Suitsetamine Autor: Andrus Lipand

Suitsetamine on tervise teaduslikult tõestatud riskifaktor. Samas on suitsetamine tänapäevalgi Eestis laialt levinud pahe. Võrreldes sigari, sigarillo ja piibutubaka suitsetamisega või tubakatoodete muul viisil tarvitamisega, on kõige rohkem levinud sigaretisuitsetamine. Suitsetamise risk tervisele on suur – see tapab pooled sigarettide regulaarsetest tarvitajatest, neist neljandiku juba keskeas. Arvestuslikult sureb tänapäeval maailmas nn tubakasurma ligi 5 miljonit suitsetajat aastas, prognoos aastaks 2020 on eksperthinnangute kohaselt 10 miljonit tubakaohvrit.

Esimesi paberümbrisega sigarette hakati Euroopas valmistama 16. sajandil. Suitsetamistava levis peamiselt tubakasuitsuga organismi sattuva nauteaine – nikotiini tõttu. Suitsetamise massiline levik maailmas sai alguse sigarettide tööstusliku tootmise kiire arenguga möödunud sajandi algusaastail. Tootmine hoogustus eriti pärast filtriga sigarettide müügiletulekut 1950. aastate algul. Sellise populaarsuse tingis asjaolu, et sigaretisuits on mahedam ja happelise reaktsiooniga ning seda on võimalik sügavamale kopsu tõmmata kui ärritava ja leeliselise reaktsiooniga sigari- või piibutubakasuitsu. 

Tänapäeval tuleb sigaretti suhtuda kui kõrgtehnoloogilisse inseneritootesse, milles on peale tubaka mitmesuguseid maitseaineid ja lisandeid ning mis on varustatud spetsiaalse filtriga, et osaliselt kinni püüda tõrvaineid ja nendes leiduvaid aineosakesi. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt sõltuvust tekitavat puhast nikotiini.

Meditsiini seisukohalt on tubakasuitsetamine krooniline haigus, mis vajab ravi. Tubakasõltuvuse all mõistetakse nii käitumuslikku kui farmakoloogilist sõltuvust ning 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.

Täiskasvanud igapäevasuitsetajate (vanuses 16–64) osakaal Eestis kasvas ajavahemikul 1980–90 üsna vähe, vaid 1,2%, kuid hakkas kiiresti suurenema riigi taasiseseisvumise järel ühenduses Lääne tubakaturu avanemisega. Igapäevasuitsetajate arv saavutas maksimumi (mehi 52% ja naisi 23%) 1994. aastaks, mille järel see hakkas eeskätt kõrgharidusega inimeste seas vähenema. 2008. aastal tehtud tervisekäitumise uuringu järgi, mis haaras 16–64-aastasi inimesi, oli igapäevasuitsetajaid Eestis meeste hulgas 38,6% ja naiste hulgas 17,1%. Kokku suitsetab täiskasvanutest 26,2%. Kahjuks on viimasel kümnendil kasvanud suitsetajate osakaal kooliõpilaste, eriti tütarlaste seas. 2007. aastal läbiviidud rahvusvahelise uuringu andmetel suitsetab Eestis 13–15-aastastest koolinoortest 31,1%.

Tubakasuitsetaja ohustab nii ennast, riskides haigestuda, kui ka mittesuitsetajat, kui too viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Tubakasuitsuse õhu sissehingamist mittesuitsetaja poolt nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, ärritusköha, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti on ohustatud astmat, bronhiiti ja südame-veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad, samuti ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed. Passiivsel suitsetamisel on tervist kahjustav toime ka pikemas perspektiivis. Nii võib suureneda suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%. Keskmiselt saab mittesuitsetaja, kes viibib paki sigarette päevas suitsetava inimesega samas ruumis, nikotiiniannuse, mis vastab 7–8 sigaretile. 

Tubakasuitsust satub vaid 15% läbi sigareti nn otsevooga suitsetaja kopsudesse. Ülejäänud 85% lendub põlevast sigaretist ümbrusse. See nn kõrvalvoog on mittesuitsetajale suuremaks ohuallikaks kui suitsetajale endale. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsu tõttu teatud ärritusseisundis, mis ei lase “sigaretikeemial” väga sügavale kopsudesse tungida. Sigaretifiltri tõttu satub suitsetaja organismi kahjulikke aineid ka teatud määral vähem. Suitsuses ruumis viibival mittesuitsetajal säärast filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ning kõik õhus olevad mürkained ründavad takistamatult tema organismi.

Turismi ja kaubanduse üleilmastumine on endaga kaasa toonud tubakatarvitamise uusi vorme, mida reklaamitakse kui ohutumaid, võrreldes sigaretisuitsetamisega. Eestisse on nendest jõudnud peamiselt vesipiibu suitsetamine ehk kõnekeeles piibutamine. See arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et vesipiibu veefiltrit läbiv mahe ja aromaatne tubakasuits ei saa ju olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Olenemata vesipiibutubaka erinevast koostisest, satub piibutaja organismi tegelikult suuremal hulgal sõltuvust tekitavat nikotiini, vingugaasi ning raskmetalliühendeid kui sigarette suitsetades. Väited, et vesipiibu suits on puhastunud, et vesipiibu suitsetamine hõlbustab sigarettidest loobumist, et vesipiibu peolauas olles kulub vähem alkoholi, ei ole põhjendatud. Sageli asendatakse vesipiibus vesi hoopis alkoholiga või suitsetatakse tubaka asemel kanepit. Vesipiibu tõmbamine ei ole sigareti suitsetamise ohutu alternatiiv. Samuti nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine, nii kahjustab ka vesipiibu tõmbamine just samas ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist. Vesipiibu puhul paiskub juba poole tunni jooksul õhku vingugaasi sellises koguses, mis tekib kahe sigaretipaki suitsetamisel. Eriti ohustatud on mittesuitsetavad noored: vesipiibuga eksperimenteerides saavad nad nii suure nikotiinidoosi, et tekib sõltuvus, millest on hiljem raske, kui mitte võimatu vabaneda.

Vt ka nikotiin.

Suitsetamine Suitsetajaid ohustavad haigused.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Perifeerse lihasnärvi halvatuse taastusravi?

Minu emal on probleem jalaga, ta ei saa sellega normaalselt käia, kõndides nagu "loobiks jalalaba". Perearsti poolt diagonoosiks perifeerse lihasnärvi halvatus ja raviks Milgamma tabletid. Neuroloogi konsultatsiooniaeg ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Jalalaba tõstmisvõime puudumine viitab tõesti jalanärvi kahjustusele. Paranemist ravimitega kiirendada ei saa, on vaja teha harjutusi lihase säilitamiseks. Oluline on aga teha kindlaks närvikahjustuse ...

Loe edasi

ajukasvaja

Tere!
87-aastane mees saadeti hooldekodusse, kuid pere avastas oma üllatuseks saatekirja pealt, et tal on D33 1-telgialuse e infratentoriaalse suuraju healoomuline kasvaja?!
Ja D 18.0 kõigi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Perearst operatsioonile ei suuna. Seda peaks vajadusel tegema MRT uuringule suunanud neuroloog, kes on teostanud ka haige läbivaatuse.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Närvivalud jalgades

Tere! Mul on pikaaegne mure seoses erinevate närvivaludega. Kestnud on need umbes 7 kuud.esinevad surinad,elektrilöögi taolised aistingud,torked, lihasnõrkus, iga väiksem liigutus ärritab närve ja valud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Seda probleemi kirja teel ei lahenda. Kuna võimalikke põhjuseid on mitu, tuleks taotleda läbi perearsti suunamist uuringuteks mõne keskhaigla neuroloogiaosakonda.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi

Jalg sureb

Tere, mul on umbes 2 aastat alaselja valu vaheldumisi ja vahepeal samaaegselt jala suremisega või jala valutamisega erinevatest kohtadest. Töö on mul vaheldumisi periooditi istuv ja liikuv. Liigun igapäevaselt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põhjuse saab selgeks kui pöördute neuroloogi vastuvõtule siis kui on valude ägenemine (valu ja suremistunne jalas). kui kõik möödub on raske midagi selgitada.

Dr. Ain Pajos
6748591
Loe edasi

Pea

Tere! Selline mure mul et aprilli kuust on juba survetunne peas ja ei lase magama jääda, see on jube tunne ikka aga mis võib viga olla? ja mis ma saan selles olukorras teha?

Ette tänades

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Survetunne peas on tihti seotud kaelalihaste pingest tekkinud kuklanärvide ärritusega, see aga omakorda sõltub närvisüsteemi seisundist (krooniline pinge ja ärevus) Soovitan neuroloogi vastuvõttu.
Loe edasi

Vaevav valu paremal pool alaseljas

Tere, nimelt on vaevanud ala-selja valu juba viimased 7 kuud.
Olen terve elu teinud sporti ja üldiselt elanud tervislikku eluviisi, aga alates 2021 aasta algusest on mind vaevanud kohutav seljavalu.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Et konkreetselt midagi soovitada, peab selge olema valude põhjus. Vajalik on neuroloogiline läbivaatus ja tutvumine uuringute tulemustega.

Tel. 6748591 kl15-16

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Diski nihestus

Asun hetkel kolmandas riigis, Sri Lankal ning vajan kogenuma arsti nõu. Vigastasin paar nädalat tagasi trenni tehes selga, mistõttu läksin eile arsti juurde ning mind saadeti MRI uuringusse. Pilti tehti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Operatsioonivajaduse määrab mitte pilt vaid spetsialisti läbivaatuse tulemus. Kiire op. on vajalik siis kui esinevad põiehäired (urineerimistakistus) ja tuimus reite ja tuharate vahel, samuti labajala ...

Loe edasi

Pearinglus, vasaku jala valupisted, vasaku pöidla tõmblused

Tere

Juuni alguses peale Covid vaktsiini algasid imelikud vaevused.
Alguses umbes 4-5 päeva vahelduva eduga pearinglus, vati sees oleku tunne ja väsimus. Nädala pärast pearinglus kadus, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kuna viirushaigus on uus ja ka vaktsiinid on kardinaalselt uued, piirdub kogemus ja tõenduspõhine vastus nii viiruskahjustusele ajus kui ka vaktsiini kõrvalnähtudele ca. 1 aastaga. Teada on et viirusest ...

Loe edasi

Pidev uimasus, energiapuudus

Tere! Sünnitusjärgse depressiooni tõttu 14 aastat tagasi määrati andidepressandid (erinevad SSRI-d ja ka bupropiooni lühemat aega), mida võtan siiani (hetkel escitalopraam). Olles 7 aastat pidevalt AD ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks konsulteerida psühhiaatriga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tuim valu seljas, õlas, kaelas

Tere

Minu mured seoses seljaga hakkasid ca 2 kuud tagasi, kui hakkasin tundma tuima valu, mis kiirgas külgedele. Kuna mul on skolioos 36 kraadise kaldega, siis perearst suunas mind füsioteraapiasse. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kaebusi on palju ja kirja teel neist selgust ei saa. Tuleb minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi