HYPNOGEN

Unetuse lühiajaline ravi täiskasvanutel, kui unetus tekitab töövõimetust või põhjustab patsiendil
väljendunud pingeseisundit.

Täiskasvanud
Zolpideem toimib kiiresti, mistõttu tuleb seda manustada vahetult enne voodisse minekut või pärast
pikali heitmist. Ravimit tuleb võtta ainult siis, kui on võimalik kindlustada une piisav pikkus (8 tundi).

Ravim tuleb võtta korraga ja seda ei tohi samal öösel uuesti manustada.
Soovitatav ööpäevane annus täiskasvanutele on 10 mg, mis tuleb võtta vahetult enne magamaminekut.
Kasutada tuleks zolpideemi madalaimat toimivat annust, ööpäevane annus kokku ei tohi ületada 10
mg.

Sarnaselt teiste uinutitega ei ole ravimi pikaajaline kasutamine soovitatav ning ravi ei tohiks kesta üle
4 nädala. Mõnedel juhtudel on vajalik ravikuuri pikendamine, sellisel juhul tuleb patsiendi seisundit
uuesti hinnata.

Patsientide erirühmad
Lapsed
Zolpideemi ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad andmed
kasutamise kohta selles vanuserühmas. Tõestatud andmed platseebokontrolliga kliinilistest uuringutest
on esitatud lõigus 5.1.

Eakad
Eakad või nõrgestatud organismiga patsiendid võivad olla zolpideemi suhtes eriti tundlikud, seetõttu
on soovitatav neil kasutada ainult 5 mg annust. Zolpideemi ööpäevane annus ei tohi ületada 10 mg.

Maksapuudulikkus

Zolpideemi kliirens ja metabolism on maksapuudulikkuse korral aeglustunud. Nendel patsientidel
tuleb ravi alustada 5 mg annusega. Eriline ettevaatus on vajalik eakate patsientide puhul. Kui kliiniline
vastus ravile on ebapiisav ning ravimit talutakse hästi, võib täiskasvanutel (alla 65-aastastel) annust
suurendada kuni 10 mg-ni.

- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
- raske maksapuudulikkus;
- äge või raske hingamispuudulikkus.

Zolpideemi tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esineb uneapnoe sündroom või
myasthenia gravis.

Hingamispuudulikkus
Kuna uinutid võivad pärssida hingamist, tuleb olla ettevaatlik zolpideemi määramisel
hingamisfunktsiooni häiretega patsientidele (vt lõik 4.8). Siiski ei ole uuringud tervetel vabatahtlikel
või kerge kuni mõõduka kroonilise obstruktiivse bronhopulmonaarse haigusega patsientidel näidanud
zolpideemi pärssivat toimet hingamisele.

Enne ravi alustamist uinutiga tuleb kindlaks teha unetuse põhjus ja võimalusel seda hoolikalt ravida.

Kui unetus on probleemiks ka pärast 7…14-päevast ravi, võib see viidata primaarsele psühhiaatrilisele
häirele. Patsiendi seisundit tuleb regulaarselt uurida.

Eakad
Vt lõik 4.2.

Psühhootilised haigused
Zolpideemi taolisi uinuteid ei soovitata kasutada psühhootiliste haiguste esmases ravis.

Depressioon
Zolpideemi ja ka teisi rahusteid ja uinuteid tuleb ettevaatusega manustada depressiooni sümptomitega
patsientidele. Suitsiidikalduvusega patsientidele tuleb manustada võimalikult väike annus ja arvestada
tahtliku üleannustamise võimalusega. Zolpideemi kasutamise ajal võib ilmneda eelnevalt eksisteeriv
depressioon. Kuna unetus võib olla depressiooni sümptomiks, tuleb patsiendi seisundit unetuse
jätkudes uuesti hinnata.

Amneesia
Rahustid ja uinutid nagu zolpideem võivad põhjustada anterograadset amneesiat, mis avaldub
tavaliselt mõni tund pärast ravimi manustamist. Selle riski vähendamiseks peavad patsiendid saama
katkematult magada 8 tundi (vt lõik 4.8).

Psühhiaatrilised ja “paradoksaalsed” reaktsioonid
Teadaolevalt võib rahustite ja uinutite nagu zolpideemi kasutamisel tekkida rahutus, unetuse
süvenemine, ärevus, ärrituvus, agressiivsus, meelepetted, raev, luupainajad, hallutsinatsioonid,
ebatavaline käitumine ja muud käitumishäired. Sellisel juhul tuleb ravimi kasutamine lõpetada.
Nimetatud reaktsioonide tekkimine on tõenäolisem eakatel patsientidel.

Somnambulism ja sellega seotud käitumine
Teatatud on unes käimist ja muud sarnast käitumist, nt „unes sõitmine“, toidu valmistamine ja
söömine, telefoniga rääkimine, seksuaalvahekord ning hilisem amneesia patsientidel, kes võtsid
zolpideemi ja kes polnud täielikult ärkvel. Alkoholi ja teiste kesknärvisüsteemi depressantide

kasutamine koos zolpideemiga tundub suurendavat sellise käitumise riski, samuti zolpideemi
kasutamine annuses, mis ületavad kõrgeimat soovitatud annust. Patsientidel, kellel esineb sellist
käitumist (nt unes sõitmine), peaks enda ja teiste ohutuse mõttes põhjalikult kaaluma zolpideemiga
ravi lõpetamist (vt lõik 4.8 ja 5.1).

Tolerantsus
Rahustite ja uinutite korduval kasutamisel mõne nädala vältel võib ravimi uinutav toime mõnevõrra
väheneda.

Sõltuvus
Rahustite ja uinutite, nagu zolpideem, kasutamine võib viia füüsilise ja psüühilise sõltuvuse tekkeni.
Sõltuvuse risk suureneb annuse ja ravi kestuse tõustes; sõltuvuse risk on suurem ka patsientidel, kelle
anamneesis on psühhiaatrilised häired ja/või alkoholi või ravimite kuritarvitamine. Need patsiendid
peavad olema uinutite kasutamise ajal hoolika järelevalve all.
Füüsilise sõltuvuse korral tekivad ravimi järsu ärajätmise korral ärajätunähud, nt pea- või lihasvalu,
ekstreemne ärevus ja pingulolek, rahutus, segasus ja ärrituvus. Rasketel juhtudel võivad ilmneda
derealisatsioon, depersonalisatsioon, hüperakuusia, tuimustunne ja surinad jäsemetes, ülitundlikkus
valguse, müra ja füüsilise kokkupuute suhtes, hallutsinatsioonid või epilepsiahood.

Tagasilöögi fenomenina tekkiv unetus
Ravi ärajätmisel uinutitega võib tekkida mööduv sündroom, kus taastekivad enamväljendunult
sümptomid, mis tingisid ravimi kasutamise. Selle sündroomiga võivad kaasneda ka teised toimed,
näiteks meeleolumuutused, ärevus ja rahutus. Patsienti peab teavitama tagasilöögi fenomeni
võimalusest, vähendades seega ärevust nende sümptomite ilmnemisel pärast ravimi ärajätmist.
Kuna risk ärajätusümptomite/tagasilöögifenomeni tekkeks on tõenäolisem järsu ravimi lõpetamise
puhul, siis on soovitatav annust vähendada järk-järgult.
Lühitoimeliste rahustite ja uinutite kasutamisel võivad ärajätunähud avalduda kahe annustamiskorra
vahepeal, eriti suurte annuste kasutamisel.

Järgmise päeva psühhomotoorsed häired
Järgmisel päeval tekkivate psühhomotoorsete häirete, sealhulgas autojuhtimisvõime halvenemise risk
suureneb, kui:
• zolpideemi võetakse vähem kui 8 tundi enne tegevusi, mis vajavad vaimset erksust (vt lõik
4.7);
• võetakse soovitatavast annusest suurem annus;
• zolpideemi manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi depressantidega või teiste ravimitega,
mis suurendavad zolpideemi taset veres, või koos alkoholi või ebaseaduslike narkootiliste
ainetega (vt lõik 4.5).
Zolpideem tuleb võtta korraga vahetult enne magamaminekut ja seda ei tohi samal öösel uuesti
manustada.

Laktoos
Hypnogen-i tabletid sisaldavad laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse,
galaktoositalumatuse, galaktoseemia või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi
seda ravimit kasutada.

Alkohol
Zolpideemi samaaegne kasutamine koos alkoholiga pole soovitatav. Samaaegsel manustamisel koos
alkoholiga võib tugevneda zolpideemi sedatiivne toime. See võib mõjutada autojuhtimise- ja
masinatega töötamise võimet.

Kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega

Samaaegsel kasutamisel antipsühhootikumide (neuroleptikumide), uinutite,
anksiolüütikumide/rahustite, antidepressantide, narkootiliste valuvaigistite, epilepsiaravimite,
anesteetikumide ja rahustavate antihistamiinidega võib suureneda depressiivne toime
kesknärvisüsteemile. Seetõttu võib zolpideemi ja nende ravimite samaaegne kasutamine suurendada
uimasust ja järgmise päeva psühhomotoorseid häireid, sealhulgas autojuhtimise võime halvenemist (vt
lõik 4.4 ja lõik 4.7). Üksikjuhtudel on teatatud ka visuaalsete hallutsinatsioonide esinemisest
patsientidel, kes kasutavad zolpideemi koos antidepressantidega, sh bupropioon, desipramiin,
fluoksetiin, sertraliin ja venlafaksiin.
Narkootiliste valuvaigistite kasutamisel võib tekkida eufooria, mis viib psühholoogilise sõltuvuse riski
suurenemiseni.
Fluvoksamiini samaaegsel kasutamisel võib zolpideemi tase veres tõusta ja nende samaaegne
kasutamine ei ole soovitatav.

CYP450 inhibiitorid ja indutseerijad
Tsiprofloksatsiini samaaegsel kasutamisel võib zolpideemi tase veres tõusta ja nende samaaegne
kasutamine ei ole soovitatav.
Ained, mis mõjutavad teatud maksaensüüme (eriti tsütokroom P450) võivad intensiivistada mõnede
uinutite toimet. Zolpideem metaboliseerub mitmete maksa tsütokroom P450 ensüümide kaudu,
peamisteks ensüümideks on CYP3A4 ja CYP1A2 .Zolpideemi farmakodünaamiline efekt väheneb, kui
teda manustatakse koos rifampitsiiniga (CYP3A4 indutseerija). Kui zolpideemi manustatakse koos
itrakonasooliga (CYP3A4 inhibiitor), siis farmakokineetilised ja farmakodünaamilised toimed ei ole
märkimisväärselt erinevad. Nende leidude kliiniline tähendus ei ole teada.

Zolpideemi koosmanustamisel CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga (200 mg kaks korda ööpäevas)
pikenes zolpideemi eliminatsiooni poolväärtusaeg, tõusis kogu AUC ja langes kliirens võrreldes
zolpideemi ja platseebo manustamisega. Zolpideemi manustamisel koos ketokonasooliga tõusis kogu
AUC 1,83 kordselt võrreldes zolpideemi üksi manustamisega. Tavaliselt ei ole annuse kohandamine
vajalik, kuid patsiente peab teavitama võimalusest, et zolpideemi koosmanustamisel ketokonasooliga
võib sedatiivne toime süveneda.

Teised ravimid
Zolpideemi manustamisel koos varfariini,digoksiini või ranitidiiniga olulisi farmakokineetilisi
koostoimeid ei täheldatud.

Rasedus
Ettevaatusabinõuna on soovitatav vältida zolpideemi kasutamist raseduse ajal.
Zolpideemi kasutamise kohta rasedatel patsientidel andmed puuduvad või on neid väga vähe.
Loomkatsetes ei täheldatud otseseid või kaudseid kahjulikke toimeid reproduktiivsusele.Fertiilses eas
naispatsiendile ravimi kirjutamisel peab teda teavitama arstiga konsulteerimise vajadusest ravi
katkestamise osas, kui ta soovib rasestuda või kui tekib kahtlus, et ta on rase.

Kui zolpideemi manustatakse raseduse lõpuosas või sünnituse ajal, võib ravimi farmakoloogilise toime
tõttu põhjustada vastsündinul hüpotermiat, hüpotooniat ja mõõdukat hingamisdepressiooni.
Vastsündinutel, kelle emad on raseduse lõppjärgus kasutanud zolpideemi koos teiste
kesknärvisüsteemi depressantidega, on teatatud raskekujulisest hingamisdepressioonist.
Vastsündinutel, kelle emad kasutasid rahusteid/uinuteid regulaarselt raseduse lõppjärgus, võib areneda
füüsiline sõltuvus ja esineb mõningane risk ärajätusündroomi tekkeks postnataalsel perioodil.

Imetamine
Zolpideem eritub väikestes kogustes rinnapiima. Seetõttu tuleb ravimi kasutamist imetamise ajal
vältida.

Hypnogen-il on tugev toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Sõidukijuhte ja masinate käsitsejaid tuleb hoiatada, et nagu teistegi uinutite puhul, võib ravijärgsel
hommikul tekkida uimasuse, reageerimisaja pikenemise, pearingluse, unisuse, ähmase/kahelinägemise
ja vähenenud erksuse ning autojuhtimisvõime halvenemise oht (vt lõik 4.8). Selle riski vähendamiseks
on soovitatav jätta zolpideemi võtmisest kuni autojuhtimiseni, masinate kasutamiseni ja kõrgustes
töötamiseni vähemalt 8 tunni pikkune puhkeaeg.
Autojuhtimisvõime halvenemist ja "unes autojuhtimist" on esinenud ka zolpideemi raviannuste
kasutamisel.
Riski selliselt käituda suurendab ka zolpideemi manustamine samaaegselt alkoholi ja teiste
kesknärvisüsteemi depressantidega (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Patsiente tuleb manitseda mitte kasutama
zolpideemi võtmise ajal alkoholi või muid psühhoaktiivseid aineid.

Zolpideemi kasutamisega seotud kõrvaltoimete, eriti kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete, esinemine
sõltub manustatud annusest. Nagu soovitatud lõigus 4.2, tuleks zolpideemi manustada vahetult enne
magamaminekut või voodis, et vähendada kõrvaltoimete esinemist. Kõrvaltoimete oht on suurem
eakatel patsientidel.
Allolevas tabelis on toodud kokkuvõte kõrvaltoimetest nende esinemissageduse järgi -Väga sage
(>1/10), Sage (>1/100 kuni <1/10), Aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), Harv (>1/10 000 kuni <1/1000),
Väga harv (<1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass
Esinemissagedus
Võimalik kõrvaltoime
Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage
Ülemiste hingamisteede infektsioon,
alumiste hingamisteede infektsioon
Immuunsüsteemi häired
Teadmata
Angioneurootiline turse
Psühhiaatrilised häired*
Sage
hallutsinatsioonid, ärevus, luupainajad
Aeg-ajalt
Segadusseisund, ärrituvus
Teadmata
Rahutus, agressiivsus, meelepetted, viha,
käitumishäired, somnambulism (vt lõik
4.4), sõltuvus (ravi lõppedes võivad
esineda ärajätusümptomid või tagasilöögi
fenomen), libiido häired, depressioon (vt
lõik 4.4)
Närvisüsteemi häired
Sage
Unisus, pearinglus, peavalu, võimendunud
unetus, anterograadne amneesia
(amnestilise efektiga võib kaasneda kohatu
käitumine)
Teadmata
Teadvuse hämardumine
Silma kahjustused
Aeg-ajalt
Diploopia
Respiratoorsed, rindkere ja
Teadmata
Respiratoorne depressioon (vt lõik 4.4)
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
Sage
Diarröa, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu
Maksa ja sapiteede häired
Teadmata
Maksaensüümide aktiivsuse tõus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Teadmata
Lööve, sügelus, nõgestõbi, liighigistamine
Lihas-skeleti ja sidekoe
Teadmata
Lihasnõrkus
kahjustused
Üldised häired ja
Sage
Väsimus
manustamiskoha reaktsioonid
_________________ ________________________________
Teadmata
Kõndimishäired, ravimiga harjumine,
kukkumine (enam eakatel patsientidel ning
kui zolpideemi ei võetud

manustamisjuhistele vastavalt)
* Enamus neist psühhiaatrilistest häiretest on seotud „paradoksaalsete“ reaktsioonidega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Nähud ja sümptomid
Zolpideemi üleannustamise korral koos või ilma kesknärvisüsteemi depressantideta (sh alkohol), on
kirjeldatud teadvusehäireid kuni koomani ja muid tõsiseid sümptomeid, sealhulgas letaalset lõpet.

Ravi
Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline ja toetav. Kui maoloputusest ei ole kasu, tuleb ravimi
imendumise vähendamiseks manustada aktiivsütt.
Rahustava toimega ravimitest tuleb hoiduda isegi erutuse tekkimisel. Raskete nähtude (nt
respiratoorne depressioon) korral võib kasutada flumaseniili, kuid seejuures tuleb arvestada, et
flumaseniili manustamine võib põhjustada neuroloogilisi sümptomeid (krampe).
Zolpideem ei ole dialüüsitav.

Farmakoterapeutiline rühm: uinutid ja rahustid, bensodiasepiinisarnased ained, ATC-kood: N05CF02

Toimemehhanism,
Zolpideem on imidasopüridiin, GABA -retseptorite agonist (selektiivne oomega-1- ehk
A
bensodiasepiin-1-retseptorite alatüübi suhtes). Kuigi bensodiasepiinid seonduvad mitteselektiivselt
oomega-retseptorite kõigi 3 alatüübiga siis zolpideem seondub enamjaolt oomega-1 retseptoritega.
Zolpideemile iseloomuliku sedatiivse toime aluseks on kloriidaniooni kanali moduleerimine nimetatud
retseptori kaudu. Toime on pöörduv bensodiasepiini antagonisti flumaseniili mõjul.

Loomadel: zolpideemi selektiivne seondumine oomega-1-retseptoritega seletab lihaseid lõõgastava ja
krambivastase toime puudumist terapeutiliste annuste kasutamisel, võrreldes bensodiasepiinidega, mis
ei ole oomega-1-retseptorite suhtes selektiivsed.

Inimestel: zolpideem lühendab unelatentsi ja ärkamiste arvu, pikendab und ja parandab selle kvaliteeti.
Nende muutustega kaasnevad ka tüüpilised muutused EEG-s, mis on erinevad bensodiasepiini korral
tekkivatest. Uuringud, mis jälgivad individuaalsete unefaaside suhtelist pikkust, on kinnitanud, et
zolpideem säilitab unestruktuuri. Soovitatud annustes ei mõjuta zolpideem paradoksaalse une (REM)
pikkust. Sügava une (faasid 3 ja 4 - aeglane uni) säilimist võib seletada zolpideemi selektiivse
seondumisega oomega-1 retseptoritega. Kõik zolpideemi toimed on antagoniseeritavad flumaseniili
manustamisega.

Kliinilised uuringud
Randomiseeritud uuringutest on saadud veenvaid andmeid vaid 10 mg zolpideemi efektiivsuse kohta.
Randomiseeritud topeltpimedas uuringus 462 mitte-eaka terve vabatahtlikuga, kellel esines mööduv
unetus, vähendas 10 mg zolpideemi platseebogrupiga võrreldes magamajäämise aega 10 minutit, ja 5
mg zolpideemi vähendas magamajäämise aega 3 minutit.


Randomiseeritud topeltpimedas uuringus 114 mitte-eaka patsiendiga, kellel esines krooniline unetus,
vähendas 10 mg zolpideemi platseebogrupiga võrreldes magamajäämise aega 30 minutit, ja 5 mg
zolpideemi vähendas magamajäämise aega 15 minutit.

Mõnedel patsientidel võib olla efektiivne ka madalam annus, 5 mg.

Lapsed
Zolpideemi ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 18 aastat ei ole tõestatud. Randomiseeritud,
platseebokontrolliga uuring 201 lapsega vanuses 6…17 aastat, kelle unetust seostati Aktiivsus- ja
tähelepanuhäirega (ATH) ei tõestanud zolpideemi 0,25 mg/kg/ööpäevas (maksimaalne annus 10
mg/ööpäevas) efektiivsust võrreldes platseeboga. Võrreldes platseeboga, olid zolpideemiga kõige
sagedamini seotud kõrvaltoimed psühhiaatrilised ja närvisüsteemi häired, sealhulgas peapööritus
(vastavalt 23,5% vs 1,5%), peavalu (12,5% vs 9,2%) ja hallutsinatsioonid (7,4% vs 0%); vt lõik 4.2.

Imendumine
Zolpideem imendub seedetraktist kiiresti ning ka ravimi uinutav toime saabub kiiresti. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon saabub 0,5…3 tunni pärast. Ravimi biosaadavus suukaudsel manustamisel on
70% mõõduka esmase maksapassaaži tõttu.

Jaotumine
Seonduvus plasmavalkudega on 92,5 ±0,1%. Jaotusruumala täiskasvanutel on 0,54 ±0,02 l/kg ning see
väheneb väärtuseni 0,34 ±0,05 l/kg väga eakatel patsientidel.

Eritumine
Zolpideemi eliminatsiooni poolväärtusaeg on lühike, keskmiselt 2,4 ±0,2 tundi; ravimi toime kestab
kuni 6 tundi. Kõik metaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed ning erituvad ligikaudu 56%
ulatuses uriini ja 37% ulatuses väljaheitega.
Uuringutega on näidatud, et zolpideem ei ole dialüüsitav.

Lineaarsus
Terapeutiliste annuste vahemikus on zolpideemi farmakokineetika lineaarne ega muutu korduval
manustamisel.

Patsientide erirühmad
Eakad ja maksakahjustusega patsiendidKuna eakatel patsientidel ja maksapuudulikkuse korral on
ravimi plasmakontsentratsioon suurenenud, on nendel patsientidel vajalik annuse korrigeerimine.
Neerukahjustusega patsiendid
Neerupuudulikkusega patsientidel (sh dialüüsi saavatel) on ravimi kliirens mõõdukalt vähenenud.
Puudub mõju teistele farmakokineetilistele parameetritele.

Zolpideemil on madal toksilisus ning enamus rottidel ja ahvidel tekkinud sümptomitest esines tänu
tugevnenud uinutavale toimele, eriti suurte annuste korral.

Rottidel tekkis annuses 62,5 mg/kg/ööpäevas maksaensüümide induktsioon, arvatavasti tänu
adaptiivsele protsessile. Ahvidel ühtki sihtorganit ei täheldatud ja annus 180 mg/kg/ööpäevas ei olnud
toksiline.
Zolpideem ei ole genotoksiline geenitoksilisuse, kromosomaalse hälbe ja DNA-reparatsiooni testides.
Pikaaegses (2-aastases) kartsinogeensuse uuringus hiirtel ja rottidel kartsinogeenset toimet ei
täheldatud.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud viidi läbi tugevnenud uinutava toimega annuses ja suurema
süsteemse omastatavusega kui inimesel.

Zolpideem ja tema metaboliidid läbivad platsentat ning ilmuvad vähestes kogustes loote kudedes.
Uuringutes ei leitud zolpideemi teratogeenset toimet ega mõju fertiilsusele ja loote arengule.

Laktoosmonohüdraat, mikrokristalne tselluloos, kroskarmelloos-naatrium, hüpromelloos 2910/6,
magneesiumstearaat, titaandioksiid (E171), makrogool 300, simetikooni emulsioon SE 4.

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25oC. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Pakendi tüüp: PVC/Al blister, kartong-karp.
Pakendi suurus: 15, 20, 30 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.