LACIPIL

Arteriaalne hüpertensioon.

Märkus. Ravimit võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste antihüpertensiivsete
ravimitega (β-adrenoblokaatorid, diureetikumid ja AKE inhibiitorid).

Latsidipiini soovitatav algannus on 2 mg üks kord ööpäevas. Ravimit peaks sisse võtma iga päev ühel
ja samal ajal, eelistatult hommikuti, koos söögiga või ilma.
Hüpertensiooni ravi tuleb kohandada haiguse raskuse ja individuaalse ravivastuse järgi.
Täielik farmakoloogiline toime saabub 3...4 nädala jooksul. Ravimi annust võib suurendada 4 mg-ni vajadusel 6 mg-ni, juhul kui 3...4 nädala jooksul piisavat toimet ei saabu või kui kliiniline seisund
nõuab ravimi kontsentratsiooni kiiremat suurendamist.
Maksakahjustus. Kerge või mõõduka maksakahjustuse korral annust muutma ei pea. Puuduvad
piisavad andmed soovituste andmiseks tõsise maksakahjustusega patsientidele (vt lõik 4.4).
Neerukahjustus. Neerukahjustuse korral ei ole vaja ravimi annust muuta, kuna latsidipiin ei eritu
neerude kaudu.
Lapsed. Latsidipiini kasutamise kohta lastel puuduvad kogemused.
Eakad. Eakatel annust muutma ei pea.
Ravi kestus ei ole kindlalt piiritletud.

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Sarnaselt teiste dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanali blokaatoritega on latsidipiin vastunäidustatud
raske aordistenoosiga patsientidel.

Eriuuringutes ei ole latsidipiin avaldanud toimet sinuatriaalsõlme (SA) funktsioonile ega põhjustanud
atrioventrikulaarsõlmes (AV) ülejuhte aeglustumist. Samas peab arvestama kaltsiumikanali
blokaatorite teoreetilist potentsiaalset toimet SA ja AV sõlme tegevusele ning kasutama latsidipiini
ettevaatlikult patsientidel, kellel on esinenud normist kõrvalekaldeid.
Nagu ka teisi dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanali blokaatoreid, peab latsidipiini ettevaatusega
kasutama patsientidel, kellel esineb kaasasündinud või omandatud QT-intervalli pikenemine.
Latsidipiini kasutamisel peab ettevaatlik olema ka patsientide puhul, kes saavad samaaegset ravi
preparaatidega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, nagu I ja III klassi antiarütmikumid,
tritsüklilised antidepressandid, mõned antipsühhootikumid, antibiootikumid (nt erütromütsiin) ja
mõned antihistamiinikumid (nt terfenadiin).
Sarnaselt teiste kaltsiumikanali blokaatoritega peab olema ettevaatlik ravimi kasutamisel väikese
südamereserviga patsientidel. Nagu teisi dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumkanali blokaatoreid, peab
latsidipiini kasutama ettevaatusega nii eelnevalt diagnoositud ebastabiilse stenokardiaga patsientidel
kui ka patsientidel, kellel ebastabiilne stenokardia kujuneb välja ravi ajal.
Hiljuti müokardiinfarkti põdenud patsientidele tuleb latsidipiini manustada ettevaatlikult. Puuduvad
tõendid, et latsidipiin oleks efektiivne müokardiinfarkti sekundaarseks ennetamiseks.
Latsidipiini efektiivsus ja ohutus pahaloomulise hüpertensiooni ravis ei ole tõestatud.
Maksafunktsiooni häirete korral peab latsidipiini kasutama ettevaatlikult, kuna ravimi hüpotensiivne
toime võib tugevneda.
Olemasolevate andmete kohaselt ei mõjuta latsidipiin diabeedihaigete glükoosikoormuse taluvust ning
suhkurhaiguse kontrolli.
Ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust, Lapp’i
laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni ei tohiks seda ravimit võtta.

Latsidipiini manustamisel koos teiste teadaolevalt hüpotensiivse toimega, kaasa arvatud
antihüpertensiivsete preparaatidega, näiteks diureetikumide, β-adrenoblokaatorite või AKE
inhibiitoritega, võib avalduda aditiivne hüpotensiivne toime. Uuringutes latsidipiini kasutamise kohta
koos teiste enamkasutatavate vererõhku langetavate ravimitega (β-adrenoblokaatorid, diureetikumid),
digoksiini, tolbutamiidi või varfariiniga ei ole spetsiifilisi koostoimeid esinenud.
Tsimetidiini ja latsidipiini samaaegsel kasutamisel võib viimase plasmakontsentratsioon suureneda.
Latsidipiin seondub ulatuslikult (üle 95%) plasmavalkude albumiini ja α-1-glükoproteiiniga.
Latsidipiini nagu ka teisi dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumkanali blokaatoreid ei ole soovitav sisse võtta
greipfruudimahlaga, kuna samaaegne manustamine võib muuta latsidipiini biosaadavust.
Kliinilistes uuringutes siirdatud neeruga haigetel, keda raviti tsüklosporiiniga, parandas latsidipiini
manustamine tsüklosporiini poolt põhjustatud neerude plasmavoolu ning glomerulaarfiltratsiooni
vähenemist.
Teadaolevalt metaboliseerub latsidipiin tsütokroom CYP3A4 vahendusel, seetõttu võib
tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitorite või indutseerijate (näit rifampitsiin, itrakonasool) samaaegsel
manustamisel häiruda latsidipiini metabolism ja eliminatsioon.

Latsidipiini ja kortikoidide või tetrakosaktiidi samaaegsel kasutamisel võib hüpotensiivne toime
väheneda.

Rasedus ja imetamine

Puuduvad andmed latsidipiini ohutuse kohta raseduse ajal. Loomkatsetes ei ole teratogeenseid toimeid
ega kasvuhäireid avaldunud (vt lõik 5.3). Latsidipiini tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui
võimalik kasu emale ületab kõrvaltoimete ohu lootel või vastsündinul. Latsidipiin võib lõõgastada
emakalihaseid (vt lõik 5.3).
Loomkatsed on näidanud, et latsidipiin või tema metaboliidid erituvad rinnapiima.
Latsidipiini tohib imetamise ajal kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu emale ületab kõrvaltoimete
ohu imikul.

Latsidipiin võib põhjustada uimasust. Patsiente peab hoiatama auto juhtimise või masinatega
töötamise eest, kui nad kogevad uimasust või sarnaseid sümptomeid.

Kõrvaltoimete esinemissageduse (väga sage kuni aeg-ajalt) määramiseks kasutati suurtest kliinilistest
uuringutest saadud andmeid.

Esinemissagedus on klassifitseeritud järgmiselt: väga sage > 1/10, sage > 1/100 ja < 1/10, aeg-ajalt
> 1/1000 ja < 1/100, harv > 1/10000 ja < 1/1000, väga harv <1/10000, teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel).

Latsidipiin on tavaliselt hästi talutav. Mõnel inimesel võivad tekkida kerged kõrvaltoimed, mis on
seotud teadaoleva farmakoloogilise toime - perifeerse vasodilatsiooniga. Need toimed, mis on
märgistatud tärniga (*), on tavaliselt mööduvad ja kaovad latsidipiini jätkuval manustamisel samas
annuses.

Psühhiaatrilised häired
Väga harv:
depressioon

Närvisüsteemi häired
Sage:
peavalu*, pearinglus*
Väga harv:
treemor

Südame häired
Sage:
südamepekslemine*, tahhükardia
Aeg-ajalt:
olemasoleva stenokardia ägenemine, minestus, hüpotensioon

Sarnaselt teiste dihüdropüridiinidega on väikesel arvul inimestel kirjeldatud olemasoleva stenokardia
ägenemist, eriti ravi alguses. See tekib suurema tõenäosusega sümptomaatilise südame isheemiatõvega
patsientidel.

Vaskulaarsed häired
Sage:
nahaõhetus*

Seedetrakti häired
Sage:
ebamugavustunne mao piirkonnas, iiveldus
Aeg-ajalt:
igemete hüperplaasia

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage:
nahalööve (kaasa arvatud naha punetus ja sügelus)
Harv:
angioödeem, urtikaaria

Neerude ja kuseteede häired
Sage:
polüuuria

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage:
asteenia, tursed*

Uuringud
Sage:
alkaalse fosfataasi pöörduv tõus (kliiniliselt olulist tõusu esineb aeg-ajalt)

Latsidipiini üleannustamisest ei ole teatatud. Tõenäolisemad probleemid võiksid olla kauakestnud
perifeersest vasodilatsioonist põhjustatud hüpotensioon ja tahhükardia.
Teoreetiliselt võib tekkida ka bradükardia või juhteaeglustus atrioventrikulaarsõlmes.
Spetsiaalne antidoot puudub. Vajadusel peab kasutama üldisi abinõusid, nt südametegevuse
monitooring ja rakendama sümptomaatilisi terapeutilisi meetmeid.

Farmakoterapeutiline grupp: kaltsiumikanali blokaatorid, ATC-kood: C08CA09

Latsidipiin on spetsiifiline tugevatoimeline kaltsiumikanali blokaator, mis on peamiselt selektiivse
toimega veresoonte silelihaste kaltsiumikanalitesse. Ravim laiendab perifeerseid arterioole, seega
vähendab perifeerset vastupanu ja langetab vererõhku.
Pärast 4 mg latsidipiini suukaudset manustamist tervetele vabatahtlikele täheldati minimaalset QTc
intervalli pikenemist.
Neli aastat kestnud randomiseeritud topeltpimedas uuringus ELSA (European Lacidipine Study on
Atherosclerosis) mõõdeti ultraheliga unearteri seina paksust, et hinnata ravimi efektiivsust. Tulemus:
patsientidel, keda raviti latsidipiiniga, leiti oluline raviefekt, mis vastas ravimi anti-aterogeensele
toimele.

Pärast suukaudset manustamist imendub latsidipiin seedetraktist kiiresti, kuid vähesel määral. Ravim
metaboliseerub suurel määral esmase maksapassaaži käigus. Latsidipiini absoluutne biosaadavus on
keskmiselt 10%. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 30...150 min jooksul.
Latsidipiinil on 4 peamist metaboliiti, mille farmakoloogiline aktiivsus on vähene või puudub üldse.
Ravimi eliminatsioon toimub põhiliselt maksas toimuva metabolismi teel (kaasa arvatud P450
CYP3A4). Latsidipiini maksaensüüme indutseeriva või inhibeeriva toime kohta puuduvad tõendid.
Ligikaudu 70% manustatud annusest eritub metaboliitidena väljaheitega, ülejäänud osa
metaboliitidena uriiniga. Keskmine terminaalne poolväärtusaeg püsikontsentratsiooni faasis on 13...19
tundi.

Latsidipiini puhul täheldatud ainsad olulised toksikoloogilised leiud olid pöörduvad ja kooskõlas
suures annuses kaltsiumikanali blokaatorite teadaolevate farmakoloogiliste toimetega - müokardi
kontraktiilsuse vähenemine ja igemete hüperplaasia rottidel ja koertel ning kõhukinnisus rottidel.

Latsidipiini manustamise järgselt tiinetele rottidele või küülikutele ei leitud tõendeid
arengutoksilisusest. Fertiilsuse ja reproduktiivsuse uuringus rottidel täheldati emasloomale toksiliste
annuste kasutamisel embrüotoksilisust ning kooskõlas kaltsiumikanali blokaatori oodatava
farmakoloogilise toimega müomeetriumile, täheldati suurte annuste puhul gestatsiooni pikenemist ja
raskusi poegimisel. Kaltsiumikanali blokaatorid mõjutavad farmakoloogiliselt müomeetriumi
normaalset funktsiooni sünnituse ajal, põhjustades kontraktiilsuse vähenemist.

In vitro ja in vivo testides ei olnud latsidipiin genotoksiline. Puudusid ravimi kartsinogeense toime
ilmingud hiirtel. Sarnaselt teiste kaltsiumikanali blokaatoritega täheldati rottidega läbi viidud
kartsinogeensuse uuringus testiste interstitsiaalrakkude healoomulisi kasvajaid. Kuid endokriinsed
mehhanismid, mis arvatakse olevat seotud interstitsiaalrakkude hüperplaasia ja adenoomidega rottidel,
ei ole asjakohased inimestel.

Tableti sisu:
Laktoos, povidoon K30, magneesiumstearaat.

Tableti kate:
Opadry White YS-1-18043 (koosneb hüpromelloosist, titaandioksiidist, polüetüleenglükool 400 ja
polüsorbaat 80) või Opadry White OY-S-7335 (koosneb titaandioksiidist ja hüpromelloosist),
puhastatud vesi.

Ei ole kohaldatav.

2 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Latsidipiini tablette tuleb kaitsta valguse eest, seetõttu tohib neid fooliumpakendist vabastada vahetult
enne sissevõtmist. Juhul kui korraga kasutatakse pool 4 mg tabletti, peab ülejäänud poolt säilitama
originaalses fooliumpakendis ja tarvitama ära 48 tunni jooksul.

4 mg tabletid: 28 tk või 56 tk pakendis.
6 mg tabletid: 28 tk või 56 tk pakendis.
Tabletid on pakendatud kahekordsest alumiiniumfooliumist, polüvinüülkloriidjoontega ümbritsetud
blisterpakenditesse.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.