MIRELLE

Raseduse vältimine.

Mirelle väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid
riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid, ja seda, milline on VTE risk koos
Mirelle'ga võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3
ja 4.4).

Suukaudne


Kuidas Mirelle't võtta?

Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide õigel kasutamisel on rasestumise võimalus ligikaudu 1%
aastas. Juhul kui unustatakse pille võtta või neid ei kasutata vastavalt juhendile, võib rasestumise
tõenäosus suureneda.

Tablette tuleb võtta pakendil näidatud järjekorras, iga päev enam-vähem samal kella-ajal, vajadusel
vähese koguse veega. Tablettide võtmine on pidev. Võtta tuleb üks tablett päevas 28 päeva järjest. Uue
pakendiga alustatakse järgmisel päeval pärast viimase tableti võtmist eelmisest pakendist.


Menstruatsioonilaadne vereeritus algab enamasti 2…3. päeval pärast platseebotablettide võtmise
alustamist ja ei pruugi lõppeda enne järgmise pakendi alustamist.

Kuidas alustada Mirelle kasutamist?

•
Eelnevalt (viimase kuu vältel) ei ole hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate kasutatud


Tablettide võtmine peab algama naise normaalse tsükli esimesel päeval (menstruaalverejooksu
esimene päev). Alustada võib ka 2...5. päeval, kuid sellisel juhul soovitatakse esimese tsükli esimese 7
tabletivõtmise päeva jooksul kasutada lisaks barjäärimeetodit.

•
Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne

kontratseptiiv/KSK), tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt

Eelistatult tuleb Mirelle’ga alustada päeval, mis järgneb viimasele toimeainet sisaldavale
kombineeritud suukaudsele rasestumisvastasele tabletile, kuid hiljemalt eelneva KSK tabletivaba või
platseebotablettide perioodi järgsel päeval. Tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt üleminekul
tuleb Mirelle’ga alustada eelistatult tuperõnga või plaastri eemaldamise päeval, kuid hiljemalt päeval,
mil pidi toimuma järgmine manustamine.

• Üleminek ainult-progestageenmeetodilt (minipill, süst, implantaat) või progestageeni vabastavalt
intrauteriinselt ravivahendilt

Naine võib minipillilt ümber lülituda suvalisel päeval (implantaadi või emakasisese süsteemi
kasutamisel - selle eemaldamise päeval; süstitava vahendi kasutamisel - päeval, mil peaks tehtama
järgmine süst), kuid kõigil neil juhtudel tuleb naisele täiendavalt soovitada barjäärimeetodi kasutamist
esimese 7 tabletivõtmise päeval.

• Esimese trimestri abordi järgselt

Alustada võib kohe. Täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid ei ole vaja kasutada.

• Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt

Rinnaga toitvate naiste kohta vt lõik 4.6.

Soovitatav on alustada 21…28. päeval pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Kui alustatakse
hiljem, peab naine esimese 7 tableti võtmise päeval soovitavalt kasutama lisaks barjäärimeetodit. Kui
vahekord on siiski eelnevalt toimunud, tuleb enne KSK’de kasutamise alustamist välistada rasedus või
oodata ära esimene menstruatsioon.

Mida teha, kui tablett jäi võtmata?

Võtmata jäänud valgeid platseebotablette võib ignoreerida. Siiski tuleks need ära visata, et mitte
tahtmatult pikendada platseebotablettide võtmise faasi. Järgnevad nõuanded kehtivad ainult võtmata
jäänud helekollaste hormoone sisaldavate tablettide kohta.

Kui möödunud on vähem kui 12 tundi ajast mil tulnuks võtta toimeainet sisaldav tablett, on
rasestumisvastane toime säilinud. Võtmata jäänud tablett tuleb võtta niipea, kui see meenub. Edasi
tuleb tablette võtta tavalisel kellaajal.

Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi ajast mil tulnuks võtta toimeainet sisaldav tablett, võib
rasestumisvastane toime olla nõrgenenud. Unustatud tablettide korral on vaja järgida kahte põhireeglit:

1. Tabletivõtmises ei tohi tekkida pikemat pausi kui 4 päeva.


2. Hüpotaalamus-hüpofüüs-munasari telje adekvaatseks pärssimiseks kulub 7 päeva toimeainet
sisaldavate tablettide pidevat kasutamist.

Sellest lähtudes võib anda järgnevaid soovitusi:.

•
1. kuni 7. päev


Kasutaja peab võtma vahelejäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui sel juhul tuleb korraga
võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal. Järgneva 7 päeva jooksul
tuleb lisaks kasutada barjäärimeetodit (kondoom). Kui eelnenud 7 päeva jooksul oli naine vahekorras,
siis tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette on vahele jäänud ning mida lähemale
jääb see platseebotablettide faasile, seda suurem on rasestumise risk.

•
8. kuni 14. päev


Kasutaja peab võtma unustatud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui sel juhul tuleb korraga
võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavapärasel ajal. Kui naine on enne võtmata
jäänud tabletti 7 päeva jooksul korralikult tablette võtnud, siis puudub vajadus kasutada lisaabinõusid
raseduse vältimiseks. Kui see aga nii ei ole, või kui võtmata on jäänud rohkem kui üks tablett, tuleb
raseduse vältimiseks naisele soovitada täiendava kaitsevahendi kasutamist järgneva 7 päeva jooksul.

• 15. kuni 24. päev

Rasestumisvastase toime nõrgenemise risk on suur läheneva platseebotablettide faasi tõttu.
Rasedusvastase kaitse langust saab siiski vältida, reguleerides tablettide võtmise graafikut. Järgides
ühte kahest alltoodud nõuandest, ei teki vajadust rasestumisvastaste lisaabinõude järele. Seda
tingimusel, et eelnevad 7 päeva on korralikult tablette võetud. Kui see aga nii ei ole, tuleb järgida
kahest alltoodud soovitusest esimest ning kasutada järgmise 7 päeva jooksul ka täiendavat
kaitsevahendit.

1.
Kasutaja peab võtma unustatud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui sel juhul tuleb
korraga võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavapärasel ajal, kuni
toimeainet sisaldavad helekollased tabletid on ära kasutatud. 4 valget platseebotabletti tuleb ära
visata. Järgmise pakendiga tuleb algust teha kohe. Kasutajal ei teki menstruatsioonilaadset
vereeritust tõenäoliselt enne, kui teise pakendi toimeainet sisaldavad helekollased tabletid on ära
kasutatud, kuid tal võib esineda määrivat vereeritust või läbimurdeverejooksu tablettide võtmise
ajal.

2.
Naisele võib soovitada ka helekollaste tablettide võtmise lõpetamist käigusolevast pakendist.
Seejärel peab ta pidama kuni 4-päevase tabletivaba perioodi, arvestades sinna sisse ka tableti
võtmata jätmise päeva, ning jätkama uue pakendiga.

Kui naisel jäi tablett võtmata ning sellele järgnevalt ei esinenud platseebotablettide võtmise faasis
menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Mida teha seedetrakti häirete puhul?

Tõsiste seedetrakti häirete esinemise korral ei pruugi imendumine olla täielik ning kasutada tuleks
rasestumisvastast lisameetodit.

Kui naine oksendab 3…4 tundi pärast helekollase hormoone sisaldava tableti võtmist, tuleks
rakendada sama skeemi, mida vahelejäänud tableti puhul (vt lõik „Mida teha, kui tablett jäi
võtmata?“). Kui naine ei taha muuta senist tabletivõtmise graafikut, siis peaks ta võtma lisatableti
teisest pakendist.



Kuidas muuta või lükata edasi menstruatsioonilaadse vereerituse aega?

Menstruatsiooni edasilükkamiseks tuleb uue Mirelle pakendiga alustada ilma eelnevast pakendist
platseebotablette võtmata. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile kuni teise pakendi toimeainet
sisaldavate tablettide lõppemiseni. Tsükli pikendamisega seoses võib esineda määrivat vereeritust või
läbimurdeveritsust. Mirelle regulaarset võtmist jätkatakse seejärel pärast platseebotablettide faasi.

Kui soovitakse menstruatsioonilaadse vereerituse algust nihutada mõnele teisele nädalapäevale, võib
soovitada eelseisva platseebotablettide võtmise faasi lühendamist nii mitme päeva võrra, kui
soovitakse. Mida lühemaks jääb platseebotablettide periood, seda väiksem on menstruatsioonilaadse
vereerituse esinemise võimalus ning seda suurem on määriva vereerituse võimalus teise pakendi
kasutamise ajal (sarnaselt menstruatsiooni edasilükkamisele).

Lisainfo patsientide erirühmade kohta

Lapsed ja noorukid
Mirelle on näidustatud kasutamiseks pärast menarhet.

Eakad patsiendid
Ei kohaldata. Mirelle ei ole näidustatud pärast menopausi.

Maksakahjustusega patsiendid
Mirelle on vastunäidustatud raske maksahaigusega naistele. Vaata ka lõik 4.3.

Neerukahjustusega patsiendid
Neerukahjustusega patsientidel ei ole Mirelle kasutamist uuritud. Olemasolevate andmete alusel ei ole
neerukahjustusega patsientide ravi vaja muuta.

KHK-sid ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui mõni neist ilmneb esmakordselt KHK
kasutamise ajal, tuleb ravimi kasutamine kohe lõpetada.

• Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk
o Venoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt
süvaveenitromboos või kopsuemboolia).
o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud
C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-III vaegus, C-valgu
vaegus, S-valgu vaegus.
o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).
o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).
• Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk
o Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne
seisund (nt stenokardia).
o Tserebrovaskulaarne haigus - insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv
isheemiline atakk).
o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt
hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad,
luupusantikoagulant).
o Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.
o Kõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või
kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:
- vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;
- raske hüpertensioon;
- raske düslipoproteineemia.


• Tõsine maksahaigus, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole normaliseerunud.
• Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.
• Teadaolev või kahtlustatav hormoon-sõltuv suguelundite või rinnanäärmete pahaloomuline
seisund.
•
Ebaselge etioloogiaga vaginaalne verejooks.

•
Teadaolev või kahtlustatav rasedus.

•
Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Hoiatused

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Mirelle sobivust arutada koos
naisega.
Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel
tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Mirelle kasutamine tuleb katkestada.

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse
trombemboolia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või
noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt
Mirelle'l, võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta,
mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist,
veendumaks, et ta mõistab Mirelle kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema
olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem
esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka
KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel
10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka
palju kõrgem.
Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad gestodeeni
sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu
kuus juhtu2.
VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal
või sünnitusjärgsel perioodil.
VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.



1 Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske
võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega.
2 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna
näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.


VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas
VTE juhtude
arv
KHK-de mitte-kasutajad
Levonorgestreeli sisaldavad KHK-d
Gestodeeni sisaldavad KHK-d
(2 juhtu)
(5…7 juhtu)
(9…12 juhtu)

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa,
mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid
KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel,
kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).
Mirelle on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi
tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla
suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui
ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. VTE riskifaktorid
Riskifaktor
Märkus
Rasvumine (kehamassiindeks üle
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.
30 kg/m²)
Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi
riskifaktoreid.
Pikaajaline liikumatus, suurem
Nendel juhtudel on soovitatav pillide kasutamine
kirurgiline protseduur, mis tahes
katkestada (plaanilise kirurgilise protseduuri korral
jalgade või vaagnapiirkonna
vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne,
operatsioon, neurokirurgia või ulatuslik kui täielikust liikumisvõime taastumisest on möödunud
trauma
kaks nädalat. Soovimatu raseduse vältimiseks tuleb

kasutada muud rasestumisvastast vahendit.
Märkus: ajutine liikumatus, sh

lennureis kestusega üle 4 tunni, võib
Kui Mirelle kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud,
samuti olla VTE riskifaktoriks, eriti
tuleb kaaluda tromboosivastast ravi.
naistel, kellel esineb ka teisi

riskifaktoreid
Esinemine perekonnas (venoosne
Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes
trombemboolia õdedel/vendadel või
KHK määramise otsust saata naine eriarsti
vanematel, eriti just suhteliselt noores
konsultatsioonile.


eas, nt enne 50. eluaastat)
Teised VTE-ga seotud haigusseisundid Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus,
hemolüütilis-ureemiline sündroom, krooniline
põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi või haavandiline
koliit) ja sirprakuline aneemia.
Vanuse tõus
Eriti üle 35 aasta.

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse
tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.
Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast
sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)
Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate
teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.
Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:
- ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
- valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
- haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.
Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:
- äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
- äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
- terav valu rindkeres;
- tugev peapööritus või pearinglus;
- kiire või ebakorrapärane südamerütm.
Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult
tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).
Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine
värvus.
Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni
nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia
(müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema
tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid
Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või
tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Mirelle on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine
või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui
naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite
summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse
negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid
Riskifaktor
Märkus
Vanuse tõus
Eriti üle 35 aasta.
Suitsetamine
Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad
soovivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes
jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt soovitada kasutada
mõnda teist rasestumisvastast meetodit.
Hüpertensioon



Rasvumine (kehamassiindeks üle
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.
30 kg/m²)
Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid.
Esinemine perekonnas (arteriaalne
Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis
trombemboolia õdedel/vendadel või
tahes KHK määramise otsust saata naine eriarsti
vanematel, eriti just suhteliselt noores
konsultatsioonile.
eas, nt enne 50. eluaastat)
Migreen
Migreeni esinemissageduse või raskusastme
suurenemine (mis võib olla tserebrovaskulaarse häire
varajaseks sümptomiks) KHK kasutamise ajal võib olla
ravimi kasutamise kohese katkestamise põhjuseks.
Teised vaskulaarsete häiretega seotud
Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi
haigusseisundid
kahjustus ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja
süsteemne erütematoosluupus.

ATE sümptomid
Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate
teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.
Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:
- äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
- äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
- äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
- äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
- äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
- teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.
Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA).
Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:
- valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres,
käsivarres või rinnaku all;
- ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
- täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
- higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
- äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
- kiire või ebakorrapärane südamerütm.

• Kasvajad

Emakakaelavähi olulisim riskifaktor on püsiv inimese papilloomi viirus (HPV). Mõnede
epidemioloogiliste uuringute kohaselt võib pikaajaline kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide
kasutamine emakakaelavähi riski veelgi suurendada, kuigi jätkuvalt ollakse lahkarvamusel, kuivõrd
võib seda riski kasvu seostada muude faktoritega, nt emakakaela uuringute ning seksuaalkäitumisega
(k.a barjäärimeetodite kasutamine).

54 epidemioloogilise uuringu meta-analüüs näitas, et KSK’de kasutajatel on veidi kõrgenenud
suhteline risk (RR=1,24) rinnanäärmevähi suhtes. Risk väheneb astmeliselt 10 aasta jooksul pärast
KSK’de kasutamise lõpetamist. Kuivõrd rinnanäärmevähk on alla 40-aastaste naiste seas haruldane,
siis on KSK’de kasutajate/hiljutiste kasutajate hulgas diagnoositud rinnanäärmevähi lisajuhtude arv
väike võrreldes rinnanäärmevähi üldise esinemissagedusega. Need uuringud ei tõesta seoseid
rinnanäärmevähi ja KSK’de vahel. Suurenenud riski põhjuseks võib olla varasem rinnanäärmevähi
diagnoosimine KSK’de kasutajatel, KSK’de bioloogiline toime või nende mõlema koostoime. KSK’de
kasutajatel diagnoositud rinnanäärmevähi juhud kalduvad olema kliiniliselt varasemas
arengustaadiumis kui mittekasutajatel.

Harva on KSK’de kasutajatel täheldatud maksa healoomuliste kasvajate teket, veelgi harvem
pahaloomuliste kasvajate teket, mis võivad üksikjuhtudel põhjustada eluohtlikku verejooksu
kõhuõõnde. Tugevate ülakõhuvalude, maksa suurenemise ja intraabdominaalse verejooksu


sümptomite korral tuleb KSK’de kasutajatel diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka maksakasvaja
võimalusega.
Pahaloomulised kasvajad võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga.

•
Muud seisundid


Naised, kellel on hüpertriglütserideemia või kellel on see haigus perekonna anamneesis, võivad
KSK’de kasutamise ajal olla rohkem ohustatud pankreatiidi tekkest.

Kuigi paljudel kombineeritud suukaudseid kontratseptiive kasutavatel naistel on täheldatud väikest
vererõhu tõusu, on kliiniliselt märkimisväärset vererõhu tõusu esinenud harva. Sellele vaatamata tuleb
silmas pidada, et kui KSK’de kasutajatel ilmneb kliiniliselt oluline vererõhu tõus, tuleb KSK’de
kasutamine lõpetada ning ravida hüpertensiooni. Vajadusel võib kombineeritud suukaudsete
kontratseptiivide kasutamist jätkata, kui antihüpertensiivse raviga on saavutatud normaalsed vererõhu
väärtused.

Järgmised seisundid võivad ilmneda või ägeneda nii raseduse kui ka KSK’de kasutamise ajal, kuid
tõendus seose kohta KSK’de kasutamisega ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine;
sapikivide teke; porfüüria; dissemineerunud erütematoosluupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom;
Sydenham’i korea; herpes gestationis; otoskleroosiga seotud kuulmise halvenemine.

Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid esile kutsuda või halvendada
angioödeemi sümptomeid.

Ägedate või krooniliste maksahaiguste puhul võib ilmneda vajadus KSK’de võtmise peatamiseks, kuni
maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. Raseduse või suguhormoonide varasema kasutamise
ajal esinenud kolestaatilise ikteruse taastekkimisel tuleb KSK’de kasutamine peatada.

Kuigi KSK’d võivad mõjutada perifeerset insuliini resistentsust ja glükoositolerantsust, ei ole madala-
annuselisi kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (< 0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutavatel
diabeetikutel vajadust muuta insuliinravi režiimi. Diabeeti põdevaid naisi tuleb KSK’de kasutamise
ajal siiski hoolikalt jälgida.

KSK’de kasutamisega on seostatud Crohni tõbe ja haavandilist koliiti.

Ilmneda võivad kloasmid, iseäranis naistel, kellel on esinenud raseduseaegseid kloasme. Naised, kellel
on kalduvus kloasmide tekkeks, peaksid KSK’de kasutamise ajal hoiduma otsese päikesevalguse ning
ultraviolettkiirguse eest.

Iga tablett sisaldab 38 mg laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoosi talumatuse, laktaasi puudulikkuse
või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid, kes on laktoosivabal dieedil, peavad selle
laktoosikogusega arvestama.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon

Enne Mirelle’ga alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh
perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus
lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu
venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Mirelle riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE
ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.
Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud
soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid
tuleb kohandada igale naisele eraldi.
Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS)
ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.


Vähenenud efektiivsus

KSK’de efektiivsus võib väheneda nt võtmata jäänud helekollaste toimeainet sisaldavate tablettide
korral (vt lõik 4.2 „Mida teha, kui tablett jäi võtmata?“), seedetrakti häirete esinemisel (vt lõik 4.2
„Mida teha seedetrakti häirete puhul?“) või samaaegselt kasutatavate ravimite toimel (vt lõik 4.5).

Vähenenud tsükli kontroll

Kõigi KSK’de kasutamise ajal võib eriti esimeste kasutamiskuude jooksul esineda ebaregulaarset
vereeritust (määrimine või läbimurdeveritsus). Seetõttu on ebaregulaarset veritsust võimalik hinnata
alles pärast ravimiga kohanemist - umbes kolme tsükli möödumisel.

Kui veritsused jäävad ebaregulaarseks või muutuvad ebaregulaarseteks pärast eelnevalt regulaarseid
tsükleid, tuleb arvestada mittehormonaalse põhjusega ning rakendada adekvaatseid diagnostilisi
meetmeid pahaloomuliste kasvajate ja raseduse välistamiseks. Kõne alla tuleb ka küretaaž.

Mõnel naisel ei pruugi valgete platseebotablettide faasi ajal menstruatsioonilaadset vereeritust esineda.
Juhul kui naine on võtnud tablette vastavalt juhendile (lõigus 4.2), siis on vähetõenäoline, et naine
oleks rase. Kui tablette pole võetud vastavalt juhendile või kui vahele on jäänud kaks
menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb enne KSK’de võtmise jätkamist lülitada välja raseduse
võimalus.

Teiste ravimite mõju Mirelle'le

Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mille
tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens ja tekkida läbimurdeveritsus ja/või ebaõnnestuda
kontratseptsioon.

Naised, keda ravitakse samaaegselt mikrosomaalseid ensüüme indutseeriva ravimiga, peavad lisaks
KSK’le kasutama ajutiselt ka barjäärimeetodit või valima muu rasestumisvastase meetodi.
Barjäärimeetodit tuleb kasutada ravimite koosmanustamise vältel ning 28 päeva pärast ravi lõpetamist.
Kui ajavahemik, mille jooksul barjäärimeetodit kasutatakse, kestab pärast toimeainet sisaldavate
helekollaste tablettide lõppemist pakendist, tuleb uue KSK pakendiga alustada ilma valgeid
platseebotablette võtmata.

KSK’de kliirensit suurendavad (ensüümide induktsiooni tagajärjel väheneb KSK’de efektiivsus) nt:
fenütoiin, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin ning võimalik, et ka okskarbasepiin,
topiramaat, felbamaat, griseofulviin ning naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid.

Ained, millel on erinevad toimed KSK’de kliirensile:
KSK’dega koosmanustamisel võivad mitmed HIV/HCV-proteaasi inhibiitorid ja mitte-nukleosiidsed
pöördtranskriptaasi inhibiitorid suurendada või vähendada östrogeeni või progestiini
plasmakontsentratsiooni. Need muutused võivad mõnel juhul olla kliinliselt olulised.

KSK’de mõju teistele ravimitele

Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste ravimite metabolismi. Kontsentratsioonid
plasmas ning kudedes võivad kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).

Muud
• Laboratoorsed analüüsid



Rasestumisvastaste steroidhormoonide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside
tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilised näitajad;
kandjavalkude plasmaväärtus, nt kortikosteroide siduv globuliin ja lipiid/lipoproteiinfraktsioonid;
süsivesikute metabolismi parameetrid; koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetrid. Muutused jäävad
üldiselt normaalse laborileiu piiridesse.
Märkus: võimalike koostoimete väljaselgitamiseks tuleb lugeda samaaegselt manustatavate ravimite
ravimi omaduste kokkuvõtteid.

Rasedus
Mirelle't ei tohi kasutada raseduse ajal. Kui naine rasestub Mirelle kasutamise ajal, tuleb ravimi
manustamine lõpetada. Siiski ei ole ulatuslikud epidemioloogilised uuringud näidanud sünnidefektide
riski kasvu neil lastel, kelle emad kasutasid kombineeritud suukaudseid kontratseptiive enne rasedust,
ega teratogeenset toimet, kui ravimit on tahtmatult kasutatud raseduse varases staadiumis.
Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse Mirelle
kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine
KSK'de toimel võib väheneda rinnapiima kogus ning muutuda ka selle koostis. Seega pole KSK'de
kasutamine rinnaga toitvale emale soovitatav. Väike kogus kontratseptiivseid steroidhormoone ja/või
nende metaboliite võib jõuda rinnapiima.

Uuringuid toimest autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. KSK’del ei ole
täheldatud toimeid autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed, mida on kirjeldatud KSK'de kasutajatel, kuid seoseid ravimiga ei ole tõestatud ega
ümber lükatud, on järgmised:

Organsüsteemi klass
Sage
Aeg-ajalt
Harv
(≥1/100)
(≥1/1000, <1/100)
(<1/1000)
Silma kahjustused


kontaktläätsede
talumatus
Vaskulaarsed häired


venoosne
trombemboolia,
arteriaalne
trombemboolia
Seedetrakti häired
iiveldus, kõhuvalu
oksendamine,

kõhulahtisus
Immuunsüsteemi häired


ülitundlikkus

Uuringud
kehakaalu tõus

kehakaalu langus

Ainevahetus- ja

vedelikupeetus

toitumishäired
Närvisüsteemi häired
peavalu
migreen


Psühhiaatrilised häired
depressiivne
libiido vähenemine
libiido suurenemine
meeleolu,
meeleolu muutused


Reproduktiivse süsteemi ja
rindade valulikkus,
rindade hüpertroofia
eritis tupest,
rinnanäärme häired
rindade hellus

eritis rinnast
Naha ja nahaaluskoe

lööve, urtikaaria
nodoosne erüteem,
kahjustused
mitmekujuline erüteem

Tabelis on ära toodud sobivaim MedDRA termin (versioon 12.0) kindla kõrvaltoime kirjeldamiseks.
Sünonüüme ja seotud reaktsioone ei ole tabelisse kantud, kuid ka neid tuleks arvesse võtta.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja
trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse
tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

KSK’de kasutajatel on esinenud järgmisi tõsiseid kõrvaltoimeid (toodud ka lõigus 4.4):
• Venoosne trombemboolia
• Arteriaalne trombemboolia
• Ajuveresoonkonna häired
• Hüpertensioon
• Hüpertriglütserideemia
• Muutused glükoositaluvuses või toime perifeersele insuliiniresistentsusele
• Maksakasvajad (hea- ja pahaloomulised)
• Maksafunktsiooni häired
• Kloasmid
• Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid esile kutsuda või halvendada
angioödeemi sümptomeid.
• Seisundid, mis võivad ilmneda või ägeneda KSK’de kasutamise ajal, kuid tõendus seose kohta
ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine; sapikivide teke; porfüüria;
dissemineerunud erütematoosluupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenham’i korea;
herpes gestationis; otoskleroosiga seotud kuulmise halvenemine, Crohn’i tõbi, haavandiline
koliit, emakakaelavähk.

Suukaudsete kontratseptiivide kasutajatel on rinnanäärmevähki diagnoositud veidi sagedamini kui
mitte-kasutajatel. Kuivõrd rinnavähk on alla 40-aastaste naiste seas haruldane, siis on lisajuhtude arv
võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega väike. Põhjuslik seos KSK’de kasutamisega ei ole
teada. Lisateavet vt lõik 4.3 ja 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Puuduvad teated üleannustamisega seotud tõsistest kahjustustest. Toimeainet sisaldavate helekollaste
tablettide üleannustamise korral võib esineda iiveldust, oksendamist ning noortel tüdrukutel vähest
tupekaudset vereeritust. Antidoodid puuduvad, ravi on sümptomaatiline.

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid;
ATC-kood: G03AA10



KSK’de kontratseptiivne toime baseerub mitmete faktorite koostoimel, millest olulisimad on
ovulatsiooni pärssiv ja emakakaela sekreeti muutev toime.

KSK’del on lisaks raseduse vältimisele ning kõrvuti ebasoodsatele toimetele (vt lõik 4.4 ja 4.8) ka
mitmeid positiivseid toimeid, mille alusel on võimalik otsustada sobiva rasestumisvastase meetodi üle.
Need on regulaarsem menstruaaltsükkel ja vähem valulikud ning vähem väljendunud verejooksuga
menstruatsioonid. Viimasega seoses on ka väiksem oht rauapuudusaneemia tekkeks. Lisaks sellele on
tõendeid endomeetriumi- ja munasarjavähi riski languse kohta. Kõrgeannuselised KSK’d (0,05 mg
etünüülöstradiooli) vähendavad munasarjatsüstide, vaagnapiirkonna põletikuliste haiguste,
healoomuliste rinnanäärme haiguste ja ektoopilise raseduse esinemissagedust. Käesoleval hetkel pole
teada, kas see kehtib ka madalama-annuseliste KSK'de kohta.

• Gestodeen

Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub gestodeen kiirelt ja täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon
seerumis, mis on 2...4 ng/ml, saavutatakse pärast ühekordset manustamist ligikaudu 1 tunniga.
Biosaadavus on ligikaudu 99%.

Jaotumine
Gestodeen seotakse seerumi albumiiniga ja suguhormooni siduva globuliiniga (SHBG). Vaid 1…2%
kogu seerumi kontsentratsioonist esineb vaba steroidina, 50…70% on spetsiifiliselt seotud SHBG’ga.
Etünüülöstradiooli poolt indutseeritud SHBG kontsentratsiooni tõus mõjutab gestodeeni seondumist
seerumi proteiiniga, põhjustades SHBG’ga seotud fraktsiooni tõusu ja albumiiniga seotud fraktsiooni
langust. Gestodeeni jaotusruumala on 0,7 l/kg.

Biotransformatsiooon
Gestodeen metaboliseerub täielikult järgides steroidide metaboliseerumist. Seerumi kliirens on
0,8 ml/min/kg. Gestodeeni akuutsel koosmanustamisel etünüülöstradiooliga otsest koostoimet ei
täheldatud.

Eritumine
Gestodeeni seerumitase alaneb kahefaasiliselt. Lõplikku dispositsiooni faasi iseloomustav
poolväärtusaeg on ligikaudu 15 tundi. Gestodeen ei eritu muutumatul kujul. Metaboliidid erituvad
uriini ja sapiga vahekorras 6:4, poolväärtusajaga 1 päev.

Püsiv plasmakontsentratsioon
Gestodeeni farmakokineetikat mõjutab SHBG tase, mis koosmanustamisel etünüülöstradiooliga tõuseb
ligikaudu kolm korda. Igapäevase manustamise korral tõuseb gestodeeni seerumitase kolme- kuni
neljakordseks, saavutades püsiva plasmakontsentratsiooni ravitsükli teises pooles.

• Etünüülöstradiool

Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub etünüülöstradiool kiirelt ja täielikult. Maksimaalne
kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 30 pg/ml, saavutatakse 1…2 tunniga. Imendumise ning
esmase maksapassaaži käigus metaboliseerub etünüülöstradiool ulatuslikult, mille tulemusena on
keskmine biosaadavus suukaudsel manustamisel ligikaudu 45%, suure individuaalse varieeruvusega
vahemikus 20…65%.

Jaotumine


Etünüülöstradiool on suures ulatuses, kuid mittespetsiifiliselt seotud seerumalbumiiniga (ligikaudu
98%) ning indutseerib SHBG kontsentratsiooni tõusu seerumis. Etünüülöstradiooli jaotusruumala on
ligikaudu 2,8…8,6 l/kg.

Biotransformatsioon
Presüsteemne konjugatsioon toimub peensoole limaskestas ja maksas. Esmane metabolism toimub läbi
aromaatse hüdroksülatsiooni, kuid moodustub ka mitmeid hüdroksüleeritud ja metüleeritud
metaboliite, mis esinevad nii vabade metaboliitide kui ka glükuroniidide ja sulfaatide konjugaatidena.
Metaboolse kliirensi tase vereseerumist on ligikaudu 2,3…7 ml/min/kg.

Eritumine
Etünüülöstradiooli plasmatase alaneb kahefaasiliselt, mida iseloomustavad poolväärtusajad on
vastavalt 1 tund ja 10…20 tundi. Etünüülöstradiool ei eritu muutumatul kujul. Metaboliidid erituvad
uriini ja sapiga vahekorras 4:6, poolväärtusajaga ligikaudu 1 päev.

Püsiv plasmakontsentratsioon
Vastavalt seerumi lõpliku dispositsioonifaasi muutlikele poolväärtusaegadele ja igapäevasele
manustamisele, saavutatakse püsiv etünüülöstradiooli plasmatase ligikaudu ühe nädala möödudes.

Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Siiski tuleb meeles pidada, et suguhormoonid
võivad soodustada teatud hormoonsõltuvate kudede ning tuumorite kasvu.

Toimeainet sisaldavad tabletid:
laktoosmonohüdraat
mikrokristalne tselluloos
magneesiumstearaat
kaaliumpolakrilliin
OPADRY kollane YS-1-6386-G (hüpromelloos, titaandioksiid, kollane raudoksiid, punane raudoksiid)
makrogool 1450
vaha E

Platseebotabletid:
laktoosmonohüdraat
mikrokristalne tselluloos
magneesiumstearaat
kaaliumpolakrilliin
OPADRY valge YS-1-18024-A (hüpromelloos, hüdroksüpropüültselluloos, titaandioksiid,
polüetüleenglükool)
makrogool 1450
vaha E

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Mirelle tabletid paiknevad läbipaistvast polüvinüülkloriidkilest ja alumiiniumlehest (kuumsuletava
kattega) blisterpakendis.

Blisterpakendis on 28 tabletti.

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.