Puhkajad toovad reisidelt eksootilisi haiguseid

Puhkajad toovad reisidelt eksootilisi haiguseid

Ida-Tallinna keskhaigla dermatoloog Pille Konno sõnul on viimase kahe aasta jooksul troopilistest kliimavöönditest kaasa toodud mitmeid eksootilisi nahahaiguseid.

„Puhkusereisidel, eriti Lõuna-Euroopa kuurortlinnades ja Egiptuses, aga ka mujal paktakse hennatätoveeringuid. Sügavmusta tooni saamiseks lisatakse hennapastale musta pigmenti või siis sünteetilist parafenüüldiamiini sisaldavat juuksevärvi, mille toimel võib mõni päev pärast tätoveeringu tegemist tekkida antud piirkonda sügelus, naha punetus ning villid. Tegemist on hilistüüpi kontaktallergilise reaktsiooniga parafenüüldiamiinile,” märkis Pille Konno. Ta lisas, et kui allergiline reaktsioon on kord juba tekkinud, võib tulevikus sama või sarnase ainega kokkupuutel tekkida uus ning veelgi ägedam kontaktallergiline dermatiit. Paraku tehakse hennatätoveeringut sageli hetkeemotsiooni ajel ning kaugtagajärgi reeglina ei kardeta.

Dr Konnol on ette tulnud ka nahaleišmaniaasi haigusjuhte. Tekitajaks on nahaleišmaniaasi puhul Leishmania spp, mis levib liivakärbse kaudu, vaheperemeesteks on kassid, koerad ning närilised. „Nahaleišmaniaasi puhul tekib hammustuskohta sõlmeke, mis kasvab kiiresti, haavandub keskelt ja moodustab vallitaolise servaga haavandi. Haavandi asemel võib esineda ka koorikuga kaetud naast,” kirjeldas dr Konno.

Suplejad peaksid arvestama aga meduusi ning merisiiliku ohuga. Meduusid võivad inimest valusalt kõrvetada, eriti saavad kannatada lapsed, kelle nahk on õrnem kui täiskasvanul. Dr Konno soovitusel peaks „põletust” tundes kohe veest välja tulema. Esmaabi korras oleks parim vahend 3  - 10% äädikhappelahus, mida võib hea õnne korral saada näiteks ranna ääres olevast restoranist-kohvikust. Sobilik on ka soolane vesi. Jääd ning magedat vett ei tohiks Pille Konno kinnitusel kindlasti kasutada, kuna see võimendab nahakahjustust. „Haava ei tohi hõruda ega töödelda alkoholiga!” pani dr Konno kuulajatele südamele.

Ebameeldiv „suveniir” on ka larva migrans, mida tekitab sagedamini kasside ning koerte kaudu leviv kidauss (Ancylostoma), kes esineb valdavalt  troopilistes piirkondades. Kuna parasiitussid suudavad tungida inimeste nahka, on enim ohustatud dr Konno sõnutsi päevitajad, paljajalu rannas jalutajad, liivakastis mängivad lapsed ning aednikud.

Et reisil liialt mitte riskeerida, soovitas dr Konno kaasa võtta antihistamiinikumid, valuvaigistid, head pintsetid ning kanda rannas ujumissusse.

Autor: Evelin Jõemägi

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Marika Masso
28.10.16 13:20
Parandus: leišmaniaaside siirdaja ehk vektor on eesti keeles moskiito, mitte liivakärbes. Inglise keeles on sand fly. Analoogiline viga tekib kui öelda, et malaariat levitavad moskiitod, sest eesti keeles on Anopheles-sääse nimi hallasääsk, aga ingl keeles - mosquito. Seega otsetõlkimist liikide nimede puhul ei sobi kasutada.
Tervitades, 1. k bioloogia ja inimese parasitoloogia õppejõud Marika Masso
-2
   
+2

Lisa kommentaar

Saada