Suitsetamine Autor: Andrus Lipand

Suitsetamine on tervise teaduslikult tõestatud riskifaktor. Samas on suitsetamine tänapäevalgi Eestis laialt levinud pahe. Võrreldes sigari, sigarillo ja piibutubaka suitsetamisega või tubakatoodete muul viisil tarvitamisega, on kõige rohkem levinud sigaretisuitsetamine. Suitsetamise risk tervisele on suur – see tapab pooled sigarettide regulaarsetest tarvitajatest, neist neljandiku juba keskeas. Arvestuslikult sureb tänapäeval maailmas nn tubakasurma ligi 5 miljonit suitsetajat aastas, prognoos aastaks 2020 on eksperthinnangute kohaselt 10 miljonit tubakaohvrit.

Esimesi paberümbrisega sigarette hakati Euroopas valmistama 16. sajandil. Suitsetamistava levis peamiselt tubakasuitsuga organismi sattuva nauteaine – nikotiini tõttu. Suitsetamise massiline levik maailmas sai alguse sigarettide tööstusliku tootmise kiire arenguga möödunud sajandi algusaastail. Tootmine hoogustus eriti pärast filtriga sigarettide müügiletulekut 1950. aastate algul. Sellise populaarsuse tingis asjaolu, et sigaretisuits on mahedam ja happelise reaktsiooniga ning seda on võimalik sügavamale kopsu tõmmata kui ärritava ja leeliselise reaktsiooniga sigari- või piibutubakasuitsu. 

Tänapäeval tuleb sigaretti suhtuda kui kõrgtehnoloogilisse inseneritootesse, milles on peale tubaka mitmesuguseid maitseaineid ja lisandeid ning mis on varustatud spetsiaalse filtriga, et osaliselt kinni püüda tõrvaineid ja nendes leiduvaid aineosakesi. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt sõltuvust tekitavat puhast nikotiini.

Meditsiini seisukohalt on tubakasuitsetamine krooniline haigus, mis vajab ravi. Tubakasõltuvuse all mõistetakse nii käitumuslikku kui farmakoloogilist sõltuvust ning 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.

Täiskasvanud igapäevasuitsetajate (vanuses 16–64) osakaal Eestis kasvas ajavahemikul 1980–90 üsna vähe, vaid 1,2%, kuid hakkas kiiresti suurenema riigi taasiseseisvumise järel ühenduses Lääne tubakaturu avanemisega. Igapäevasuitsetajate arv saavutas maksimumi (mehi 52% ja naisi 23%) 1994. aastaks, mille järel see hakkas eeskätt kõrgharidusega inimeste seas vähenema. 2008. aastal tehtud tervisekäitumise uuringu järgi, mis haaras 16–64-aastasi inimesi, oli igapäevasuitsetajaid Eestis meeste hulgas 38,6% ja naiste hulgas 17,1%. Kokku suitsetab täiskasvanutest 26,2%. Kahjuks on viimasel kümnendil kasvanud suitsetajate osakaal kooliõpilaste, eriti tütarlaste seas. 2007. aastal läbiviidud rahvusvahelise uuringu andmetel suitsetab Eestis 13–15-aastastest koolinoortest 31,1%.

Tubakasuitsetaja ohustab nii ennast, riskides haigestuda, kui ka mittesuitsetajat, kui too viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Tubakasuitsuse õhu sissehingamist mittesuitsetaja poolt nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, ärritusköha, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti on ohustatud astmat, bronhiiti ja südame-veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad, samuti ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed. Passiivsel suitsetamisel on tervist kahjustav toime ka pikemas perspektiivis. Nii võib suureneda suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%. Keskmiselt saab mittesuitsetaja, kes viibib paki sigarette päevas suitsetava inimesega samas ruumis, nikotiiniannuse, mis vastab 7–8 sigaretile. 

Tubakasuitsust satub vaid 15% läbi sigareti nn otsevooga suitsetaja kopsudesse. Ülejäänud 85% lendub põlevast sigaretist ümbrusse. See nn kõrvalvoog on mittesuitsetajale suuremaks ohuallikaks kui suitsetajale endale. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsu tõttu teatud ärritusseisundis, mis ei lase “sigaretikeemial” väga sügavale kopsudesse tungida. Sigaretifiltri tõttu satub suitsetaja organismi kahjulikke aineid ka teatud määral vähem. Suitsuses ruumis viibival mittesuitsetajal säärast filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ning kõik õhus olevad mürkained ründavad takistamatult tema organismi.

Turismi ja kaubanduse üleilmastumine on endaga kaasa toonud tubakatarvitamise uusi vorme, mida reklaamitakse kui ohutumaid, võrreldes sigaretisuitsetamisega. Eestisse on nendest jõudnud peamiselt vesipiibu suitsetamine ehk kõnekeeles piibutamine. See arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et vesipiibu veefiltrit läbiv mahe ja aromaatne tubakasuits ei saa ju olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Olenemata vesipiibutubaka erinevast koostisest, satub piibutaja organismi tegelikult suuremal hulgal sõltuvust tekitavat nikotiini, vingugaasi ning raskmetalliühendeid kui sigarette suitsetades. Väited, et vesipiibu suits on puhastunud, et vesipiibu suitsetamine hõlbustab sigarettidest loobumist, et vesipiibu peolauas olles kulub vähem alkoholi, ei ole põhjendatud. Sageli asendatakse vesipiibus vesi hoopis alkoholiga või suitsetatakse tubaka asemel kanepit. Vesipiibu tõmbamine ei ole sigareti suitsetamise ohutu alternatiiv. Samuti nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine, nii kahjustab ka vesipiibu tõmbamine just samas ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist. Vesipiibu puhul paiskub juba poole tunni jooksul õhku vingugaasi sellises koguses, mis tekib kahe sigaretipaki suitsetamisel. Eriti ohustatud on mittesuitsetavad noored: vesipiibuga eksperimenteerides saavad nad nii suure nikotiinidoosi, et tekib sõltuvus, millest on hiljem raske, kui mitte võimatu vabaneda.

Vt ka nikotiin.

Suitsetamine Suitsetajaid ohustavad haigused.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Kas mul vôib olla roietevaheline närvipôletik?

Juba 2 kuud on kestnud mul vasakus rindkeres mingi ärritav tunne, ehk kitsaid riideid ja asju kanda on kohe tundlik vasak rind. Vahel on kaa merged valud mingi tel liigutustel tunda samas on seda vahel ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Roietevahelise närvipõletiku korral esineb tihi pidev vallulikkus seljas abaluu taga, mis teatud liigutustel kiirgub ka samasse külge ja vahel ka ette rindu. Sageli aitab siis punktmassaaz ja ka kiropraktiku ...

Loe edasi

Valu rindkeres paremal pool

Juba kaks nädalat on valu paremal pool roiete allosas. Vahest kiirgab valu külge paremal pool (selga ega kätte valu ei kiirga) . Valu on muutlik ..ühel päeval valutab rohkem külg,teisel päeval on valu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Et asja selgitada tuleb algul pöörduda perearsti vastuvõtule kuna selle piirkonna valude põhjuseid on palju.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tõmblused keha piirkonnas

Probleem elukaaslase tõmblemistega keha piirkonnas. Tekkisid peale tüli ja nüüd ta ei talu lähedust. Tahtmatud tõmblused läbivad kogu keha. Arstile naine keeldub minemast, lükkab kogu aeg edasi, et küll ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt tuleb pöörduda psühhiaatri või psühholoogi poole nõuannete saamiseks.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Jalalaba valutab kui jala peale astuda ,ning on paistes.

Tere, Minu pojal ,kes on kaitseväes ,ning peale pikka rännakut on parema jala jalalaba paistes ja jalale astudes on jalalabas tugev torkav valu ja valutab.Rönkenis käis ja luu puruks pole ,ning mõra ka ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui tegemist on jalakõõluse vigastusega, on paranemine pikk (3-4 nädalat )ja nõuab jalale puhkust - aidata võivad kargud.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

epilepsia

Tere!

11 aastasel lapsel uneuuringul leiti epilepsia. Täpsustamiseks
tehti MRT uuring.
Vastuseks - ajukude aktuaalse koldeleiuta.
Võimalik vasakul hipokampuse mittetäielik ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Aju sügavuses oleva hippokampuse väärareng, mida saab näha MRT uuringul võib olla mõne epilepsialiigi põhjustaja. Diagnoosi tegemisel on olulised veel EEG leid ja hoogude täpne kirjeldus pealtnägija poolt ...

Loe edasi

Osteokondroos

Palun andke nõu, kas tegemist võib olla osteokondroosiga: mõned nädalad tagasi pead pikalt all hoides läksid kõrvad lukku ja peas on imelik surin. Asendit muutes kaebused mingiks ajaks kaovad, aga siis ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ainult kaelakrudin pearinge tehes viitab osteokondroosile. Muus osas tuleks kordumisel kontrollida vererõhku.

Dr. Ain Pajos
neurodiagnostika

Loe edasi

PSA

Tere, PSA 1,84 Pool aastat tagasi oli 1,60. Ja enne seda pool aastat tagasi 1,75. Kuidas edasi käituda? (Vanaisal ja isal on olnud eesnäärme kasvaja)

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! PSA näit võib kõikuda väikeses vahemikus (+/- 5-10%), eriti põletiku taustal, seda suureneda võivad ka seksuaalvahekord (ejakulatsioon), eesnäärme massaaž, jalgrattasõit, suur füüsiline koormus ...

Loe edasi

Pealaes nimet sõrme suurune koht , mis on valus katsudes aastaid juba

Tere

Küsimus selline et pealaes on nimet sõrme suurune koht mida katsudes käib läbi terav valu juba 4-5 aastat vähemalt mis see võiks olla ja mis arsti juurde tuleks sellega end kirja panna

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valu põhjuseks võib olla mõni varasema lokaalse trauma järgne arm, nahaaluse koe või kolju healoomuline kasvaja või ka lihtsalt lokaalne lihaspinge. Näidake seda kohta nahaarstile või kirurgile.

Loe edasi

Raskused magamajäämisega

Tere! Kas Fluxal tablett aitaks magama jäämisel? Olen tarvitanud selle probleemiga pikalt Kventiaxi, 0,25x2 tabletti. Aga viimased paar aastat magama ei pane, aga tekib keset ööd suur söögiisu ja siis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

AD- on ka uinutava toimega. Laiems laastus - depressioon on põhjuseks ja seda vaja vähendada: kehalised harjutused, relaks-harjutused. Sotsiaalne elukorraldus korrigeerida - mis oluline, mis sotsiaalne ...

Loe edasi

Valu jäsemetes (jalgades)

Mul valutab rohkem vasak jalg ja vähemal määral parem jalg. Valu saab alguse vasaku jala pöiast, jätkub sääre välis- või sisepinda mööda kuni põlve siseküljeni või põlveõndlani, vahetevahel jätkub reie ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Küsimus tuleks esitada ortopeedile, kes on selle ala spetsialist.

Dr. Ain Pajos
Neuroloog
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi