TRIFAS 200 MG

Residuaalse diureesi säilitamiseks raske neerupuudulikkuse korral - ka dialüüsi puhul, kui esineb
arvestatav residuaalne diurees (rohkem kui 200 ml 24 tunni jooksul) - kui esinevad tursed, efusioonid
ja/või hüpertensioon.

Trifas 200 mg on näidustatud vaid patsientidel, kelle neerufunktsioon on oluliselt vähenenud
(kreatiniini kliirens on väiksem kui 20 ml/min ja/või kreatiniini kontsentratsioon seerumis on suurem
kui 6 mg/dl).

Märkus.
Trifas 200 mg tohib kasutada ainult äärmiselt raske neerukahjustuse korral ja mitte normaalse
neerufunktsiooni puhul (vt lõik 4.3).

Märkus.
Ravi ajal Trifas 200 mg tablettidega peab arst patsienti tähelepanelikult jälgima.

Individuaalne annus oleneb neerufunktsiooni kahjustuse raskusastmest.



Ravi tuleb alustada neljandikuga Trifas 200 mg tabletist (vastab 50 mg torasemiidile) päevas mg.
Ebapiisava uriinierituse korral võib annust suurendada 1/2 Trifas 200mg tabletini (vastab 100 mg
torasemiidile) kuni maksimaalselt 1 Trifas 200mg tabletini (vastab 200 mg torasemiidile) päevas .

Lapsed
Torasemiidi kasutamise kohta alla 12-aastastel lastel puudub kogemus. Seetõttu ei tohi torasemiidi
lastel kasutada (vt lõik 4.4).


Maksapuudulikkusega patsiendid
Maksapuudulikkusega patsientidel tuleb ravi läbi viia ettevaatusega, sest torasemiidi
plasmakontsentratsioon võib suureneda (vt lõik 5.2).

Eakad patsiendid
Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Siiski ei ole piisavalt võrdlusuuringuid eakate
ja nooremate patsientide vahel läbi viidud.


Tabletid tuleb alla neelata hommikul tervelt koos vähese koguse vedelikuga. Torasemiidi biosaadavus
ei sõltu toidu tarbimisest.

Tablette saab ristikujulisele poolitusjoone tõttu kergesti jagada kaheks või neljaks osaks . Jaotamiseks
asetatakse tablett kõvale alusele (nt lauale või tööpinnale) ristikujulise poolitusjoonega ülespoole.
Tabletile vajutatakse mõlema käe nimetissõrmedega ühest murdejoonest vasakul ja paremal poolel, nii
et tablett murdub pooleks. Tabletiveerandite saamiseks murtakse poolikud tabletid samal viisil kaheks.

Trifas 200 mg tablette ei tohi kasutada, kui esineb:

ülitundlikkus torasemiidi, sulfonüüluureate või lõigus 6.1 loetletud mis tahes
- abiaine(te) suhtes; mg,
anuuriaga neerupuudulikkus,
- maksakooma või prekooma,
- hüpotensioon,
- hüpovoleemia,
- hüponatreemia, hüpokaleemia,
- tõsine urineerimishäire (nt tingituna prostata hüpertroofiast),
- imetamine (vt lõik 4.6),
- normaalne või mõõdukalt vähenenud neerufunktsioon (kreatiniini kliirens üle 30 ml
- minutis ja/või kreatiniini kontsentratsioon seerumis alla 3,5 mg/dl) ülemäärase vee ja elektrolüütide
kaotuse ohu tõttu.

Et seni puudub piisav terapeutiline kogemus, siis ei tohi torasemiidi kasutada, kui esineb:

podagra;
- südame rütmihäire (nt SA blokaad, teise või kolmanda astme atrioventrikulaarne
- blokaad),
patoloogilised muutused happe-aluse tasakaalus,
- samaaegne ravi liitiumi, aminoglükosiidide või tsefaloporiinidega,
- Lehekülg 2/9

patoloogilised muutused vereanalüüsis (nt trombotsütopeenia või aneemia
- neerupuudulikkuseta patsientidel),
nefrotoksilistest ainetest tingitud neerupuudulikkus,
- alla 12-aastased lapsed
- kreatiniini kliirens vahemikus 20 kuni 30 ml minutis ja/või kreatiniini kontsentratsioon
- seerumis 3,5 kuni 6 mg/dl.

Trifas 200 mg tablettide kasutamine võib põhjustada positiivseid dopingutestide tulemusi.
Ei ole võimalik ennustada toimeid tervisele, kui Trifas 200 mg tablette väärkasutatakse dopingu
eesmärkidel, välistada ei saa tervisekahjustusi.

Trifas 200 mg tabletid sisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel on tegemist selliste harvaesinevate
pärilike haigustega nagu galaktoosi talumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi
malabsorptsioon, ei tohi antud ravimit kasutada.

Torasemiid suurendab teiste vererõhku langetavate ravimite, eriti AKE inhibiitorite toimet. Kui AKE
inhibiitoreid manustatakse samal ajal või vahetult pärast torasemiidi, võib tekkida ülemäärane
vererõhu langus.

Torasemiidi põhjustatud kaaliumidefitsiit võib põhjustada samal ajal manustatavate
digitaalisepreparaatide sagedasemaid ja raskemaid kõrvaltoimeid.

Torasemiid võib vähendada diabeedivastaste ravimite toimet.

Probenetsiid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt indometatsiin, atsetüülsalitsüülhape)
võivad nõrgendada torasemiidi diureetilist ja vererõhku langetavat toimet.

Kui kasutatakse salitsülaatide suuri annuseid, võib torasemiid suurendada nende toksilist toimet
kesknärvisüsteemile.

Torasemiid võib eriti ravi korral suurte annustega raskendada järgmisi kõrvaltoimeid:
aminoglükosiidantibiootikumide (nt kanamütsiin, gentamütsiin, tobramütsiin), tsütostaatiliselt
aktiivsete plaatina derivaatide oto- ja nefrotoksilised toimed, samuti tsefalosporiinide nefrotoksilised
toimed.

Torasemiid võib tugevdada teofülliini toimeid ja kuraaretaoliste ravimite lihaseid lõõgastavat toimet.

Lahtistid ning mineralo- ja glükokortikoidid võivad suurendada torasemiidist tingitud kaaliumikaotust.

Torasemiidi ja liitiumi samaaegsel kasutamisel võib suureneda liitiumi kontsentratsioon seerumis ja
seeläbi tema toime ja kõrvaltoimed.

Torasemiid võib vähendada katehhoolamiinide (nt adrenaliin ja noradrenaliin) vasokonstriktoorset
toimet.

Samaaegne ravi kolestüramiiniga võib vähendada suukaudse torasemiidi imendumist ja seega ka
toimet.

Rasedus

Lehekülg 3/9

Piisav kliiniline kogemus torasemiidi toime kohta rasedatel on piiratud või puudub. Loomkatsetes on
ilmnenud kahjulik toime reproduktiivsusele. Loomkatsed on näidanud, et torasemiid läbib
platsentaarbarjääri. (vt lõik 5.3). Seetõttu ei ole Trifas 200 mg kasutamine raseduse ajal soovitatav.
Kuni ei ole saadaval edasisi andmeid, võib torasemiidi manustada raseduse ajal ainult siis, kui see on
hädavajalik. Kasutada võib ainult väikseimat efektiivset annust.

Diureetikumid ei ole rasedatel hüpertensiooni või tursete raviks sobivad, sest need võivad kahjustada
platsenta perfusiooni ja seega loote emakasisest kasvu. Kui siiski tuleb südame- või
neerupuudulikkusega rasedatele torasemiidi manustada, peab täpselt jälgima elektrolüütide ja
hematokriti väärtusi ning loote kasvu.

Imetamine

Andmed torasemiidi eritumise kohta rinnapiima inimestel või loomadel puuduvad. Riski
vastsündinule/imikule ei saa välistada. Seetõttu on torasemiidi kasutamine imetamise ajal
vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Kui kasutamine imetamise ajal on vältimatu, tuleb imetamine lõpetada
(vt lõik 4.3).

Fertiilsus
Puuduvad uuringud torasemiidi toimest inimese fertiilsusele. Loomkatsetes ei täheldatud torasemiidil
toimet fertiilsusele.

Isegi terapeutiliste annuste kasutamisel võib torasemiid muuta reaktsioonikiirust sellisel määral, et
võib kahjustada võimet osaleda aktiivselt liikluses, töötada masinatega või töötada ilma kindla
jalgealuseta. See kehtib eriti ravi alustamisel, annuse suurendamisel, ravimpreparaadi vahetamisel, uue
ravimi lisamisel raviskeemi või seoses alkoholi tarvitamisega.

Alltoodud kõrvaltoimed võivad esineda ravi ajal Trifas 200 mg tablettidega.
Kõrvaltoimete hindamisel võetakse aluseks järgmised esinemissagedused:

Väga sage:
> 1/10
Sage:

> 1/100 kuni < 1/10
Aeg-ajalt:

> 1/1000 kuni < 1/100
Harv:

> 1/10 000 kuni < 1/1000
Väga harv:

< 1/10 000
Teadmata (esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata)





Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv: trombotsüütide, erütrotsüütide ja/või leukotsüütide arvu vähenemine.

Immuunsüsteemi häired
Väga harv: allergilised reaktsioonid (nt sügelus, eksanteemid, valgustundlikkus), rasked
nahareaktsioonid.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: metaboolse alkaloosi süvenemine, lihaskrambid (eriti ravi alguses), kusihappe, glükoosi,
lipiidide (triglütseriidid, kolesterool) sisalduse suurenemine veres, hüpokaleemia (samaaegse vähese
kaaliumisisaldusega dieedi, oksendamise, kõhulahtisuse, lahtistite ülemäärase kasutamise korral,
samuti ka kroonilise maksatalitluse häirega patsientidel).
Lehekülg 4/9


Olenevalt annusest ja ravi kestusest võivad tekkida vee ja elektrolüütide tasakaalu häired, eriti näiteks
hüpovoleemia, hüpokaleemia ja/või hüponatreemia.

Vaskulaarsed häired
Väga harv: hemokontsentratsiooni tõttu võivad tekkida trombemboolilised tüsistused,
segasusseisundid, hüpotensioon, samuti südame ja tsentraalse vereringe häired (sealhulgas südame- ja
ajuisheemia). Need võivad põhjustada näiteks südame rütmihäireid, stenokardiat, ägedat
müokardiinfarkti ja minestamist.

Seedetrakti häired
Sage: seedetrakti häired (nt isutus, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus), eriti
ravi alguses.
Väga harv: pankreatiit.

Maksa ja sapiteede häired
Sage: teatud maksaensüümide (gamma-GT) sisalduse suurenemine veres.

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: kreatiniini- ja uureasisalduse suurenemine veres.

Patsientidel, kellel urineerimine on raskendatud (nt eesnäärme suurenemise tõttu), võib suurenenud
diurees põhjustada uriinipeetust ja põie ülevenitust.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: peavalu, peapööritus, väsimus, nõrkus (eriti ravi alguses).
Aeg-ajalt: suukuivus, paresteesiad.
Väga harv: nägemishäired, tinnitus, kuulmiskaotus.

Märkused

Pikaajalise ravi korral torasemiidiga tuleb regulaarselt jälgida elektrolüütide tasakaalu, eriti seerumi
kaaliumisisaldust.

Regulaarsete intervallidega tuleb kontrollida ka glükoosi-, kusihappe-, kreatiniini- ja lipiididesisaldust
veres.

Latentse või manifesteerunud diabeedi korral tuleb jälgida ka süsivesikute ainevahetust, sest vere
suhkrutase võib tõusta.

Samuti tuleb regulaarselt kontrollida vereanalüüsi (erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid).

Eriti ravi alguses ja eakatel patsientidel tuleb tähelepanu pöörata elektrolüütide kaotuse ja
hemokontsentratsiooni nähtudele.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Intoksikatsiooni sümptomid

Lehekülg 5/9

Tüüpiline mürgistuse pilt ei ole teada. Üleannustamise puhul võib tekkida tugev diurees koos vedeliku
ja elektrolüütide kaoga, võivad esineda somnolentsus, segasussündroom, sümptomaatiline
hüpotensioon, tsirkulatoorne kollaps ja seedetrakti sümptomid.

Intoksikatsiooni ravi

Spetsiifilist antidooti ei ole teada. Üldjuhul mürgistusnähud kaovad, kui annust vähendada või ravimi
manustamine lõpetada ning asendada kaotatud vedeliku ja elektrolüütide hulk (vajalik kontroll!).

Torasemiid ei ole dialüüsitav, seega ei aita hemodialüüs selle eritumist kiirendada.

Ravi hüpovoleemia korral: vedelikumahu asendamine.

Ravi hüpokaleemia korral: kaaliumi asendamine.

Ravi tsirkulatoorse kollapsi korral: asend šoki ilmnemisel, vajadusel šoki ravi.

Kohesed meetmed anafülaktilise šoki korral:

Esimeste sümptomite (nt nahareaktsioonide. nagu urtikaaria või punetus, rahutus, peavalu, liigne
higistamine, iiveldus, tsüanoos) ilmnemisel:

- luua veenitee;

- lisaks teistele standardsetele esmaabivõtetele asetada patsient selili, jalad ülespoole, hoida
hingamisteed vabad, manustada hapnikku;

- vajaduse korral tuleb kasutada ka teisi intensiivravi meetmeid (sealhulgas adrenaliini,
vedelikumahu asendajate, glükokortikoidide manustamine).

Farmakoterapeutiline rühm: lingudiureetikumid; ATC-kood: C03CA04.

Toimemehhanism

Torasemiidil on salureetiline toime, mis seisneb neerude Henle lingu ülenevas osas naatriumi ja kloori
tagasiimendumise inhibeerimises.

Farmakodünaamilised toimed

Inimestel saavutab diurees maksimumi esimese tunni jooksul pärast ravimi intravenoosset ja 2...3
tundi pärast suukaudset manustamist ning püsib kuni 12 tundi. Annuste 5...100 mg manustamisel
tervetele isikutele täheldati diureesi suurenemist proportsionaalselt annuse logaritmiga
(lingudiureetiline aktiivsus). Diurees võib suureneda ka juhul, kui teiste diureetikumide (nt distaalse
toimega tiasiidid) toime on olnud ebapiisav, näiteks neerufunktsiooni häirega patsientidel.

Patsientidel, kellel on raske või terminaalne neerupuudulikkus, põhjustab torasemiid tursete
vähenemist ja kõrgenenud arteriaalse vererõhu alanemist.

Lehekülg 6/9

Imendumine ja jaotumine

Pärast suukaudset manustamist imendub torasemiid kiiresti ja peaaegu täielikult, maksimaalne
kontsentratsioon seerumis saabub 1...2 tunni jooksul.

Ravimi biosaadavus on 80...90% täieliku imendumise korral, metabolism esmasel maksapassaažil on
maksimaalselt 10...20%.

Kahest uuringust saadud samasuguste andmete põhjal väheneb koos toiduga manustamisel torasemiidi
(ajast sõltuv) imendumiskiirus (madalam C
ja kõrgem t
), kuid torasemiidi üldist imendumist
max
max
koos toiduga manustamine ei mõjuta.

Torasemiidi seonduvus plasmavalkudega on üle 99%, tema metaboliitide M1, M3 ja M5 seonduvus on
vastavalt 86%, 95% ja 97%. Jaotusruumala (V ) on 16 liitrit.
z

Biotransformatsioon

Inimesel moodustub torasemiidi ainevahetuse käigus kolm metaboliiti: M1, M3 ja M5. Teiste
metaboliitide esinemise kohta puuduvad tõendid. Metaboliidid M1 ja M5 tekivad fenüülringi
metüülrühma astmelisel oksüdeerimisel karboksüülhappeks, metaboliit M3 aga fenüülringi
hüdroksüleerimisel.

Loomkatsetes leitud metaboliite M2 ja M4 ei ole inimesel kindlaks tehtud.

Eritumine

Tervetel inimestel on torasemiidi ja tema metaboliitide terminaalne poolväärtusaeg (t ) 3...4 tundi.
1/2
Torasemiidi kogukliirens on 40 ml/min, renaalne kliirens ligikaudu 10 ml/min.

Uriiniga eritub ligikaudu 80% manustatud annusest, millest on torasemiidi keskmiselt 24%,
metaboliiti M1 ligikaudu 12%, metaboliiti M3 ligikaudu 3% ja metaboliiti M5 ligikaudu 41%.
Põhimetaboliidil M5 ei ole diureetilist toimet; ligikaudu 10% farmakokineetilisest toimest on
omistatav metaboliitidele M1 ja M3 koos.

Neerupuudulikkuse korral jäävad torasemiidi kogukliirens ja eritumise poolväärtusaeg muutumatuks,
M3 ja M5 poolväärtusajad on aga pikenenud. Farmakodünaamiline profiil jääb muutumatuks,
neerupuudulikkuse raskusaste toime kestust ei mõjuta. Torasemiid ja tema metaboliidid hemodialüüsil
või hemofiltratsioonil oluliselt ei eritu.

Maksafunktsiooni häirega või südamepuudulikkusega patsientidel on torasemiidi ja metaboliidi M5
eritumise poolväärtusaeg veidi pikenenud, uriiniga erituvate ainete kogused vastavad suures osas
tervete inimeste omadele.

Seetõttu ei ole torasemiidi ja tema metaboliitide kumuleerumine oodatav.

Lineaarsus

Torasemiidi ja tema metaboliite iseloomustab lineaarne kineetika, st maksimaalne kontsentratsioon
seerumis ja kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suurenevad võrdeliselt annuse
suurenemisega.

Lehekülg 7/9

Farmakoloogilised, kroonilise toksilisuse, mutageensuse ja kartsinogeensuse uuringud loomadel ei ole
näidanud tõendeid suurenenud kasutamise ohtlikkusest inimesel.

Ehkki reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei näidanud rottidel teratogeenset toimet, täheldati suurte
annuste kasutamisel toksilisust lootele ja emasloomale tiinetel küülikutel ja rottidel. Oli võimalik
näidata, et rottidel läbib torasemiid platsentat. Toimet viljakusele ei leitud.

Laktoosmonohüdraat,
mikrokristalne tselluloos,
povidoon K25,
krospovidoon,
magneesiumstearaat (Ph Eur.) (taimne).

Ei kohaldata.

5 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Läbipaistvast PVCst blister, kaetud alumiiniumfooliumiga.
Pakendis 30, 50 ja 100 tabletti.

Erinõuded ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.