Geneetiline test aitab leida sobiva meetodi suitsetamise lõpetamiseks
Teadlased leidsid, et inimese geneetiline taust võib mõjutada suitsetamisest sõltuvust ning seda arvesse võttes on võimalik igale inimesele leida sobivaim suitsetamisest loobumise meetod.
"Kolme kuni viie aasta pärast peaks olemas olema praktilised testid, mis aitaksid igal inimesel valida neile sobiva suitsetamisest loobumise meetodi,“ ütles uurimuses osalenud teadlane Jed Rose. „Arstid võiksid selliste testide abil soovitada inimestele sobivaimat meetodit, mis võiks aidata parandada suitsetamisest loobumise edukust.“
Statistilised uurimused on näidanud, et 70 protsenti USA 46 miljonist suitsetajast sooviksid lõpetada, kuid see pole sugugi lihtne. Aruannete kohaselt on vaid viiel protsendil ilma abivahenditeta suitsetamisest loobuda püüdnud inimestel õnnestunud ka aasta hiljem suitsetamisest hoiduda. Suitsetamise lõpetamine abivahenditega on pikaajaliselt edukas vaid 25 protsendil juhtudest, vahendas teadusportaal Novaator väljaandes Science Daily kirjutatud.
AjakirjasMolecular Medicine avaldatud uurimus on järjeks Rose ja George Uhli uurimistööle, kus üle kogu inimese genoomi uuriti 520 000 geneetilist markerit. Et leida suitsetamisest loobumise abivahendite mõjumise seost inimeste geneetilise taustaga, kasutati katsealustena suitsetamisest loobuda üritavaid inimesi.
Uusimas uurimuses kombineeriti geneetilised andmed inimeste nikotiinisõltuvuse tugevusega. Selle abil hinnati suitsetamisest loobumise edukuse tõenäosust, samuti seda, kas paremini mõjusid kangemad või lahjemad nikotiiniplaastrid.
Katses jaotati 479 päevas vähemalt kümme sigaretti suitsetanud ja suitsetamisest loobumist üritavat inimest küsitluse põhjal tugevalt või nõrgalt nikotiinist sõltuvuses olevateks. Iga rühma liikmetele määrati juhuslikult kas kanged (42 mg päevas) või standardsed (21 mg päevas) nikotiiniplaastrid. Plaastreid kanti kaks nädalat enne loobumise tähtaega, misjärel nikotiinitaset kümne nädala jooksul järk-järgult vähendati. Kokku kestis ravi 12 nädalat.
Kõigi osalejate verest eraldati DNA, et hinnata geneetilise tausta mõju suitsetamisest loobumise edukusele. Järgneva kuue kuu jooksul uurisid teadlased, millistele katsealustele mõjusid paremini kanged plaastrid ja millistele lahjemad plaastrid.
"Genotüüp ennustas osaliselt ette suitsetamisest loobumise edukust. Tulevikus võib genoomi uurimine seega aidata valida õige ravimeetodi,“ ütles Rose Uhl. „Inimesed, kes olid nikotiinist tugevalt sõltuvuses ja kelle geneetiline taust muutis loobumise keerukamaks, saavutasid paremaid tulemusi kangete plaastritega, teistele sobisid paremini aga standardsed plaastrid.“
Järgnevates uuringutes plaanitakse saadud tulemusi kontrollida ning laiendada suitsetamisest loobuda aitavate ravimeetodite arsenali, et aidata igale inimesele leida just talle sobiv suitsetamisest loobumise meetod.
Lisa kommentaar