Teismelise aju on pidevas muutumises
Teadlased annavad lootust vanematele, keda ajab ahastusse laste näiline võimetus mõista nendega eri arvamusel olevaid inimesi: andke oma lastele lihtsalt aega, kuna hiljem olukord paraneb.
Värskete uurimistulemuste kohaselt hakkavad laste kasvades ajus „vaikerežiimi võrgustiku“ (default mode network, DMN) piirkonnad koostööd tegema ja vanemad märkavad tõenäoliselt muutust lapse võimetes ümbritsevat tunnetada, kirjutab WebMD.
Terviseuudiste portaal WebMD vahendab, et Stuart Washington (PhD), järeldoktorantuuris õppiv teadlane Georgetowni ülikoolist ja Washingtoni riiklikust lastemeditsiinikeskusest, märkis: „Vaikerežiimi võrgustiku piirkonnad hakkavad kooskõlastatult talitlema vanusevahemikus 13–19.“
„See võrgustik kujuneb täiesti välja alles murdeeaks,“ lisas ta. Uurimistulemustest selgus, et see oletus peab üldjuhul paika normaalse arenguga lastel, kuid erandiks on autismi põdevad lapsed.
Tervete laste ja autistide (vanuses 7–17 eluaastat) võrdlemisel selgus, et viimaste vanemaks saades ei hakanud vaikerežiimi piirkonnad paremini koos töötama.
Washington kasutas ajuvõrgustiku aktiivsuse hindamiseks 41 osalejal (kokku kõigis vanuserühmades) funktsionaalseid magnetresonantstomograafilisi ülesvõtteid. Ülesvõtte tegemise ajal pidid katsealused lahendama neile antud ülesannet, samas kui teadlased vaatlesid ajutegevust pärast ülesande lahendamist ehk puhkefaasis.
Mida vanem oli katsealune, seda paremini olid mainitud ajupiirkonnad seotud: nii laste ja hilisteismeliste kui ka laste ja täiskasvanute ajutegevus erines olulisel määral. Seejärel analüüsis Washington autismi põdevate laste (vanuses 7–17 eluaastat) ülesvõtteid ja leidis, et nende vaikerežiimi võrgustiku piirkondade tegevus sarnases kõige rohkem väikeste, kasvueas laste omaga.
Lisa kommentaar