URSOSAN

Kolestaasiga kulgevad kroonilised maksahaigused (nt primaarne biliaarne tsirroos) eeldusel, et puudub
dekompenseeritud maksatsirroos.
Kolesteroolsapikivide lahustamine sapipõies.

Lapsed
Tsüstilise fibroosiga seotud hepatobiliaarsed häired 6…18-aastastel lastel.

Primaarne biliaarne tsirroos
Ursodeoksükoolhappe ööpäevane annus on 10...15 mg/kg kehakaalu kohta jagatud 2...3 annuseks.
Soovitatakse järgmist manustamist:
Kehakaal
Ööpäevane annus hommikul lõunal õhtul
34 ... 50 kg
2 kapslit

-
51 ... 65 kg
3 kapslit

1
66 ... 85 kg
4 kapslit

1
86 ... 110 kg 5 kapslit

2
üle 110 kg
6 kapslit

2

Primaarse biliaarse tsirroosiga patsientidel võib harvadel juhtudel ravi algul esineda kliinilise sümptomaatika
halvenemine, nt nahakiheluse tugevnemine. Niisugusel juhul jätkata ravi 1 kapsliga ööpäevas ning
suurendada annust järk-järgult (päevase annuse suurendamine nädalas 1 kapsli võrra), kuni jõutakse jälle
annustamisskeemis ette nähtud annuseni.

Kolesteroolsapikivide lahustamine sapipõies.
Sapikivide lahustamiseks täiskasvanutel on soovitatav annus vastavalt patsiendi kehakaalule 10
mg/kg/päevas.
Kogu päevane annus tuleb võtta ühekordse manustamisena enne magamaminekut. Kapslid tuleb ilma
närimata ja piisava koguse vedelikuga tervena alla neelata. Ravimit tuleb võtta regulaarselt.

Kehakaal Ursodeoksükoolhape Kapslite arv
kuni 60 kg
500 mg

kuni 80 kg
750 mg

kuni 100 kg
1000 mg

üle 100 kg
1250 mg

Ravi kestvus ja efektiivsus sõltuvad sapikivide suurusest ja patsiendipoolsest koostööst - ravi võib kesta
poolest aastast kuni 2 aastani. Kui sapikivide vähenemist ei ole aasta jooksul saavutatud, ei ole soovitatav
ravi jätkata. Ravi esimese kolme kuu jooksul on vajalik kontrollida patsiendi seerumi aminotransferaase
regulaarselt iga 4 nädala järel. Kui peaks ilmnema mingeid patoloogilisi leide, on soovitatav Ursosan’i annust
kuni näitude möödumiseni vähendada. Lahustumise käiku tuleb jälgida ultrasonograafiga vähemalt 6-kuuliste
intervallidega. Parema raviefekti saavutamiseks jätkata ravi Ursosan’iga pärast sapikivide lahustumist 3 kuu
vältel tagamaks, et lahustumine on kindel.

Lapsed
Kolesteroolsapikive esineb lastel harva. Üldiselt on soovitatav annustada 10…20 mg/kg ööpäevas. Suurem
annus peaks kompenseerima väiksemat imendumist sooltest.
Tsüstilise fibroosiga seotud hepatobiliaarsete häiretega 6…18-aastased lapsed: 20 mg/kg/ööpäevas jagatuna
2…3 annuseks, mida võib vajadusel edaspidi suurendada kuni 30 mg/kg/ööpäevas.

Manustamisviis
Suukaudne

Ursosan'i ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:
- ülitundlikkus sapphapete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- sapipõie ja sapiteede äge põletik,
- röntgenkontrastsed kaltsifitseerunud sapikivid,
- sagedased sapikoolikute episoodid,
- sapipõie kontraktiilsuse häired,
- sapiteede sulgus (ühissapijuha või sapipõiejuha oklusioon).

Lapsed
Ebaõnnestunud portoenterostoomia või ilma hea sapivoolu taastumiseta biliaaratreesiaga lapsed.

Ravimit tohib kasutada ainult meditsiinilise järelevalve tingimustes.

Maksaensüümide (AST (SGOT), ALT (SGPT) and γ-GT) aktiivsust tuleb kontrollida kogu ravi jooksul 4-
nädalaste intervallidega esimese kolme kuu jooksul, hiljem iga kolme kuu järel. Peale selle, et jälgimine
võimaldab kindaks teha ravile reageerivaid ja mitte reageerivaid primaarse biliaarse tsirroosiga patsiente,
aitab see varakult avastada ka võimalikku maksafunktsiooni langust, eriti kaugelearenenud staadiumis
primaarse biliaarse tsirroosiga patsientidel.
Ursodeoksükoolhapet ei tohi kasutada, kui sapipõis ei ole röntgenülesvõttel visualiseeritav, samuti
kaltsifitseerunud sapikivide, sapipõie häirunud kontraktiilsuse või sagedaste sapikoolikute korral.

Kasutamisel kolesteroolsapikivide lahustamiseks: Et hinnata ravi ja kontrollida võimalikku varajast
konkrementide kaltsifikatsiooni, tuleb 6…10 kuu möödudes (vastavalt konkrementide suurusele) läbi viia
sapipõie uuring (suukaudne koletsüstograafia) ja oklusioonide avastamiseks ultraheliuuring seisvas ja selili
asendis.

Kasutamisel kaugelearenenud staadiumis primaarse biliaarse tsirroosi raviks: väga harvadel juhtudel on
täheldatud maksatsirroosi dekompensatsiooni, mis ravi katkestamise järgselt osaliselt taandus.

Kõhulahtisuse tekkimisel tuleb annust vähendada ja kõhulahtisuse püsimisel ravi lõpetada.

Kolestüramiini ja kolestipooli tüüpi antilipideemilised ained ja alumiiniumvesinikoksiidi ja/või smektiiti
(savimineraali) sisaldavad antatsiidid võivad vähendada ursodeoksükoolhappe imendumist ja seega
vähendada Ursosan’i toimet.
Kui ühte nimetatud toimeainet sisaldava preparaadi manustamine peaks olema vajalik, tuleb jälgida, et
manustamine toimuks intervalliga vähemalt 2 tundi enne või pärast seda.

Ravim võib suurendada tsüklosporiini imendumist seedekulglast ja seetõttu on soovitatav jälgida
tsüklosporiini taset patsientidel, keda ravitakse samaaegselt ka Ursosan’iga ning vajadusel annust kohaldada.

Ursodeoksükoolhape vähendab kaltsiumikanalite blokaatori nitrendipiini maksimaalset kontsentratsiooni
plasmas (C
) ja kontsentratsioonikõvera-alust pindala (AUC).
max
Kirjeldatud on ka koostoimet dapsooni terapeutilise toime vähenemisega. Need tähelepanekud koos in vitro
leidudega võivad viidata sellele, et ursodeoksükoolhape võib indutseerida tsütokroom P450 3A ensüüme.
Kontrollitud kliinilised uuringud on aga näidanud, et ursodeoksükoolhappel puudub oluline tsütokroom P450
3A ensüüme indutseeriv toime.

Üksikjuhtudel võib Ursosan vähendada tsiprofloksatsiini imendumist.

Östrogeenhormoonid ja vere kolesteroolisisaldust langetavad ained nagu klofibraat, võivad suurendada
sapikivitõve tekkeriski vastupidiselt ursodeoksükoolhappele, mida kasutatakse sapikivide lahustamiseks.

Rasedus
Adekvaatsed andmed ravimi kasutamisest rasedatel puuduvad. Loomkatsetes on ilmnenud teratogeenne toime
ursodeoksükoolhappe kasutamisel varases tiinusperioodis (vt lõik 5.3). Ursosan’i ei tohi raseduse ajal
kasutada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Fertiilseid naisi tohib ursodeoksükoolhappega ravida
ainult juhul, kui kasutatakse adekvaatseid rasestumisvastaseid vahendeid: soovitatakse kasutada
mittehormonaalseid või madala östrogeenisisaldusega suukaudseid rasestumisvastaseid ravimeid. Kuid
patsientidel, kes võtavad Ursosani’i sapikivide lahustamiseks, tuleb kasutada tõhusaid
mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, sest hormonaalsete suukaudsete rasestumisvastaste
ravimite toimel võib suureneda sapikivitõve tekkerisk.
Enne ravi alustamist tuleb rasedus välistada..

Imetamine
Ei ole teada, kas ursodeoksükoolhape eritub rinnapiima ja seetõttu ei tohi imetamise ajal ravimit kasutada.
Ravi vajadusel tuleks imik rinnast võõrutada.

Toimet autojuhtimisele ja masinate käsitsemisele ei ole täheldatud.

Allpool loeteltud kõrvaltoimed on esitatud MedDRA-esinemissageduse konventsiooni alusel
Väga sage (>1/10)
Sage (>1/100 kuni <1/10
Aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100)
Harv (>1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10 000),
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Seedetrakti häired
Kliinilistes uuringutes on seoses ursodeoksükoolhappe-raviga sageli teatatud puderjast roojast või
kõhulahtisusest.
Väga harva on primaarse biliaarse tsirroosi ravi ajal tekkinud tugev valu paremal ülakõhus.

Maksa-sapiteede häired
Ravi ursodeoksükoolhappega võib harva tekitada sapikivide kaltsifitseerumist.
Kaugelearenenud primaarse biliaarse tsirroosi ravi ajal on väga harva täheldatud maksatsirroosi
dekompenseerumist, mis osaliselt pärast ravi lõpetamist taandub.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Väga harva on esinenud urtikaariat.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamisel tekib kõhulahtisus. Üldiselt ei ole teisi sümptomeid oodata, sest ursodeoksükoolhape
imendub annuse suurenedes üha halvemini ning eritub seega ühe suuremas koguses roojaga.

Spetsiifilisi vastumeetmeid ei ole vaja rakendada; kõhulahtisuse raviks kasutatakse sümptomaatilisi
meetmeid, vedelike ülekannet ja elektrolüütide reguleerimist.

Farmakoterapeutiline rühm: ravimid sapijuhade ja maksahaiguste raviks, sapphappeid sisaldavad ravimid;
ATC-kood: A05AA02

Ursodeoksükoolhape (UDCA) on kenodeoksükoolhappe 7-beeta epimeer, mis on hüdrofiilne sapphape
(esineb ka inimese sapis). Võrreldes teiste sapphapetega on ta peaaegu mitte-toksiline.
Kolesteroolsapikivide lahustamise mehhanism ei ole täiesti selge. On ilmne, et UDCA vähendab kolesterooli
kogust ja saturatsiooni sapis. See vähendamine on tingitud kolesterooli vähenenud sekretsioonist sappi.
Lisaks sellele vähendab UDCA tõenäoliselt ka kolesterooli sünteesi maksas. Võib väheneda ka kolesterooli
imendumine soolest. Kaks viimast mehhanismi ei ole inimestel veel tõestatud. UDCA peamine toime võib
olla kolesterooli transpordi vähenemises hepatotsüütide sappi.
UDCA parandab nii kolestaasi kliinilisi kui laboratoorseid näitajaid, olenemata kolestaasi etioloogiast.
Paljud autorid oletavad, et UDCA võib primaarse biliaartsirroosi korral lükata edasi komplikatsioone
ja maksapuudulikkuse teket ja seega võimaldada maksatransplantatsiooni lõpliku ravilahendusena.
UDCA biokeemilised ja füsioloogilised toimemehhanismid on siiani ebaselged.

Lapsed
Tsüstiline fibroos
On saadaval kliinilised aruanded UDCA pikaajalisest kasutamiskogemusest 10 ja enama aasta jooksul
hepatobiliaarsete häiretega seotud tsüstilise fibroosiga (CFAHD) lastel.
On tõenduspõhiseid andmeid, et UDCA-ravi alustamine CFAHD varajases staadiumis võib vähendada
sapijuha proliferatsiooni, peatada histoloogilise kahjustuse progresseerumist ja isegi taandada
hepatobiliaarseid muutusi. Ravi efektiivsuse tagamiseks tuleb alustada ravi UDCA-ga niipea kui
hepatobiliaarsete häiretega seotud tsüstilise fibroosi diagnoos kinnitub.

UDCA imendub kiiresti pärast suukaudset manustamist, peamiselt peensoolest; eritub ulatuslikult maksa
iileuse proksimaalses osas, seondub glütsiini ja tauriiniga ning eritub maksast sapiga. Maksimaalne
kontsentratsioon plasmas saabub manustamise järgselt 30...60 minuti pärast. Kui kenodeoksükoolhappe
manustamise järgselt moodustab aine 70...90% sapphapete koguhulgast, siis UDCA manustamisel moodustab
aine ainult 50% sapphapete koguhulgast.
Peensooles de-konjugeeritakse ja de-hüdroksüleeritakse UDCA litokoolhappeks. See aine transporditakse
maksa enterohepaatilise triskulatsiooni teel ning maksas re-transformeeritakse jälle kenodeoksükoolhappeks
ja UDCA’ks. Eelnimetatud transformatsiooni arvestades tundub litokoolhappel olevat oluline roll UDCA’ga
ravis. Litokoolhape imendub osaliselt ja seondub sulfaataniooniga, konjugeerub glütsiini ja tauriiniga ning
eritub sapiga. Peensooles imenduvad need derivaadid ainult väikeses koguses; eritumine toimub roojaga ning
on see efektiivseks mehhanismiks toksiliste sapphapete elimineerimisel.

Äge toksilisus:
DL50 keskmine väärtus rottidel on >5 g/kg, hiirtel >10 g/kg ja koertel > 10 g/kg.

Ala-äge toksilisus:
Esimeses osas manustati rottidele suukaudselt annuseid vahemikus 0,5 g/kg kuni 4 g/kg 5 nädala jooksul.
Märkimisväärseid patoloogilisi või histopatoloogilisi annusest sõltuvaid muutusi ei täheldatud. Teises osas
manustati parenteraalselt annuseid 62,5 mg/kg, 125 mg/kg, 250 mg/kg ja 500 mg/kg. Histopatoloogilisi
muutusi (maksanekroos, kolangiit, raku proliferatsioon, sidekudede ja väikeste sapijuhade proliferatsioon,
neeruabstsess) täheldati annustes 125 mg/kg ja enam.

Mutageensus:
Mutageenseid omadusi uuriti järgmiste testidega: pöörduv mutatsioon, mikronukleuse test, kromosomaalne
aberratsioon, hiire lümfoomi mutatsioon.
Ursosan’il ei ole tõestatud mutageenset toimet.

Kantserogeensus:
Hiirtele manustati 2-aastase uuringu käigus annuseid 25, 150 ja 1000 mg/kg/päevas.
Kuni annusteni 150 mg/kg/päevas ei täheldatud kasvajate esinemissageduse muutusi.

Reproduktsiooni toksilisus
Loomkatsetes rottidega ilmnesid saba kaasasündinud väärarengud pärast annuse 2000 mg/kg kehakaalu kohta
manustamist. Küülikutel ei täheldatud teratogeenset toimet, kuigi esines embrüotoksilisi toimeid (alates
annusest 100 mg/kg kehakaalu kohta). Ursodeoksükoolhape ei mõjutanud rottide viljakust ega kahjustanud
järeltulijate peri- ja postnataalset arengut.

maisitärklis
prezelateniseeritud maisi tärklis
kolloidne veevaba ränidioksiid
magneesium stearaat
titaandioksiid
želatiin

Ei ole kohaldatav.

4 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°oC originaalsisepakendis. Hoida valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Al/PVC blister, pakendi infoleht, kartongkarp
Pakendi suurus: 50 või 10 kapslit
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.