PENTILIN

Perifeersed arteriaalse vereringe häired.

Annus sõltub haiguse raskusest, vereringehäirete tüübist ja individuaalsest ravimitaluvusest.
Pentoksüfülliini suukaudne algannus on üks 400 mg tablett kolm korda ööpäevas. 1200 mg ületavad
ööpäevased annused ei paranda terapeutilist toimet.
Kuigi ravitoime saabub juba 2...4 nädala pärast, peab ravi efektiivsuse hindamiseks kestma vähemalt 8
nädalat. Seisundi paranedes võib ööpäevast annust vähendada kahe 400 mg tabletini ööpäevas. Kergemate
haigusvormide puhul võib piisavaks ööpäevaseks annuseks olla kaks 400 mg tabletti juba alates ravi
algusest. Annusest sõltuvate seedetrakti ja kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete tekkimisel tuleb
pentoksüfülliini ööpäevast annust vähendada. Kui kõrvaltoimed pärast annuse vähendamist ei kao, tuleb
ravi pentoksüfülliiniga lõpetada.

Annustamine neerupuudulikkuse korral
Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel on täheldatud pentoksüfülliini kontsentratsiooni olulist
suurenemist plasmas. Kuigi muutumatul kujul pentoksüfülliini eritub uriiniga ainult väga väikeses
koguses, tuleb neerupuudulikkusega patsientidel annust vastavalt nende neerufunktsioonile siiski
kohandada, kuna suurem osa metaboliitidest (95%) eritub uriiniga. Patsientidele, kellel kreatiniini kliirens
on alla 10 ml/min (0,16 ml/s), manustatakse 50...70% tavalisest annusest.

Annustamine maksakahjustuse korral
Maksatsirroosiga patsientidel on pentoksüfülliini ja tema metaboliitide biosaadavus ja kontsentratsioon
vereplasmas suurenenud. Pentoksüfülliini poolväärtusaeg pikeneb oluliselt ja tema plasmakliirens
väheneb. Raskekujulise maksatalitluse häirega patsientidel on vajalik annust vähendada sõltuvalt
individuaalsest taluvusest.

Annustamine eakatel
Eakatel ei ole annuste kohandamine vajalik.

Annustamine hemodialüüsiga patsientidel
Hemodialüüsi saavatel patsientidel alustatakse ravi 400 mg ööpäevase annusega, annust suurendatakse
järk-järgult vähemalt 4-päevaste intervallidega kuni tavalise soovitatud annuseni.

Annustamine madala või labiilse vererõhuga patsientidel
Madala või labiilse vererõhuga patsientidel ning patsientidel, kes on eriti ohustatud vererõhu langusel (nt
südame pärgarterite haigestumise või ajuarterite väljendunud skleroosi puhul), peab ravi alustama väikeste
annustega ja annust peab suurendama järk-järgult.

Pediaatriline populatsioon
Pentoksüfülliini ei tohi manustada ravimi ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu alla 18-
aastastel lastele.

- Ülitundlikkus ravimi mistahes koostisosa suhtes;
- anamneesis allergilised reaktsioonid pentoksüfülliini või teiste ksantiini derivaatide (teofülliin,
kofeiin, koliinteofüllinaat, aminofülliin või teobromiin) suhtes;
- äge müokardiinfarkt;
- porfüüria;
- massiivne verejooks;
- olukorrad, kus esineb suur verejooksu tekkerisk;
- silma võrkkesta massiivne verejooks (oht verejooksu ägenemisele).

Hüpotensiooni ja ebastabiilse vererõhuga patsientidel tuleb annust vähendada.

Ettevaatlik tuleb olla ravimi manustamisel südame paispuudulikkusega ja halvenenud maksa- või
neerufunktsiooniga patsientidele.

Senini ei ole noorematel kui 18-aastastel patsientidel uuringuid pentoksüfülliini efektiivsuse ja ohutuse
kohta tehtud.

Eriti hoolikat jälgimist ravi jooksul vajavad:
- raskete südame rütmihäiretega patsiendid;
- ägeda müokardiinfarktiga patsiendid;
- südamepuudulikkusega patsiendid;
- hüpotensiivsed patsiendid;
- neerupuudulikkusega patsiendid (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min);
- raskekujulise maksatalitluse häirega patsiendid;
- patsiendid kalduvusega veritsustele nt antikoagulantravi või verehüübivushäirete tõttu (vt lõik 4.3);
- suhkurtõvega patsiendid.

Pediaatriline populatsioon
Pentoksüfülliini ei tohi manustada ravimi ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu alla 18-
aastastel lastele.

Toidu tarvitamine aeglustab pentoksüfülliini imendumist, kuid ei mõjuta imenduvat kogust (maksimaalne
kontsentratsioon plasmas on madalam). Kui ravimit manustatakse koos toiduga, esineb kõrvaltoimeid
harvem.

H2-retseptorite antagonistid: 400 mg pentoksüfülliini (iga 8 tunni järel) ja 300 mg tsimetidiini (iga 6 tunni
järel) samaaegsel kasutamisel esines statistiliselt oluline ajast sõltuv pentoksüfülliini plasmataseme tõus
(+27%) ja AUC väärtuse tõus (+26%). Pentoksüfülliini plasmakliirens vähenes tsimetidiini samaaegsel
kasutamisel 21,5% võrra. Kõige tõenäolisemalt on see ravimi maksas toimuva metabolismi vähenemise
tulemus.
Samuti on võimalik, et, suurendades pH-d, suurendavad H2-retseptorite antagonistid (tsimetidiin,
famotidiin, nisatidiin ja ranitidiin) ka pentoksüfülliini imendumist.
Teofülliin: pentoksüfülliini ja teofülliini samaaegsel kasutamisel esines teofülliini plasmakontsentratsiooni
oluline suurenemine (keskmiselt 30%). Patsiente, kellel on teatud teofülliini annuse manustamisel
saavutatud püsiseisundi kontsentratsioonid ja kellel teofülliini kontsentratsioon vereseerumis on lähedal
terapeutilise kontsentratsiooni ülemisele piirile, tuleb pentoksüfülliinravi alustamisel teofülliini
kontsentratsiooni vereseerumis hoolikalt jälgida, kuna võib esineda selle suurenemist ja isegi toksiliste
toimete avaldumist. Patsientidel, kes kasutavad pentoksüfülliini äärmuslikult suuri annuseid (mille
tulemusena ületavad kontsentratsioonid plasmas väärtust 2000 ng/ml) samaaegselt teofülliiniga, võib
teofülliini seerumikontsentratsiooni määramiseks kasutatavates EMIT laboratoorsetes testides esineda vale
vastusena oluliselt suurenenud teofülliini kontsentratsioon. Pentoksüfülliini tavalised annused (400 mg iga
8 tunni järel) annavad tavaliselt oluliselt madalama kontsentratsiooni vereplasmas (vahemikus 100 ja 200
ng/ml).
Varfariin: samaaegselt varfariini ja pentoksüfülliini kasutavatel patsientidel tuleb sageli jälgida
koagulatsioonitestide tulemusi, näiteks protrombiini aega.
Magneesium: 10 minutit pärast rohkem kui 2 tundi kestnud pentoksüfülliini intravenoosset infusiooni
esines magneesiumi vereseerumi taseme oluline vähenemine.
Atsetüülsalitsüülhape: pentoksüfülliini ja atsetüülsalitsüülhappe samaaegsel kasutamisel on mõningail
juhtudel teatatud hemorraagia esinemisest.
Antihüpertensiivsed ravimid: pentoksüfülliin võib mõnikord tugevdada antihüpertensiivsete ravimite
toimet. Sellisel juhul on vajalik annuse kohandamine.
Antidiabeetilised ravimid: on teateid, et pentoksüfülliini suurte annuste parenteraalne manustamine võib
suurendada insuliini ja suukaudsete antidiabeetikumide hüpoglükeemilist toimet. Seetõttu tuleb annuseid
vähendada ning antidiabeetilist ravi saavaid patsiente hoolikalt jälgida.

Pediaatriline populatsioon
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Rasedus. Võimalike kaasasündinud väärarengute kohta lastel, kelle emad on raseduse ajal kasutanud
pentoksüfülliini, epidemioloogilised uuringud puuduvad. Kuna puuduvad ka kontrollitud
teratogeensusuuringud inimestel, ei soovitata pentoksüfülliini raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul,
kui arsti hinnangul on kasutamine möödapääsmatu.
Imetamine. Pentoksüfülliin eritub rinnapiima, kus tema kontsentratsioon on veidi madalam kui tase ema
vereseerumis (suhe rinnapiim/vereplasma on 0,87). Vastsündinu organismi jõuab ühekordsest suukaudsest
annusest 0,5%.
Pikaajalise imetamisaegse ravi korral esinevaid kõrvaltoimeid ei ole teada. Arvestades ravimi terapeutilist
tähtsust imetavale emale, tuleb langetada otsus, kas lõpetada rinnaga toitmine või ravimi kasutamine.

Pentilin ei oma või omab kerget toimet autojuhtimise ja masinate käsitlemise võimele.

Kõrvaltoimete sagedus on esitatud järgmiselt:
- Väga sage (> 1/10),
- Sage (> 1/100 kuni < 1/10),
- Aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100),
- Harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000),
- Väga harv (< 1/10 000)
- Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Väga
Sage Aeg-ajalt
Harv
Väga
harv
Teadmata
sage
Vere ja


aplastiline trombotsütopeenia
lümfisüsteemi
aneemia,
ja pantsütopeenia
häired
leukopeenia
Immuunsüsteemi


anafülaktiline
häired
reaktsioon,
angioödeem
Ainevahetus- ja

janu
hüpoglükeemia.

toitumishäired
Närvisüsteemi

peavalu, aseptiline
häired
pearinglus
meningiit, käte
treemor, unetus,
segasusseisund,
ärevusseisund
Silma

ähmane verejooks

kahjustused
nägemine,
võrkkestast
nägemisvälja
ajutine
vähenemine;
Südame häired


südame
angina pectoris düspnoe

rütmihäired
(tahhükardia);
Vaskulaarsed
näoõhetus

veritsus
(nahal,

häired
limaskestadel),
hüpotensioon,
turse
Respiratoorsed,

ninaverejooks,


rindkere ja
kurguvalu, nina
mediastiinumi
limaskestade
häired
turse
Seedetrakti
düspeptilised
anoreksia,
seedetrakti

häired
häired,
kõhukinnisus,
verejooks
iiveldus,
suukuivus,
oksendamine, maitsmishäired,
meteorism,
süljeerituse
luksumine,
suurenemine
kõhupuhitus,
röhitised
Maksa ja

koletsüstiit hepatiit,
ikterus,

sapiteede häired
maksaensüümide
aktiivsuse
suurenemine
Naha ja




nahalööve,

nahaaluskoe
sügelus,
kahjustused
nõgestõbi,
sõrmeküünte
murdumine
Üldised häired ja

gripilaadsed
manustamiskoha
sümptomid ja
reaktsioonid
kaela
lümfisõlmede
suurenemine

Sümptomid
Üleannustamise esmasteks sümptomiteks on iiveldus, vertiigo, tahhükardia ja/või hüpotensioon.
Mürgistussümptomid on: veretulv näkku, oksendamine, somnolentsus, teadvusetus, palavik, rahutus,
arefleksia ja krambid.

Ravi
Spetsiifiline antidoot puudub. Ravi on sümptomaatiline, seisnedes maoloputuses, vererõhu säilitamises,
hingamise säilitamises ja krampide ravis.
Kirjanduses on olemas teade ühest tahtlikust üleannustamisjuhust. 4...6 g ravimi manustamise järel
tekkinud sümptomitest olid olulisemad raske bradükardia koos esimese, hiljem teise astme AV
blokaadiga. AV blokaad reageeris atropiinravile, kuid esimese astme AV blokaad jäi püsima veel 16
tunniks. Toimeid kesknärvisüsteemile või metaboolsetele protsessidele ei täheldatud.

Farmakoterapeutiline grupp: perifeersed vasodilataatorid, ATC kood: C04AD03

Pentoksüfülliini toime vere reoloogilistele omadustele on ennekõike tingitud kogu täisvere viskoossuse ja
plasma viskoossuse vähendamisest (selle aluseks on kas fibrinolüütilise aktiivsuse suurenemisest või
fibrinogeeni sünteesi vähenemisest tingitud fibrinogeeni kontsentratsiooni vähendamine), trombotsüütide
agregatsiooni pärssimisest ja erütrotsüütide deformeerumisvõime suurenemisest. Pentoksüfülliini vere
reoloogilisi omadusi parandava toime mehhanism hõlmab erütrotsüütides leiduva ATP, cAMP ja teiste
tsükliliste nukleotiidide kontsentratsiooni suurenemist.
Pentoksüfülliinravi parandab perifeerse vereringe perfusiooni. Parenteraalne ravi suurendas perifeersete
arterite oklusiivsete haigustega (II ja III staadium) patsientidel lihaskudede verevoolutust, peroraalsel
manustamisel sellist toimet ei esinenud. Kui parenteraalsele ravile järgnes 3...6 kuuline peroraalne ravi,
paranes verevarustus raskelt kahjustatud jäsemetes märkimisväärselt. Pentoksüfülliini peroraalne
kasutamine ei mõjuta reeglina süsteemset vererõhku ega südame löögisagedust, kuna tema vasodilatoorne
toime on nõrk ja ainult kaudne. Mõningate uuringute andmetel põhjustas pentoksüfülliini intravenoosne
manustamine katseloomadel veresoonte toonuse vähenemise tagajärjel hüpotensiooni.
Pentoksüfülliini peroraalse ja intravenoosse manustamise järgselt suurenes klaudikatsiooni põdevatel
patsientidel hapniku osarõhk jalalihastes. Hapnikuvarustatuse paranemine oli annusest sõltuv.
Peroraalne ja intravenoosne pentoksüfülliinravi ei põhjustanud ei tervetel inimestel, perifeersete arterite
oklusiivsete haigustega patsientidel ega diabeediga patsientidel muutusi veresuhkru, vereseerumi insuliini
ja vabade rasvhapete kontsentratsioonis.
Intravenoossel manustamisel ei põhjustanud pentoksüfülliin ei tervetel inimestel ega diabeediga
patsientidel muutusi TSH, kortisooli või testosterooni tasemes, kuid ta pärssis mõningaid insuliini
sekretsiooni mõjutavate seedetrakti hormoone.

Suukaudsel manustamisel imendub pentoksüfülliin seedetraktist kiiresti ja täielikult ning allub esmasel
maksapassaažil ulatuslikule metabolismile.
Pentoksüfülliini toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide biosaadavus on 20%.
Kui pentoksüfülliini manustatakse kapslitena või toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidena,
saabub maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas 2...4 tunniga. 400 mg suukaudse annuse ühekordsel
manustamisel oli ravimi kontsentratsioon vereplasmas 30 minuti möödumisel 947 ng/ml ja 1 tunni pärast
490 ng/ml. Toidu tarvitamine aeglustab imendumist ja pikendab imendumisperioodi, kuid imenduv kogus
ei vähene. Kui pentoksüfülliini manustatakse koos toiduga, on ravimi maksimaalne kontsentratsioon
plasmas madalam.
Jaotumine toimub väga kiiresti. Jaotusruumala varieerub 168±82,3 l-st kuni 376±135 l-ni. Pentoksüfülliin
seondub erütrotsüüdi membraanile ja metaboliseerub kiiresti.
Pentoksüfülliin eritub kiiresti rinnapiima, kus ravimit ja tema metaboliite on võimalik määrata juba 2 tundi
pärast ravimi manustamist.
Pentoksüfülliin metaboliseerub kiiresti ja tema metaboliite on plasmas ja uriinis võimalik määrata juba
varakult pärast imendumist. Pentoksüfülliini plasmakliirens on kõrge, jäädes vahemikku 3000...6000
ml/min. Pentoksüfülliin metaboliseerub peamiselt maksas, vähemal määral ka erütrotsüütides. Ravim
metaboliseerub ulatuslikult esmasel maksapassaažil. Peamiselt metaboliseerub ta reduktsiooni teel (α-
keto-reduktaasi abil) farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks 1 (1-(5- hüdroksüheksüül)-3,7-
dimetüülksantiiniks) ja oksüdatsiooni teel mitmeteks teisteks metaboliitideks, eriti metaboliitideks 4 ja 5:
(1-(3-karboksüpropüül)-3,7-dimetüülksantiinideks), millel esineb samuti mõningane farmakoloogiline
toime.
Tervetel inimestel oli pentoksüfülliini poolväärtusaeg 0,4...1,0 (0,84 tundi), kui neile manustati
peroraalselt 400 mg kapslitena ja 3,43 tundi, kui ravimit manustati toimeainet prolongeeritult vabastavate
tablettidena. Metaboliitide 1, 4 ja 5 poolväärtusajad olid praktiliselt samaväärsed toimeaine
poolväärtusajaga. 200 mg pentoksüfülliini intravenoossel manustamisel on tema poolväärtusaeg 1,0...1,6
tundi.
Pentoksüfülliin elimineerub peamiselt neerude kaudu (umbes 95%) uriiniga. Eritumine toimub kiiresti.
Peamiselt eritub ravim uriiniga metaboliit 5 kujul ja mingil määral ka metaboliit 4 kujul, seejuures
muundumata toimeainet ja metaboliit 1 ei ole uriinis leitud isegi jälgedena. Ligikaudu 4% manustatud
annusest eritub väljaheitega.
Uuringutes erineva raskusastmega neerupuudulikkusega patsientidel leiti, et paralleelselt kreatiniini
kliirensi langusega langes ka pentoksüfülliini plasmakliirens.
Ravimi kumuleerumise vältimiseks tuleks halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel annuseid
vähendada.

Mutageensus
Kontsentratsioonides 4,0...5000 mg/L andis pentoksüfülliin Ames’i testis negatiivse tulemuse. Seega on
mutageense toime esinemine ebatõenäoline.

Kartsinogeensus
Kauem kui 18 kuud väldanud uuringutes rottidel ja hiirtel, kus kasutati peroraalseid annuseid, mis ületasid
inimeste maksimaalseid ööpäevaseid annuseid umbes 24 korda, kartsinogeenset toimet ei täheldatud.
Emastel rottidel on pentoksüfülliini suurte annuste manustamisel esinenud tumorogeenset toimet
(rinnanäärme pahaloomulise fibroadenoomi tekkesageduse tõus).

Teratogeensus
Rottidel ja küülikutel, kellele manustati inimese maksimaalseid soovitatud ööpäevaseid annuseid vastavalt
25 ja 10 korda ületavaid peroraalseid annuseid, ei esinenud teratogeenset toimet ega ebasoodsat toimet
viljakusele.

Tableti sisu: hüpromelloos, makrogool 6000, magneesiumstearaat, kolloidne veevaba ränidioksiid.
Õhuke polümeerikate: hüpromelloos, makrogool 6000, titaandioksiid (E171), talk.

Ei ole kohaldatav.

5 aastat

Säilitamise
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Al/PVC fooliumist blisterpakend, 400 mg tabletid - 20 või 100 tabletti pakendis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.