Onkoloog selgitab, miks tekib vähk ja kuidas sellest hoiduda

Onkoloog selgitab, miks tekib vähk ja kuidas sellest hoiduda

Suurimad ohud Eesti meeste tervisele on südamehaigused ja vähk. Onkoloog Helis Pokker annab ülevaate Eesti meeste vähki haigestumisest ning jagab nõu, kuidas mehed oma tervise ees hoolt kanda võiksid.    

Mehed haigestuvad vähki pea seitse protsenti enam kui naised. Üle neljandiku ehk 27 protsendi meeste surmadest on vähi põhjustatud. Ometi saab vähi ennetamiseks ise palju teha – oluline on käia regulaarselt arsti juures kontrollis, vältida suitsetamist ja alkoholi tarbimist, toituda tervislikult ning olla iga päev füüsiliselt aktiivne.

Miks tekib inimestel vähk?

Vähk on küll geneetiline haigus, kuid pärilikke vähivorme esineb oluliselt harvemini – seitse kuni kümme protsenti juhtudest – kui sporaadilisi ehk juhuslikke vähivorme. Vähk tekib üldjuhul elu jooksul saadud geenikahjustuse tulemusel. Kuigi vähk on geneetiline haigus, ei tähenda see, et see ilmtingimata tekib, vaid seda, et inimesel võivad olla päritud mingi vähitüübi geenid, mis võivad, aga ei pea aktiveeruma. Geene mõjutab mitu tegurit ning geenimutatsioonide tõttu võib normaalsete keharakkude asemele tekkida pahaloomulisi ning kontrollimatult paljunevaid kasvajarakke ning nii tekibki vähk.

Inimeste geneetilist struktuuri mõjutab mitu kantserogeenset ehk vähkitekitat tegurit, mis on pärit väliskeskkonnast või tekib inimese enda organismis. Vähi tekkimisel on aga suurim mõju siiski väliskeskkonna teguritel. Enamik riskitegureid pahaloomuliste kasvajate tekkimisel ei ole soosptetsiifilised ning mõjutavad nii naisi kui mehi. Vähi riski suurendavad mitmed keemilised ühendid, kiirgus (sealhulgas päikesekiirgus), viirused (HPV, B-hepatiit, Epstein-Barri viirus), bakterid (Helicobacter pylori) ning vabad radikaalid, mida leidub nii väliskeskkonnas kui ka inimese enda organismis.

Millised on suurimad elustiiliga seotud riskifaktorid?

Inimese elustiil on vähi ja ka teiste krooniliste haiguste tekkel määrav. On teada, et suitsetamisel on seos mitmete vähivormide tekkel – kopsuvähk, pea- ja kaela piirkonna kasvajad, kusepõievähk jt – ning ka alkohol suurendab oluliselt vähiriski. Toitumine on üks kõige olulisemaid aspekte inimese elustiilist, mis kas aitab vähki ennetada või suurendab selle tekkeriski. Oluline on süüa piisavalt ja regulaarselt puu- ja juurvilju, täisteratooteid, kvaliteetset valku ning häid rasvu. See, kuidas toitu valmistatakse, on samuti määrav. Vältida tasuks valmis- ja rämpstoite ning üleüldiselt liigselt töödeldud toitu. Toitumine mõjutab inimese kehakaalu ning paljude vähivormide puhul on leitud selge seos ülekaalulisuse ja vähirakkude arengu vahel.

Vähiriski suurendavad mitmed elustiilitegurid, väliskeskkond ning pärilikkus, kuid oluline on meeles pidada, et inimene ei ole selles olukorras abitu ning saab vähi ennetamiseks riskidest hoolimata ise palju ära teha. Risk ei tähenda, et inimene tingimata haigestub, kuid sellest hoolimata tasub oma tervise huvides langetada tervislikke valikuid.

Millised vähi tüübid kimbutavad mehi kõige enam?

Eesti Vähiregistri andmetel esineb ja diagnoositakse Eesti meestel endiselt kõige enam eesnäärmevähki. Teisel kohal on kopsuvähk, millesse haigestumine on küll viimastel aastatel meeste hulgas langemas, kuid sellegipoolest on tegu meeste seas väga levinud vähitüübiga. Esinemissageduselt kolmandal kohal on käär-ja pärasoolevähk, neljandal maovähk.

Miks mehed ei jõua sageli õigel ajal arstile?

Pere ja elukaaslased mängivad meeste terviseprobleemide ennetamisel ja abi otsimisel väga olulist rolli. Hooliv ja toetav suhe annab mehele julgust oma terviseprobleemiga tegeleda ning arstile minna. Pole sugugi harvad juhtumid, mil elukaaslane mehe lõpuks arstile saadab.

Terviseteadlikkust ning oma keha ja organismi eest hoolitsemist tuleb hakata õpetama juba lapsepõlves. Oluline on, et täiskasvanud näitaksid lastele head eeskuju, et lapsed õpiksid ka ise tulevikus vastutustundlikult käituma. Kooliprogramm ja ühiskonna üldine suhtumine tervisekäitumisse on samuti olulised rahva tervise parandamisel.

Mida saaksid mehed oma tervise hoidmiseks paremini teha?

Tervislik eluviis saab alguse mõõdutundest ja tasakaalust. Vältida tuleks kindlasti liigset kehakaalu. Väga oluline on tervislik ja teadlik toitumine. Kontoritöö puhul tuleb leida viis olla iga päev füüsiliselt aktiivne. See ei tähenda, et peaks iga päev jõusaalis rühkima, piisab ka koera või perega jalutamisest, jala tööle või koju kõndimisest. Sama oluline on vältida läbipõlemist, stressi ja pingeid, mis mõjuvad organismile halvasti. Soovituslik on tegeleda regulaarselt hobidega, leida aega puhkamiseks ning leida viise kogeda positiivseid emotsioone.

Kindlasti tuleb jälgida oma organismi ja keha igapäevast toimimist ning kõiki muutusi, mis aset leiavad. Kui miski valutab või põhjustab ebamugavust, tasub pöörduda esmalt perearsti juurde ning nõu küsida. Alati ei pruugi tegemist olla tõsise haigusega ning üldjuhul soovitab arst lihtsalt muuta midagi oma elukorralduses. Kui ongi tegemist tõsise terviseprobleemiga, annab parema tulemuse varakult ravi alustamine.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Sander
19.11.19 13:02
Ma arvan, et see jutt vähi tekepõhjustest on liiga üldine. Aga vähki võib saada ka ravimitest, mille on arst välja kirjutanud. On ravimeid, mis võivad ise tekitada vähki- näiteks on selline ravim, nagu on Camlodar. Miks üldse arst kirjutab välja selliseid ohtlikke ravimeid ja ei kontrolli eelnevalt nende ohutust konkreetsele patsiendile? Tihti ei tehta vajalikke uurimisi kokkuhoiukaalutlustel ja haige saadetakse peale operatsiooni kohe koju koos igasuguste voolilutega veel küljes, mis võib tekitada halbu kõrvalmõjusid.
-4
   
+12

Lisa kommentaar

Saada