk. ...

Loe edasi

Alaseljavalu ja sipelgad jalas

Alaseljavalu vasakul ja sipelgad vasakus jalas
Neuroloogile vastuvõtu aja sain 18. oktoobriks. Mida ma peaks seni tegema, et vähendada sipelgaid ja valu jalas ja puusas. Kas see olukord on kuidagi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist nimmelülidevahelise kõhrketta väljasopistusest tingitud jalanärvi ärrituse/kahjustusega. Asi võib süveneda ootamatu liigutuse või tõstmisega. Perearsti kaudu tuleks teha rö. ülesvõtted ...

Loe edasi

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire

Interneti testide põhjal kahtlustan endal ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kõik sümptomid ka sellised. Ei suuda keskenduda, unustan tihti asju, tunnen, et ei suuda ühe koha peal paigal olla, kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoosi ära endale ise pane - seda teeb ikkagi tohter-psühhiaater.
Inimesed on kõik omanäolised, ainulaadsed, unikaalsed oma plusside ja miinustega. Mõni võtab uue materjali omaks nagu diktofoni ...

Loe edasi

Kaela ja nimme radikulopaatia

Tere . Kas spinaalkanali ja seljaaju deformatsioon diski prolapsist on seljaaju kahjustus ? ( kaelas ) on cauda equina sündroom ka .Kael on opereeritud 10 a. tagasi . Discectomia c 5 - 6 anterolateralis ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Cauda equina sündroom saab esineda vaid nimmelülidevahelise kõhrketta kahjustuse korral. Sama probleem kaelaosas võib aga olenevalt diski väljasopistuse suunast ja ulatusest põhjustada nii närvijuurte ...

Loe edasi

Paanikahäire lapsel

Tere. 10 aastasel pojal hakkas kaubanduskeskuses halb. Kurguvalu, iiveldus, hingata raske, kõhus valu. Siis hakkas üleni värisema. Pea käis ringi. Ostsin kiiresti palderjani, panin istuma ja läks üle. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päike, palavus, kaua jalgadel, madal vererõhk, vedeliku vaegus jms - tulemuseks võibki olla eelloetletud häired.
Päeva joolsul korduvalt teha minu Sirutus-ringutus - ette-alla painutus-lõõgastus ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi