NEBIPHAR

Toimeained: nebivolool

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 5mg 28TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on NEBIPHAR ja milleks seda kasutatakse

Nebiphar sisaldab nebivolooli, südameveresoonkonna ravimit, mis kuulub selektiivsete
beetablokaatorite gruppi (st selektiivse toimega südameveresoonkonnale). See hoiab ära südame
löögisageduse kiirenemise, kontrollib südame pumbafunktsiooni tugevust. Samuti avaldab see
veresooni laiendavat toimet, mis aitab kaasa vererõhu langetamisele.

Nebiphar’i kasutatakse patsientide raviks, kellel on:
- kõrgvererõhutõbi (hüpertensioon);
- kerge ja mõõdukas krooniline südamepuudulikkus 70-aastastel ja vanematel patsientidel,
täiendavalt muule ravile.

2. Mida on vaja teada enne NEBIPHAR võtmist

Ärge võtke Nebiphar'i:
- kui olete nebivoloolvesinikkloriidi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6)
suhtes allergiline;
- kui teil on probleeme maksaga;
- kui teil on südamepuudulikkus, mis on tekkinud hiljuti või mis on hiljuti halvenenud, või kui te
saate ägedast südamepuudulikkusest tingitud vereringešoki ravi veenisisese tilkinfusiooni
kaudu, et parandada teie südame tööd;
- kui teil on südame rütmihäireid (nt siinussõlme nõrkuse sündroom, millega kaasneb
sinuatriaalne blokaad);
- kui teil on südame ülejuhtehäired (nt teise ja kolmanda astme südame blokaad, kuid puudub
südamestimulaator);
- kui teil on astma või on kunagi esinenud hingamisraskust või vilistavat hingamist;
- kui teil on raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus;
- kui teil on ravimatu neerupealise kasvaja (feokromotsütoomi) poolt põhjustatud
kõrgvererõhutõbi, nahaõhetus või kõhulahtisus;
- kui teil on ainevahetuse häire, mille korral esinevad kõrvalekalded organismi happe-
leelistasakaalus (metaboolne atsidoos);
- kui teie südame löögisagedus on aeglane (vähem kui 60 lööki minutis enne selle ravimi võtmise
alustamist);
- kui teil on madal vererõhk (süstoolne vererõhk vähem kui 90 mmHg);
- kui teil on vereringehäire kätes või jalgades;
- kui teid ravitakse floktafeniiniga (kasutatakse valu ja turse leevendamiseks) või sultopriidiga
(kasutatakse närvisüsteemi häirete raviks) (vt lõik „Muud ravimid ja Nebiphar“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Nebiphar’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
- kui teil on tulemas anesteesiaga operatsioon, võib teie arst soovitada teil katkestada selle ravimi
võtmise 24 tundi enne operatsiooni;
- kui teil on südame paispuudulikkus, mida ei ole ravitud või mis on ebastabiilne;
- kui te märkate, et teie südame löögisagedus aeglustub Nebiphar’i võtmisel;
- kui teil on probleeme käte või jalgade verevarustusega (nt Raynaud’ tõbi või sündroom,
vahelduv lonkamine), need võivad halveneda Nebiphar’i võtmise ajal;
- kui teil on esimese astme südame blokaad;
- kui teil tekivad rahuolekus perioodiliselt südamevalud rinnus (Prinzmetali stenokardia).
Nebivolool võib pikendada valu kestust rinnus ja suurendada selle tekke sagedust;
- kui teil on suhkurtõbi, kuna nebivolool võib varjata madala veresuhkru taseme (hüpoglükeemia)
sümptomeid;
- kui teil on probleeme kilpnäärmega, kuna nebivolool võib varjata kiire südame löögisageduse
(tahhükardia) sümptomeid; need sümptomid võivad halveneda, kui te lõpetate järsku Nebiphar’i
võtmise;
- kui teil on paksenenud ja haavandunud laigud nahal (psoriaas);
- kui teil on allergilisi reaktsioone, kuna nebivolool võib neid reaktsioone raskendada;
- kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel tuleb beeta-adrenergilisi antagoniste
kasutada ettevaatusega, kuna hingamisteede kitsenemine võib süveneda;
- kui teil on pikaajalised hingamisprobleemid.
Ravi alustamisel jälgitakse teid regulaarselt kroonilise südamepuudulikkuse osas kogenud arsti poolt
(vt lõik 3). Seda ravi ei tohi ilma selge näidustuse ja arsti otsuseta järsku lõpetada (vt lõik 3).

Muud ravimid ja Nebiphar
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid
ravimeid.

Ärge võtke Nebiphar’i koos järgmiste ravimitega:
- floktafeniin (kasutatakse valu ja turse leevendamiseks);
- sultopriid (kasutatakse närvisüsteemi häirete raviks).

Rääkige oma arstile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:
- ravimid, mida kasutatakse südame rütmihäirete raviks, nt kinidiin, hüdrokinidiin, tsibensoliin,
flekainiid, disopüramiid, lidokaiin, meksiletiin, propafenoon ja amiodaroon;
- ravimid, mida tuntakse kaltsiumikanali blokaatorite nime all, mis aeglustavad südame
löögisagedust ja langetavad vererõhku, nt verapamiil ja diltiaseem;
- ravimid, mida tuntakse tsentraalselt toimivate antihüpertensiivsete ainete nime all, nt klonidiin,
guanfatsiin, moksonidiin, metüüldopa ja rilmenidiin;
- anesteetikumid;
- insuliin ja suukaudsed antidiabeetilised ravimid;
- ravimid, mida kasutatakse südame paispuudulikkuse raviks, nt digitaalise gükosiidid;
- ravimid, mida tuntakse dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanali blokaatorite nime all, nt
amlodipiin, felodipiin, latsidipiin, nifedipiin, nikardipiin, nimodipiin ja nitrendipiin;
- teised stenokardia ravis kasutatavad vererõhuvastased ravimid või orgaanilised nitraadid;
- antipsühhootikumid (nt fenotiasiinid) ja antidepressandid (nt fluoksetiin või imipramiin), need
võivad suurendada nebivolooli vererõhku langetavat toimet;
- ravimid, mis leevendavad valu ja põletikku, nt mittesteroidsed põletikuvastased ained;
- ravimid, mida tuntakse sümpatomimeetiliste ainete nime all, mis imiteerivad või blokeerivad
norepinefriini ja epinefriini toimet organismis;
- ravimid, mis teadaolevalt inhibeerivad tsütokroom P450 isoensüümi CYP2D6, nt paroksetiin,
fluoksetiin, tioridasiin, kinidiin, terbinafiin, bupropioon, klorokviin ja levopromasiin;
- tsimetidiin, ravim, mida kasutatakse seedetrakti haavandite raviks;
- ravimid, mida kasutatakse kõrgvererõhutõve ja stenokardia raviks, nt nikardipiin;
- amifostiin, keemia- või kiiritusravis kasutatav kaitsev aine;
- baklofeen, lihaslõõgasti;
- meflokviin, malaariavastane ravim.

Nebiphar koos toidu ja joogiga
Nebiphar’i võib võtta koos söögiga.

Rasedus ja imetamine
Nebiphar’i ei tohi võtta raseduse või rinnaga toitmise ajal.
Rinnaga toitmine ei ole soovitatav Nebiphar’i võtmise ajal.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Enne mis tahes ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Nebivolooli toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Nebiphar võib põhjustada pearinglust ja väsimust. Kui see juhtub teiega, ärge juhtige autot ega osalege
tegevustes (nt masinate käsitsemine), milles valvsuse vähenemine võib teile või teistele kaasa tuua
tõsise vigastuse või surma riski, kuni pearinglus ja väsimus on möödunud.

Nebiphar sisaldab laktoosi
Laktoositalumatusega patsiendid peavad teadma, et Nebiphar’i tabletid sisaldavad 142,21 mg
laktoosmonohüdraati. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi
kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3. Kuidas NEBIPHAR võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis:

Tablett tuleb neelata alla koos piisava koguse vedelikuga (nt ühe klaasitäie veega). Tabletti võib võtta
koos söögiga või ilma. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Hüpertensioon
Täiskasvanud
Soovitatav annus on 5 mg (üks tablett) ööpäevas, eelistatult iga päev samal kellaajal.

Vererõhku langetav toime ilmneb 1…2 nädalat pärast ravi alustamist. Mõnikord saavutatakse
optimaalne toime alles 4 nädala pärast.

Kombinatsioon teiste vererõhku langetavate ravimitega
Beetablokaatoreid võib kasutada eraldi või samaaegselt koos teiste antihüpertensiivsete ravimitega.
Seni on vererõhku langetava toime suurenemist täheldatud vaid nebivolooli kombineerimisel
12,5/25 mg hüdroklorotiasiidiga.

Neeruprobleemidega patsiendid
Kui teil on probleeme neerudega, on soovitatav algannus 2,5 mg (pool tabletti) ööpäevas. Vajadusel
võib teie arst teie ööpäevast annust suurendada 5 mg-ni.

Maksaprobleemidega patsiendid
Tõsiste maksaprobleemidega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Eakad
Kui te olete üle 65-aastane, on soovitatav algannus 2,5 mg (pool tabletti) ööpäevas. Vajadusel võib
teie arst teie ööpäevast annust suurendada 5 mg-ni. Kui te olete üle 75-aastane, jälgib teie arst teid
selle ravimi võtmise ajal hoolikalt.

Kasutamine lastel ja noorukitel
Nebiphar’i ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ohutuse ja efektiivsuse andmete
puudumise tõttu.

Nebivoloolravi järsk katkestamine ei ole soovitatav, sest see võib viia südamepuudulikkuse mööduva
halvenemiseni. Kui ravi katkestamine on vajalik, tuleb annust järk-järgult vähendada, seda igal nädalal
poole võrra vähendades.

Krooniline südamepuudulikkus
Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi nebivolooliga on tavaliselt pikaajaline.

Täiskasvanud
Algannus on 1,25 mg (veerand tabletti) ööpäevas. Annust võib suurendada, kuni on saavutatud teie
jaoks õige annus. Pärast 1…2 nädalat võib annust suurendada 2,5 mg-ni (pool tabletti) ööpäevas, siis
5 mg-ni (1 tablett) ööpäevas ja seejärel kuni 10 mg-ni (2 tabletti) ööpäevas. Maksimaalne soovitatav
annus on 10 mg (2 tabletti) nebivolooli üks kord ööpäevas. Ravi alustamisel ja igakordsel annuse
suurendamisel peate te kahe tunni jooksul olema kogenud raviarsti järelevalve all.

Neeruprobleemidega patsiendid
Kergete kuni mõõdukate neeruprobleemidega patsientidel ei ole annust vaja kohandada, kuna teie
annus kohandatakse vastavalt teie vajadusele. Nebiphar’i ei ole soovitatav kasutada raskete
neeruprobleemidega patsientidel.

Maksaprobleemidega patsiendid
Tõsiste maksaprobleemidega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Eakad
Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest teid jälgitakse hoolikalt teie arsti poolt, et määrata, millist
annust te vajate.

Kasutamine lastel ja noorukitel
Nebiphar’i ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ohutuse ja efektiivsuse andmete
puudumise tõttu.

Kui te lõpetate Nebiphar’i võtmise
Ravi nebivolooliga ei ole soovitatav katkestada järsku, sest see võib viia südamepuudulikkuse ajutise
süvenemiseni. Kui ravi katkestamine on siiski vajalik, tuleb annust vähendada järk-järgult, vähendades
annust poole võrra iga nädal.

Kui te võtate Nebiphar’i rohkem kui ette nähtud
Kui teie (või keegi teine) neelate korraga palju tablette, või kui te arvate, et laps on mõne tableti
neelanud, pöörduge otsekohe lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või võtke ühendust oma
arstiga.
Nebivolooli üleannustamise kõige sagedasemad sümptomid ja nähud on väga aeglane südame
löögisagedus (bradükardia), madal vererõhk koos võimaliku minestamisega (hüpotensioon), hingeldus
nagu astma korral (bronhospasm) ja äge südamepuudulikkus.
Võtke palun see infoleht, järelejäänud tabletid ja pakend endaga haiglasse või arsti juurde kaasa, et nad
teaksid, milliseid tablette võeti.

Kui te unustate Nebiphar’i võtta
Kui te unustate Nebiphar’i annuse võtta, kuid see meenub teile veidi hiljem kui te tavaliselt oleksite
pidanud selle võtma, võtke selle päeva annus nagu tavaliselt. Siiski, kui hilinemine on pikem (nt mitu
tundi), nii et järgmise annuse võtmise aeg on lähedal, jätke unustatud annus vahele ja võtke järgmine
ettenähtud annus tavalisel ajal. Ärge võtke kahekordset annust. Korduvat vahelejätmist tuleb siiski
vältida.

Kui te lõpetate Nebiphar’i võtmise
Ärge lõpetage Nebiphar’i võtmist ilma sellest oma arstiga rääkimata. Selle ravimi võtmise järsk
lõpetamine võib teie seisundit halvendada; seetõttu vähendab teie arst järk-järgult teie annust. Võtke
ühendust oma arstiga, kui Nebiphar’i võtmise lõpetamisel muutuvad sümptomid raskemaks või kui teil
on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud näidatud ligikaudsete esinemissagedustega:

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):
- peavalu või pearinglus;
- surin või tuimus kätes ja jalgades;
- hingeldus;
- kõhukinnisus, iiveldus või kõhulahtisus;
- väsimus või vedelikupeetus (ödeem või turse).

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):
- aeglane südame löögisagedus või muud südamega seotud kaebused;
- südame erutusjuhte häire, mis mõjutab südame rütmi (1. astme AV-blokaad);
- südameprobleemid, mis võivad põhjustada hingeldust või paistetust hüppeliigese piirkonnas;
- probleemid nägemisega;
- hingamisraskus või vilistav hingamine;
- seedehäired, kõhupuhitus või oksendamine;
- sügelus, nahalööve või nahapunetus;
- madal vererõhk;
- füüsilisel koormusel tekkiv krambilaadne valu sääremarjades;
- impotentsus (erektsioonihäire);
- hirmuunenäod;
- depressioon;
- kroonilise südamepuudulikkuse kliinilises uuringus täheldati kõrvaltoimetest aeglast südame
löögisagedust, pearinglust, südamepuudulikkuse halvenemist, madalat vererõhku (nt
minestustunne kiirel püstitõusmisel), võimetust ravimit taluda, ebaregulaarset südame
löögisagedust, turseid (nt hüppeliigeste turse).

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10000-st):
- minestus;
- psoriaasi süvenemine (nahalööve).

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Teised teatatud kõrvaltoimed olid nõgestõbi, näo, keele, huulte ja kõri turse võimaliku hingamis- või
neelamisraskusega ning allergilised reaktsioonid (ülitundlikkus). Kui see juhtub, lõpetage Nebiphar’i
kasutamine ja võtke kohe ühendust oma arstiga.

Järgmistest kõrvaltoimetest on samuti teatatud teiste sarnaste ravimite (beeta-adrenergilised
antagonistid) puhul: olematute asjade nägemine ja kuulmine asi (hallutsinatsioonid), psühhoosid,
segasus, sõrmede või varvaste valgeks või siniseks muutumine ning tuimus; vereringehäired kätes või
jalgades, nt Raynaudi sündroom, kuivad silmad, silmalaugude sisemise koe armistumine, fibroos ja
kahanemine, ketendav nahalööve ja kõrvapõletik (okulo-mukokutaanne sündroom).

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.
Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem
infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas NEBIPHAR säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistri fooliumkattel ja karbil.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Nebiphar sisaldab
- Toimeaine on nebivolool (vesinikkloriidina). Üks tablett sisaldab 5 mg nebivolooli, mis vastab
5,45 mg nebivoloolvesinikkloriidile.
- Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, maisitärklis, kroskarmelloosnaatrium,
mikrokristalne tselluloos, hüpromelloos (E464), kolloidne veevaba ränidioksiid ja
magneesiumstearaat.

Kuidas Nebiphar välja näeb ja pakendi sisu
Nebiphar 5 mg on valged kuni valkjad, ümmargused, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on
ristpoolitusjoon ja mille teine külg on sile.
Tabletid on saadaval PVC-PVDC/alumiiniumist selgetes/läbipaistvates blistrites. Pakendi suurused: 7,
8, 10, 14, 15, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 98, 100, 500 ja 50 x 1 üksikannusega blistrit (haiglapakend).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Teva Pharma B.V.
Computerweg 10
3542 DR Utrecht
Holland

Tootjad
TEVA Pharmaceutical Works Private Limited Company
Pallagi út 13
4042 Debrecen
Ungari

TEVA UK Ltd.
Brampton Road
Hampden Park
Eastbourne
East Sussex
BN22 9AG
Ühendkuningriik

Pharmachemie BV
Swensweg 5
2031 GA Haarlem
Holland

TEVA Santé SA
Immeuble Palatin 1
1 Cours du Triangle
92936 Paris LA Defense Cedex
Prantsusmaa

Teva Operations Poland Sp.z.o.o.
Mogilska 80
31-546 Kraków
Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Teva Eesti esindus UAB Sicor Biotech Eesti filiaal
Lõõtsa 8
11415 Tallinn
Tel.: +372 661 0801


Infoleht on viimati uuendatud septembris 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Nebiphar, 5 mg tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks tablett sisaldab 5 mg nebivolooli, mis vastab 5,45 mg nebivoloolvesinikkloriidile.
INN. Nebivololum

Teadaolevat toimet omav abiaine: 142,21 mg laktoosmonohüdraati tabletis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Tablett

Valge kuni valkjas, ümmargune, kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on ristpoolitusjoon ja teine
külg on sile.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.

Stabiilse kerge ja mõõduka kroonilise südamepuudulikkuse ravi lisaks standardravile 70-aastastel ja
vanematel patsientidel.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Hüpertensioon

Täiskasvanud
Tavaline annus on üks tablett (5 mg) ööpäevas, eelistatult iga päev samal kellaajal.

Vererõhku langetav toime ilmneb 1…2 nädalat pärast ravi alustamist. Mõnikord saavutatakse
optimaalne toime alles 4 nädala pärast.

Kombinatsioon teiste vererõhku langetavate ravimitega
Beetablokaatoreid võib kasutada eraldi või samaaegselt koos teiste antihüpertensiivsete ravimitega.
Seni on vererõhku langetava toime suurenemist täheldatud vaid nebivolooli kombineerimisel
12,5…25 mg hüdroklorotiasiidiga.

Neerupuudulikkusega patsiendid
Neerupuudulikkusega patsientidele on soovitatav algannus 2,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib
ööpäevast annust suurendada 5 mg-ni.

Maksapuudulikkusega patsiendid
Maksapuudulikkusega või maksafunktsiooni kahjustusega patsientide kohta on saadaval piiratud
andmed. Seetõttu on nebivolooli kasutamine neil patsientidel vastunäidustatud.

Eakad
Üle 65-aastastele patsientidele on soovitatav algannus 2,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast
annust suurendada 5 mg-ni. Piiratud kogemuse tõttu tuleb üle 75-aastastel patsientidel siiski
rakendada ettevaatust ja neid patsiente tuleb hoolega jälgida.

Lapsed
Laste ja noorukite kohta andmed puuduvad. Seetõttu ei ole kasutamine lastel ja noorukitel soovitatav.

Krooniline südamepuudulikkus (KSP)
Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi tuleb alustada annuse järk-järgulise suurendamisega
kuni optimaalse individuaalse säilitusannuse saavutamiseni.

Eelneva kuue nädala jooksul peab patsiendi krooniline südamepuudulikkus olema stabiilne ilma ägeda
südamepuudulikkuse episoodideta. On soovitatav, et raviarst omaks kogemusi kroonilise
südamepuudulikkuse ravis.

Patsientidel, kes saavad kardiovaskulaarsüsteemi toimivaid ravimeid, sh diureetikume ja/või
digoksiini ja/või AKE inhibiitoreid ja/või angiotensiin II antagoniste, tuleb enne nebivoloolravi
alustamist nende ravimite annused kahe nädala jooksul stabiliseerida.

Annuste järk-järgulist suurendamist tuleb alustada 1…2-nädalase intervalliga vastavalt patsiendi
taluvusele:

Esmalt 1,25 mg nebivolooli, mida tuleb suurendada 2,5 mg nebivoloolini üks kord ööpäevas,
järgnevalt 5 mg-ni üks kord ööpäevas ja seejärel 10 mg-ni üks kord ööpäevas.

Maksimaalne soovitatav annus on 10 mg nebivolooli üks kord ööpäevas.

Ravi alustamine ja annuse iga suurendamine peab toimuma kogenud raviarsti järelevalve all vähemalt
2 tunni jooksul, et tagada kliinilise seisundi stabiilsus (eriti mis puudutab vererõhku, südame
löögisagedust, ülejuhtehäireid, südamepuudulikkuse halvenemise nähtusid).

Kõrvaltoimete esinemine võib takistada kõigi patsientide ravimist maksimaalse soovitatud annusega.
Vajadusel võib saavutatud annust ka järk-järgult vähendada ja sobivusel taas suurendada.

Kui annuse tiitrimise faasis südamepuudulikkus süveneb või esineb talumatus, on soovitatav
kõigepealt nebivolooli annust vähendada või vajadusel selle kasutamine otsekohe lõpetada (kui esineb
raske hüpotensioon, südamepuudulikkuse halvenemine koos ägeda kopsuödeemiga, kardiogeenne
šokk, sümptomaatiline bradükardia või AV-blokaad).

Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi nebivolooliga on tavaliselt pikaajaline.

Nebivoloolravi ei ole soovitatav järsult katkestada, sest see võib viia südamepuudulikkuse mööduva
halvenemiseni. Kui ravi katkestamine on vajalik, tuleb annust vähendada järk-järgult, poole võrra
nädalas.

Neerupuudulikkusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik, kuna
maksimaalne talutav annus kohandatakse individuaalselt. Raske neerupuudulikkusega (seerumi
kreatiniin ≥ 250 mikromooli/l) patsientide osas puudub kogemus. Seetõttu ei ole nebivolooli
kasutamine neil patsientidel soovitatav.

Maksapuudulikkusega patsiendid
Andmed maksapuudulikkusega patsientide kohta on piiratud. Seetõttu on nebivolooli kasutamine neil
patsientidel vastunäidustatud.

Eakad
Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest maksimaalne talutav annus kohandatakse individuaalselt.

Lapsed
Laste ja noorukite kohta andmed puuduvad. Seetõttu ei ole kasutamine lastel ja noorukitel soovitatav.

Suukaudne. Tablett tuleb alla neelata koos piisava koguse vedelikuga (nt ühe klaasitäie veega).
Tabletti võib võtta koos söögiga või ilma.

4.3. Vastunäidustused

- ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6 loetletud mis tahes abiaine suhtes;
- maksapuudulikkus või maksafunktsiooni kahjustus;
- äge südamepuudulikkus, kardiogeenne šokk või südamepuudulikkuse dekompensatsiooni
episoodid, mis vajavad intravenoosset (i.v.) inotroopset ravi.

Lisaks, sarnaselt teistele beetablokaatoritele, on nebivolool vastunäidustatud järgmistel juhtudel:
- siinussõlme nõrkuse sündroom, sealhulgas sinuatriaalne blokaad;
- 2. ja 3. astme atrioventrikulaarne blokaad (ilma südamestimulaatorita);
- bronhospasm ja bronhiaalastma anamneesis;
- raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus;
- ravimatu feokromotsütoom;
- metaboolne atsidoos;
- bradükardia (südame löögisagedus < 60 lööki minutis enne ravi algust);
- hüpotensioon (süstoolne vererõhk < 90 mmHg);
- rasked perifeerse verevarustuse häired;
- kombinatsioon floktafeniini ja sultopriidiga (vt ka lõik 4.5).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vt ka lõik 4.8.
Järgmised hoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad beetablokaatorite kohta üldiselt.

Anesteesia
Beetablokaadi jätkumine vähendab rütmihäirete tekke riski üldanesteesia sissejuhatamisel ning
intubatsioonil. Kui beetablokaad operatsiooni ettevalmistamisel katkestatakse, peab beetablokaatori
manustamise lõpetama vähemalt 24 tundi varem.
Ettevaatus on vajalik selliste anesteetikumide kasutamisel, mis põhjustavad müokardi depressiooni.
Patsienti saab vagaalse reaktsiooni eest kaitsta atropiini intravenoosse manustamisega.

Südameveresoonkond
Üldiselt ei tohi beetablokaatoreid ravimata südame paispuudulikkusega patsientidele manustada enne,
kui nende seisund on stabiliseerunud.

Südame isheemiatõvega patsientidel peab ravi beetablokaatoritega lõpetama järk-järgult, st 1…2
nädala jooksul. Vajadusel tuleb samal ajal alustada asendusraviga, et vältida stenokardia ägenemist.
Beetablokaatorid võivad indutseerida bradükardiat: kui rahuolekus on pulss vähem kui 50…55 lööki
minutis ja/või patsiendil tekivad bradükardiale viitavad sümptomid, tuleb annust vähendada.

Beetablokaatoreid peab kasutama ettevaatusega:
- patsientidel, kellel on perifeerse verevarustuse häired (Raynaud’ tõbi või sündroom, vahelduv
lonkamine), sest need haigused võivad süveneda;
- patsientidel, kellel on 1. astme atrioventrikulaarne blokaad, beetablokaatorite negatiivse toime
tõttu ülejuhteajale;
- patsientidel, kellel on alfaretseptorite vahendusel tekkinud koronaararterite vasokonstriktsioonist
tingitud Prinzmetali stenokardia: beetablokaatorid võivad suurendada stenokardiahoo sagedust ja
kestust.

Nebivolooli kombinatsioon verapamiili ja diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanali blokaatorite, I klassi
antiarütmikumide ja tsentraalselt toimivate hüpertensioonivastaste ravimitega ei ole üldjuhul
soovitatav, detailsemalt vt lõik 4.5.

Ainevahetus- ja endokriinsüsteem
Nebivolool ei mõjuta diabeetikutel glükoosi taset veres. Siiski peab diabeetikutel rakendama
ettevaatust, kuna nebivolool võib maskeerida teatud hüpoglükeemia sümptomeid (tahhükardia,
palpitatsioonid).
Beetablokaatorid võivad hüpertüreoidismi korral varjata tahhükardia sümptomeid. Ravi järsk
katkestamine võib neid sümptomeid tugevdada.

Hingamisteed
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel peab beetablokaatoreid kasutama ettevaatusega,
sest hingamisteede konstriktsioonid võivad süveneda.

Muud
Patsientidel, kellel on anamneesis psoriaas, tohib beetablokaatoreid kasutada vaid pärast hoolikat
kaalumist.

Beetablokaatorid võivad suurendada tundlikkust allergeenide suhtes ja raskendada anafülaktilisi
reaktsioone.

Kroonilise südamepuudulikkuse korral nõuab ravi alustamine nebivolooliga regulaarset jälgimist.
Annustamine ja manustamisviis vt lõik 4.2. Ravi ei tohi katkestada järsult, välja arvatud juhul kui see
on selgelt näidustatud. Lisainformatsiooni saamiseks vt lõik 4.2.

See ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi puudulikkuse või
glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised Järgmised koostoimed kehtivad beetablokaatorite kohta üldiselt.

Kombinatsioonid, mis on vastunäidustatud:
Floktafeniin (MSPVA): beetablokaatorid võivad takistada südameveresoonkonna kompensatoorseid
reaktsioone, mis on seotud floktafeniini poolt indutseeritud hüpotensiooni või šokiga.

Sultopriid (antipsühhootikum): nebivolooli ei tohi manustada samaaegselt sultopriidiga, kuna
suureneb ventrikulaarse arütmia tekke risk.

Kombinatsioonid, mida ei soovitata:
I klassi antiarütmikumid (kinidiin, hüdrokinidiin, tsibensoliin, flekainiid, disopüramiid, lidokaiin,
meksiletiin, propafenoon): toime atrioventrikulaarsele ülejuhteajale võib potentseeruda ja negatiivne
inotroopne toime võib tugevneda (vt lõik 4.4).

Verapamiili/diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanali blokaatorid: negatiivne mõju kontraktiilsusele ja
atrioventrikulaarsele ülejuhtele. Verapamiili intravenoosne manustamine beetablokaatorravi saavatele
patsientidele võib viia tõsise hüpotensioonini ja atrioventrikulaarse blokaadini (vt lõik 4.4).

Tsentraalselt toimivad antihüpertensiivsed ained (klonidiin, guanfatsiin, moksonidiin, metüüldopa,
rilmenidiin): samaaegne kasutamine koos tsentraalselt toimivate hüpertensioonivastaste ravimitega
võib tsentraalset sümpaatilist toonust vähendades (südame löögisageduse ja südame väljutusmahu
langus, vasodilatatsioon) halvendada südamepuudulikkuse seisundit (vt lõik 4.4). Järsk lõpetamine,
eriti enne beetablokaatori kasutamise lõpetamist, võib suurendada nn “tagasilöögi hüpertensiooni”
riski.

Kombinatsioonid, mida tuleb kasutada ettevaatusega:
III klassi antiarütmikumid (amiodaroon): toime atrioventrikulaarsele ülejuhtele võib potentseeruda.

Anesteetikumid (inhaleeritavad halogeniseeritud): beetablokaatorite ja anesteetikumide samaaegne
kasutamine võib pärssida reflektoorset tahhükardiat ja suurendada hüpotoonia riski (vt lõik 4.4).
Üldreeglina peab vältima beetablokaatorravi järsku lõpetamist. Anestesioloogi tuleb informeerida, kui
patsient saab nebivolooli.

Insuliin ja suukaudsed antidiabeetilised ravimid: kuigi nebivolool ei mõjuta glükoosi taset veres, võib
samaaegne kasutamine maskeerida teatud hüpoglükeemia sümptomeid (palpitatsioonid, tahhükardia).

Baklofeen (antispastiline aine), amifostiin (antineoplastiline aine): samaaegne kasutamine
antihüpertensiivsete ravimitega suurendab tõenäoliselt vererõhu langust, seega tuleb
antihüpertensiivsete ravimite annust vastavalt kohandada.

Meflokviin (malaariavastane ravim): koosmanustamine beetaadrenoblokaatoritega võib teoreetiliselt
kaasa aidata QTc intervalli pikenemisele.

Kombinatsioonid, mille kasutamist tuleb kaaluda:
Digitaalise glükosiidid: samaaegne kasutamine võib pikendada atrioventrikulaarset ülejuhteaega.
Nebivolooli kliinilistes uuringutes ei täheldatud kliinilisi tõendeid koostoimetest. Nebivolool ei
mõjuta digoksiini farmakokineetikat.

Dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanali blokaatorid (amlodipiin, felodipiin, latsidipiin, nifedipiin,
nikardipiin, nimodipiin, nitrendipiin): samaaegne kasutamine võib suurendada hüpotensiooni riski ja
südamepuudulikkusega patsientide puhul ei saa välistada vatsakese pumbafunktsiooni edasise
halvenemise riski.

Antipsühhootikumid, antidepressandid (tritsüklilised, barbituraadid ja fenotiasiidid), orgaanilised
nitraadid nagu ka teised antihüpertensiivsed ained: samaaegne kasutamine võib võimendada
beetaadrenoblokaatorite hüpotensiivset toimet (aditiivne efekt).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA): ei mõjuta nebivolooli vererõhku langetavat toimet.

Sümpatomimeetilised ained: samaaegne kasutamine võib toimida vastupidiselt beetablokaatorite
toimele. Beetaadrenergilised ained võivad viia takistamatu alfaadrenergilise aktiivsuse korral
sümpatomimeetiliste ainete nii alfa- kui ka beetaadrenergiliste toimeteni (hüpertensiooni risk, raske
bradükardia ja südame blokaadi risk).

Farmakokineetilised koostoimed
Kuna nebivolooli metabolism hõlmab CYP2D6 isoensüümi, võib samaaegne manustamine koos seda
ensüümi inhibeerivate ainetega, eriti paroksetiini, fluoksetiini, tioridasiini, kinidiini, terbinafiini,
bupropiooni, klorokviini ja levomepromasiiniga, viia nebivolooli suurenenud plasmasisalduseni, mis
on seotud suurenenud raske bradükardia ja kõrvaltoimete tekke riskiga.
Samaaegne manustamine koos tsimetidiiniga suurendas nebivolooli sisaldust plasmas, kuid ei
mõjutanud selle kliinilist toimet. Samaaegne manustamine koos ranitidiiniga ei mõjutanud nebivolooli
farmakokineetikat. Eeldusel, et nebivolooli võetakse koos söögiga ja antatsiidi toidukordade vahel,
võib neid kahte ravimit välja kirjutada korraga.
Kombineerides nebivolooli nikardipiiniga suurenes veidi mõlema aine sisaldus plasmas, ilma et
kliiniline toime oleks muutunud. Samaaegne manustamine koos alkoholi, furosemiidi või
hüdroklorotiasiidiga ei mõjutanud nebivolooli farmakokineetikat. Nebivolool ei mõjuta varfariini
farmakokineetikat ja farmakodünaamikat.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Nebivolool avaldab farmakoloogilisi toimeid, mis võivad põhjustada kahjulikke toimeid rasedusele
ja/või lootele/vastsündinule. Üldiselt vähendavad beetablokaatorid platsenta verevarustust, mida on
seostatud kasvupeetuse, loote surma, abordi või enneaegse sünnitusega. Lootel ja vastsündinul võivad
ilmneda kõrvaltoimed (nt hüpoglükeemia ja bradükardia). Kui ravi beetablokaatoritega on vajalik,
tuleb eelistada beeta -selektiivseid adrenoblokaatoreid.
1
Nebivolooli ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud selge vajaduse korral. Kui ravi nebivolooliga
peetakse vajalikuks, peab jälgima emaka-platsenta verevarustust ning loote kasvu. Juhul kui ilmnevad
kahjulikud toimed rasedusele või lootele, tuleb kaaluda alternatiivset ravi. Vastsündinut tuleb
hoolikalt jälgida. Üldiselt ilmnevad hüpoglükeemia ja bradükardia sümptomid eeldatavasti esimese 3
päeva jooksul.

Imetamine
Loomkatsed on näidanud, et nebivolool eritub emapiima. Ei ole teada, kas nebivolool eritub inimese
rinnapiima. Enamus beetablokaatoritest, eriti lipofiilsed ained nagu nebivolool ja selle aktiivsed
metaboliidid erituvad rinnapiima, ehkki erineval määral. Seetõttu ei ole rinnaga toitmine nebivolooli
võtmise ajal soovitatav.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Nebivolooli toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Farmakodünaamilised uuringud on näidanud, et nebivolool ei mõjuta psühhomotoorset funktsiooni.
Sõidukite juhtimisel või masinate käsitsemisel peab arvestama, et mõnikord võib esineda pearinglust
ja väsimust.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, mis tekivad hüpertensiooni ja kroonilise südamepuudulikkuse (KSP) korral, on
tulenevalt põhihaiguste erinevusest esitatud eraldi.

Hüpertensioon
Kõrvaltoimete esinemissageduste klassifitseerimisel on kasutatud järgmist terminoloogiat: väga sage
(≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000),
väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas
esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Sage
Aeg-ajalt
ORGANSÜSTEEMI
Väga harv
(≥ 1/100 kuni
(≥ 1/1000 kuni
Teadmata
KLASS
(≤ 1/10000)
< 1/10)
≤ 1/100)
Immuunsüsteemi



angioneurootiline
häired
ödeem,
ülitundlikkus
Psühhiaatrilised

hirmuunenäod,


häired
depressioon
Närvisüsteemi häired peavalu,

sünkoop

pearinglus,
paresteesia
Silma kahjustused

nägemishäired


Südame häired

bradükardia,


südamepuudulikkus,
aeglustunud AV-
juhtivus/AV-blokaad
Vaskulaarsed häired

hüpotensioon,


(vahelduva lonkamise
süvenemine)
Respiratoorsed,
düspnoe
bronhospasm


rindkere ja
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
kõhukinnisus, düspepsia,


iiveldus,
meteorism,
kõhulahtisus
oksendamine
Naha ja nahaaluskoe

sügelemine,
psoriaasi
urtikaaria
kahjustused
erütematoosne lööve
ägenemine
Reproduktiivse

impotentsus


süsteemi ja
rinnanäärme häired
Üldised häired ja
väsimus,



manustamiskoha
tursed
reaktsioonid

Lisaks on mõne beetablokaatoriga teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: hallutsinatsioonid,
psühhoosid, segasus, külmad/tsüanootilised jäsemed, Raynaud’ fenomen, kuivad silmad ja
praktolooltüüpi okulo-mukokutaanne toksilisus.

Krooniline südamepuudulikkus
Andmed kõrvaltoimete kohta KSP patsientidel on saadud ühest platseebokontrollitud kliinilisest
uuringust, milles osales 1067 nebivolooli võtnud patsienti ja 1061 platseebot võtnud patsienti. Selles
uuringus teatati 449 nebivolooli saanud patsiendil (42,1%) kõrvaltoimetest, millel on vähemalt
võimalik põhjuslik seos nebivolooliga, võrreldes 334 platseebogrupi patsiendiga (31,5%). Kõige
sagedamini teatatud kõrvaltoimed nebivolooli patsientidel olid bradükardia ja pearinglus, mõlemad
esinesid ligikaudu 11%-l patsientidest. Platseebogrupi patsientidel olid vastavad esinemissagedused
ligikaudu 2% ja 7%.

On teatatud järgmistest (vähemalt võimalikult ravimiga seotud) kõrvaltoimete juhtudest, mida
peetakse spetsiifiliselt oluliseks kroonilise südamepuudulikkuse ravis:

- südamepuudulikkuse süvenemine tekkis 5,8%-l nebivolooli saanud patsientidest, võrreldes
5,2%-ga platseebogrupi patsientidest;
- posturaalsest hüpotensioonist teatati 2,1%-l nebivolooli patsientidest, võrreldes 1,0%-ga
platseebogrupi patsientidega;
- talumatust ravimi suhtes esines 1,6%-l nebivolooli patsientidest, võrreldes 0,8%-ga
platseebogrupi patsientidega;
- esimese astme atrioventrikulaarne blokaad esines 1,4%-l nebivolooli patsientidest, võrreldes
0,9%-ga platseebogrupi patsientidega;
- alajäseme tursest teatati 1,0%-l nebivolooli patsientidest, võrreldes 0,2%-ga platseebogrupi
patsientidega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Puuduvad andmed nebivolooli üleannustamise kohta.

Sümptomid
Beetablokaatorite üleannustamise sümptomid on bradükardia, hüpotensioon, bronhospasm ja äge
südamepuudulikkus.

Ravi
Üleannustamise või ülitundlikkuse korral peab patsienti pidevalt jälgima ja ravima
intensiivraviosakonnas. Tuleb kontrollida glükoosisisaldust veres. Seedetrakti veel alles jäänud
toimeaine jääkide imendumist saab takistada maoloputusega ning aktiivsöe ja lahtistite
manustamisega.

Vajalikuks võib osutuda kunstlik hingamine. Bradükardia või ulatuslike vagaalsete reaktsioonide
ravimiseks tuleb manustada atropiini või metüülatropiini. Hüpotensiooni ja šoki ravimiseks tuleb
manustada plasmat/plasmaasendajaid ja vajadusel katehhoolamiine. Beetablokeerivat toimet saab
nõrgendada, manustades aeglaselt intravenoosselt isoprenaliinvesinikkloriidi, alates annusest
ligikaudu 5 mikrogrammi/min või dobutamiini, alates annusest 2,5 mikrogrammi/min, kuni soovitud
toime on saavutatud. Refraktaarsetel juhtudel võib isoprenaliini kombineerida dopamiiniga. Kui ka
see ei anna soovitud tulemusi, võib kaaluda glükagooni manustamist intravenoosselt
50…100 mikrogrammi/kg.
Vajadusel tuleb süstimist ühe tunni jooksul korrata, sellele võib vajadusel järgneda glükagooni
infusioon 70 mikrogrammi/kg tunnis. Ekstreemsetel ravile allumatu bradükardia juhtudel võib
paigaldada südamestimulaatori.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: selektiivsed beetablokaatorid.
ATC-kood: C07AB12

Nebivolool on kahe enantiomeeri, SRRR-nebivolooli (ehk d-nebivolool) ja RSSS-nebivolooli (ehk
l-nebivolool) ratseemiline segu. See ühendab kahte farmakoloogilist toimet:

- nebivolool on konkureeriv ja selektiivne beetaretseptori antagonist: see toime omistatakse
SRRR-enantiomeerile (d-enantiomeer);
- koostoime tõttu L-arginiini/lämmastikoksiidi ainevahetusega on tal nõrk veresooni laiendav
toime.

Farmakodünaamilised toimed
Nebivolooli ühekordsel ja korduval manustamisel väheneb südame löögisagedus ja langeb vererõhk
puhkeolekus ja füüsilise koormuse korral, seda nii normotensiivsetel kui ka hüpertensiivsetel
patsientidel. Antihüpertensiivne toime säilib ka pikaajalise ravi korral.

Raviannustes puudub nebivoloolil alfaadrenergiline antagonism.

Lühi- või pikaajalise ravi ajal nebivolooliga väheneb hüpertensiivsetel patsientidel süsteemne
vaskulaarne resistentsus. Vaatamata südame löögisageduse vähenemisele võib südame minutimahu
vähenemine rahuolekus ja füüsilisel koormusel olla piiratud löögimahu suurenemise tõttu. Nende
hemodünaamiliste erinevuste kliiniline olulisus võrreldes teiste beeta -retseptorite antagonistidega ei
1
ole veel täielikult selge.

Hüpertensiivsetel patsientidel suurendab nebivolool NO-vahendatud vaskulaarset vastust
atsetüülkoliinile (ACh), mis on endoteeli düsfunktsiooniga patsientidel vähenenud.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
2128 stabiilse kroonilise südamepuudulikkusega normaalse või häiritud vasaku vatsakese
väljutusfraktsiooniga (keskmine LVEF: 36±12,3%, jaotunud järgmiselt: LVEF vähem kui 35%: 56%-l
patsientidest, LVEF vahemikus 35% ja 45%: 25%-l patsientidest ja LVEF suurem kui 45%: 19%-l
patsientidest) 70-aastase (keskmine vanus 75,2 aastat) patsiendiga läbi viidud suremuse-haigestumuse
platseebokontrolliga uuringus, kus keskmiselt 20 kuu jooksul jälgitud patsiendid said lisaks
standardravile nebivolooli, pikendas nebivolool standardraviga võrreldes oluliselt surmajuhtumite
esinemissagedust ja kardiovaskulaarsetel põhjustel hospitaliseerimise aega (efektiivsuse esmane
tulemusnäitaja) suhtelise riski vähenemisega 14% võrra (absoluutne vähenemine: 4,2%). See riski
vähenemine saavutati pärast 6 ravikuud ja säilis kogu ravi jooksul (keskmine kestus: 18 kuud).
Uuritavas populatsioonis ei sõltunud nebivolooli toime vanusest, soost ega vasaku vatsakese
väljutusfraktsioonist. Mõju üldsuremusele ei saavutanud statistilist erinevust võrreldes platseeboga
(absoluutne vähenemine: 2,3%).

Nebivolooliga ravitud patsientidel täheldati äkksurmade vähenemist (4,1% vs. 6,6%, suhteline
vähenemine 38%).

In vitro ja in vivo loomkatsed on näidanud, et nebivoloolil ei ole sisemist sümpatomimeetilist
aktiivsust.

In vitro ja in vivo loomkatsed on näidanud, et nebivolooli farmakoloogilistel annustel ei ole
membraane stabiliseerivat toimet.

Tervetel vabatahtlikel ei mõjutanud nebivolool märkimisväärselt maksimaalset koormustaluvust ega
vastupidavust.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imenduvad mõlemad nebivolooli enantiomeerid kiiresti. Toit ei
mõjuta nebivolooli imendumist; nebivolooli võib võtta koos söögiga või ilma.

Biotransformatsioon
Nebivolool metaboliseerub ulatuslikult, osaliselt aktiivseteks hüdroksümetaboliitideks. Nebivolool
metaboliseerub alitsüklilise ja aromaatse hüdroksüleerimise, N-dealküleerimise ja glükuroniseerimise
kaudu; lisaks moodustuvad hüdroksümetaboliitide glükuroniidid. Nebivolooli metabolism
hüdroksüleerimise teel on CYP2D6-sõltuva geneerilise oksüdatiivse polümorfismi aluseks.
Nebivolooli suukaudne biosaadavus on kiiretel metaboliseerijatel keskmiselt 12% ja aeglastel
metaboliseerijatel peaaegu täielik. Tasakaaluseisundis ja sama annuse korral on muutumatu
nebivolooli maksimaalne kontsentratsioon plasmas aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 23 korda
kõrgem kui kiiretel metaboliseerijatel. Võrreldes muutumatu aine ja aktiivsete metaboliitide
summaarset hulka, on maksimaalsete plasmakontsentratsioonide erinevus 1,3- kuni 1,4-kordne.
Metabolismi kiiruse erinevuse tõttu peab nebivolooli annuse alati kohandama vastavalt patsiendi
individuaalsele vajadusele: aeglased metaboliseerijad võivad seetõttu vajada väiksemaid annuseid.

Kiiretel metaboliseerijatel on nebivolooli enantiomeeride eliminatsiooni poolväärtusaeg keskmiselt 10
tundi. Aeglastel metaboliseerijatel on see 3…5 korda pikem. Kiiretel metaboliseerijatel on plasmas
RSSS-enantiomeeri sisaldus veidi kõrgem kui SRRR-enantiomeeri sisaldus. Aeglastel
metaboliseerijatel on see erinevus suurem. Kiiretel metaboliseerijatel on mõlema enantiomeeri
hüdroksümetaboliitide elimineerimise poolväärtusaeg keskmiselt 24 tundi ja aeglastel
metaboliseerijatel ligikaudu kaks korda pikem.

Jaotumine
Nebivolooli püsikontsentratsioon plasmas saavutatakse enamusel isikutest (kiiretel metaboliseerijatel)
24 tunni jooksul, hüdroksümetaboliitide püsikontsentratsioon mõne päeva jooksul.

Plasmakontsentratsioonid on annusest sõltuvad vahemikus 1…30 mg. Vanus ei mõjuta nebivolooli
farmakokineetikat.

Mõlemad enantiomeerid on plasmas seotud peamiselt albumiinidega.

Plasmavalkudega on seotud 98,1% SRRR-nebivoloolist ja 97,9% RSSS-nebivoloolist.

Eritumine
Üks nädal pärast manustamist on 38% annusest eritunud uriiniga ja 48% väljaheitega. Muutumatu
nebivoloolina eritub uriiniga vähem kui 0,5% annusest.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet
inimesele.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat
Maisitärklis
Naatriumkroskarmelloos
Mikrokristalliline tselluloos
Hüpromelloos (E464)
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Magneesiumstearaat

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

10

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

PVC/PVdC - alumiiniumist selged, läbipaistvad blistrid. Pakendi suurused: 7, 8, 10, 14, 15, 20, 28,
30, 50, 56, 60, 90, 98, 100, 500 ja 50 x 1 üksikannustega blistrit (haiglapakend).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Teva Pharma B.V.
Computerweg 10
3542 DR Utrecht
Holland

8. Müügiloa number

639709

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.06.2009
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 25.11.2013

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud septembris 2014

11