L-THYROXIN BERLIN-CHEMIE

Erineva etioloogiaga hüpotüreoosi asendusravi.
Eutüreoidse struuma retsidiivi profülaktika pärast operatsiooni.
Healoomuline eutüreoidne struuma.
Kilpnäärme pahaloomuliste kasvajate supressioon- ja asendusravi, peamiselt pärast türeoidektoomiat.
Hüpertüreoosi ravi lisaks türeostaatilisele ravile, millega on eelnevalt saavutatud kilpnäärme
eutüreoidne funktsioon.

L-Thyroxin Berlin-Chemie 100 mikrogrammi tabletid lisaks:
Kilpnäärme supressioonitest.

L-Thyroxin Berlin Chemie tabletid on näidustatud kõikides vanuserühmades.

Annustamine
Toodud annuseid peetakse juhisteks. Individuaalne päevane annus määratakse kindlaks laboratoorsete,
diagnostiliste ja kliiniliste uuringutega.

Allesjäänud kilpnäärme jääktalitluse korral võib sobida väiksem asendusannus.

Lk 1/9

Ravi kilpnäärmehormooniga tuleb alustada eriti ettevaatlikult eakatel patsientidel, südame
koronaartõvega patsientidel ja raske või pikaajalise hüpotüreoosiga patsientidel, st tuleb valida
väiksem algannus ning seda aeglaselt ja suuremate ajavahemike järel suurendada koos
kilpnäärmehormoonide sagedase kontrollimisega. Kogemused on näidanud, et väiksem annus on
samuti sobiv väiksema kehakaalu ja suuresõlmelise struuma korral.

Et T ja fT väärtused võivad mõnel patsiendil suureneda, on raviskeemi jälgimiseks sobivam TSH
4
4
kontsentratsiooni määramine seerumis.

Näidustus
Annus (mikrogrammi naatriumlevotüroksiini päevas)
Erineva etioloogiaga hüpotüreoosi
Alguses:
asendusravi täiskasvanutel
25…50
(suurendamine 25…50 mikrogrammi
Siis:
kaupa 2…4-nädalaste intervallidega)
100…200

Retsidiveeruva struuma profülaktika
75…200
Healoomuline eutüreoidne struuma
75…200
Hüpertüreoosi ravi lisaks
50…100
türeostaatilisele ravile:
Pärast kilpnäärme pahaloomulise
150…300
kasvaja tõttu teostatud

türeoidektoomiat
Kilpnäärme supressiooni stsintigramm 200 mikrogrammi (vastab kahele
100-mikrogrammisele tabletile päevas, 14 päeva
jooksul kuni stsintigrammi tegemiseni)

Kaasasündinud ja omandatud hüpotüreoosiga lapsed
Säilitusannus on tavaliselt 100…150 mikrogrammi levotüroksiini m2 kehapinna kohta ööpäevas.
Kaasasündinud hüpotüreoosiga vastsündinutele ja imikutele, kellele on oluline kiire levotüroksiini
asendusravi, on soovitatav algannus 10…15 mikrogrammi levotüroksiini kg kehamassi kohta
ööpäevas esimese 3 kuu jooksul. Seejärel tuleb annust individuaalselt kohandada kliinilise seisundi türeoidhormooni ning TSH väärtuste alusel.
Omandatud hüpotüreoosiga lastele on soovitatav algannus 12,5…50 mikrogrammi levotüroksiini
ööpäevas. Annust tuleb suurendada astmeliselt 2…4 nädala jooksul kliinilise seisundi ja
türeoidhormooni ning TSH väärtuste alusel, kuni saavutatakse täielik asendusannus.

Annustamine eakatel
Eakatel patsientidel tuleb eelistada individuaalset lähenemist, näiteks südameprobleemide korral
vähendada naatriumlevotüroksiini manustamist koos regulaarse TSH sisalduse kontrollimisega.

Kogu päevane annus neelatakse tervelt alla koos vähese vedelikuga hommikul tühja kõhuga vähemalt
½ tundi enne hommikusööki.

Imikud saavad kogu päevase annuse vähemalt ½ tundi enne päeva esimest toidukorda. Selleks lastakse
tablettidel laguneda väheses koguses vees (10…15 ml) ja tekkiv peensuspensioon (mis tuleb igaks
manustamiskorraks värskelt valmistada) antakse lapsele koos vähese lisakoguse vedelikuga
(5…10 ml).

Ravi kestus
Hüpotüreoosi korral ja pärast kilpnäärme pahaloomulise kasvaja tõttu tehtud türeoidektoomiat on ravi
tavaliselt eluaegne, eutüreoidse struuma ja retsidiveeruva struuma profülaktika korral mõnest kuust või
aastast kuni eluaegse ravini, sõltuvalt türeostaatilise ravi kestusest adjuvantravi korral hüpertüreoosi
ravis.
Lk 2/9

Eutüreoidse struuma korral on vajalik raviperiood 6 kuud kuni 2 aastat. Kui ravi L-Thyroxin Berlin
Chemie’ga ei anna selle aja jooksul soovitud tulemusi, tuleb kaaluda teisi ravivõimalusi.

Kilpnäärme supressioonitest
Kilpnäärme supressioonitesti tegemiseks võetakse 14 päeva jooksul 150…200 mikrogrammi
naatriumlevotüroksiini päevas.

- Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
- Ravimata hüpertüreoidism.
- Ravimata neerupealiste puudulikkus.
- Ravimata hüpofüüsi puudulikkus (eeldusel, et see põhjustab neerupealiste puudulikkuse ravi
vajaduse).
- Äge müokardiinfarkt.
- Äge müokardiit.
- Äge pankreatiit.


Raseduse ajal on levotüroksiini ja türeostaatikumi samaaegne kasutamine vastunäidustatud.

Enne ravi alustamist kilpnäärmehormooniga tuleb välistada või ravida järgnevad haigused:
- südame koronaartõbi;
- stenokardia;
- hüpertensioon;
- hüpofüüsi või neerupealiste puudulikkus;
- kilpnäärme autonoomia.

Need haigused või seisundid tuleb välistada või ravida enne kilpnäärme supressioonitesti teostamist,
v.a kilpnäärme autonoomia, mis võib olla supressioonitesti läbiviimise põhjuseks.

Isegi kerget, farmakoloogiliselt indutseeritud hüpertüreoosi tuleb igal juhul vältida südame
koronaartõve, südamepuudulikkuse, tahhüarütmiate, mitteägeda müokardiidi ja pikaajalise
hüpotüreoosi korral või patsientidel, kellel on juba olnud müokardiinfarkt. Türeoidhormoonravi korral
tuleb neil patsientidel sagedamini kontrollida kilpnäärmehormooni parameetreid (vt lõik 4.2).

Sekundaarse hüpotüreoosi korral tuleb selgitada, kas esineb kaasuv neerupealiste puudulikkus. Sel
juhul tuleb see kõigepealt korrigeerida (hüdrokortisoon).

Kui kahtlustatakse kilpnäärme autonoomiat, on soovitatav teostada TRH-test või supressiooni
stsintigramm.

Suurema osteoporoosiriskiga postmenopausaalsete naiste ravimisel levotüroksiiniga tuleb
kilpnäärmetalitlust sagedamini kontrollida, et vältida levotüroksiini suprafüsioloogilist sisaldust veres.

Türeoidhormoone ei tohi manustada kehakaalu langetamiseks. Tavalised annused ei põhjusta
eutüreoidsetel patsientidel kehakaalu langust. Suuremad annused võivad põhjustada tõsiseid või isegi
eluohtlikke kõrvaltoimeid, eriti kui manustatakse koos teatud kaalulangetamisainetega.

Kui levotüroksiini raviskeem on välja selgitatud, tuleb üleminek türeoidhormooni sisaldavale teisele
ravimile viia läbi ainult laboratoorsete diagnostiliste ja kliiniliste parameetrite jälgimisega.

Diabeetikute ja antikoagulante saavate patsientide kohta vt lõik 4.5.

Lk 3/9

Väga harva on hüpotüreoosi juhtudest teatatud korraga sevelameri ja levotüroksiini saavatel
patsientidel. Seetõttu soovitatakse mõlemat ravimit saavatel patsientidel tähelepanelikult jälgida TSH
sisaldust (vt ka lõik 4.5).

Diabeedivastased ravimid
Levotüroksiin võib nõrgendada diabeedivastaste ravimite glükoosisisaldust vähendavat toimet.
Seetõttu tuleb diabeetikutel regulaarselt kontrollida vere suhkrusisaldust peamiselt ravi alguses
kilpnäärmehormooniga ja vajaduse korral kohandada veresuhkrut vähendava ravimi annust.

Kumariini derivaadid
Levotüroksiin võib tugevdada kumariini derivaatide toimet nende kõrvaldamise teel plasmavalkude
sidumiskohtadest. Seetõttu on samaaegse ravi korral vajalik regulaarne vere hüübivuse kontroll ja
vajaduse korral tuleb kohandada hüübimisvastase ravimi annust (annuse vähendamine).

Ioonvahetusvaigud
Ioonvahetusvaigud nagu kolestüramiin, kolestipool, kolesevelaam või polüstüreenhappe kaltsiumi- ja
naatriumisoolad inhibeerivad levotüroksiini imendumist ning seetõttu ei tohi neid manustada vähemalt
4…5 tundi pärast L-Thyroxin Berlin Chemie võtmist

Maohapet siduvad alumiiniumisisaldusega ravimid, rauda sisaldavad ravimid, kaltsiumi sisaldavad
ravimid
Levotüroksiini imendumist võib vähendada samaaegne maohapet siduvate alumiiniumi sisaldavate
ravimite (antatsiidid, sukralfaat), rauda sisaldavate ravimite või kaltsiumi sisaldavate ravimite
manustamine. L-Thyroxin Berlin Chemie’d tuleb seetõttu võtta vähemalt kaks tundi enne neid
ravimeid.

Sevelamer ja lantaankarbonaat
Sevelamer ja lantaankarbonaat võivad vähendada levotüroksiini biosaadavust (vt ka lõik 4.4).

Türosiinkinaasi inhibiitorid
Türosiinkinaasi inhibiitorid (nt imatiniib, sunitiniib) võivad vähendada levotüroksiini efektiivsust.
Seetõttu on soovitatav patsienti jälgida kilpnäärmetalitluse muutuste suhtes kombinatsioonravi alguses
ja lõpus. Vajaduse korral tuleb levotüroksiini annust kohandada.

Propüültiouratsiil, glükokortikoidid ja beetablokaatorid
Need ained inhibeerivad T muutumist T -ks.
4
3

Amiodaroon ja jodeeritud kontrastained võivad oma suure joodisisalduse tõttu soodustada nii
hüpertüreoosi kui ka hüpotüreoosi. Eriti ettevaatlik tuleb olla võimaliku identifitseerimata
autonoomiaga sõlmelise struuma puhul. L-Thyroxin Berlin Chemie annuse kohandamine võib osutuda
vajalikuks amiodarooni toime tõttu kilpnäärmetalitlusele.

Salitsülaadid, dikumarool, furosemiid, klofibraat, fenütoiin
Salitsülaadid, dikumarool, furosemiidi suured annused (250 mg), klofibraat, fenütoiin ja muude
ravimite suured annused võivad levotüroksiini plasmavalkudega sidumiskohtadest välja viia ning
põhjustada sellega vaba türoksiini (fT ) sisalduse suurenemist plasmas.
4

Östrogeeni sisaldavad rasestumisvastased ravimid, hormoonasenduspreparaadid postmenopausis
kasutamiseks
Levotüroksiini vajadus võib suureneda östrogeeni sisaldavate kontratseptiivide tarvitamisel
postmenopausaalse hormoonasendusravi ajal.


Lk 4/9

Sertraliin, klorokviin/proguaniil
Need ained vähendavad levotüroksiini tõhusust ja suurendavad TSH sisaldust seerumis.

Ensüümi indutseerijad
Barbituraadid, rifampitsiin, karbamasepiin ja muud maksaensüüme indutseerivate omadustega ravimid
võivad suurendada levotüroksiini maksakliirensit.

Proteaasi inhibiitorid
On teateid, et levotüroksiini toime nõrgeneb, kui seda kasutada koos lopinaviiri/ritonaviiriga. Seetõttu
tuleb levotüroksiini ja proteaasi inhibiitoreid samaaegselt kasutavatel patsientidel hoolikalt kontrollida
kliinilisi sümptomeid ja kilpnäärmetalitlust.

Sojatooted võivad vähendada levotüroksiini imendumist soolest. On teatatud, et lastel, kes saavad soja
sisaldavat toitu ja kellel ravitakse levotüroksiiniga kaasasündinud hüpotüreoosi, suureneb seerumis
TSH sisaldus. Normaalse T ja TSH sisalduse saavutamiseks seerumis võivad vajalikud olla
4
ebatavaliselt suured levotüroksiini annused. Soja sisaldava dieedi alustamisel ja lõpetamisel võib olla
vajalik hoolikas T ja TSH sisalduse määramine seerumis ning vajaduse korral levotüroksiini annuse
4
kohandamine.

Rasedus
Raseduse ajal tuleb asendusravi kilpnäärmehormoonidega teha järjekindlalt. Hoolimata laialdasest
kasutamisest raseduse ajal ei ole seni teada levotüroksiini riske rasedusele ega lootele/vastsündinule.

Levotüroksiini vajadus võib raseduse ajal östrogeeni tõttu suureneda. Seetõttu tuleb kilpnäärmetalitlust
raseduse ajal kontrollida ja vajaduse korral kohandada kilpnäärmehormooni annust.

Levotüroksiini kasutamine lisaravimina hüpertüreoosi ravis kombinatsioonis türeostaatikumidega on
raseduse ajal vastunäidustatud. Levotüroksiini lisamine võib nõuda suuremat türeostaatikumi annust.
Et türeostaatikumid erinevalt levotüroksiinist võivad raviannustes platsentaarbarjääri läbida, võib see
põhjustada lootel hüpotüreoosi. Seetõttu peab hüpertüreoosi korral raseduse ajal alati kasutama
monoteraapiat türeostaatiliste ravimite väikeste annustega.

Raseduse ajal ei tohi teha supressioonitesti.

Imetamine
Imetamise ajal tuleb asendusravi kilpnäärmehormoonidega teha järjekindlalt. Levotüroksiini
kõrvaltoimeid vastsündinule ei ole seni teada. Imetamise ajal rinnapiima eritunud kilpnäärmehormooni
kogused ei ole isegi levotüroksiini suurte annustega ravi korral piisavad imikul hüpertüreoosi
tekkimiseks või TSH eritumise supressiooniks.

Levotüroksiini vajadus võib raseduse ajal östrogeeni tõttu suureneda. Seetõttu tuleb kilpnäärmetalitlust
raseduse ajal kontrollida ja vajaduse korral kohandada kilpnäärmehormooni annust.

Imetamise ajal ei tohi teha supressioonitesti.

Fertiilsus
Uuringumaterjal kahjuliku toime kohta nii meeste kui naiste viljakusele puudub. Kahtlustusi ja viiteid
ei ole.

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Lk 5/9

Õige kasutamise korral ning kliiniliste leidude ja laboratoorsete diagnostiliste väärtuste kontrollimisel
ei ole kõrvaltoimed ravi ajal L-Thyroxin Berlin Chemie'ga oodatavad. Kui harvadel juhtudel ei ole
annuse suurus talutav või on esinenud üleannustamist, siis võivad ravi algul, eriti annuse liiga kiire
suurendamise korral, esineda hüpertüreoosi sümptomid, nagu südamepekslemine, arütmiad, (eriti
tahhükardia), stenokardiavaevused, lihasnõrkus ja lihaskrambid, kuumatunne, liigne higistamine,
treemor, sisemine rahutus, unetus, kõhulahtisus, kehakaalu langus, peavalu, menstruatsioonihäired.
Samuti võib atüüpiliste sümptomitena täheldada palavikku, oksendamist ja ka aju pseudotuumorit
(eriti lastel). Sel juhul tuleb ööpäevast annust vähendada või ravi mitmeks päevaks katkestada. Niipea
kui kõrvaltoime on kadunud, saab ravi ettevaatlikult määratud annusega uuesti alustada.

Ülitundlikkuse korral levotüroksiini või ravimi mõne muu koostisosa suhtes võivad tekkida naha ja
hingamisteede allergilised reaktsioonid.

Anafülaktilise šoki esinemisest on teatatud väga harva. Sellisel juhul tuleb tablettide võtmine
katkestada.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, www.ravimiamet.ee, kaudu.

Üleannustamise kindlaks tegemiseks on usaldusväärsem T sisalduse suurenemine kui T või fT
3
4
4
sisalduse suurenemine. Üleannustamise ja mürgistuse järel esinevad ainevahetuse mõõduka kuni
olulise kiirenemise sümptomid (vt lõik 4.8). Soovitatav on tablettide võtmine katkestada ja teostada
kontroll-läbivaatus.

Mürgistusjuhtude korral (enesetapukatse) on inimesed talunud levotüroksiini annuseid kuni 10 mg
ilma tüsistusteta. Tõsised tüsistused, nagu oht elutähtsatele funktsioonidele (hingamisele ja
vereringele), on ebatõenäolised, v.a juhul, kui esineb südame koronaartõbi. Siiski on teateid
türeotoksilise kriisi juhtudest, krampidest, südamepuudulikkusest ja koomast. On teatatud südame
äkkseiskumisest patsientidel, kes on aastaid levotüroksiini kuritarvitanud.

Ägeda üleannustamise korral saab imendumist seedetraktist vähendada aktiivsöe manustamisega. Ravi
on tavaliselt sümptomaatiline ja toetav. Väljendunud beeta-sümpatomimeetiliste toimete (nt
tahhükardia, ärevus, agiteeritus või hüperkineesia) puhul saab vaevusi leevendada beetablokaatoritega.
Türeostaatikumid ei ole sobivad, sest kilpnääre on juba täielikult maha surutud.

Plasmaferees võib olla kasulik äärmuslike annuste korral (enesetapukatse).

Levotüroksiini üleannustamine vajab pikaajalist jälgimisperioodi. Levotüroksiini astmelise
konversiooni tõttu liotüroniiniks võivad sümptomid avalduda alles 6 päeva pärast.

Farmakoterapeutiline rühm: kilpnäärmehormoonid
ATC-kood: H03AA01

Toimemehhanism
Lk 6/9

L-Thyroxin Berlin Chemie’s sisalduv sünteetiline levotüroksiin on oma toimelt identne loomulikult
esineva, peamiselt kilpnäärme poolt toodetava kilpnäärmehormooniga. Keha ei suuda eristada
endogeenselt moodustunud ja eksogeenselt manustatud levotüroksiini.

Farmakodünaamilised toimed
Pärast osalist muutumist liotüroniiniks (T ), eriti maksas ja neerudes, ning liikumist organismi
3
rakkudesse täheldatakse kilpnäärmehormoonide iseloomulikke toimeid läbi T -retseptorite
3
aktivatsiooni arengule, kasvule ja ainevahetusele.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Kilpnäärmehormoonide asendamine toob kaasa metaboolsete protsesside normaliseerumise. Näiteks
väheneb levotüroksiini manustamise järel oluliselt hüpotüreoosile iseloomulik kolesteroolisisalduse
suurenemine.

Imendumine
Suukaudselt, tühja maoga manustatud levotüroksiin imendub peamiselt peensoolest, maksimaalselt
80% ulatuses ning see näitaja sõltub suurel määral preparaadi galeenilisest vormist. Ravimi
manustamisel koos toiduga väheneb imendumine oluliselt.

Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 2…3 tundi pärast manustamist.

Suukaudse ravi alguses algab toime tavaliselt 3…5 päeva pärast.

Jaotumine
Jaotusruumala on arvutatult ligikaudu 10…12 l. Levotüroksiin on ligikaudu 99,97% ulatuses seotud
spetsiifiliste transportvalkudega. See valgu-hormooni seondumine ei ole kovalentne, mis tähendab, et
toimub pidev ja väga kiire vahetus vaba ning seotud hormooni vahel.

Eritumine
Metaboolne kliirens on ligikaudu 1,2 l plasmat päevas; lõhustumine toimub peamiselt maksas,
neerudes, ajus ja lihastes. Metaboliidid erituvad peamiselt uriini ja roojaga.
Levotüroksiini poolväärtusaeg on ligikaudu 7 päeva, hüpertüreoosi korral on see lühenenud (3…4
päeva) ja hüpotüreoosi korral pikenenud (9…10 päeva).

Rasedus ja imetamine
Levotüroksiin läbib platsentat väheses koguses. Normaalsete annustega ravimisel imendub väike hulk
levotüroksiini rinnapiima.

Neerukahjustus
Suure seotuse tõttu plasmavalkudega ei allu levotüroksiin hemodialüüsile ega hemoperfusioonile.

a)
Äge toksilisus
Levotüroksiini äge toksilisus on väga vähene.

b)
Korduvtoksilisus
Korduvtoksilisuse katseid on tehtud erinevate loomaliikidega (rott, koer). Suurtes annustes täheldati
rottidel hepatopaatia nähte, spontaansete nefrooside suurenenud sagedust ja elundite kaalu muutusi.
Koertel olulisi kõrvaltoimeid ei täheldatud.

c)
Mutageenne potentsiaal
Lk 7/9

Levotüroksiini mutageense potentsiaali kohta puuduvad uuringud. Senini puuduvad kahtlused või
viited järeltulijate kahjustustele genoomi muutuste teel.

d)
Kantserogeenne potentsiaal
Pikaajalisi levotüroksiini tumorigeense potentsiaali uuringuid katseloomadel ei ole läbi viidud.

e)
Reproduktiivne toksilisus
Kilpnäärmehormoonid läbivad platsentat ainult väga väikestes kogustes.

Uuringumaterjal kahjuliku toime kohta meeste või naiste viljakusele puudub. Kahtlustusi ja viiteid ei
ole.

Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Dekstriin
Pika ahelaga osaliselt asendatud glütseriidid.

Ei kohaldata.

2 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Alumiiniumblister kaetud alumiiniumfooliumiga (Al/Al).

Originaalpakendis 25, 50 ja 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

<käsitsemiseks>

Erinõuded puuduvad.