Istumine võib lühendada ka liikuva eluviisiga inimeste eluiga
Värske uurimus lükkab ümber teooria, et tund aega aktiivset liikumist iga päev tagab pikema eluea. Uurimistulemused näitavad hoopis, et nendel, kes veedavad suurema osa jõudeajast istudes, on igapäevasele trennile vaatamata suurem risk surra varem.
Ameerika vähiühingu (American Cancer Society) teadlased jälgisid 13 aasta jooksul rohkem kui 123 000 hea tervisliku seisundiga mehe ja naise kehalise aktiivsuse taset ning suremust.
Selgus, et naistel, kes veetsid päevas üle kuue tunni vabast ajast istudes (telerit vaadates, mängides, veebis surfates, lugedes), oli 40% võrra suurem tõenäosus surra varem kui naistel, kes istusid vähem kui kolm tundi päevas. Istuva eluviisiga meestel on 20% suurem oht varem surra. Kokkuvõttes võib öelda, et nendel, kes istuvad vähem, on pikem eluiga kui nendel, kes istuvad rohkem, vahendab CNN.
Istumise ja eluea seost võivad põhjustada mitmed tegurid. Mida rohkem aega veedate istudes, seda suurema tõenäosusega tarbite seejuures suupisteid või energiarikkaid jooke, mis põhjustavad aga ebatervislikku kaalutõusu. Kuid uurimusest selgus, et normaal- ja ülekaaluliste istuva eluviisiga ameeriklaste surmarisk oli sama suur.
Pikk istumisaeg pärsib immuunsüsteemi tööd, mis aga võib suurendada vähi või muude haiguste riski. Pikaajalisel istumisel väheneb ka organismi verevarustuse tõhusus. Kui veri ei jõua soonte kaudu südameni, võib tekkida ohtlik tromb.
Istuv eluviis mõjutab ka ainevahetust: pulsisagedus rahulikus olekus suureneb ja kolesteroolitase tõuseb. Teadlaste sõnul võib just istumise mõju ainevahetusele aidata välja selgitada, miks tuvastati uurimuses kõige tugevam seos suremusega südame-veresoonkonna haigustesse.
Lisa kommentaar