TRAMADOL KRKA

Mõõdukas ja tugev valu.

Annused kohandatakse vastavalt valu tugevusele ning patsiendi individuaalsele ravivastusele. Üldiselt
peaks kasutama madalaimat toimivat annust.

Soovituslik annustamisskeem:
100...200 mg kaks korda ööpäevas. Annused tuleb sisse võtta 12-tunnise intervalliga, tavaliselt
hommikul ja õhtul, sõltumatult söögikordadest koos väikese koguse vedelikuga.

Tramadooli maksimaalne soovitatav annus on 400 mg ööpäevas, väljaarvatud vähki põdevatele
patsientidele ja tugevate operatsioonijärgsete valudega patsientidele, kellele võib ravimit määrata
annuses kuni 600 mg ööpäevas.

Eakad
Annuse kohandamine ei ole tavaliselt vajalik kuni 75-aastastel patsientidel ilma maksa- või
neerupuudulikkuse kliinilise pildita. Eakatel üle 75-aastastel patsientidel võib eliminatsioon olla
prolongeeritud. Seetõttu tuleks vajadusel manustamisintervalli pikendada vastavalt patsiendi
vajadustele.

Neerupuudulikkus/dialüüs ja maksapuudulikkus
Neeru- ja/või maksapuudulikkusega patsientidel on tramadooli eliminatsioon aeglustunud. Nendel
patsientidel tuleks hoolikalt kaaluda manustamisintervalli pikendamist vastavalt patsiendi vajadustele.

Tramadooli ei tohi kasutada kauem, kui valude leevendamiseks on möödapääsmatult vajalik.

Ülitundlikkus tramadooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Toimeainet

prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi manustada alla 14-aastastele lastele.
Ravim on vastunäidustatud ägeda mürgistuse korral kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (alkoholi,
antidepressantide, neuroleptikumide, sedatiivsete ainete, anksiolüütikumide ning uinutitega) ning ravi
korral MAO inhibiitoritega.
Tramadooli ei tohi kasutada ravile allumatu epilepsia korral.
Tramadooli ei tohi kasutada narkootilistest ainetest tingitud abstsinentsinähtude raviks.

Opiaatide suhtes tundlikel patsientidel võib tramadooli kasutada, kuid seda tuleb teha suure
ettevaatusega.

Tramadooli kasutamist tuleks vältida patsientidel, kellel esineb kalduvus sõltuvuse tekkele
(alkoholism, sõltuvus tablettidest või narkootikumidest).

Tsentraalse geneesiga krampidega patsiente tuleb ravi ajal ning mõne aja jooksul pärast ravi jälgida.

Tramadool ei ole sobiv vahend asendusraviks opioidsõltuvuses olevatele patsientidele.

Tramadooli pikaajalise kasutamise korral ei ole võimalik ravimsõltuvust täielikult välistada.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravimi
eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud ning seetõttu on vähemalt ravi alguses vajalik annustamine
kaks korda pikemate intervallidega.

Vähenenud hepaatilise kliirensi tõttu on maksapuudulikkusega patsientidel tramadooli
kontsentratsioon vereseerumis suurenenud ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud, seetõttu on
neil soovitatav ravimi annuseid vähendada ja pikendada manustamisintervalli.

Tramadooli võib manustada patsientidele, kellel on kõrgenenud koljusisene rõhk (nt peatraumade
korral) aga ka raskete kopsuhaiguste puhul, ent mõlemal juhul on vajalik ettevaatlikkus.

Tramadol Krka sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasidefitsiidi või
glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Tramadooli ei tohi manustada samaaegselt MAO inhibiitoritega.

Kui tramadooli manustatakse samaaegselt kesknärvisüsteemi toimivate ravimitega (anesteetikumide,
antidepressantide, neuroleptikumide, sedatiivsete ravimite, anksiolüütikumide või uinutitega) või
sellega samaaegselt tarvitatakse alkoholi, on võimalik sünergistlike toimete ilmnemine, mille
tagajärjeks on sedatiivse ja valuvaigistava toime tugevnemine.

Ravimi kasutamisel koos karbamasepiiniga intensiivistub tramadooli metabolism ning seetõttu on
vajalik tramadooli annuste suurendamine.

Tramadool võib tekitada krampe ja suurendada selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite
(SSRI), serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite (SNRI), tritsükliliste antidepressantide,
psühhoosivastaste ravimite ja teiste krambiläve alandavate ravimite (nt bupropioon, mirtasapiin,
tetrahüdrokannabinool) krampetekitavat toimet.

Tramadooli koosmanustamisel serotonergiliste ravimitega [nt selektiivsed serotoniini tagasihaarde
inhibiitorid (SSRI), serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI), MAO-inhibiitorid (vt
lõik 4.3), tritsüklilised antidepressandid ja mirtasapiin] võib tekkida serotoniini toksilisus. Serotoniini
sündroom on tõenäoline, kui tekivad järgmised sümptomid:

- spontaanne kloonus
- indutseeritav või okulaarne kloonus koos agiteerituse ja diaforeesiga
- treemor ja hüperrefleksia
- hüpertoonia ja kehatemperatuuri tõus > 38 °C ning indutseeritav või okulaarne kloonus.

Serotoniinergilistest ravimitest võõrutamine kutsub harilikult esile kiire paranemise. Ravi sõltub
sümptomite tüübist ja raskusastmest.

Ettevaatust tuleb rakendada tramadooli samaaegsel kasutamisel kumariini derivaatidega (nt varfariin)
kuna on teatatud suurenenud INR’st ja ekhümoosist.

Teised teadaolevalt CYP3A4 inhibeerivad ravimid nagu nt ketokonasool ja erütromütsiin võivad
pärssida tramadooli metabolismi (N-desmetüleerumist) ja ilmselt ka aktiivset O- desmetüleeritud
metaboliiti.

Rasedus
Ravimi rasedusaegse kasutamise ohutust ei ole kindlaks tehtud. Suurte annuste kasutamisel võivad
ilmneda kahjulikud toimed lootele ja vastsündinule. Rasedad naised võivad tramadooli kasutada ainult
äärmisel juhul kui ravist oodatav kasu emale kaalub üles ohud lootele.

Imetamine
Tramadooli määramisel rinnaga toitvale emale tuleb arvesse võtta, et ligikaudu 0,1% ravimist eritub
rinnapiima. Rinnaga toitvad emad, kes on võtnud ühekordse Tramadol KRKA annuse ei pea rinnaga
toitmist katkestama.

Tramadol KRKA omab tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Tramadooli
toime psühhomotoorsele võimekusele on eriti tugev juhul, kui ravimit võetakse samaaegselt alkoholi
tarvitamisega. Seetõttu ei tohi patsiendid ravi ajal masinatega töötada ega autot juhtida.

- Väga sage (> 1/10)
- Sage (> 1/100 kuni < 1/10)
- Aeg-ajalt (> 1/1,000 kuni < 1/100)
- Harv (> 1/10,000 kuni < 1/1,000)
- Väga harv (< 1/10,000)
- Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kõige sagedasemateks tramadooli kõrvaltoimeteks on kaebused seedetrakti ja kesknärvisüsteemi
poolt. Neid kõrvaltoimeid esineb ligikaudu 5...30% patsientidest, kes tarvitavad tramadooli
terapeutilistes annustes.

Kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed:
Aeg-ajalt:sünkoop, ortostaatiline hüpotensioon, tahhükardia, südame palpitatsioonid, hüpertensioon,
kardiovaskulaarne kollaps;
Väga harv: vasodilatatsioon;

Närvisüsteemi häired:
Väga sage: pearinglus
Sage: ärevus, segasus, koordinatsioonihäired, eufooria, emotsionaalne ebastabiilsus, unehäired;
Harv: krambihood, paresteesiad, treemor, amneesia, ebanormaalne kõnnak;


Psühhiaatrilised häired:
Harv: võivad tekkida psüühilised kõrvaltoimed, mis oma tugevuse osas on individuaalselt erinevad
(sõltuvalt patsiendist ja ravimi kasutamise kestusest). Siia kuuluvad tundlikkusehäired (enamasti
suurenenud tundlikkus, mõnikord ka ärrituvus ehk düsfooria), aktiivsuse muutused (enamasti
pidurdus, aeg-ajalt aktiivsuse tõus) ning kognitiivsed ja sensoorsed muutused (nt otsustusvõime
muutus, taju muutus, kontsentreerumise häired), hallutsinatsioonid, segasus, unehäired ja
hirmuunenäod.

Ainevahetus- ja toitumishäired:
Teadmata: hüpoglükeemia.

Seedetrakti häired:
Väga sage: iiveldus
Sage: kõhukinnisus, oksendamine,
Aeg-ajalt: kõhuvalu, isutus, meteorism;

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Sage: higistamine,
Aeg-ajalt: naha ärritus (st sügelus, nahalööbed, urtikaaria)

Lihas-, skeleti ja sidekoe kahjustused:
Harv: motoorne nõrkus

Neerude ja kuseteede häired:
Harv: uriini retentsioon, sage urineerimine, düsuuria

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
Harv: menopausi sarnased nähud;

Silma kahjustused:
Harv: nägemishäired.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
Menstruaaltsükli häired;

Teised kõrvaltoimed:
Lihastoonuse tõus, neelamisraskused, kehakaalu langus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Kui manustatud annused ületavad soovitatud annuseid tunduvalt, võivad ilmneda intoksikatsiooni
sümptomid: teadvushäired (kaasaarvatud kooma), generaliseerunud krambid, hüpotensioon,
tahhükardia, pupillide kitsenemine või laienemine, hingamistegevuse pärssimine.

Ravi
Raske intoksikatsiooni korral tramadooliga, mille puhul esinevad teadvusetus ning pindmine
hingamine, manustatakse naloksooni ning krampe ravitakse intravenoosse diasepaamiga.

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, teised opioidid, ATC-kood: N02AX02

Toimemehhanism
Tramadooli valuvaigistaval toimel on kaks mehhanismi: seondudes opiaadi µ-retseptoritega
stimuleerib ravim esiteks nõrgalt tsentraalset valu inhibeerivat keskust, ja põhjustades nii
valuaistingute nõrgenemist ning teiselt poolt mõjustab ta alanevat monoamiinergilist süsteemi,
tugevdades pärssivat toimet valuimpulsside ülekandele seljaajus. Tramadooli valuvaigistav toime
kujuneb mõlema toimemehhanismi sünergismina. Preparaadi valuvaigistav toime on võrreldav
petidiini ja kodeiini toimega ning kümme korda nõrgem kui morfiinil.
Terapeutilistes annustes ei avalda tramadool südamele ja vereringele praktiliselt mingit toimet (tal ei
esine pärssivat toimet ning samuti ei suurenda ta rõhku kopsuarteris). Tramadool ei põhjusta silelihaste
spasme ega histamiini vabanemist ning seetõttu tekib anafülaktilisi reaktsioone väga harva. Ravimi
toime hingamistegevusele on minimaalne ning see ilmneb ainult suurte annuste korral. Sõltuvus ja
tolerantsus ravimile kujunevad väga harva.
Tramadooli toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on spetsiifiline ravimvorm, mis võimaldab
veres saavutada pikaajalise ja stabiilse väärtusega tramadooli kontsentratsiooni. Tablette tuleb
manustada ainult kaks korda ööpäevas, mis võimaldab patsiendile suuremat mugavust ning seda eriti
pikaajalise ravi korral.

Imendumine
Suukaudse manustamise järgselt imendub tramadool seedetraktist kiiresti ja peaaegu täielikult. Ravimi
biosaadavus on suukaudsel manustamisel keskmiselt 75%. Samaaegne toidu tarvitamine ei avalda
ravimi imendumiskiirusele ja imenduvale kogusele märkimisväärset toimet. Ravimi kontsentratsioon
100 mg/l vereseerumis (minimaalne valuvaigistav kontsentratsioon) kujuneb umbes 0,7 tundi pärast
manustamist ning kestab umbes 9 tundi.

Tramadooli kontsentratsioon.
Pärast toimeainet prolongeeritult vabastava tableti manustamist kujuneb terapeutiline kontsentratsioon
vereseerumis umbes 2 tunni jooksul, maksimaalne väärtus ilmneb 4 tunniga ning toimekestus on kuni
12 tundi.

Jaotumine
Tervetel noortel vabatahtlikel oli ravimi jaotusruumala suukaudselt manustamisel 306 l ning
intravenoossel manustamisel 203 l. Ravim seondub plasmavalkudega 20% ulatuses. Tramadool läbib
platsentaarbarjääri ning tema kontsentratsioon nabaväädi veenis moodustab umbes 80%
kontsentratsioonist ema veenides.

Biotransformatsioon
Tramadool metaboliseerub umbes 85% ulatuses. Tramadool metaboliseerub N- ja O-demetüleerumise
teel. O-demetüültramadool (M ) on farmakoloogiliselt aktiivne metaboliit - kõik teised tekkivad
1
metaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed. Kuigi loomkatsetest saadud andmetel on M seonduvus
1
µ-retseptoritega isegi suurem kui tramadoolil endal, ei ole avaldanud tervetel vabatahtlikel teostatud
uuringus M metaboliit analgeetilist toimet.

Eritumine
90% tramadoolist ja tema metaboliitidest eritub neerude kaudu, ülejäänud osa aga väljaheitega.
Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 5...6 tundi ning see on nii tramadoolil kui ka tema metaboliitidel
sama.
Neerufunktsiooni kahjustuse korral on erituv ravimikogus vähenenud ja eritumine aeglasem. Seetõttu
on alla 30 ml/min kreatiniini kliirensiga patsientidel soovitatav annuste vähendamine ja
annustamisintervallide pikendamine.


Maksakahjustus
Raske maksatsirroosiga patsientidel on tramadooli ja M metabolism aeglustunud ning seetõttu tuleb
annustamisskeemi vastavalt kohandada.

Eakad
Kuna üle 75-aastastel patsientidel on ravimi maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis veidi
suurenenud ning eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud, tuleks neil annuseid mõningal määral
vähendada.

Katseloomadel teostatud ühekordse annuse toksilisusuuringud näitasid tramadoolil suhteliselt suurt
toksilisust. Suukaudse manustamise järgselt olid DL väärtused umbes 200 mg/kg ning intravenoossel
50
manustamisel isegi alla 100 mg/kg. Rottidel ja koertel teostatud korduva annuse toksilisuse uuringutes
ei täheldatud ravimi korduva suukaudse või parenteraalse manustamise järgselt tramadoolist tingitud
muutuseid. Ainult nii suurte annuste korral, mis ületasid tunduvalt ravimiseks kasutatavaid annuseid,
täheldati üldiseid muutusi (kehakaalu langus) ning toimeid kesknärvisüsteemile (enesehoolitsuse
aktiivsuse langus, rahutus, suurenenud süljeeritus ja krambid).
In vitro ja in vivo mutageensusuuringutes ei ole tramadoolil mutageenset toimet täheldatud.
Samuti ei ole katseloomadel täheldatud kartsinogeenset toimet ning mõju reproduktiivsusele.

Tableti sisu
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalliline tselluloos
Hüpromelloos 4000
Hüpromelloos 100000
Povidoon
Kolloidne ränidioksiid
Magneesiumstearaat

Tableti kate
Hüpromelloos 6
Talk
Makrogool 6000
Titaandioksiid (E171).

Ei kohaldata.

5 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Al/PVC blisterpakendis - 30 tk.

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.