Nohu Autor: Ulvi Lettermo

Nohu. Äge nohu ehk äge riniit on viirushaigus. Gripi-, paragripi- või Coxsackie viirused aktiveerivad sageli nina bakterfloorat ja tekib mädase voolusega nohu. Viirushaiguse korral on oluline jääda koju, võtta vitamiine, eriti A- ja C-vitamiini, juua sooja jooki. Niinimetatud gripipulbrid aitavad vähendada palavikku ja lühendada haiguse kulgu. Tarvitatakse süsteemse toimega nohutablette või siirupit, mõne päeva jooksul on lubatud kasutada veresooni ahendavaid ja sellega turset alandavaid ninatilku või -aerosoole.

Peale tavalise, ägeda nohu esineb päris palju aasta ringi kestvat nohu. Umbes pooltel juhtudel on siis tegemist allergiaga. Sageli täheldatakse ka püsiva iseloomuga mitteallergilist ehk vasomotoorset nohu, mille tüüpilisem kaebus on ühe ninapoole kinnisus: külili olles jääb alumine ninapool kinni, asendit muutes levib kinnisus teisele poolele. Seda põhjustab nina limaskesta tundlikkuse tõus: nohunähud ilmnevad mõne keskkonnateguri, nagu temperatuuri ja niiskuse muutuse tõttu või reageeringuna tugevatele lõhnadele (parfüümid, heitgaas jt). Ninalimaskestade püsivaiks ärritajaiks võivad osutuda tööruumides olev puidu- või jahutolm, kemikaalidest liimid ja lahustid. Ülemiste hingamisteede limaskestade kahjustust esineb sageli suitsetajatel (ka passiivsetel).

Tugeva ninakinnisusega nohu võivad esile kutsuda samuti ravimid, näiteks mõned vererõhualandid, rahustid, aspiriin ja kilpnäärmeravimid (jood), eriti aga alkohol, tubakas ja sissehingatav narkootikum. Tihti areneb püsiv nohu nina limaskesta turset alandavate preparaatide (dekongestantide) pikaajalise tarvitamise järel – kujuneb nn medikamentoosne ehk ravimnohu. Püsivat ninaturset võivad põhjustada hormonaalsed nihked puberteedieas ja raseduse ajal. Nohu võib tingida kauakestev stress. 

Püsiva nohu korral peab eelkõige vältima nohu esilekutsuvat tegurit. Kindlasti tuleb loobuda suitsetamisest. Põhiliselt ravitakse nohu medikamentidega, mis valitakse olenevalt sellest, kas on tegemist nina limaskesta turse, suurenenud nõristuse või aevastamisega. Ravimi valimisel võib küsida nõu perearstilt või apteekrilt. Eelkõige kasutatakse ninasiseseid ravimeid, vahel on otstarbekas võtta sama toimega rohtusid ka suu kaudu (või kasutada kombineeritult). Allergilise nohu korral on eriti tõhusad glükokortikoidid ninasiseste aerosoolidena. Tihti on need efektiivsed samuti mitteallergilise nohu ravis. Kestvat nohu tuleb mõnikord ravida kirurgilisel teel. Püsiva limaskesta turse või paksenemise korral võib seda mehaaniliselt vähendada, rakendades karbikute kirurgiat, elektrilist või lasermõjutamist.

Vt ka allergiline nohu, pollinoos.