Nikotiin Autor: Andrus Lipand

Nikotiin on alkaloid, mida looduses leidub vaid tubakataimes. Nikotiini toime kesknärvisüsteemile on kahesugune: väikesed annused ergutavad, suurem kogus avaldab uimastavat ja pärssivat toimet. 60 mg nikotiini (sisaldub umbes kolmes sigaretipakis) korraga manustatuna põhjustaks täiskasvanud inimesel hingamishalvatuse ja surma. Et selline hulk nikotiini satub kehasse vaid järk-järgult väikestes kogustes, mida organism hakkab samas lagundama ja väljutama, siis nikotiin suitsetajat kohe ei tapa. 

Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes kopsude kaudu verre, jõuab ta ajju 7 sekundiga pärast esimest suitsusõõmu. Algajatel suitsetajatel tekib sageli äge mürgistus, mis avaldub iiveldustunde ja oksendamisena. Samasuguseid mürgistusnähte võib täheldada ka neil, kes liiga intensiivselt suitsetavad.

Nikotiin alandab naha temperatuuri ning halvendab jäsemete vereringet. Ka kahjustab ta tähelepanuvõimet, mistõttu suitsetamine transpordivahendi juhtimisel on kõrgenenud riski allikas. Nikotiin tekitab narkootilistele ainetele iseloomulikku sõltuvust, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hilisemal suitsetamisest loobumisel.

Suitsetamisharjumuse kinnistumisega areneb organismis füsioloogiline tolerantsus nikotiini suhtes. Suitsetamine muutub pidevaks ja tubakasuitsu sissehingamine sügavamaks. Suitsetajat nimetatakse nikotiinisõltlaseks siis, kui ta suitsetab regulaarselt, et rahuldada oma suitsunälga ja vaigistada ebameeldivat abstinentsisündroomi. Sama hiilivalt kui nikotiinisõltuvus, kujuneb tubakatoodete tarvitamisel välja ka psüühiline sõltuvus, nn tubakasõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tänapäeval räägitaksegi peamiselt tubakasõltuvusest, mõeldes selle all ühtlasi nikotiinisõltuvust. Oma nikotiinisõltuvuse astet saab iga suitsetaja ise määrata rahvusvaheliselt tunnustatud ja lihtsa Fagerströmi testiga, vastates ausalt kuuele küsimusele, mille vastused annavad teatud punktisumma (vt tabel).

Punktisumma 6–10 näitab tugevat sõltuvust, 4–5 mõõdukat sõltuvust ning 0–3 vähest sõltuvust. Mida suurem punktisumma, seda vajalikum on suitsetamisest loobumisel rakendada nikotiinasendusravi (nikotiini sisaldav näts, nikotiiniplaastrid, bupropioon), mis aitab leevendada loobumisel tekkivaid ärajäämanähte. Abistavad meetmed on ka nõelravi ja hüpnoos. Kui on tekkinud kindel soov suitsetamine maha jätta, tuleks pöörduda selgituste saamiseks oma perearsti poole.